Võtame veel kord Geurti juuliveeru ja vaatame, ehk leiame sealt veel midagi tähelepanu väärivat. Ega seda palju ole.
On paar küsimust määrustevastase käigu kohta välkmales. Üks norrakas kirjutab, et kui vooru algusest teatati, pani ta valgetega mängides käiku tegemata kogemata käima musta kella. Must käis impulsiivselt kohe d7-d5. Siis laskis valge küll mustal käigu tagasi võtta ja partii algas normaalselt. Tagantjärele aga küsitakse, et kuivõrd välkmales määrustevastane käik kaotab, kas oleks siis võinud seal võitu taotleda.
Geurti arvates toimis aga määrustevastaselt kõigepealt valge, kes musta kella käima pani. Kogemusteta mängija käib muidugi automaatselt, kui näeb, et tema kell käib. Mingit taotlust seal polnud. Nii et lihtsaim lahendus: kellad seisma, osutid tagasi ja hakata uuesti peale.
USA-st päritakse selgitust sellise juhtumi kohta: A teeb määrustepärase käigu, lükkab aga ühe malendi ümber, kui hakkab kella vajutama. Enne kui seisu laual korda seab, vajutab ta vastase kella käima. Kas nüüd võiks B taotleda võitu või saada vähemalt ajalist kompensatsiooni?
Kuivõrd määrustevastast käiku polnud, ei saa ka vastavat artiklit rakendada. Küll aga kehtib ju välkmaleski art. 7.3: Kui mängija ajab käiku tehes ühe või mitu malendit ümber, peab ta õige seisu taastama oma aja arvel. Kui vaja, seiskab mängija või tema vastasmängija kella ja palub abi kohtunikult. Karistuseks võiks olla näiteks vastasele aja juurdeandmine. Kui sama asi juhtub aga partii jooksul korduvalt ja kohtuniku arvates sihilikult, võib ta lugeda partii ka kaotatuks.
Uus-Meremaalt on pooleldi filosoofilist laadi küsimus artikli 10.2 rakendamise kohta. Mis viik see siis ikkagi on, kui ühel mängijal on lihtsalt absoluutne ülekaal, aga tal pole piisavalt aega? Või peavadki seis ja aeg teineteist niimoodi tasakaalustama?
Geurt toob seal ära kogu artikli 10.2 teksti, kuid lisab, et tal endal on selle artikliga vähe tegemist olnud, sest peaaegu kõikjal mängitakse ju lisasekunditega - mis on ju iseeńdast hea.
Art. 10.2 näitab, et laual olev seis polegi kõige olulisem. Väga tähtis on taotleja vastasmängija käitumine. Kas ta tõesti teeb jõupingutusi, et partiid normaalsete vahenditega võita või teeb ta käike, üks silm laual, teine kellal, eriti vastase kellal?
Kui kohtunik ei jälgi mängu edenemist, on tal peaaegu võimatu otsustada. Muidugi võib ta kohe viigi fikseerida, kui vastasel on ainult kuningas. Aga siin võib ju vähese ajaga mängija riskeerimata mängu jätkata, sest vastane ei saa kunagi matistada ja isegi noolekese langemise järel oleks viik. Kohtuniku parim toimimisviis on otsustamine edasi lükata ja mängu jätkumist jälgida. Oma tähelepanekute põhjal teeb ta siis hiljem otsuse. Kui mängija ootab, kuni tal vaid sekundid järele jäävad, saab kohtunik fikseerida vaid noolekese langemise.
Ka üks Geurti väike mälulünk eelmisest veerust saab ühe teise hollandlase abil ära parandatud (vt. ka minu 19.VI Puudutatud - kas ka käidud?). Nimelt Ivantśuki ja Kasparovi partiis (Linares 1997) hakkas Kasparov pärast valge avakäigu tegemist oma musti malendeid kohendama, öeldes "j´adoube" /kohendan/. Ivantśuk oli vastanud "S´il vous plait" /palun/ ja vaadanud naerunäol publiku poole. Kasparov polnud sellega rahul.
Aga nädalavahetusel kohtume paljude kolleegidega arvatavasti Kilingi-Nõmmel.
Lembit
kolmapäev, 30. juuli 2008
esmaspäev, 28. juuli 2008
Kiir-ja välkmalest
Prantsuse kohtunike põhieksamil oli seekord lõpuosa pühendatud kiir- ja välkmalele. Erilisi probleeme ei tohiks nagu ka sellega olla. Aga eks vaatame. Märkused jällegi minult.
Niisiis kiirmale.
1. Kas kohtunik võib teatada noole langemisest?
Art. B7: Nooleke loetakse langenuks, kui mängija on selle kohta esitanud põhjendatud taotluse. Kohtunik peab hoiduma märku andmast, et nooleke on langenud.
2. Kas mängijad peavad kirjutama käike üles?
Art. B3: Mängijatel pole vaja käike üles kirjutada.
Praktikas on küll välja kujunenud, et pikema ajakontrolliga kiirturniiridel nähakse käikude kirjutamise kohustus ette võistlusjuhendiga. Kui kiirmale tuli, oli igas partiis ajakontrolliks 30 minutit ja kõik partiid kirjutati. Professionaalsete Maletajate Assotsiatsioon hakkas siis oma turniire korraldama 25-minutilise kontrolliga ja ilma kirjutamata.
3. Mis on partii tulemus, kui mõlemad noolekesed on langenud?
Art. B9: Kui mõlemad noolekesed on langenud, lõpeb partii viigiga.
4. Kui partii algul seisab valge kuningas d1, kas on siis vangerdus sellise kuningaga võimalik?
Art. B4: ... Kui kuninga ja lipu asend on ära vahetatud, pole vangerdus sellise kuningaga lubatud.
5. Kui partiid mängitakse kontrolliga "61 minutit", on see siis kiirmale?
Ei! Art. B1: Kiirpartii on niisugune, kus kõik käigud tuleb teha kindlaksmääratud 15-60 minutilise aja jooksul või nii et määratud aeg ja 6o-kordne lisand kokku moodustavad 15-60 minutit.
"61 minutit" on Prantsusmaal populaarne kontroll selleks, et mängida partiid kõigi tavamale reeglite järgi ja seejuures mitte rikkuda mingeid koodeksi sätteid, kasvõi partiiprotokolli pidamise kohta. Meil sageli sellistele pisiasjadele tähelepanu ei pöörata. On võimalik, et koodeksi uue redaktsiooniga hakatakse 60-minutilist kontrolli pidama tavamale omaks.
Aga lõpuks tuleb lahendada pingeline olukord ühest välkpartiist.
Laual on seis Valged: Kg1, Lf2, Oc4, Rg4, Eb3, g2 ja h3 (7)
Mustad: Kg7, Lc6, Vh8, Od4, Eb6, c5, f7 ja g6 (8)
Valge mängib Lxf7+ ja vajutab võidukalt kellale, tundes end ilmselt väga hästi. Vastane on ka väga rõõmus ja lööb valge kuninga, näitamaks, et see on teinud määrustevastase käigu. Võitu taotlevad mõlemad mängijad. Mis on partii tulemus?
Kui peaksin Prantsusmaale eksamile sõitma, ütleksin kindlasti, et annan võidu valgele, kes seotud lipuga käies oma kuninga tulle jättis. Aja jooksul on kuninga löömisse suhtutud mitmeti (mingi ülevaate sellest saab ka minu materjalist Mõnda välkmale reeglitest, 2004). Alates 2005 seisab koodeksis "Oma kuninga jätmine või asetamine rünnaku alla, samuti vastasmängija kuninga löömine pole lubatud". Kohe seejärel kirjutas Gijssen just sellise juhtumi kohta oma veerus: "Kui must ei taotlenud määrustevastasuse fikseerimist ja lööb kuninga, on ta oma õigusest ilma ja valge võib ise taotleda määrustevastasuse fikseerimist. Kui valge taotleb võitu, peab kohtunik seda aktsepteerima." Just nii on see kirjas ka Prantsuse eksamikommentaaris 2006 ja veidi ebamäärasemalt 2007. Tean, et ka näiteks Belgia ja Hollandi eeskirjad näevad kuningalööjale selgelt ette kaotuse.
Aga ikkagi pole see asi pärast koodeksilause ilmumist selgemaks saanud. Koodeksis ju karistusest ei kõnelda. Isegi Geurt on vahepeal oma seisukohta muutnud ja peab nüüd löömise eest kaotuse panemist imelikuks: "Mängija ei peaks saama kasu sellest, et teeb määrustevastase käigu". Igatahes on maid, kus eksamil tuleks anda vastupidine vastus. Saksa ametlik koodeksitõlgendus ütleb: "Välkmales ei vii vastasmängija tules seisva kuninga löömine ka siis partii kaotusele, kui kella vajutati ja pärast seda vastane esitas taotluse. Kuninga löömine pole lubatud, välgus on aga samaaegselt tegemist mõjusa taotlusega vastase määrustevastase käigu kohta." Kuningalöömise mõte ongi ju selles, et näidata määrustevastase käigu tegemist, kuigi seda tehakse ebasobival moel. USA reeglid ütlevad otse: "Tulle jäetud kuninga löömine võidab." Ka Inglismaal ollakse vist samal seisukohal. Nii et kõigepealt tuleb mõelda, millisel maal eksamit teete.
Aga meil? Siin peab asja otsustamiseks küll vähemalt B litsents olema. Ka koodeksi uuest väljaandest pole täpsustusi oodata. Jääb vaid paluda mängijaid, et nad kuningatesse ikka austusega suhtuksid ja kohtunikele liigseid probleeme ei tekitaks.
Lembit
Niisiis kiirmale.
1. Kas kohtunik võib teatada noole langemisest?
Art. B7: Nooleke loetakse langenuks, kui mängija on selle kohta esitanud põhjendatud taotluse. Kohtunik peab hoiduma märku andmast, et nooleke on langenud.
2. Kas mängijad peavad kirjutama käike üles?
Art. B3: Mängijatel pole vaja käike üles kirjutada.
Praktikas on küll välja kujunenud, et pikema ajakontrolliga kiirturniiridel nähakse käikude kirjutamise kohustus ette võistlusjuhendiga. Kui kiirmale tuli, oli igas partiis ajakontrolliks 30 minutit ja kõik partiid kirjutati. Professionaalsete Maletajate Assotsiatsioon hakkas siis oma turniire korraldama 25-minutilise kontrolliga ja ilma kirjutamata.
3. Mis on partii tulemus, kui mõlemad noolekesed on langenud?
Art. B9: Kui mõlemad noolekesed on langenud, lõpeb partii viigiga.
4. Kui partii algul seisab valge kuningas d1, kas on siis vangerdus sellise kuningaga võimalik?
Art. B4: ... Kui kuninga ja lipu asend on ära vahetatud, pole vangerdus sellise kuningaga lubatud.
5. Kui partiid mängitakse kontrolliga "61 minutit", on see siis kiirmale?
Ei! Art. B1: Kiirpartii on niisugune, kus kõik käigud tuleb teha kindlaksmääratud 15-60 minutilise aja jooksul või nii et määratud aeg ja 6o-kordne lisand kokku moodustavad 15-60 minutit.
"61 minutit" on Prantsusmaal populaarne kontroll selleks, et mängida partiid kõigi tavamale reeglite järgi ja seejuures mitte rikkuda mingeid koodeksi sätteid, kasvõi partiiprotokolli pidamise kohta. Meil sageli sellistele pisiasjadele tähelepanu ei pöörata. On võimalik, et koodeksi uue redaktsiooniga hakatakse 60-minutilist kontrolli pidama tavamale omaks.
Aga lõpuks tuleb lahendada pingeline olukord ühest välkpartiist.
Laual on seis Valged: Kg1, Lf2, Oc4, Rg4, Eb3, g2 ja h3 (7)
Mustad: Kg7, Lc6, Vh8, Od4, Eb6, c5, f7 ja g6 (8)
Valge mängib Lxf7+ ja vajutab võidukalt kellale, tundes end ilmselt väga hästi. Vastane on ka väga rõõmus ja lööb valge kuninga, näitamaks, et see on teinud määrustevastase käigu. Võitu taotlevad mõlemad mängijad. Mis on partii tulemus?
Kui peaksin Prantsusmaale eksamile sõitma, ütleksin kindlasti, et annan võidu valgele, kes seotud lipuga käies oma kuninga tulle jättis. Aja jooksul on kuninga löömisse suhtutud mitmeti (mingi ülevaate sellest saab ka minu materjalist Mõnda välkmale reeglitest, 2004). Alates 2005 seisab koodeksis "Oma kuninga jätmine või asetamine rünnaku alla, samuti vastasmängija kuninga löömine pole lubatud". Kohe seejärel kirjutas Gijssen just sellise juhtumi kohta oma veerus: "Kui must ei taotlenud määrustevastasuse fikseerimist ja lööb kuninga, on ta oma õigusest ilma ja valge võib ise taotleda määrustevastasuse fikseerimist. Kui valge taotleb võitu, peab kohtunik seda aktsepteerima." Just nii on see kirjas ka Prantsuse eksamikommentaaris 2006 ja veidi ebamäärasemalt 2007. Tean, et ka näiteks Belgia ja Hollandi eeskirjad näevad kuningalööjale selgelt ette kaotuse.
Aga ikkagi pole see asi pärast koodeksilause ilmumist selgemaks saanud. Koodeksis ju karistusest ei kõnelda. Isegi Geurt on vahepeal oma seisukohta muutnud ja peab nüüd löömise eest kaotuse panemist imelikuks: "Mängija ei peaks saama kasu sellest, et teeb määrustevastase käigu". Igatahes on maid, kus eksamil tuleks anda vastupidine vastus. Saksa ametlik koodeksitõlgendus ütleb: "Välkmales ei vii vastasmängija tules seisva kuninga löömine ka siis partii kaotusele, kui kella vajutati ja pärast seda vastane esitas taotluse. Kuninga löömine pole lubatud, välgus on aga samaaegselt tegemist mõjusa taotlusega vastase määrustevastase käigu kohta." Kuningalöömise mõte ongi ju selles, et näidata määrustevastase käigu tegemist, kuigi seda tehakse ebasobival moel. USA reeglid ütlevad otse: "Tulle jäetud kuninga löömine võidab." Ka Inglismaal ollakse vist samal seisukohal. Nii et kõigepealt tuleb mõelda, millisel maal eksamit teete.
Aga meil? Siin peab asja otsustamiseks küll vähemalt B litsents olema. Ka koodeksi uuest väljaandest pole täpsustusi oodata. Jääb vaid paluda mängijaid, et nad kuningatesse ikka austusega suhtuksid ja kohtunikele liigseid probleeme ei tekitaks.
Lembit
reede, 25. juuli 2008
Kuidas toimida?
Vaatame täna prantslaste viimase kohtunike põhieksami teise osa küsimusi. Siin peab kohtunik ette kujutama, et tegutseb parajasti mingil tavamaleturniiril, kus mängijail on esimese 40 käigu jaoks mõtlemisaega 2 tundi, seejärel aga ülejäänud käikudeks 1 tund. Nii et piisavalt palju. Tavaliselt on küsimuste avaldamisel kohtunikelehes ära toodud ka soovitud vastused, seekord mitte. Lisan seetõttu siis ise mõne omapoolse mõtte.
1. Voor algab. Ühel laual teevad mängijad oma avakäigud 1. e4 e5. Siis tulevad nad aga teie juurde, sest on nüüd märganud, et must kuningas paikneb d8, must lipp aga e8. Mida teete?
Malendite algseis polnud õige. Koodeksi art. 7.1a ütleb: Kui partii ajal leitakse, et malendite algseis polnud õige, tuleb partii tühistada ja mängida uus. Niisiis lükkate etturid algseisu tagasi, vahetate musta kuninga ja lipu asukoha ära ning lasete partiid uuesti alustada. Kell peaks ilmselt ka alustama algasendist.
2. Mängitud on juba 2 tundi. Käigul on valged. Aga selle asemel, et oma 20. käiku teha, panevad nad kella pausinupu asemel seisma ja pöörduvad teie poole. Valgete arvates on vastasmängija teinud 15. käigul määrustevastase käigu. Kuidas toimite selles olukorras?
Mis parata, tuleb kontrollida. Lähtute koodeksi artiklist 7.4a. Võtate siis teise laua ja lasete seal partii uuesti läbi mängida. Kui leiate, et 15. käigul oli tõepoolest määrustevastane käik, siis tuleb selleaegsest seisust uuesti alustada. Määrustevastase käigu asemel tehakse nüüd määrustepärane. Asendava käigu leidmisel tuleb arvestada "puudutatud - käidud" reegleid (art. 4.3). Kellanäitude korrigeerimisel võite toimida oma äranägemise järgi (art. 6.14). Kui mingit muud mõjutavat asjaolu pole, võiks kulutatud mõtlemisaega vähendada proportsionaalselt sellega, mida kellad parajasti näitavad. Siis panete partii uuesti mängu.
3. Neljanda mängutunni lõpul on tegemist juba põrguliku ajapuudusega. Üks mängija teeb oma 40. käigu. Kui ta kella vajutab, kukub tema nooleke. Vastasmängija taotleb võitu, sest tema partner on aja ületanud. Olete parajasti ametis teise laua juures, kui teid sinna kutsutakse. Lähete muidugi esimesel võimalusel. Kirjeldage oma sekkumist.
Vaatate kella ja kontrollite tehtud käikude arvu. Kui ajaületaja ei vaidle vastu, et tegemist oli kontrollkäiguga, on asi lihtne, muidu peate käikude arvus ise selgusele jõudma.
Art. 6.9: Nooleke loetakse langenuks, kui kohtunik teeb selle kindlaks või kui emb-kumb mängijatest on esitanud selle kohta põhjendatud taotluse.
Art. 6.8a: Tema käiku ei loeta sooritatuks, kuni ta pole oma kella seisanud, välja arvatud siis, kui tehtud käik lõpetab partii.
Art. 6.10: Välja arvatud juhul, kui rakendub art. 5.1 või üks artiklitest 5.2a, b ja c, on partii kaotanud see mängija, kes pole sooritanud ettenähtud aja jooksul nõutavat arvu käike.
Niisiis, kui laual pole just mati- või patiseisu või pole kõiki vastase malendeid ära löödud, fikseerite ajaületajale kaotuse. Loodetavasti suudate oma otsuse mängijale selgeks teha lihtsamalt kui mina GM Matulovićile 1972 Forssa tsooniturniiri avavoorus.
4. Kuuenda mängutunni lõpul jälgite koos hulga pealtvaatajatega suurt ajapuudust partiis, kus üksik kuningas võitleb kahe ratsu vastu. Must mängib Rg5-f3+, ütleb "tuli!" ja vajutab kella. Laual on nüüd seis: Valged: Kh2 (1). Mustad: Kf2, Re2 ja f3 (3).
Valgetega mängib poiss, kelle isa on väga närviline ja pöördub valjuhäälselt teie poole, kinnitades, et olukord on naeruväärne, kuna hea kohtunik oleks selle partii juba ammu lõpetanud, ning nõuab, et katkestaksite partii otsekohe ja loeksite selle viigiks, kuna "kahe ratsuga ei saa matti forsseerida ega seisu võita". Sel hetkel kukub valgete nooleke ja mustad taotlevad ajavõitu. Kuidas toimiksite säärases olukorras ja mis on partii tulemus?
Arvatavasti ei lase te end poisi isa sekkumisest häirida. Aeg on üle ja see seis ei kuulu eelmise küsimuse vastuses toodud erandite hulka. Pealegi on antud seisus võimalus minna kuningaga nurka ja matt saada. Nii et tuleb valgetele kaotus panna.
5. Samal hetkel vajutab mõni laud eemal valgete juht oma viimastel allesjäänud sekunditel pausinupule, et teid kutsuda. Lähete nii kähku kui saate, olles eelmise intsidendi lahendanud. Mängija taotleb viiki, kuna tõestab, et vastasmängija ei saa normaalsete vahenditega võita. Kohtunikuna loete partii viigiks. Mustade juht küsib teilt väga viisakalt, kas sellele otsusele saab apelleerida ja palub seletada, kuidas seda teha. Mida vastate?
Viimastel sekunditel on niisugust otsust tavaliselt riskantne teha. Võib arvata, et seda seisu siiski ei saa normaalsete vahenditega võita ja teie otsus on seetõttu põhjendatud. Sel juhul jääb teil üle mängijale seletada vaid seda, et apellatsiooni esitamise võimalust pole, sest koodeksi art. 10.2d alusel on kohtuniku otsus seoses art. 10a, b, c lõplik.
Postimehes jäi silme ette erilehekülg pealkirjaga Soome eelistab olümpiamedalitele reegleid - tõsi küll hoopis teisest alast ja teisest maast. Spordireporter pühendas kogu oma loomingulise energia "jaburusele", mis viib Soomest Pekingisse Euroopa meistri asemel noorsportlase. Terve lehekülg tõestamaks, et reegleid tuleb ignoreerida. Ei. Reeglid on selleks, et neid täita. Neid ei saa meelevaldselt muuta. Soome Olümpiakomitee häda polnud minu arust mitte reeglitest kinnipidamises, vaid see, et nende kinnitamisel ei osatud sündmuste arengut ette näha. Nüüd polnud enam midagi teha.
Lembit
1. Voor algab. Ühel laual teevad mängijad oma avakäigud 1. e4 e5. Siis tulevad nad aga teie juurde, sest on nüüd märganud, et must kuningas paikneb d8, must lipp aga e8. Mida teete?
Malendite algseis polnud õige. Koodeksi art. 7.1a ütleb: Kui partii ajal leitakse, et malendite algseis polnud õige, tuleb partii tühistada ja mängida uus. Niisiis lükkate etturid algseisu tagasi, vahetate musta kuninga ja lipu asukoha ära ning lasete partiid uuesti alustada. Kell peaks ilmselt ka alustama algasendist.
2. Mängitud on juba 2 tundi. Käigul on valged. Aga selle asemel, et oma 20. käiku teha, panevad nad kella pausinupu asemel seisma ja pöörduvad teie poole. Valgete arvates on vastasmängija teinud 15. käigul määrustevastase käigu. Kuidas toimite selles olukorras?
Mis parata, tuleb kontrollida. Lähtute koodeksi artiklist 7.4a. Võtate siis teise laua ja lasete seal partii uuesti läbi mängida. Kui leiate, et 15. käigul oli tõepoolest määrustevastane käik, siis tuleb selleaegsest seisust uuesti alustada. Määrustevastase käigu asemel tehakse nüüd määrustepärane. Asendava käigu leidmisel tuleb arvestada "puudutatud - käidud" reegleid (art. 4.3). Kellanäitude korrigeerimisel võite toimida oma äranägemise järgi (art. 6.14). Kui mingit muud mõjutavat asjaolu pole, võiks kulutatud mõtlemisaega vähendada proportsionaalselt sellega, mida kellad parajasti näitavad. Siis panete partii uuesti mängu.
3. Neljanda mängutunni lõpul on tegemist juba põrguliku ajapuudusega. Üks mängija teeb oma 40. käigu. Kui ta kella vajutab, kukub tema nooleke. Vastasmängija taotleb võitu, sest tema partner on aja ületanud. Olete parajasti ametis teise laua juures, kui teid sinna kutsutakse. Lähete muidugi esimesel võimalusel. Kirjeldage oma sekkumist.
Vaatate kella ja kontrollite tehtud käikude arvu. Kui ajaületaja ei vaidle vastu, et tegemist oli kontrollkäiguga, on asi lihtne, muidu peate käikude arvus ise selgusele jõudma.
Art. 6.9: Nooleke loetakse langenuks, kui kohtunik teeb selle kindlaks või kui emb-kumb mängijatest on esitanud selle kohta põhjendatud taotluse.
Art. 6.8a: Tema käiku ei loeta sooritatuks, kuni ta pole oma kella seisanud, välja arvatud siis, kui tehtud käik lõpetab partii.
Art. 6.10: Välja arvatud juhul, kui rakendub art. 5.1 või üks artiklitest 5.2a, b ja c, on partii kaotanud see mängija, kes pole sooritanud ettenähtud aja jooksul nõutavat arvu käike.
Niisiis, kui laual pole just mati- või patiseisu või pole kõiki vastase malendeid ära löödud, fikseerite ajaületajale kaotuse. Loodetavasti suudate oma otsuse mängijale selgeks teha lihtsamalt kui mina GM Matulovićile 1972 Forssa tsooniturniiri avavoorus.
4. Kuuenda mängutunni lõpul jälgite koos hulga pealtvaatajatega suurt ajapuudust partiis, kus üksik kuningas võitleb kahe ratsu vastu. Must mängib Rg5-f3+, ütleb "tuli!" ja vajutab kella. Laual on nüüd seis: Valged: Kh2 (1). Mustad: Kf2, Re2 ja f3 (3).
Valgetega mängib poiss, kelle isa on väga närviline ja pöördub valjuhäälselt teie poole, kinnitades, et olukord on naeruväärne, kuna hea kohtunik oleks selle partii juba ammu lõpetanud, ning nõuab, et katkestaksite partii otsekohe ja loeksite selle viigiks, kuna "kahe ratsuga ei saa matti forsseerida ega seisu võita". Sel hetkel kukub valgete nooleke ja mustad taotlevad ajavõitu. Kuidas toimiksite säärases olukorras ja mis on partii tulemus?
Arvatavasti ei lase te end poisi isa sekkumisest häirida. Aeg on üle ja see seis ei kuulu eelmise küsimuse vastuses toodud erandite hulka. Pealegi on antud seisus võimalus minna kuningaga nurka ja matt saada. Nii et tuleb valgetele kaotus panna.
5. Samal hetkel vajutab mõni laud eemal valgete juht oma viimastel allesjäänud sekunditel pausinupule, et teid kutsuda. Lähete nii kähku kui saate, olles eelmise intsidendi lahendanud. Mängija taotleb viiki, kuna tõestab, et vastasmängija ei saa normaalsete vahenditega võita. Kohtunikuna loete partii viigiks. Mustade juht küsib teilt väga viisakalt, kas sellele otsusele saab apelleerida ja palub seletada, kuidas seda teha. Mida vastate?
Viimastel sekunditel on niisugust otsust tavaliselt riskantne teha. Võib arvata, et seda seisu siiski ei saa normaalsete vahenditega võita ja teie otsus on seetõttu põhjendatud. Sel juhul jääb teil üle mängijale seletada vaid seda, et apellatsiooni esitamise võimalust pole, sest koodeksi art. 10.2d alusel on kohtuniku otsus seoses art. 10a, b, c lõplik.
Postimehes jäi silme ette erilehekülg pealkirjaga Soome eelistab olümpiamedalitele reegleid - tõsi küll hoopis teisest alast ja teisest maast. Spordireporter pühendas kogu oma loomingulise energia "jaburusele", mis viib Soomest Pekingisse Euroopa meistri asemel noorsportlase. Terve lehekülg tõestamaks, et reegleid tuleb ignoreerida. Ei. Reeglid on selleks, et neid täita. Neid ei saa meelevaldselt muuta. Soome Olümpiakomitee häda polnud minu arust mitte reeglitest kinnipidamises, vaid see, et nende kinnitamisel ei osatud sündmuste arengut ette näha. Nüüd polnud enam midagi teha.
Lembit
teisipäev, 22. juuli 2008
Lihtsaid küsimusi
Prantsuse kohtunikelehe Bulletin des Arbitres Federaux uus number on ära toonud küsimused, mis esitati sealsetele kohtunikele tänavu juunis peetud eksamitel. Kõige olulisem on ikkagi põhiasjade teadmine, asjatutesse keerukustesse pole igapäevasel kohalikul tegutsejal mõtet minna. Seda näitavad ka põhieksamil UV1 kasutatud küsimused. Esimene osa neist kandis pealkirja "Õige või vale?" ning siin võis piirduda vaid "jaa" või "ei" vastustega. Toon need siinkohal ära ja arvan, et õige vastuse leiab igaüks ise.
1. Kui malelaud asetseb õigesti, on kummalgi mängijal parempoolne nurgaväli must.
2. Lõppmängus kuningas kuninga vastu loeb kohtunik partii viigiks.
3. Vangerdusõigus on kadunud, kui kuningas on paigast liikunud.
4. Tule teatamine on kohustuslik.
5. Kohtunik ei tohi mängijale öelda, kui see on unustanud pärast oma käiku kella vajutamata.
6. Mängijal, kes pole parajasti käigul, on õigus oma malendeid malelaua väljadel kohendada.
7. Välkpartiis langeb kõigepealt valgete nooleke, kohe seejärel aga mustade oma. Kohtunik näeb selgelt, et valgete oma langes esimesena. Ometi loeb ta otsekohe sõbralikult selle partii viigiks. Ta oleks siiski pidanud andma punkti mustadele.
8. Viigi taotlemiseks seisu kolmekordse kordumise tõttu tuleb olla käigul.
9. Patt tähendab otsekohe partii lõppu.
10. Kiirmales pole mängijad kohustatud käike üles kirjutama.
Ehk vastasid kõik Prantsuse kohtunikud nii: - + + - + - - + + + ?
Lembit
1. Kui malelaud asetseb õigesti, on kummalgi mängijal parempoolne nurgaväli must.
2. Lõppmängus kuningas kuninga vastu loeb kohtunik partii viigiks.
3. Vangerdusõigus on kadunud, kui kuningas on paigast liikunud.
4. Tule teatamine on kohustuslik.
5. Kohtunik ei tohi mängijale öelda, kui see on unustanud pärast oma käiku kella vajutamata.
6. Mängijal, kes pole parajasti käigul, on õigus oma malendeid malelaua väljadel kohendada.
7. Välkpartiis langeb kõigepealt valgete nooleke, kohe seejärel aga mustade oma. Kohtunik näeb selgelt, et valgete oma langes esimesena. Ometi loeb ta otsekohe sõbralikult selle partii viigiks. Ta oleks siiski pidanud andma punkti mustadele.
8. Viigi taotlemiseks seisu kolmekordse kordumise tõttu tuleb olla käigul.
9. Patt tähendab otsekohe partii lõppu.
10. Kiirmales pole mängijad kohustatud käike üles kirjutama.
Ehk vastasid kõik Prantsuse kohtunikud nii: - + + - + - - + + + ?
Lembit
laupäev, 19. juuli 2008
Ehk saab selgeks?
Lained, mis kerkisid seoses Irina Krushi ja Anna Zatonskihhi partiiga USA naiste meistrivõistlustel, ei taha ikka vaibuda. Meenutan, et põhjalikumalt oli tiitli otsustanud äkksurmapartiist juttu minu 2.VI Saatuslik armageddon ja 15.VI Veel armageddonist. Eelkõige käib arutlus selle ümber, millal ikkagi tohib malendiga käia ja kella vajutada. Nii ka Geurti viimases veerus. Ootuspäraselt on tema peamiseks küsitlejaks sedapuhku üks ameeriklane. Ma ei usu, et arutletav teema nii väga keeruline on, seda lihtsalt püütakse keeruliseks ajada pelgalt vaidlemisrõõmust.
Aga otsustage ise. On see mängija B poolt vaadates määrustepärane?
- mängija A tõstab oma malendi
- mängija B tõstab oma malendi
- mängija A laseb oma malendi käest lahti
- mängija B laseb oma malendi käest lahti
Kas B võib asuda oma käigu kallale enne, kui pole selge, kuhu A tahab oma käiguga välja jõuda?
Ja kui see on määrustevastane, siis milline peaks olema karistus?
Ikka ja jälle tuleb seletada, mis on käigu tegemine (= malendi viimine teisele väljale ja tema käest vabastamine) ning sooritamine (= käigu tegemine, oma kella seiskamine ja vastase oma käivitamine). Niipea kui üks mängija on oma käigu teinud, võib vastane teha enda oma ja esimene kella vajutada.
Järelikult toimib mängija B antud juhul ebakorrektselt. Mängija võib alustada oma käiku alles siis, kui teine pool on oma käigu teinud. Karistuse määrab kohtunik.
Aga selline sündmuste areng?
- mängija X käib oma malendiga,
- mängija Y käib oma malendiga
- mängija X vajutab kella (sest mängija peab ju saama oma kella vajutada)
- mängija Y vajutab kella
Loomulikult on siin kõik õige.
Ameeriklane on isegi välja mõelnud stsenaariumi, kuidas reeglitega manipuleerides vastasmängija huve kahjustada:
- mängija X käib oma malendiga
- mängija Y käib oma malendiga
- mängija X ootab, kuni Y laua tagant tõuseb
- mängija Y lahkubki laua tagant, minnes tualetti või niisama jalutama
- mängija X vajutab nüüd kella, sest tal on selleks ju õigus. Kuigi on X kord käia, käib Y kell. Kui Y laua juurde tagasi tuleb, võib tekkida segadus. Siit siis taotlus, et kella tuleks vajutada kohe pärast käigu tegemist.
Geurt ei näe X tegevuses midagi määrustevastast. Kui Y reegleid teab, teab ta ka seda, et X-l on ikka veel õigus kella vajutada. Y-l on ju samasugused tegevusvõimalused olemas.
Vaevalt et on vaja reeglit, mis kohustaks käigu teinud maletajat kohe kella vajutama. Ja mis üldse on ebamäärane "kohe"? Olevat ettepanekuid üldse see sõna koodeksist eemaldada. Sirvisin koodeksit. Kõige rohkem on seda kasutatud artiklis 5 (Partii lõpp), aga ka artiklites 6 (Malekell) ja 8 (Käikude üleskirjutamine). Nii et oodakem Dresdenit.
Omakorda püüab asju segasemaks muuta GM John Nunn. Seda on ta varemgi korduvalt teinud. Meenuvad ajad, kui veel RC töös osalesin ja Nunn vahel ka sinna sattus.
Nüüd leiab ta, et käigu tegemine enne vastase kellavajutust peaks olema määrustevastane ning see, et mõlemad võivad käia korraga, on perversne.
Näites on vähe nuppe laual. Valged: Kf6, Va1 (2). Mustad: Kg8 (1). Aga ega see asja palju selgemaks tee, suurmeistri mõttekäiku on lihtsurelikul ikka raske jälgida.
Valge käib siin Va8+ ja enne kui must oma kuningat puudutab, viib ta Vb8 ilma kella puudutamata. Must mängib Kh7, vajutab kella ja siis vajutavad valged ilma malendeid puudutamata ka. Nunn kõneleb kaosest, mis võivat tekkida siis, kui must teeb käigu, mis muudab valge varasema käigu määrustevastaseks, aga ka siis, kui pakutakse viiki või esitatakse taotlusi seisukorduste fikseerimiseks.
Hoopis lihtsam on lugeda valge tegevus (alustada käiku enne, kui vastasmängija on käigu lõpetanud) määrustevastaseks ja pidada ikka meeles artiklit 1.1 ... Mängija on käigul, kui tema vastasmängija käik on tehtud.
Lembit
Aga otsustage ise. On see mängija B poolt vaadates määrustepärane?
- mängija A tõstab oma malendi
- mängija B tõstab oma malendi
- mängija A laseb oma malendi käest lahti
- mängija B laseb oma malendi käest lahti
Kas B võib asuda oma käigu kallale enne, kui pole selge, kuhu A tahab oma käiguga välja jõuda?
Ja kui see on määrustevastane, siis milline peaks olema karistus?
Ikka ja jälle tuleb seletada, mis on käigu tegemine (= malendi viimine teisele väljale ja tema käest vabastamine) ning sooritamine (= käigu tegemine, oma kella seiskamine ja vastase oma käivitamine). Niipea kui üks mängija on oma käigu teinud, võib vastane teha enda oma ja esimene kella vajutada.
Järelikult toimib mängija B antud juhul ebakorrektselt. Mängija võib alustada oma käiku alles siis, kui teine pool on oma käigu teinud. Karistuse määrab kohtunik.
Aga selline sündmuste areng?
- mängija X käib oma malendiga,
- mängija Y käib oma malendiga
- mängija X vajutab kella (sest mängija peab ju saama oma kella vajutada)
- mängija Y vajutab kella
Loomulikult on siin kõik õige.
Ameeriklane on isegi välja mõelnud stsenaariumi, kuidas reeglitega manipuleerides vastasmängija huve kahjustada:
- mängija X käib oma malendiga
- mängija Y käib oma malendiga
- mängija X ootab, kuni Y laua tagant tõuseb
- mängija Y lahkubki laua tagant, minnes tualetti või niisama jalutama
- mängija X vajutab nüüd kella, sest tal on selleks ju õigus. Kuigi on X kord käia, käib Y kell. Kui Y laua juurde tagasi tuleb, võib tekkida segadus. Siit siis taotlus, et kella tuleks vajutada kohe pärast käigu tegemist.
Geurt ei näe X tegevuses midagi määrustevastast. Kui Y reegleid teab, teab ta ka seda, et X-l on ikka veel õigus kella vajutada. Y-l on ju samasugused tegevusvõimalused olemas.
Vaevalt et on vaja reeglit, mis kohustaks käigu teinud maletajat kohe kella vajutama. Ja mis üldse on ebamäärane "kohe"? Olevat ettepanekuid üldse see sõna koodeksist eemaldada. Sirvisin koodeksit. Kõige rohkem on seda kasutatud artiklis 5 (Partii lõpp), aga ka artiklites 6 (Malekell) ja 8 (Käikude üleskirjutamine). Nii et oodakem Dresdenit.
Omakorda püüab asju segasemaks muuta GM John Nunn. Seda on ta varemgi korduvalt teinud. Meenuvad ajad, kui veel RC töös osalesin ja Nunn vahel ka sinna sattus.
Nüüd leiab ta, et käigu tegemine enne vastase kellavajutust peaks olema määrustevastane ning see, et mõlemad võivad käia korraga, on perversne.
Näites on vähe nuppe laual. Valged: Kf6, Va1 (2). Mustad: Kg8 (1). Aga ega see asja palju selgemaks tee, suurmeistri mõttekäiku on lihtsurelikul ikka raske jälgida.
Valge käib siin Va8+ ja enne kui must oma kuningat puudutab, viib ta Vb8 ilma kella puudutamata. Must mängib Kh7, vajutab kella ja siis vajutavad valged ilma malendeid puudutamata ka. Nunn kõneleb kaosest, mis võivat tekkida siis, kui must teeb käigu, mis muudab valge varasema käigu määrustevastaseks, aga ka siis, kui pakutakse viiki või esitatakse taotlusi seisukorduste fikseerimiseks.
Hoopis lihtsam on lugeda valge tegevus (alustada käiku enne, kui vastasmängija on käigu lõpetanud) määrustevastaseks ja pidada ikka meeles artiklit 1.1 ... Mängija on käigul, kui tema vastasmängija käik on tehtud.
Lembit
kolmapäev, 16. juuli 2008
Geurt mobiilidest
Mobiilihelinate mõju partiide tulemustele oleme korduvalt käsitlenud, viimati vist 9.IV
Mobiilihelinad jälle päevakorral ja 25.VI Viimaseid pudemeid juuniveerust. Ühe Malaisia maletaja mitmele küsimusele vastab Geurt Gijssen oma tänases Chesscafe veerus. Kuivõrd tegemist on RC esimehe seisukohtadega, siis ärgem vaielgem ja võtkem need juhindumiseks. Ühtlasi võtkem arvesse, et koodeksi mobiiliartikkel on üks neist, mis Dresdenis muutmisele tuleb. Ka Geurt rõhutab, et lähtub vastates 1. juulil kehtinud reeglitest.
Art. 12.2b: On rangelt keelatud tuua mängualale mobiiltelefone või muid kohtuniku heakskiiduta elektroonilisi sidevahendeid. Kui mängija mobiiltelefon heliseb mängualal mängu ajal, kaotab see mängija partii. Vastasmängija tulemuse määrab kohtunik.
Mida muutus endaga kaasa toob, ei tea, kuigi ettepanekuid on vilksatanud. Seni on kõneldud vaid
hoolikast ümbertegemisest.
Aga kuidas toimida täna? Aluseks siis küsimused Malaisiast ja Geurti vastused.
1. Mobiil vibreerib, kuid ei helise. Kas seda loetakse ikkagi helisemiseks ja mängija saab kaotuse?
Vooru algul paluvad kohtunikud mängijail tavaliselt oma telefonid välja lülitada. Sel moel lubatakse mängijatel hoida mobiile enda juures, kui need on täielikult välja lülitatud. Seepärast peab kohtunik lugema partii süüdlasele kaotatuks.
2.Mobiil heliseb, kui mängija on teel tualetti. Kas mängija saab siis kaotuse? Ja mis on üldse mänguala?
Mänguala mõiste on lahti seletatud artiklis 12.5: Mänguala määratlusse mahuvad mängukoht, puhkeruumid, paik kehakinnituseks ja suitsetamiseks ning teised kohtuniku poolt määratud kohad.
Helisemine mängualal on samasuguste tagajärgedega kui mängukohas helisemine. Mängija saab kaotuse.
3. Laual on patiseis. Mis siis, kui patt tekib lauale otse enne mobiilihelinat?
Patt lõpetab partii. Kõik, mis juhtub hiljem, on ebaoluline. Seega loeb patt ja partii tulemuseks on viik.
4. Mobiil heliseb just enne vooru algust vahetult kellade käigustamise eel. Mida tähendab "mängu ajal"?
Art. 6.5: Partii alguseks ettenähtud ajal käivitatakse selle mängija kell, kellel on valged malendid.
Kui kellad pole käivitatud, pole mänguaeg alanud ja kohtunikul pole vajadust sekkumiseks. Loomulikult peaks ta aga ütlema, et mängija oma mobiili välja lülitaks.
5. Kas üks mängija ei saaks teist provotseerida, kasvõi sel moel, et ta nädalalõputurniiri viimaseks vooruks poetab vastase jope tasku äraviskamiseks sobiva odava telefoni ning seejärel helistab sellel numbril? Pärast helisemist esitab ta siis taotluse heliseva mobiili kohta?
Geurt peab seda väga räpaseks trikiks. Kui kohtunikul pole sellise sepitsuse kohta mingeid tõendeid, ei jää tal midagi muud üle kui helina eest kaotus fikseerida. Kui on aga selge, mis tegelikult juhtus, siis tuleks partii hoopis trikitajale kaotatuks lugeda ja võimalik on ka tema kõrvaldamine turniirilt. Informeerima peaks juhtunust nii turniiri apellatsioonikomiteed, vastavat maleföderatsiooni kui ka FIDE-t. Need võivad siis määrata rangema karistuse, näiteks keelata turniiridel osalemise mitme aasta jooksul.
Kahel tuttaval sümpaatsel Moskva daamil on sel nädalal juubel.
Vera Kuśleiko oli Tallinnas kohtunikuks Tśiburdanidze - Ahmõlovskaja matśil 1977. IA nimetuse sai ta 1992. Homme aga saab ta 70.
Kui aga küsida, kes on maailmas üldse suurima staaźiga rahvusvaheline arbiter, siis on minu arvates selleks Vera Tihhomirova. Tiitli eksisteerimise algaastatel 1951-53 anti IA nimetus 66 kohtunikule. Kui mu arvepidamine õige on, siis on nendest 65 juba meie hulgast lahkunud, Vera aga peab laupäeval oma 90. sünnipäeva.
Olen temaga koos olnud paljudel võistlustel, eriti mitmesugustel rahvaste ja koolinoorte spartakiaadidel. Kohtunikena koostegutsemist oli küll vähe, sest kui mina tavaliselt juhtisin I finaalgruppi, hoolitses tema samas VNFSV võistkonna eest (Moskva ja Leningrad olid tavaliselt eraldi). Nimelt pandi Vera pärast neljandat VNFSV meistritiitlit peaaegu 30 aastaks Venemaa maleelu juhtima maleföderatsiooni vastutava sekretärina. Tugeva iseloomuga enesekindel ja samal ajal väga suhtlemisaldis naine, kes viimase "64" andmetel oli osanud hoiduda parteisse astumisest. Esmakordsel kohtumisel koolinoorte spartakiaadil Volgogradis 1963 oli ta küll veidi nukker, sest VNFSV jäi kolmandaks, seevastu rahvaste spartakiaadil Riias 1975 aga ülirõõmus, sest VNFSV purustas tookord Moskva sensatsiooniliselt 8,5:0,5.
Palju õnne, mõlemad Veerad!
Lembit
Mobiilihelinad jälle päevakorral ja 25.VI Viimaseid pudemeid juuniveerust. Ühe Malaisia maletaja mitmele küsimusele vastab Geurt Gijssen oma tänases Chesscafe veerus. Kuivõrd tegemist on RC esimehe seisukohtadega, siis ärgem vaielgem ja võtkem need juhindumiseks. Ühtlasi võtkem arvesse, et koodeksi mobiiliartikkel on üks neist, mis Dresdenis muutmisele tuleb. Ka Geurt rõhutab, et lähtub vastates 1. juulil kehtinud reeglitest.
Art. 12.2b: On rangelt keelatud tuua mängualale mobiiltelefone või muid kohtuniku heakskiiduta elektroonilisi sidevahendeid. Kui mängija mobiiltelefon heliseb mängualal mängu ajal, kaotab see mängija partii. Vastasmängija tulemuse määrab kohtunik.
Mida muutus endaga kaasa toob, ei tea, kuigi ettepanekuid on vilksatanud. Seni on kõneldud vaid
hoolikast ümbertegemisest.
Aga kuidas toimida täna? Aluseks siis küsimused Malaisiast ja Geurti vastused.
1. Mobiil vibreerib, kuid ei helise. Kas seda loetakse ikkagi helisemiseks ja mängija saab kaotuse?
Vooru algul paluvad kohtunikud mängijail tavaliselt oma telefonid välja lülitada. Sel moel lubatakse mängijatel hoida mobiile enda juures, kui need on täielikult välja lülitatud. Seepärast peab kohtunik lugema partii süüdlasele kaotatuks.
2.Mobiil heliseb, kui mängija on teel tualetti. Kas mängija saab siis kaotuse? Ja mis on üldse mänguala?
Mänguala mõiste on lahti seletatud artiklis 12.5: Mänguala määratlusse mahuvad mängukoht, puhkeruumid, paik kehakinnituseks ja suitsetamiseks ning teised kohtuniku poolt määratud kohad.
Helisemine mängualal on samasuguste tagajärgedega kui mängukohas helisemine. Mängija saab kaotuse.
3. Laual on patiseis. Mis siis, kui patt tekib lauale otse enne mobiilihelinat?
Patt lõpetab partii. Kõik, mis juhtub hiljem, on ebaoluline. Seega loeb patt ja partii tulemuseks on viik.
4. Mobiil heliseb just enne vooru algust vahetult kellade käigustamise eel. Mida tähendab "mängu ajal"?
Art. 6.5: Partii alguseks ettenähtud ajal käivitatakse selle mängija kell, kellel on valged malendid.
Kui kellad pole käivitatud, pole mänguaeg alanud ja kohtunikul pole vajadust sekkumiseks. Loomulikult peaks ta aga ütlema, et mängija oma mobiili välja lülitaks.
5. Kas üks mängija ei saaks teist provotseerida, kasvõi sel moel, et ta nädalalõputurniiri viimaseks vooruks poetab vastase jope tasku äraviskamiseks sobiva odava telefoni ning seejärel helistab sellel numbril? Pärast helisemist esitab ta siis taotluse heliseva mobiili kohta?
Geurt peab seda väga räpaseks trikiks. Kui kohtunikul pole sellise sepitsuse kohta mingeid tõendeid, ei jää tal midagi muud üle kui helina eest kaotus fikseerida. Kui on aga selge, mis tegelikult juhtus, siis tuleks partii hoopis trikitajale kaotatuks lugeda ja võimalik on ka tema kõrvaldamine turniirilt. Informeerima peaks juhtunust nii turniiri apellatsioonikomiteed, vastavat maleföderatsiooni kui ka FIDE-t. Need võivad siis määrata rangema karistuse, näiteks keelata turniiridel osalemise mitme aasta jooksul.
Kahel tuttaval sümpaatsel Moskva daamil on sel nädalal juubel.
Vera Kuśleiko oli Tallinnas kohtunikuks Tśiburdanidze - Ahmõlovskaja matśil 1977. IA nimetuse sai ta 1992. Homme aga saab ta 70.
Kui aga küsida, kes on maailmas üldse suurima staaźiga rahvusvaheline arbiter, siis on minu arvates selleks Vera Tihhomirova. Tiitli eksisteerimise algaastatel 1951-53 anti IA nimetus 66 kohtunikule. Kui mu arvepidamine õige on, siis on nendest 65 juba meie hulgast lahkunud, Vera aga peab laupäeval oma 90. sünnipäeva.
Olen temaga koos olnud paljudel võistlustel, eriti mitmesugustel rahvaste ja koolinoorte spartakiaadidel. Kohtunikena koostegutsemist oli küll vähe, sest kui mina tavaliselt juhtisin I finaalgruppi, hoolitses tema samas VNFSV võistkonna eest (Moskva ja Leningrad olid tavaliselt eraldi). Nimelt pandi Vera pärast neljandat VNFSV meistritiitlit peaaegu 30 aastaks Venemaa maleelu juhtima maleföderatsiooni vastutava sekretärina. Tugeva iseloomuga enesekindel ja samal ajal väga suhtlemisaldis naine, kes viimase "64" andmetel oli osanud hoiduda parteisse astumisest. Esmakordsel kohtumisel koolinoorte spartakiaadil Volgogradis 1963 oli ta küll veidi nukker, sest VNFSV jäi kolmandaks, seevastu rahvaste spartakiaadil Riias 1975 aga ülirõõmus, sest VNFSV purustas tookord Moskva sensatsiooniliselt 8,5:0,5.
Palju õnne, mõlemad Veerad!
Lembit
pühapäev, 13. juuli 2008
Välgust meil ja mujal
Polnud juba aastakümneid Tartus kohtunikuna tegutsenud (siiski - paar aastat tagasi olid üliõpilasmängud). Nüüd vähekeseks õnnestus. Kunagise hea tuttava Valter Heueri 80. sünniaastapäeva välkturniir kirjanike majas. Tervelt 25 osavõtjat. Hiljem selgus küll, et seda on ühe turniiri jaoks liiga palju, sest mikrobussiga tulnud tallinlased (ja kohtunikud ka) pidid neli vooru enne lõppu tagasi sõitma, sest buss ei saanud viit tundi oodata. Aga usun, et asi õnnestus, sest kokkutulnute jaoks oli mäng tähtsam iga hinna eest hangitavast kõrgemast kohast turniiritabelis. Igatahes mingeid vaidlusi ega proteste mul kogeda ei tulnud.
Koosseis oli küllalt kirju, mis oleks ilmselt tinginud vajaduse turniirieelseks reeglite selgitamiseks. Usun, et turniiri jooksul said kõik aru sellest, et rohkem kui ükski teine maleliik on välk ainult kahe mehe mäng ning kohtunik hoidub asjadesse sekkumast, isegi kui ta juhtub parajasti selle partii sündmusi tähelepanelikult jälgima. Õnneks hoidusid sellest pealtvaatajad ka.
Kohtunik ei ütle, kui mängija jätab kuninga tulle või teeb mingi muu määrustevastase käigu, kõnelemata lihtsalt malendi puudutamisest (Gijssen on isegi leidnud, et isegi mati puhul ei peaks sekkuma - siin on mul küll teistsugune arvamus). Ja kui keegi mängis kahe käega, rääkisin sellest mõlemale mängijale alles pärast partii lõppu. Ka kella korraliku käigu jälgimine partii ajal on mängijate endi asi, samuti ajaületuse fikseerimine. Oligi vist tavapärasest rohkem juhtumeid, kus aeg üle läks ja üsnagi palju neid, kus seda märgati alles mitu käiku hiljem. Aga kohtunik ei või välkmales mingil moel mängu sekkuda, kui mängijad pole teda selleks palunud.
Aga mingem siis jälle sakslaste juhtumite juurde (seekord siis valik 3), sedapuhku on siingi jutt välgust. Kõik need on aga seotud etturi muundamisega, kui teist malendit käepärast pole.
1. (5/2008) Valged viivad oma etturi viimasele reale ja vajutavad kella. Vastane seiskab kella ja taotleb võitu. Tegemist olnud määrustevastase käiguga, sest etturit ei muudetud teiseks malendiks.
Olen oma seisukohta aastatega muutnud. 2004 kirjutasin tekstis Mõnda välkmale reeglitest: Kui mängija viib etturi muundumisväljale ja käigustab vastase kella, jättes etturi lauale, võivad vastane või kohtunik seisata kella, kuni ettur asendatakse teise malendiga.
11.III Pange kell seisma tõin aga analoogilise juhtumi Batumist. See, et vastane laskis lipu peale panna, oli ilmselt ebaprofessionaalsus (või lihtsalt viisakus?). Tuli seisata kell ja kutsuda kohtunik. Nii oleks ilmselt tulnud võidupunkt. Lõpetamata käik pole määrustevastasest kuigivõrd parem. Kahtlemata on nii lihtsam toimida. Hoolitsegu mängijad ise, et nende käik oleks korralikult tehtud. Ettur asendatagu teise malendiga enne kellavajutust. Kõigile sakslaste juhtumitele peaksime vist lähenema ühesuguse mõõdupuuga.
2. (19/2008) Valgel on veel tubli minut aega, mustal vaid 40 sekundit. Valge on käigul ja viib oma etturi c7-c8, öeldes valjusti "Lipp!" Kuivõrd aga lippu haardeulatuses pole, jääb lauale ettur. Valge vajutab kella. Mustad seiskavad kella, kutsuvad kohtuniku ning taotlevad määrustevastase käigu fikseerimist ja oma võitu.
Küllap peaks kohtunik siingi rahuldama musta taotluse ja andma talle võidu. Käik tuleb korralikult lõpuni teha.
3. (32/2008) Pinge turniiril on kõrge. Veidi enne noolekese langemist muundab must etturi. Lippu läheduses pole. Võtab siis juba löödud vankri, keerab selle ümber, nimetab selle lipuks ja vajutab kella. Võiduseis. Valge ei ütle midagi ja mängib edasi. Kui must mõni käik hiljem sellega diagonaalselt käib, seiskab valge kellad ja teatab määrustevastasest käigust. Siis lähevad mõlemad tülli ja kutsuvad kohtuniku.
Ümberpööratud vanker pole lipp ega saa lipu moodi käia. Käik oli seetõttu määrustevastane ja toob kaotuse.
4. (12/2008) Mõlemad noolekesed kukkumas. Valge lipustab etturi, paneb aga kiirustades muundumisväljale musta lipu, vajutab kella ja kavatseb järgmisel käigul matti. Siis märkab must just lauale pandud lippu, lööb sellega valge viimase malendi ja vajutab kella. Valge märkab oma viga muundamisel, on algul muidugi śokeeritud, siis aga taotleb musta määrustevastasuse fikseerimist. Hetkel, kui ta tahab kella seisata, kukub tal nooleke. Must näeb seda, osutab kellale ja ütleb: "Aeg!"
Arvan, et annaksin siin õiguse mustale. Valge tegi ju esimesena määrustevastase käigu, muutes oma etturi musta lipuks. Must käib seetõttu laual olnud lipuga. Pealegi on valge aeg ka üle.
Lembit
Koosseis oli küllalt kirju, mis oleks ilmselt tinginud vajaduse turniirieelseks reeglite selgitamiseks. Usun, et turniiri jooksul said kõik aru sellest, et rohkem kui ükski teine maleliik on välk ainult kahe mehe mäng ning kohtunik hoidub asjadesse sekkumast, isegi kui ta juhtub parajasti selle partii sündmusi tähelepanelikult jälgima. Õnneks hoidusid sellest pealtvaatajad ka.
Kohtunik ei ütle, kui mängija jätab kuninga tulle või teeb mingi muu määrustevastase käigu, kõnelemata lihtsalt malendi puudutamisest (Gijssen on isegi leidnud, et isegi mati puhul ei peaks sekkuma - siin on mul küll teistsugune arvamus). Ja kui keegi mängis kahe käega, rääkisin sellest mõlemale mängijale alles pärast partii lõppu. Ka kella korraliku käigu jälgimine partii ajal on mängijate endi asi, samuti ajaületuse fikseerimine. Oligi vist tavapärasest rohkem juhtumeid, kus aeg üle läks ja üsnagi palju neid, kus seda märgati alles mitu käiku hiljem. Aga kohtunik ei või välkmales mingil moel mängu sekkuda, kui mängijad pole teda selleks palunud.
Aga mingem siis jälle sakslaste juhtumite juurde (seekord siis valik 3), sedapuhku on siingi jutt välgust. Kõik need on aga seotud etturi muundamisega, kui teist malendit käepärast pole.
1. (5/2008) Valged viivad oma etturi viimasele reale ja vajutavad kella. Vastane seiskab kella ja taotleb võitu. Tegemist olnud määrustevastase käiguga, sest etturit ei muudetud teiseks malendiks.
Olen oma seisukohta aastatega muutnud. 2004 kirjutasin tekstis Mõnda välkmale reeglitest: Kui mängija viib etturi muundumisväljale ja käigustab vastase kella, jättes etturi lauale, võivad vastane või kohtunik seisata kella, kuni ettur asendatakse teise malendiga.
11.III Pange kell seisma tõin aga analoogilise juhtumi Batumist. See, et vastane laskis lipu peale panna, oli ilmselt ebaprofessionaalsus (või lihtsalt viisakus?). Tuli seisata kell ja kutsuda kohtunik. Nii oleks ilmselt tulnud võidupunkt. Lõpetamata käik pole määrustevastasest kuigivõrd parem. Kahtlemata on nii lihtsam toimida. Hoolitsegu mängijad ise, et nende käik oleks korralikult tehtud. Ettur asendatagu teise malendiga enne kellavajutust. Kõigile sakslaste juhtumitele peaksime vist lähenema ühesuguse mõõdupuuga.
2. (19/2008) Valgel on veel tubli minut aega, mustal vaid 40 sekundit. Valge on käigul ja viib oma etturi c7-c8, öeldes valjusti "Lipp!" Kuivõrd aga lippu haardeulatuses pole, jääb lauale ettur. Valge vajutab kella. Mustad seiskavad kella, kutsuvad kohtuniku ning taotlevad määrustevastase käigu fikseerimist ja oma võitu.
Küllap peaks kohtunik siingi rahuldama musta taotluse ja andma talle võidu. Käik tuleb korralikult lõpuni teha.
3. (32/2008) Pinge turniiril on kõrge. Veidi enne noolekese langemist muundab must etturi. Lippu läheduses pole. Võtab siis juba löödud vankri, keerab selle ümber, nimetab selle lipuks ja vajutab kella. Võiduseis. Valge ei ütle midagi ja mängib edasi. Kui must mõni käik hiljem sellega diagonaalselt käib, seiskab valge kellad ja teatab määrustevastasest käigust. Siis lähevad mõlemad tülli ja kutsuvad kohtuniku.
Ümberpööratud vanker pole lipp ega saa lipu moodi käia. Käik oli seetõttu määrustevastane ja toob kaotuse.
4. (12/2008) Mõlemad noolekesed kukkumas. Valge lipustab etturi, paneb aga kiirustades muundumisväljale musta lipu, vajutab kella ja kavatseb järgmisel käigul matti. Siis märkab must just lauale pandud lippu, lööb sellega valge viimase malendi ja vajutab kella. Valge märkab oma viga muundamisel, on algul muidugi śokeeritud, siis aga taotleb musta määrustevastasuse fikseerimist. Hetkel, kui ta tahab kella seisata, kukub tal nooleke. Must näeb seda, osutab kellale ja ütleb: "Aeg!"
Arvan, et annaksin siin õiguse mustale. Valge tegi ju esimesena määrustevastase käigu, muutes oma etturi musta lipuks. Must käib seetõttu laual olnud lipuga. Pealegi on valge aeg ka üle.
Lembit
reede, 11. juuli 2008
Jälle Sofia reeglitest
Katsetest võidelda viikidega olen korduvalt juttu teinud. Viimati vist 27.III On see lahendus?, 28.III Lahendust ei paista ja 8.IV Ikka viikide vastu. Üheks mooduseks on teatavasti Sofia reeglite rakendamine. Nende järgi võib viigi vormistada ainult kohtuniku osalusel ning ka siis vaid juhul, kui laual on igavene tuli, seisu kolmekordne kordumine või teoreetiline viigiseis.
Aga neidki ei saa mingiks imerohuks pidada. Taas juhib sellele tähelepanu IM Ilja Odesski "64" vastses juulinumbris, kus ta kirjutab pikemalt FIDE Grand Prix esimesest turniirist Bakuus. Selles väidab ta, et eksperiment lihtsalt takerdub. Reeglid ei teinud mängu dünaamilisemaks, küll aga tõid kohtunikele peavalu juurde ja tekitasid lausa totraid olukordi.
Odesski oli jälginud viikide fikseerimist ka Venemaa superfinaalis. Seal oli asjale lähenetud formaalselt: kui laual oli vähe malendeid, siis oli viik, kui palju, siis pidi "võitlus" jätkuma. Sel juhul mängijad veidi sosistasid omavahel, vahetasid siis kiiresti liigsed malendid ja kutsusid kohtuniku tagasi.
Bakuus vastutas Sofia reeglite rakendamise eest GM Zurab Azmaiparaśvili. Tema ei olevat tahtnud klouni mängida ja olevat lubanud viiki leppida ka malendeid täis lauaga. Muidugi oli vaja formaalset põhjendust, tavaliselt siis kolmekordset kordumist. Tüüpiliseks näiteks on ajakirjas toodud partii Tśeparinov - Gaśimov, kus malendite edasi-tagasi käimine pärast 25. käiku näib üsna mõttetuna, kuid oli samal ajal loogiline eesmärgi (s.o. viigi) saavutamiseks.
Odesski artiklis tõstatub veel üks aspekt, millele varem on vähe tähelepanu juhitud: kohtunik võib asjade käiku mõjutada või tahtmatult ette ütelda, eriti kui ta on ise tugev mängija või kui tema käsutuses on hea arvutiprogramm. Laual võib näiteks olla keeruline seis, kus aga mõlemad näevad varianti, mis nende arvates viib forsseeritult viigile. Kui nad kohtuniku kutsuvad, palub see neil mängu jätkata. Miks? Üks võimalus on, et ta täitis lihtsalt formaalselt oma kohustusi. Aga on võimalik, et ta leidis mingis variandis augu ja forsseeritud viigi asemel on ühel mängijatest olemas võidutee. See oleks siis juba etteütlemine.
Azmaiparaśvili arvates oleks vaja kohtuniku õigused ja kohustused Sofia reeglite rakendamisel täpsemalt fikseerida ning hoida teda maksimaalselt võimalike vigade eest. Seda on lihtne öelda, aga märksa raskem teha. Muidugi on olemas vastupidine suund: kutsuda vahekohtunikuks vaid tippsuurmeistrid, kes võtaksid endale kogu vastutuse. Ise arvan, et sellestki ei tarvitse palju kasu olla: ainuüksi seisu analüüsi ja hindamise oskusest ei piisa. Lissitskigi arvab, et see viiks ikkagi sunnitud taandumisele ja kohtunike endassetõmbumisele, nagu see olevat ilmnenud Bakuus.
Veel tõstatatakse artiklis vastuseta jäänud küsimus sellest, kas ja mida teha Wang Yue taoliste mängijatega. Mis kompvekid need küll olid, mida ta enne iga partiid näris ning kas need mõjutasid tema keskendumist ja mälu? Ja mis mõju oli neil lõhnavatel määretel, mida varem on teatavasti kasutanud hiina naismängijad? Või kuidas mõjutas mängu tema kiikumine tugitoolis või ainiti tardunud pilk? Igatahes kogu turniiril ei olevat ta saanud ainsatki halba seisu.
Bakuu korraldajad olid küll põhjalikult kontrollinud, kas voorule tulnud mängijal pole kaasas mingeid elektronseadmeid, aga taimse iseloomuga dopinguainete suhtes ei võtnud nad midagi ette. Ning ega anna ka koodeks kohtunikule tegutsemiseks mingeid võimalusi, kui tegemist pole kaasmängijate otsese häirimisega. Nii et ootame vaid teateid uutelt turniiridelt.
Ise olen tänagi eile Viljandist tulnud kurva teate mõju all: Jüri Sammulit ei ole enam. Oma mitmekülgsuses oli ta ehk küll eelkõige mängija, korraldaja ja treener, aga ka kohtunikuna kuulus ta kindlasti pikka aega meie esikümnesse. Meenub tema asjalikkus kasvõi meie ühisel tegutsemisel rahvusvahelisel Kerese-turniiril Pärnus 1996. Peaaegu igal kohtumisel oli tal jälle varuks mingi küsimus või juhtum, mida ühiselt arutada. Mitte ainult Viljandi, vaid kogu Eesti male on jäänud ilma ühest väga olulisest inimesest.
Lembit
Aga neidki ei saa mingiks imerohuks pidada. Taas juhib sellele tähelepanu IM Ilja Odesski "64" vastses juulinumbris, kus ta kirjutab pikemalt FIDE Grand Prix esimesest turniirist Bakuus. Selles väidab ta, et eksperiment lihtsalt takerdub. Reeglid ei teinud mängu dünaamilisemaks, küll aga tõid kohtunikele peavalu juurde ja tekitasid lausa totraid olukordi.
Odesski oli jälginud viikide fikseerimist ka Venemaa superfinaalis. Seal oli asjale lähenetud formaalselt: kui laual oli vähe malendeid, siis oli viik, kui palju, siis pidi "võitlus" jätkuma. Sel juhul mängijad veidi sosistasid omavahel, vahetasid siis kiiresti liigsed malendid ja kutsusid kohtuniku tagasi.
Bakuus vastutas Sofia reeglite rakendamise eest GM Zurab Azmaiparaśvili. Tema ei olevat tahtnud klouni mängida ja olevat lubanud viiki leppida ka malendeid täis lauaga. Muidugi oli vaja formaalset põhjendust, tavaliselt siis kolmekordset kordumist. Tüüpiliseks näiteks on ajakirjas toodud partii Tśeparinov - Gaśimov, kus malendite edasi-tagasi käimine pärast 25. käiku näib üsna mõttetuna, kuid oli samal ajal loogiline eesmärgi (s.o. viigi) saavutamiseks.
Odesski artiklis tõstatub veel üks aspekt, millele varem on vähe tähelepanu juhitud: kohtunik võib asjade käiku mõjutada või tahtmatult ette ütelda, eriti kui ta on ise tugev mängija või kui tema käsutuses on hea arvutiprogramm. Laual võib näiteks olla keeruline seis, kus aga mõlemad näevad varianti, mis nende arvates viib forsseeritult viigile. Kui nad kohtuniku kutsuvad, palub see neil mängu jätkata. Miks? Üks võimalus on, et ta täitis lihtsalt formaalselt oma kohustusi. Aga on võimalik, et ta leidis mingis variandis augu ja forsseeritud viigi asemel on ühel mängijatest olemas võidutee. See oleks siis juba etteütlemine.
Azmaiparaśvili arvates oleks vaja kohtuniku õigused ja kohustused Sofia reeglite rakendamisel täpsemalt fikseerida ning hoida teda maksimaalselt võimalike vigade eest. Seda on lihtne öelda, aga märksa raskem teha. Muidugi on olemas vastupidine suund: kutsuda vahekohtunikuks vaid tippsuurmeistrid, kes võtaksid endale kogu vastutuse. Ise arvan, et sellestki ei tarvitse palju kasu olla: ainuüksi seisu analüüsi ja hindamise oskusest ei piisa. Lissitskigi arvab, et see viiks ikkagi sunnitud taandumisele ja kohtunike endassetõmbumisele, nagu see olevat ilmnenud Bakuus.
Veel tõstatatakse artiklis vastuseta jäänud küsimus sellest, kas ja mida teha Wang Yue taoliste mängijatega. Mis kompvekid need küll olid, mida ta enne iga partiid näris ning kas need mõjutasid tema keskendumist ja mälu? Ja mis mõju oli neil lõhnavatel määretel, mida varem on teatavasti kasutanud hiina naismängijad? Või kuidas mõjutas mängu tema kiikumine tugitoolis või ainiti tardunud pilk? Igatahes kogu turniiril ei olevat ta saanud ainsatki halba seisu.
Bakuu korraldajad olid küll põhjalikult kontrollinud, kas voorule tulnud mängijal pole kaasas mingeid elektronseadmeid, aga taimse iseloomuga dopinguainete suhtes ei võtnud nad midagi ette. Ning ega anna ka koodeks kohtunikule tegutsemiseks mingeid võimalusi, kui tegemist pole kaasmängijate otsese häirimisega. Nii et ootame vaid teateid uutelt turniiridelt.
Ise olen tänagi eile Viljandist tulnud kurva teate mõju all: Jüri Sammulit ei ole enam. Oma mitmekülgsuses oli ta ehk küll eelkõige mängija, korraldaja ja treener, aga ka kohtunikuna kuulus ta kindlasti pikka aega meie esikümnesse. Meenub tema asjalikkus kasvõi meie ühisel tegutsemisel rahvusvahelisel Kerese-turniiril Pärnus 1996. Peaaegu igal kohtumisel oli tal jälle varuks mingi küsimus või juhtum, mida ühiselt arutada. Mitte ainult Viljandi, vaid kogu Eesti male on jäänud ilma ühest väga olulisest inimesest.
Lembit
teisipäev, 8. juuli 2008
Korraks ka kabest
Chesscafe viimasest veerust jäi mul silme ette Yasser Seirawani meenutus Kasparovi ja Karpovi matśi viimastest partiidest Sevillas 1987. Tundub, et nii mängudes endis kui ka kohtumise ümber valitsenud pinge ja dramaatilisus on seal hästi edasi antud. Juhtusin nende partiide ajal istuma malelauale kõige lähemal. Nii palju siis nostalgiat.
Eelmisel nädalal aga vaatasin ja seda juba neljandat aastat järjest, kuidas Tallinna rahvusvahelisel turniiril kabet mängitakse. Tean sellest mängust küll veel vähem kui malest
ja selle üks leedu suurmeister kohe pärast partiide lõppu ka välja ütles. Asi oli kohtade jagamises. Kunagised maailmameistrid võtsid kaks esikohta, tema ja üks hollandlane said aga punkte võrdselt. Auhinnarahad läksid jagamisele, seda ei saanud aga teha kolmandale kohale väljapandud karikaga. Võite olid nad saanud võrdselt, omavahel aga viiki mänginud. Turniiri võitjaga oli vaid hollandlane viiki mänginud, leedulane aga sellele kaotanud. Niisiis läks karikas kahjuks hollandlasele ja leedulane hakkas mind süüdistama selles, et olin kasutanud mingit totrat maletajate koefitsientide süsteemi.
Õnneks suutsin dokumentaalselt tõestada, et malega polnud sel süsteemil küll midagi tegemist. Küll on Ülemaailmse Kabeliidu FMJD koodeksis selgelt kirjas, et kohtade jagamisel otsustavad: 1) võitude arv, 2) omavaheline kohtumine ja 3) tulemused kõrgematele kohtadele tulnud mängijatega. Males jätavad turniirimäärused teatavasti valikuks mitu võimalust ja võistlusjuhend peaks ära ütlema, mida just parasjagu rakendatakse. Kabes on asi selgeks tehtud ka selleks juhuks, kui võistlusjuhendit ehk parasjagu üldse pole (ei näinud ma seda ka sel korral). Vast peaksid seda ka suurmeistrid teadma. Aga kohtunikul peavad nii male- kui kabevõistlusel käepärast olema kõik vajalikud dokumendid, sest kes teab, kellele jälle midagi tõestama peab.
Sisuliselt ei söanda öelda, kas see kabetajate kohajagamissüsteem on maletajate omadest parem või halvem. Võitude arvu esikohale seadmine tundub ehk veidi kummaline, kuid peab arvestama, et kabes on viigiprobleem veel teravam kui males ja resultatiivsete partiide protsent jääb turniiridel tublisti alla 50. Ja kui tulemus võitja (või siis järgnevatele kohtadele tulijate) vastu näib olevat liiga juhuslik, siis on see samal ajal hästi lihtne ega nõua mingit Sonneborn-Bergeri arvutamist.
Enamus probleeme on aga male- ja kabevõistlustel samad. Nii pidin sealgi mõtlema, mida teha noormehega, kellel tööasjad väidetavalt nõuavad turniiri ajal mobiiltelefoni kasutamist (kabes annavad reeglid küll kohtunikule ka väikese laveerimisruumi) või suurmeistriga, kelle ajapuuduses partiiprotokolli kantud kõverikest ei osanud ühtki käiku välja lugeda. Liiati pole ju kabelaual malelaua tavapäraste tähtede ja numbrite asemel mingeid koordinaate.
Ja kui reeglid keelavad enne 40. käiku viiki leppida, siis ma ei tea, mis on halvem: kas see, kui vastastikuse soovi korral kaks meest need käigud sedavõrd kiiresti täis saavad, et partiid jälgidagi ei jõua, või see, et kolmekordne maailmameister otsustab mängu 30 käigu järel lõpetada, sest tema arvates on seis end ammendanud. Tean, et rikkusin reeglit, aga jätsin vajalikud viimased käigud lauale ja protokolli nõudmata.
Üks male ja kabe ühine probleem on seegi, et mängijad ei tavatse iga käigu järel (kabes eriti sundlöökide korral) kella vajutada, kellad aga ei loenda ju tehtud käikude, vaid kellavajutuste arvu. Males on FIDE tehniline komisjon otsustanud käiguloenduritest loobuda, kabes selget seisukohta pole. Nii tegutsesin mullu ilma käiguloenduriteta, tänavu võtsin need jälle kasutusele. Saitek-kella pidin küll seetõttu keset partiid mitmel korral välja vahetama, ometi teadsin mõnevõrra paremini, millal just aeg otsa sai. Hakkama sai mõlemat moodi.
Male ja kabe on küll üsna sarnased mängud, ometi tuleb arvestada, et nende reeglid ei lange päriselt kokku ka nendes punktides, kus nad langeda võiksid.
Lembit
Eelmisel nädalal aga vaatasin ja seda juba neljandat aastat järjest, kuidas Tallinna rahvusvahelisel turniiril kabet mängitakse. Tean sellest mängust küll veel vähem kui malest
ja selle üks leedu suurmeister kohe pärast partiide lõppu ka välja ütles. Asi oli kohtade jagamises. Kunagised maailmameistrid võtsid kaks esikohta, tema ja üks hollandlane said aga punkte võrdselt. Auhinnarahad läksid jagamisele, seda ei saanud aga teha kolmandale kohale väljapandud karikaga. Võite olid nad saanud võrdselt, omavahel aga viiki mänginud. Turniiri võitjaga oli vaid hollandlane viiki mänginud, leedulane aga sellele kaotanud. Niisiis läks karikas kahjuks hollandlasele ja leedulane hakkas mind süüdistama selles, et olin kasutanud mingit totrat maletajate koefitsientide süsteemi.
Õnneks suutsin dokumentaalselt tõestada, et malega polnud sel süsteemil küll midagi tegemist. Küll on Ülemaailmse Kabeliidu FMJD koodeksis selgelt kirjas, et kohtade jagamisel otsustavad: 1) võitude arv, 2) omavaheline kohtumine ja 3) tulemused kõrgematele kohtadele tulnud mängijatega. Males jätavad turniirimäärused teatavasti valikuks mitu võimalust ja võistlusjuhend peaks ära ütlema, mida just parasjagu rakendatakse. Kabes on asi selgeks tehtud ka selleks juhuks, kui võistlusjuhendit ehk parasjagu üldse pole (ei näinud ma seda ka sel korral). Vast peaksid seda ka suurmeistrid teadma. Aga kohtunikul peavad nii male- kui kabevõistlusel käepärast olema kõik vajalikud dokumendid, sest kes teab, kellele jälle midagi tõestama peab.
Sisuliselt ei söanda öelda, kas see kabetajate kohajagamissüsteem on maletajate omadest parem või halvem. Võitude arvu esikohale seadmine tundub ehk veidi kummaline, kuid peab arvestama, et kabes on viigiprobleem veel teravam kui males ja resultatiivsete partiide protsent jääb turniiridel tublisti alla 50. Ja kui tulemus võitja (või siis järgnevatele kohtadele tulijate) vastu näib olevat liiga juhuslik, siis on see samal ajal hästi lihtne ega nõua mingit Sonneborn-Bergeri arvutamist.
Enamus probleeme on aga male- ja kabevõistlustel samad. Nii pidin sealgi mõtlema, mida teha noormehega, kellel tööasjad väidetavalt nõuavad turniiri ajal mobiiltelefoni kasutamist (kabes annavad reeglid küll kohtunikule ka väikese laveerimisruumi) või suurmeistriga, kelle ajapuuduses partiiprotokolli kantud kõverikest ei osanud ühtki käiku välja lugeda. Liiati pole ju kabelaual malelaua tavapäraste tähtede ja numbrite asemel mingeid koordinaate.
Ja kui reeglid keelavad enne 40. käiku viiki leppida, siis ma ei tea, mis on halvem: kas see, kui vastastikuse soovi korral kaks meest need käigud sedavõrd kiiresti täis saavad, et partiid jälgidagi ei jõua, või see, et kolmekordne maailmameister otsustab mängu 30 käigu järel lõpetada, sest tema arvates on seis end ammendanud. Tean, et rikkusin reeglit, aga jätsin vajalikud viimased käigud lauale ja protokolli nõudmata.
Üks male ja kabe ühine probleem on seegi, et mängijad ei tavatse iga käigu järel (kabes eriti sundlöökide korral) kella vajutada, kellad aga ei loenda ju tehtud käikude, vaid kellavajutuste arvu. Males on FIDE tehniline komisjon otsustanud käiguloenduritest loobuda, kabes selget seisukohta pole. Nii tegutsesin mullu ilma käiguloenduriteta, tänavu võtsin need jälle kasutusele. Saitek-kella pidin küll seetõttu keset partiid mitmel korral välja vahetama, ometi teadsin mõnevõrra paremini, millal just aeg otsa sai. Hakkama sai mõlemat moodi.
Male ja kabe on küll üsna sarnased mängud, ometi tuleb arvestada, et nende reeglid ei lange päriselt kokku ka nendes punktides, kus nad langeda võiksid.
Lembit
laupäev, 5. juuli 2008
Sakslaste juhtumeid 2
Tooksin tänagi mõne näite sakslaste turniirijuhtumeist, mille vaatlust eelmisel korral alustasime. Eelkõige asju, mille kohta ilmselt mõlemal mängijal on erinev arvamus või kus kohtuniku seisukoht ilmselt kummagi omaga ei kattu.
1. (34/2008) Noorteturniir. Veidi kogenum neiu puudutab üht malendit, teeb käigu, laseb malendi käest lahti ja võtab käigu tagasi. Kohtunikul on tegemist teiste laudade juures ja ta ei märka juhtunut. Pealtvaatajad ei oska ka midagi öelda. Mängija ise muidugi käigu tagasivõtmist eitab. Mida peab kohtunik selles seisukorras tegema?
Õigupoolest me sellise olukorraga eelmisel korral juba tegelesime, ainult meeskonnakaaslasi oma erinevate hinnangutega siin pole. Tüüpiline 1:1 olukord. Kui me pole määrusterikkumises kindlad, on targem jätta karistamata ja lasta mängul jätkuda.
2. (17/2008) Kaheringiline välkturniir, kus mõlemad partiid mängitakse teineteise järel. Seinale on üles riputatud paremusjärjestus enne viimast vooru ja selles kohtuvad paarid. Mängija A saaks kindlasti rahalise auhinna, kui tal õnnestuks viimases voorus mõlemad partiid võita. Ta uurib paare, toob oma vastase B sinna ning hakkab sellele midagi vene keeles rääkima (meenutan, et turniir mängiti Saksamaal, kus aga vene mängija pole mingi ebatavaline nähtus). Kõnelus jätkub edetabeli juures.
Kui mõlemad mängulaua juurde lähevad, järgneb neile asja tähelepanelikult jälginud kohtunik ja jääb sinna demonstratiivselt seisma. 1. partiis paneb B varases keskmängus oda ette. A lööb selle ja B alistub kohe. 2. partiis teeb B väga passiivse käigu, nii et jääb kuningarünnaku alla. B alistub seisus, kus asi pole veel põrmugi selge. Kohtunik tühistab mõlemad partiid, sest tema arvates on tegemist ilmse petmiskatsega. Viitab koodeksi artiklile 12.1 (malemängu maine). Mis aga artikkel 5.2c siia puutub, seda ma ei tea.
Sellise otsusega võtab kohtunik endale suure vastutuse. Õigus selliseks otsuseks oli tal kindlasti olemas ja art. 13.4 loetletud karistuste seas on ka partii kaotatuks tunnistamine. Arvan, et sellise karistuse määramine oli õigustatud. Nii mängijate käitumine enne partiid kui ka partiide kulg äratasid piisavalt kahtlusi. Kui kohtunik oli tõepoolest mängijate sobingus veendunud, siis toimis ta õigesti. Ma ei tea, mida kohtunik kirjutas turniiritabelisse. Arvatavasti oli selleks 0:0 (partii ju tühistati). Polnud mingit põhjust punktidega ergutada seda mängijat, kes tegelikult kaotas - tema oli ju samasugune eetikanormide jämedalt rikkuja.
3. (14/2007) 7-vooruline śveitsi süsteemis turniir. 5. ja 6. voor mängitakse samal päeval. 5. voorus mängivad 2. laual W ja S, kes mõlemad pretendeerivad turniirivõidule. Ajapuuduses ületab W aja. Mõlemad kirjutavad partiiprotokollidele alla ja teatavad kohtunikule tulemuse. Analüüsi käigus aga selgub, et W oli pannud vastasele mati. Ajapuuduses seda ei märgatud ja mängiti edasi. Nüüd aga teatatakse kohtunikule matist.
Vahepeal on 6. voor loositud ja see peab juba 5 minuti pärast algama. Viimaseks vooruks on S loositud 1. ja W 10. lauale. Kuidas peaksid turniirijuhid otsustama?
Sellises olukorras on vaevalt võimalik saavutada kõigile meelepärast lahendust. 5. vooru partiiprotokollid on küll alla kirjutatud, kuid vastavalt art. 5.1a lõppes partii sel hetkel, kui üks andis teisele mati. Liiati teatavad mängijad ise kohtunikule, et partii esialgne tulemus polnud õige. Kuivõrd turniir veel käib (isegi järgmist vooru pole veel mängitud) on tulemuse parandamiseks võimalused olemas. Nii tulekski teha.
Veidi raskem on otsustada, mida teha 6. vooru paarimisega. Kui tegemist oleks tabeli teise poole partiidega, ei hakkaks ma neid muutma ja võtaksin partii tegeliku tulemuse arvesse alles viimases, 7. voorus. Antud juhul on aga küsimus paarides, millel oluline tähtsus turniiri võitja selgitamisele. Ilmselt on ebaõige lisaks W lisanduvale punktile anda talle võimalus mängida veel (tõenäoliselt) märksa nõrgema mängijaga, kui seda on S vastane. Niisiis oleks ehk õigem teha kiiresti uus paarimine. Küllap need, kelle vastased muutuvad, pole asjade sellise käiguga rahul, kuid kuna 2 vooru mängitakse ühel päeval, polnud ju keegi niikuinii saanud eelolevaks partiiks kodus valmistuda. Tingimused on ühesugused.
Lembit
1. (34/2008) Noorteturniir. Veidi kogenum neiu puudutab üht malendit, teeb käigu, laseb malendi käest lahti ja võtab käigu tagasi. Kohtunikul on tegemist teiste laudade juures ja ta ei märka juhtunut. Pealtvaatajad ei oska ka midagi öelda. Mängija ise muidugi käigu tagasivõtmist eitab. Mida peab kohtunik selles seisukorras tegema?
Õigupoolest me sellise olukorraga eelmisel korral juba tegelesime, ainult meeskonnakaaslasi oma erinevate hinnangutega siin pole. Tüüpiline 1:1 olukord. Kui me pole määrusterikkumises kindlad, on targem jätta karistamata ja lasta mängul jätkuda.
2. (17/2008) Kaheringiline välkturniir, kus mõlemad partiid mängitakse teineteise järel. Seinale on üles riputatud paremusjärjestus enne viimast vooru ja selles kohtuvad paarid. Mängija A saaks kindlasti rahalise auhinna, kui tal õnnestuks viimases voorus mõlemad partiid võita. Ta uurib paare, toob oma vastase B sinna ning hakkab sellele midagi vene keeles rääkima (meenutan, et turniir mängiti Saksamaal, kus aga vene mängija pole mingi ebatavaline nähtus). Kõnelus jätkub edetabeli juures.
Kui mõlemad mängulaua juurde lähevad, järgneb neile asja tähelepanelikult jälginud kohtunik ja jääb sinna demonstratiivselt seisma. 1. partiis paneb B varases keskmängus oda ette. A lööb selle ja B alistub kohe. 2. partiis teeb B väga passiivse käigu, nii et jääb kuningarünnaku alla. B alistub seisus, kus asi pole veel põrmugi selge. Kohtunik tühistab mõlemad partiid, sest tema arvates on tegemist ilmse petmiskatsega. Viitab koodeksi artiklile 12.1 (malemängu maine). Mis aga artikkel 5.2c siia puutub, seda ma ei tea.
Sellise otsusega võtab kohtunik endale suure vastutuse. Õigus selliseks otsuseks oli tal kindlasti olemas ja art. 13.4 loetletud karistuste seas on ka partii kaotatuks tunnistamine. Arvan, et sellise karistuse määramine oli õigustatud. Nii mängijate käitumine enne partiid kui ka partiide kulg äratasid piisavalt kahtlusi. Kui kohtunik oli tõepoolest mängijate sobingus veendunud, siis toimis ta õigesti. Ma ei tea, mida kohtunik kirjutas turniiritabelisse. Arvatavasti oli selleks 0:0 (partii ju tühistati). Polnud mingit põhjust punktidega ergutada seda mängijat, kes tegelikult kaotas - tema oli ju samasugune eetikanormide jämedalt rikkuja.
3. (14/2007) 7-vooruline śveitsi süsteemis turniir. 5. ja 6. voor mängitakse samal päeval. 5. voorus mängivad 2. laual W ja S, kes mõlemad pretendeerivad turniirivõidule. Ajapuuduses ületab W aja. Mõlemad kirjutavad partiiprotokollidele alla ja teatavad kohtunikule tulemuse. Analüüsi käigus aga selgub, et W oli pannud vastasele mati. Ajapuuduses seda ei märgatud ja mängiti edasi. Nüüd aga teatatakse kohtunikule matist.
Vahepeal on 6. voor loositud ja see peab juba 5 minuti pärast algama. Viimaseks vooruks on S loositud 1. ja W 10. lauale. Kuidas peaksid turniirijuhid otsustama?
Sellises olukorras on vaevalt võimalik saavutada kõigile meelepärast lahendust. 5. vooru partiiprotokollid on küll alla kirjutatud, kuid vastavalt art. 5.1a lõppes partii sel hetkel, kui üks andis teisele mati. Liiati teatavad mängijad ise kohtunikule, et partii esialgne tulemus polnud õige. Kuivõrd turniir veel käib (isegi järgmist vooru pole veel mängitud) on tulemuse parandamiseks võimalused olemas. Nii tulekski teha.
Veidi raskem on otsustada, mida teha 6. vooru paarimisega. Kui tegemist oleks tabeli teise poole partiidega, ei hakkaks ma neid muutma ja võtaksin partii tegeliku tulemuse arvesse alles viimases, 7. voorus. Antud juhul on aga küsimus paarides, millel oluline tähtsus turniiri võitja selgitamisele. Ilmselt on ebaõige lisaks W lisanduvale punktile anda talle võimalus mängida veel (tõenäoliselt) märksa nõrgema mängijaga, kui seda on S vastane. Niisiis oleks ehk õigem teha kiiresti uus paarimine. Küllap need, kelle vastased muutuvad, pole asjade sellise käiguga rahul, kuid kuna 2 vooru mängitakse ühel päeval, polnud ju keegi niikuinii saanud eelolevaks partiiks kodus valmistuda. Tingimused on ühesugused.
Lembit
neljapäev, 3. juuli 2008
Sakslaste juhtumeid
Saksa Maleliit kogub ja avaldab õppe-eesmärgil juhtumeid, mis on esinenud mitmesugustel sealsetel turniiridel (miks ei võiks seda ka meie kohtunikekogu teha?). Viimase poolteise aastaga on neid avaldatud üle 70. Ehk pakub mõni neist meilegi mõtlemisainet.
Meie tingimused on küll mõneti erinevad. Tundub, et elektroonilised kellad on neil märksa vähem levinud kui meil, sest sakslaste tüüpiliseks ajakontrolliks on ikka veel 2 tundi 40 käigule ja 1 tund lõpuni, kohalikel võistlustel ei lisandu aga vist peaaegu kusagil iga käiguga sekundeid. Võistkonnavõistlusi on palju, aga need toimuvad tavaliselt üksikute väljasõidumatśidena ning seetõttu on väga tähtsad võistlusteks loodavad tingimused, võistkondade koosseisude esitamine ja kellegi saabumisaeg. Ees näime olevat ka kohtunikekaadri poolest, sest ametliku kohtuniku asemel peab võistlust sageli juhtima üks mängijatest. Küsimustest valiku tegemisel tuleb seda arvesse võtta.
Ja veel - vahel on öeldud, vahel mitte, millise otsuse kohtunikud kohapeal tegid, kusagil pole aga kirjas, kuidas oleks pidanud toimima. Seetõttu piirdun siinkohal iga juhtumi juures vaid mõnede oma subjektiivsete märkuste ja koodeksiviidetega. Mõningaid asju arutasin täna koos Aarega, aga ega kõiges päris ühistele seisukohtadele jõudnudki. Selliste ebastandardsete juhtumite puhul on see paratamatu. Liiati on väga raske mõne lause põhjal ette kujutada konkreetset võistlusolukorda. Võimalik, et kohapeal oleksin toiminud hoopis teisiti.
Aga mingem nüüd konkreetsemaks.
1. (2/2008) Ühe partii lõpul oli laual seis Valged: Kg1, Ee7, f2 ja g3. Mustad: Kh8, Eg7 ja h7. Valge käis e7-e8 ja ütles "Lipp!" (ei tea, kas "Matt!" ka). Lippu ta aga peale ei pannud (ju siis polnud käepärast) ja väljale e8 jäi ettur. Sel hetkel, kui ta etturi käest lahti laskis, kukkus valge kellal nooleke.
Siin ei tohiks vist vaidlusi olla. Etturikäik jäi lõpetamata, niisiis on aeg lihtsalt üle ja partii kaotatud. Kui üks lipp juba malelaual oli, siis oleks võinud teise hankimise ajaks malekella seisma panna ja kohtunikule oma soovist märku anda.
2. (26/2008) Teises partiis on lõppfaasi viimased käigud kulgenud vastastikuses ajapuuduses. Siis käib valge etturiga a6-a8 ja lipustab selle. Must lööb seejärel a8-le ratsuga, valge odaga. Mõned käigud hiljem annab valge päris määrustepäraselt mati. Seekord on kohtunik laua juures ja näeb kõike. Kas ta oleks pidanud a6-a8 puhul sekkuma?
Kindlasti oleks pidanud, sest tegemist polnud ju ei kiir- ega välkmalega. Selleks ju kohtunik laua juures ongi, et kõik toimuks vastavalt määrustele. Selle partii tulemus jääbki kohtuniku südametunnistusele. Matiga partii lõppes ja määrustevastast käiku saab vaidlustada ainult partii ajal.
3. (15/2008) Järjekordne Verbandsliga (seltsiliiga) matś. Ühe laua peale mahuvad kõrvuti mängima 3. ja 4. laua mängijad. Äkki algab suur lärm. G meeskonna 3. laud leiab, et tema vastane H meeskonnast on teinud käigu, malendi käest juba lahti lasknud ja siis kella vajutamata selle jälle vanale kohale tagasi pannud. Vastane eitab kõike seda ja tahab käia teise malendiga. 4. laua mängijad räägivad erinevalt: G oma kinnitab meeskonnakaaslase juttu, H oma ei märganud muidugi midagi. Kohtunik asja ei näinud, rohkem tunnistajaid polnud. Kommentaarina on lisatud, et mängija H3 kuulsus pole ka varem olnud kõige parem, aga ametlikult pole ta kunagi vahele jäänud.
Tõenäoliselt ei jäänud ta ka seekord ametlikult vahele. Kui kohtunik kedagi karistab, siis peab ta olema täiesti kindel, et süütegu tõesti toimus. On muidugi halb, kui keegi teenimatult karistusest pääseb, aga see on ometi parem kui karistada võib-olla olematu süüteo eest. Nii et kuigi on üsna tõenäoline, et H3 millegi taolisega seal hakkama sai (või kasvõi malendi puudutamisega) , siis olukorras, kus tõendid ja väited on 1:1 (või 2:2), on ilmselt targem sanktsioonidest hoiduda, laud aga tähelepanelikuma jälgimise alla võtta.
Lembit
Meie tingimused on küll mõneti erinevad. Tundub, et elektroonilised kellad on neil märksa vähem levinud kui meil, sest sakslaste tüüpiliseks ajakontrolliks on ikka veel 2 tundi 40 käigule ja 1 tund lõpuni, kohalikel võistlustel ei lisandu aga vist peaaegu kusagil iga käiguga sekundeid. Võistkonnavõistlusi on palju, aga need toimuvad tavaliselt üksikute väljasõidumatśidena ning seetõttu on väga tähtsad võistlusteks loodavad tingimused, võistkondade koosseisude esitamine ja kellegi saabumisaeg. Ees näime olevat ka kohtunikekaadri poolest, sest ametliku kohtuniku asemel peab võistlust sageli juhtima üks mängijatest. Küsimustest valiku tegemisel tuleb seda arvesse võtta.
Ja veel - vahel on öeldud, vahel mitte, millise otsuse kohtunikud kohapeal tegid, kusagil pole aga kirjas, kuidas oleks pidanud toimima. Seetõttu piirdun siinkohal iga juhtumi juures vaid mõnede oma subjektiivsete märkuste ja koodeksiviidetega. Mõningaid asju arutasin täna koos Aarega, aga ega kõiges päris ühistele seisukohtadele jõudnudki. Selliste ebastandardsete juhtumite puhul on see paratamatu. Liiati on väga raske mõne lause põhjal ette kujutada konkreetset võistlusolukorda. Võimalik, et kohapeal oleksin toiminud hoopis teisiti.
Aga mingem nüüd konkreetsemaks.
1. (2/2008) Ühe partii lõpul oli laual seis Valged: Kg1, Ee7, f2 ja g3. Mustad: Kh8, Eg7 ja h7. Valge käis e7-e8 ja ütles "Lipp!" (ei tea, kas "Matt!" ka). Lippu ta aga peale ei pannud (ju siis polnud käepärast) ja väljale e8 jäi ettur. Sel hetkel, kui ta etturi käest lahti laskis, kukkus valge kellal nooleke.
Siin ei tohiks vist vaidlusi olla. Etturikäik jäi lõpetamata, niisiis on aeg lihtsalt üle ja partii kaotatud. Kui üks lipp juba malelaual oli, siis oleks võinud teise hankimise ajaks malekella seisma panna ja kohtunikule oma soovist märku anda.
2. (26/2008) Teises partiis on lõppfaasi viimased käigud kulgenud vastastikuses ajapuuduses. Siis käib valge etturiga a6-a8 ja lipustab selle. Must lööb seejärel a8-le ratsuga, valge odaga. Mõned käigud hiljem annab valge päris määrustepäraselt mati. Seekord on kohtunik laua juures ja näeb kõike. Kas ta oleks pidanud a6-a8 puhul sekkuma?
Kindlasti oleks pidanud, sest tegemist polnud ju ei kiir- ega välkmalega. Selleks ju kohtunik laua juures ongi, et kõik toimuks vastavalt määrustele. Selle partii tulemus jääbki kohtuniku südametunnistusele. Matiga partii lõppes ja määrustevastast käiku saab vaidlustada ainult partii ajal.
3. (15/2008) Järjekordne Verbandsliga (seltsiliiga) matś. Ühe laua peale mahuvad kõrvuti mängima 3. ja 4. laua mängijad. Äkki algab suur lärm. G meeskonna 3. laud leiab, et tema vastane H meeskonnast on teinud käigu, malendi käest juba lahti lasknud ja siis kella vajutamata selle jälle vanale kohale tagasi pannud. Vastane eitab kõike seda ja tahab käia teise malendiga. 4. laua mängijad räägivad erinevalt: G oma kinnitab meeskonnakaaslase juttu, H oma ei märganud muidugi midagi. Kohtunik asja ei näinud, rohkem tunnistajaid polnud. Kommentaarina on lisatud, et mängija H3 kuulsus pole ka varem olnud kõige parem, aga ametlikult pole ta kunagi vahele jäänud.
Tõenäoliselt ei jäänud ta ka seekord ametlikult vahele. Kui kohtunik kedagi karistab, siis peab ta olema täiesti kindel, et süütegu tõesti toimus. On muidugi halb, kui keegi teenimatult karistusest pääseb, aga see on ometi parem kui karistada võib-olla olematu süüteo eest. Nii et kuigi on üsna tõenäoline, et H3 millegi taolisega seal hakkama sai (või kasvõi malendi puudutamisega) , siis olukorras, kus tõendid ja väited on 1:1 (või 2:2), on ilmselt targem sanktsioonidest hoiduda, laud aga tähelepanelikuma jälgimise alla võtta.
Lembit
teisipäev, 1. juuli 2008
Veel 10.2 teemast
Ka Saksa Maleliidu leheküljel hakati aprilli algul taas arutama artikli 10.2 rakendamist. Pärast lühikest soikumist elavnes arutlus juuni lõpupoole uuesti. Sealsele mõttevahetusele tavapäraselt taandus see aga peagi repliikide vahetamiseks paari aktiivsema vahel, oma viimases osas on aga tegeldud peamiselt meie jaoks ebatüüpilise olukorraga - kohapeal polegi ametlikku kohtunikku ja kusagil eemal on keegi, kes peab langetama otsuse, kas lugeda partii viigiks või mitte alles tagantjärele artikli D1 alusel. Nii et diskussiooni lõpuosa jälgimisele pole kolleegidel minu arust mõtet aega kulutada, algupoolest aga leiab mõne kasuliku mõtte küll.
Meenutatakse, miks see artikkel koodeksisse üldse tuli. Mäletan seda isegi. RC oli koos Jerevanis 1996. Partiide katkestamine hakkas sel ajal järjest harvemaks jääma, üha rohkem mängiti partiisid, kus polnud loota mingit ajalisa ükskõik kui palju käike ka ei tehtaks. Nii et artikkel pidi mingil määral tagama, et võiduseise ei kaotataks, vaid et pool punktigi kätte saadaks. Niisiis oli eesmärk veidi teistsugune kui praegu.
Śveitsi Maleliidu väljaandes kommenteeriti veidi hiljem: Asi pole selles, kas taotleja suudab saavutatud seisus teoreetiliselt, s.t. parima mänguga viiki hoida. Asi on selles, kas võimalus vigadeks on nii väike, et mängijat võib usaldada, et ta ka suures ajapuuduses üsna oskamatu mänguga vigu ei teeks.
Oluline on, et taotleja suudaks allesjäänud ajaga kohtunikku veenda, et ta soovikohaselt viigi teeb.
Mõlemad pooled peavad art. 10.2 rakendamisel midagi tõestama, ometi peab viigitaotleja tõestama veidi rohkem. Ta ei saa lasta oma ajal lihtsalt maha joosta, vaid peab andma ka oma vastasele võimaluse võidukatseid ette võtta. Aga kui 10.2 on ju ühtlasi viigipakkumine ja see tagasi lükatakse, siis peab ehk hoopis tagasilükkaja veidi rohkem tõestama - et võita saab.
Üks saksa kohtunik on öelnud: "Kellel vähe aega, see teeb vigu. Kellel väga vähe aega, see teeb palju vigu. Kellel enam aega pole, see on teinud otsustava vea."
Viigitaotleja lootused viiki saada on seda väiksemad,
1) mida rohkem malendeid laual on;
(Mõttetuks osutusid küll sakslaste katsed püüda defineerida, mis on (malendeid) täis malelaud. Ehk on hoopis olulisem see, missuguseid taktikalisi võimalusi seis peidab. Paljude nuppudega on eksimisvõimalusi rohkem.)
2) mida keerulisem seis on ja
3) mida vähem on mängijal aega.
Koodeksi uue väljaande tegemisel on tehtud ettepanek piirata viigitaotluste esitamise aeg rangelt ära ning alustada vastavat artiklit:
Kui käigul oleva mängija kellal on jäänud vähem kui kaks minutit ja rohkem kui üks minut, võib ta taotleda viiki, ...
Aga näiteks hispaanlased on sellele ettepanekule vastu vaielnud. Mida teha siis, kui vastane seisu normaalsete vahenditega võita ei saa, aga mängijal on jäänud alla minuti aega? Kas siis tuleb kaotus vastu võtta? Vast võiks näiteks ääreetturi ees seisev kuningas kasvõi viimasel sekundil viiki taotleda. Aga muidugi tuleks üldjuhul taotlus esitada võimalikult vara, et siiski ka laual oleks midagi võimalik tõestada.
Mõndagi oleneb kohtunikust. Sakslased kritiseerisid arutluse käigus oma madalama astme turniiridel tegutsevaid kohtunikke, kes põhiliselt vaid ajalehti loevad ja kui nad siis kuhugile 10.2 alusel otsustama kutsutakse, on see nende esmakordne kohtumine selle partiiga üldse. Vähemalt kord tunnis võiks ju laudadele ikka pilgu peale heita. Kui me teame, mis selles partiis on seni juhtunud, on meil otsuse langetamine kergem. Või peaks kohtunik laskma mängijal endale teisel laual näidata, milliseid võidukatseid ta on juba ette võtnud?
Kohtunik ei või kõike taandada ainult seisuanalüüsile. 10.2 pole ju koodeksis ainult seepärast, et aidata nõrgemal mängijal viiki saada seetõttu, et mingis lõppmänguõpiku järgi on vankrite lõppmäng, kus ühel veel a- ja c-ettur, viigiline.
Art. 10.2a järgi peaks taotluse kategooriline tagasilükkamine toimuma vaid siis, kui viigitaotleja vastasel on parem seis või kui on veel väga palju võimalusi.
Kui kohtunik aga kõhkleb art. 10.2b rakendamisel, siis on kaks asja, mis nõuavad viiki:
1) see, et taotleja vastase käigud näitavad, et ta püüab vaid ajaga võita ning
2) see, et taotleja vastase võidukatsed ei lähe läbi ja ta kordab neid.
Aga muidugi on vaja taotluse õigeaegsust. Muidu võib vastane liiga kergelt punkti saada.
Nii palju siis sakslastest ajendatud mõtteid.
Lembit
Meenutatakse, miks see artikkel koodeksisse üldse tuli. Mäletan seda isegi. RC oli koos Jerevanis 1996. Partiide katkestamine hakkas sel ajal järjest harvemaks jääma, üha rohkem mängiti partiisid, kus polnud loota mingit ajalisa ükskõik kui palju käike ka ei tehtaks. Nii et artikkel pidi mingil määral tagama, et võiduseise ei kaotataks, vaid et pool punktigi kätte saadaks. Niisiis oli eesmärk veidi teistsugune kui praegu.
Śveitsi Maleliidu väljaandes kommenteeriti veidi hiljem: Asi pole selles, kas taotleja suudab saavutatud seisus teoreetiliselt, s.t. parima mänguga viiki hoida. Asi on selles, kas võimalus vigadeks on nii väike, et mängijat võib usaldada, et ta ka suures ajapuuduses üsna oskamatu mänguga vigu ei teeks.
Oluline on, et taotleja suudaks allesjäänud ajaga kohtunikku veenda, et ta soovikohaselt viigi teeb.
Mõlemad pooled peavad art. 10.2 rakendamisel midagi tõestama, ometi peab viigitaotleja tõestama veidi rohkem. Ta ei saa lasta oma ajal lihtsalt maha joosta, vaid peab andma ka oma vastasele võimaluse võidukatseid ette võtta. Aga kui 10.2 on ju ühtlasi viigipakkumine ja see tagasi lükatakse, siis peab ehk hoopis tagasilükkaja veidi rohkem tõestama - et võita saab.
Üks saksa kohtunik on öelnud: "Kellel vähe aega, see teeb vigu. Kellel väga vähe aega, see teeb palju vigu. Kellel enam aega pole, see on teinud otsustava vea."
Viigitaotleja lootused viiki saada on seda väiksemad,
1) mida rohkem malendeid laual on;
(Mõttetuks osutusid küll sakslaste katsed püüda defineerida, mis on (malendeid) täis malelaud. Ehk on hoopis olulisem see, missuguseid taktikalisi võimalusi seis peidab. Paljude nuppudega on eksimisvõimalusi rohkem.)
2) mida keerulisem seis on ja
3) mida vähem on mängijal aega.
Koodeksi uue väljaande tegemisel on tehtud ettepanek piirata viigitaotluste esitamise aeg rangelt ära ning alustada vastavat artiklit:
Kui käigul oleva mängija kellal on jäänud vähem kui kaks minutit ja rohkem kui üks minut, võib ta taotleda viiki, ...
Aga näiteks hispaanlased on sellele ettepanekule vastu vaielnud. Mida teha siis, kui vastane seisu normaalsete vahenditega võita ei saa, aga mängijal on jäänud alla minuti aega? Kas siis tuleb kaotus vastu võtta? Vast võiks näiteks ääreetturi ees seisev kuningas kasvõi viimasel sekundil viiki taotleda. Aga muidugi tuleks üldjuhul taotlus esitada võimalikult vara, et siiski ka laual oleks midagi võimalik tõestada.
Mõndagi oleneb kohtunikust. Sakslased kritiseerisid arutluse käigus oma madalama astme turniiridel tegutsevaid kohtunikke, kes põhiliselt vaid ajalehti loevad ja kui nad siis kuhugile 10.2 alusel otsustama kutsutakse, on see nende esmakordne kohtumine selle partiiga üldse. Vähemalt kord tunnis võiks ju laudadele ikka pilgu peale heita. Kui me teame, mis selles partiis on seni juhtunud, on meil otsuse langetamine kergem. Või peaks kohtunik laskma mängijal endale teisel laual näidata, milliseid võidukatseid ta on juba ette võtnud?
Kohtunik ei või kõike taandada ainult seisuanalüüsile. 10.2 pole ju koodeksis ainult seepärast, et aidata nõrgemal mängijal viiki saada seetõttu, et mingis lõppmänguõpiku järgi on vankrite lõppmäng, kus ühel veel a- ja c-ettur, viigiline.
Art. 10.2a järgi peaks taotluse kategooriline tagasilükkamine toimuma vaid siis, kui viigitaotleja vastasel on parem seis või kui on veel väga palju võimalusi.
Kui kohtunik aga kõhkleb art. 10.2b rakendamisel, siis on kaks asja, mis nõuavad viiki:
1) see, et taotleja vastase käigud näitavad, et ta püüab vaid ajaga võita ning
2) see, et taotleja vastase võidukatsed ei lähe läbi ja ta kordab neid.
Aga muidugi on vaja taotluse õigeaegsust. Muidu võib vastane liiga kergelt punkti saada.
Nii palju siis sakslastest ajendatud mõtteid.
Lembit
Tellimine:
Postitused (Atom)