pühapäev, 30. november 2008

Oodates kongressi otsuseid

FIDE kongressi lõpust on juba nädal möödas, kahjuks teame selle otsustest esialgu vaid minimaalselt. See, et maailmameistri tiitli väljaselgitamise süsteemi tuleb jällegi korrektiive teha, näitab, et ega organisatsioonil kerge pole. Aga see on korraldajate, mitte kohtunike küsimus.
Meie jaoks on märksa olulisem küsimus koodeksist. Kas ja kuivõrd see paika pandi? Kongressi pressiteatest leiame ebamääraselt umbes nii Kongressi vältel pöörati rohket tähelepanu reeglite komitee soovitustele malekoodeksi kohta, kuhu esitati mitmeid muudatusi, kaasa arvatud kõigil võistlustel nullini viidud hilinemisaeg.

Seda loetakse siis kõige olulisemaks. Esialgu me ennast selle rakendamisel veel kindlalt ei tunne ega tea, kuidas ikkagi toimida. Sellest siis ka järjekindlusetus. Näide olümpia viimasest voorust. Matś Jamaika - Palestiina. GM Ermenkov (P) on küll turniirisaalis, aga läheb siis kohtunikulaua juurde sulepead otsima. Vastaseks on tal 200 punkti väiksema reitinguga Elliott. Ermenkov jõuab mängulaua juurde 20 (!)-sekundilise hilinemisega. Matśi kohtunik fikseerib kaotuse. Palestiina protestib. Sektorikohtunik ja seejärel peakohtuniku asetäitja otsustavad, et partii tuleb siiski mängida. Siis protestib Jamaika ja pärast ühetunnist mängu otsustab peakohtunik Leong, et partii on siiski mänguta kaotatud. Tabelisse kanti + : -. Üldse oli 11. voorus 6 hilinemiskaotust, olümpial üldse vist paarkümmend.

Või olgu küsimus dopingust ja selle kasutamise kontrollimisest. FIDE on ühinenud rangete rahvusvaheliste konventsioonidega. Positiivne proov peaks viima nii mängija kui ka tema võistkonna tulemuste tühistamisele. Proovi andmisest keeldumine tähendab sama.
Aga jällegi näide viimasest voorust. Ivantśuk kaotab dramaatilises partiis Kamskile ja õnnetuseks satub dopinguproovi andjate nimekirja. Kaotus viib ta aga päris endast välja (olen isegi mitmel võistlusel Ivantśuki suurt emotsionaalsust kogenud) ja isegi meeskonna kaptenil ei õnnestu teda veenda. Igatahes kaob ta õhtuni ära ja proov jääb andmata.
Taas olid FIDE tegelased probleemi ees. Ukraina on tulnud 4. kohale ja seega loetakse teda A grupi võitjaks. Reeglite järgi oleks tulnud see koht annulleerida ja medalid teistele anda. Erandi tegemine võiks isegi perspektiivis seada ohtu male olümpiaalaks saamise. Vist Spasski õhutusel otsustati siiski teise variandi kasuks. Ometi autasustamistseremoonial Ukrainat ikkagi polnud.

Ühe Prantsuse kohtuniku märkmetest võisin välja lugeda, et range keeld mobiiltelefoinide või mistahes muude häält tegevate asjade kaasatoomiseks mängualale olevat tühistatud. Aga need peavad olema absoluutselt tummad. Kirjutaja on lisanud, et ema võib ka lapse kaasa võtta, aga niipea kui see häälitseb, saab ta kaotuse. Mingid muudatused ei tohiks küll enne 1. juulit jõustuda. Loodetavasti töötasid seekord Eesti esindajadki nii kongressil üldse kui ka RC-s aktiivselt kaasa.

Eile varahommikul lahkus siitilmast veel üks kunagine hea tuttav Robert Wade (87), kolmekordne Uus-Meremaa ja kahekordne Briti tśempion, IM juba selle tiitli ametlikust loomisest peale (1950). Siin ehk mäletatakse veel tema kaasamängimist turniiril "Tallinn 1971". Muide oli ta ühe suurima maleraamatukogu omanik. Äsjase FIDE kongressiga sai täis 50 aastat sellest, kui Wade rahvusvaheliseks arbitriks nimetati. Mis parata, staaźikate kohtunike read kipuvad järjest hõrenema.
Lembit

laupäev, 29. november 2008

Seisukordused

Hiljuti tekitas väikestviisi segadust Dresdenis maleolümpial viimases voorus mängitud partii Meelis Kanep - Stefan Kindermann. Leidus inimesi, kes märkasid, et valged said teatud hetkel kolmekordse seisu kordusega viiki nõuda, kuid valged ise ja palju inimesi hiljem ei suutnud tükk aega aru saada, millest jutt käib.



Tuleb tõdeda, et tegemist on väga hea ja hästi peidetud näitega. Seis ise siin, diagramm 1 :



Selles seisus on mustad käigul ja nad peavad tegema oma 38. käigu. Mäng jätkus 38. ... Ve5+ 39. Kf1 Vd5 40. Ke2 Nüüd on mustad käigul, ja meie diagrammi seis esineb teist korda. Edasi järgnes 40. ... Oc5 41. Od3 Od4 Diagramm 2:



Partiis järgnes 42. Oe1, aga 42. Oa6 järel näeme, et meie diagramm 1 seis ilmuks lauale kolmandat korda. Seega, valgetel oli õigus ENNE oma 42. käigu tegemist taotleda viiki. Selleks tulnuks protokolli kirjutada 42. Oa6 ja pöörduda kohtuniku poole teatades, et kavatsetakse käia protokolli kirjutatud käik ja pärast seda on laual üks ja sama seis kolmandat korda. Käiku ennast ei või sellises olukorras laual teha, vastasel korral kaob viigi taotluse õigus sellele konkreetsele mängijale, küll aga võib seda taotleda tema vastane.

Muidugi on üsna arusaadav, et mängijad kiiresti 40. käigu ümber käike tehes ei pruugi sellist võimalust märgata. Pealegi peaks mängija olema üsna kindel oma taotluses, vastasel korral hakkab kohtunik rakendama karistusi. Samas on huvitav, et seda hiljem ei leitud, ilmselt on põhjus selles, et ei õnnestunud leida see algseis, millest jutt käib. Tunnistan, et isegi silmaga põgusalt üle käies ei märganud ma midagi, kuid hiljem, kui algpositsioon selgeks sai, on juhtum üsna lihtne. Antud situatsiooni võib võrrelda ka võitva või viigistava käigu leidmisega, praktilises partiis on lihtne asjadest mööda vaadata. Sellegipoolest soovitan Eesti juhtivmaletajatel ja noortel, kes tiitlivõistlustel osalevad, aeg-ajalt üle vaadata ka olulisemad malereeglid ... kasvõi mälu värskendamiseks, siis on lihtsam teatud asju partii ajal tähele panna.

Lisan väljalõike FIDE koodeksist :

9.2 Partii lõpeb viigiga käigul oleva mängija korrektsel taotlusel, kui sama seis vähemalt kolmandat korda (mitte tingimata järjestikuse käikude kordamisega):

a) on tekkimas, kui ta kõigepealt kirjutab oma käigu oma partiiprotokolli ja teatab kohtunikule oma kavatsusest see käik teha;

b) on just tekkinud ja viiki taotlev mängija on käigul.

Seisud a ja b loetakse samasuguseks, kui käigul on sama mängija, sama liiki ja värvi malendid asuvad samadel väljadel ning kui mõlema mängija kõigi malendite võimalikud käigud on samasugused. Seisud ei ole samasugused, kui etturit, mida võis möödaminnes lüüa, ei saa enam lüüa või kui on ajutiselt või alaliselt muutunud õigus vangerdada.

Märgin, et kui näiteks kaks vankrit v ratsut vahetavad kohad, siis ei muuda see olukorda, sest seis visuaalselt ei muutu. Samad reeglid kehtivad 50 või rohkema käigu jaoks.

9.3 Partii lõpeb viigiga käigul oleva mängija korrektsel taotlusel, kui

a) ta kirjutab oma partiiprotokolli käigu ja teatab kohtunikule oma kavatsusest teha käik, mille tulemusel kumbki mängija on teinud 50 viimast käiku ilma ühegi etturikäiguta ja ühegi löömiseta;

b) kumbki mängija on teinud 50 viimast käiku ilma ühegi etturikäiguta ja ühegi löömiseta.


9.4 Kui mängija teeb käigu, ilma et ta oleks viiki taotlenud, kaotab ta õiguse sel käigul seda taotleda artiklite 9.2 ja 9.3 alusel.

Kohtuniku poolt rakendatavad karistused ebakorrektse taotluse korral :

9.5 Kui mängija taotleb viiki artiklite 9.2 või 9.3 alusel, seiskab ta otsekohe mõlemad kellad. Ta ei saa oma taotlusest loobuda.

a) Kui leitakse, et taotlus on õige, lõpeb partii otsekohe viigiga.

b) Kui leitakse, et taotlus ei ole õige, lisab kohtunik kolm minutit vastasmängija allesjäänud ajale. Sellele lisaks, kui taotleja kellal on alles jäänud üle kahe minuti, vähendab kohtunik taotlejal allesjäänud aega poole võrra, maksimaalselt aga kolm minutit. Kui taotlejal on rohkem kui üks minut, aga vähem kui kaks minutit, jääb talle alles üks minut. Kui taotlejal on vähem kui üks minut, ei korrigeeri kohtunik taotleja kellal näitu. Siis partii jätkub ja teha tuleb kavatsetud käik.

Kohtunikele soovituseks: see 9.5 punkt on päris keeruline. Siiski, jätke meelde : kolmekordne = 3 minutit, 2 minuti reegel punktis 10.2 = 2 minutit. Ülejäänud 9.5 suunised on seotud ühe minuti allesjätmisega. Seega, kui ei ole kindel, siis võtke aeg maha ja vaadake koodeksist järgi, sest partii on nagunii peatatud ja kui taotlusel ei olnud alust, siis mängija kaotab päris palju aega. Samas tasub suhtuda karmilt nendesse juhtumitesse, kus lihtsalt taheti vastast segada ja mõtlemisaega pausi arvel juurde saada.

reede, 28. november 2008

Vanker on vanker

Aasta algul käis Saksa Maleliidu leheküljel vaidlus selle üle, mida peaks tegema, kui keegi paneb etturi lipustamisel lauale ümberpööratud vankri. Asi sai nagu kõigile juba selgeks, kui mõni päev tagasi seal sama teema uuesti üles võeti. Ehk leiti midagi uut? Vaevalt küll. Aga ühtekokku on seal juba 49 kommentaari ja neid on loetud üle 36oo korra.
Ka nüüd oli neid, kes leidsid, et lipu asemel ümberpööratud vankri pealepanek peaks otsekohe kaotuse tooma. Vaevalt küll, reeglid ei ütle ju, kuidas peaks vankri lauale asetama. Küll aga on määrustevastase käiguga tegemist siis, kui see vanker hakkab ebatavaliselt liikuma.
Kui tavapartiis viia ettur viimasele reale, panna vanker peale ja öelda seejuures "lipp ja matt", siis ei saa vastane punkti, nagu mõni arutleja arvab, vaid vanker toimib nagu vanker ikka.

Malendi valik lõpeb vankri lauale ilmumisega. Sellele järgnev kellavajutus, millele mõned arutlejad viitasid, pole selles suhtes enam oluline. Lipukäik ümberpööratud vankriga peab selle korrigeerimisel andma vastasele 2 lisaminutit nagu määrustevastane käik ikka. Loomulikult kehtib ka "puudutatud - käidud" reegel. Nii et kui vanker ei tohi käia lipuna, peab ta käima vankrina. Partii kaotusele viib alles 3. määrustevastane käik. Määrustevastase käigu korrigeerimisel ei tule minna tagasi etturi muundamiseni, vaid ainult selle momendini, kui vanker hakkas käima. Kuna vanker pandi lauale, siis oli ju etturi muundamine määrustepärane. Kui ümberpööratud vanker käib vankrina, pole kohtunikul sekkumiseks põhjust.

Kui on tegemist välkpartiiga, siis on vastavalt art. C3 vastasmängijal õigust võitu taodelda: Määrustevastane käik on sooritatud, kui vastasmängija kell on käivitatud. Vastasmängija võib seejärel enne oma käigu tegemist taotleda võitu.
Millal pidada etturi muundamist määrustevastaseks käiguks art. 7.4 järgi: Kui partii ajal leitakse, et on tehtud määrustevastane käik, kaasa arvatud etturi muundamine või vastasmängija kuninga löömine, tuleb taastada seis, nagu see oli vahetult enne vea tekkimist?
Võimalusi on rohkesti. Võib juhtuda, et kuningas jääb seejuures tulle, aga on ka võimalik, et käiakse näiteks c6-c8 või c7-d8, kuigi seal mingit löögivõimalust polnud. Võib juhtuda, et tahetakse ettur lipustada, aga puudutatakse kogemata kuningat või pannakse peale teist värvi malend või jäetakse ettur muundumisväljale või asendatakse see teise etturiga.

Ka sakslaste arutluses näisid lõpuks kõik nõusse jäävat, et vanker on igal juhul vanker. Lahtiseks jäi neil vaid küsimus, mis peaks sellest partii jooksul edasi saama. Õnneks saab ainult vanker pea peal seista, teiste malenditega taolisi probleeme pole. Ümberkukkunud malendid seatakse ju tavaliselt õigeks. Art. 7.3 Kui mängija ajab käiku tehes ühe või mitu malendit ümber, peab ta õige seisu taastama oma aja arvel. Viimasel ajal on mõnedel suurtel võistlustel (mõttemängud, olümpia) nõuded veel karmimaks läinud. Kui teen vankriga lipukäigu, on see sama kui odaga vankrikäik teha. Mis saab, see oleneb juba mänguliigist.
Art. 4.6 ei ütle, kas käik vastab reeglitele või mitte, vaid ütleb ainult, kui kaua pärast malendi puudutamist on mängijal veel valikuvõimalus. Ka siis, kui vanker seisab tagurpidi, on tema valik lõplik. Vastasmängijal on ehk kõige lihtsam öelda järgmisel käigul "kohendan" ja ise vanker ümber keerata. Siis saab asjad kohe selgeks.
Kui aga kohtunik näeb, et keegi tahab juba partiid alustada ümberpööratud vankritega, siis peaks vist küll hoiatuse tegema. Appi võib võtta kasvõi artikli 3.3, kust on näha, mispidi vanker peaks seisma.
Kui kusagil peaks ümberpööratud vankri probleem tõepoolest terav olema, siis võib ju kasvõi välkturniiril kohtunik profülaktika mõttes öelda, kuidas etturi muundumisel toimima peaks (kellad seisma ja kohtunikult vajalik malend paluda). Võib ka tähtsamad reeglid üles riputada.
Lembit

esmaspäev, 24. november 2008

Veel üht-teist

Ega Chesscafe viimasest veerust peale eelmistes kommentaarides vaadeldud põhiteema suurt muud leiagi. Aga siiski.
Ühes Itaalias mängitud partiis mängis must 5. ... La5+ ning alles siis märkas, et tema kuningas ja lipp olid laual oma asukoha vahetanud. Tahtis siis vastasega kokku leppida, et tõsta need normaalsesse asendisse, see aga ütles, et 3 käiku on tehtud ja enam ei saa. Must kahtlustas, et valge (kellel ka kohtunikupaberid olemas) märkas vale algseisu juba algul, aga midagi ei öelnud. Kohtunik oli valgega päri: sellest seisust tuleb jätkata ja must vangerdada ei saa. Alles hiljem sai must teada, et koodeksis on artikkel 8.5 (?, tegelikult muidugi 7.1) Kui partii ajal leitakse, et malendite algseis polnud õige, tuleb partii tühistada ja mängida uus. Partiid oleks tulnud uuesti alustada. Aga kas siis nüüd võiks selle partii kaotanud valge selle tulemuse peale protesti esitada?

Nii valge kui ka kohtunik ajasid ilmselt mainitud artikli segamini artikliga B4 Kui kumbki mängija on sooritanud kolm käiku, ei võeta vastu mingeid taotlusi seoses malendite vale asendi, malelaua paigutuse ja kellanäitudega. Kui kuninga ja lipu asend on ära vahetatud, pole vangerdus sellise kuningaga lubatud. See kehtib ainult kiir- ja välkpartiides, mitte aga tavapartiides. Mis puutub aga protestidesse, siis ütleb ju 7.1 selgelt: kui partii ajal. Nii et pärast partii lõppu pole enam teha midagi. Geurt lisab veel juurde, et ainus osapool, kellel oleks teatud moraalne õigus taotleda uue partii mängu, võiks olla vaid must. Jäi ju tema ebaõiglaselt vangerdusõigusest ilma.

Mingil väikesel Mehhiko turniiril tegi A valgetega vooru algul käigu. Tema vastast B-d veel mängusaalis polnud. 10 minutit hiljem helises A mobiil ja kohtunik luges partii talle kaotatuks. Selgus, et helistajaks oli B, kes tahtis vastasele oma hilinemisest teatada. Kas selline kaotuse panek on õige?
Päris selge, et valge rikkus artiklit 12.2b Kui mängija mobiiltelefon heliseb mängualal partii ajal, kaotab see mängija partii ja peab saama kaotuse. Kui B lubatud hilinemisaja piires kohale jõuab, peaks ta saama punkti. Kas aga see päris õige on? FIDE loeb selle partii minetatuks (forfeit), sest tulemus fikseeriti enne partii tegelikku algust.
Aga millal ikkagi partii algab? Geurt meenutab sellega seoses juhtumit Hollandist, kus mõlemad olid küll algusmomendiks kohal, kuid üks keeldus millegipärast mängimast. Kohtunik andis võidu vastasele. Reitinguarvesse niisugune partii ei lähe (selleks on vaja, et mõlemad oleksid teinud või sooritanud vähemalt ühe käigu). Küll läheb selline partii arvesse mingi tiitlinormi täitmiseks. Ega seegi väga loogiline pole. Ehk just praegu RC seda asja Dresdenis arutab. Igatahes Geurt lubas, et seda tehakse. Minetamise teel võidetud partiil pole värve, seda ei saa kummalegi poolele lugeda ei valgete ega mustadega võidetud partiiks.

Veel sain sellest veerust veidi kinnitust oma tegutsemisele. Nimelt olevat Tais mingi śveitsi süsteemis turniiri III voorus üks paar kogemata mänginud vastupidiste värvidega. Seda märgati alles vahetult enne järgmise vooru paarimist. Mida siis nüüd teha, kas midagi muuta või mitte?
Oodatult leiab ka Geurt, et partii tulemus tuleb sel juhul jõusse jätta, küll aga muuta III vooru protokollis värv tegelikuks ja arvestada seda IV vooru paarimisel.
Lembit

laupäev, 22. november 2008

Teema jätkuks

Üks sakslane kurtis viimases Chesscafe veerus, et neil pole ikka veel FIDE turniirimääruste ametlikku tõlget. Samal ajal aga kehtivad sellel maal kõik FIDE reeglid ainult siis, kui nende ametlik tõlge on avaldatud. Sellest siis ka temalt tervelt 10 küsimust Buchholzi kohta. Lähemalt neil peatuda pole siinkohal mõtet. Kõige rohkem on nendes siiski juttu sellest, kuidas toimida mängimata partiidega.
Meenutan, et kohe FIDE turniirimääruste kohtade jagamist puudutava lisa algul öeldakse: Kohtade jagamise eesmärgil loetakse tulemus viigiks mängija enda vastu. Sel pole mõju voorujärgsete punktide summale ega Koya süsteemile. Nendes süsteemides loeb vaid tulemus.
Loomulikult käib see aga Buchholzi süsteemi kohta. See tähendab, et kui mängija mitteilmumise tõttu on tulemus 1:0, 0:1 või 0:0 (kui kumbki ei tule) või saab keegi punkti mängijate paaritu arvu tõttu või on tabelis 0 seetõttu, et mängija alustab turniiri mingist hilisemast voorust või on juba turniirist lahkunud, läheb Buchholzi arvestusse partii tulemusena ikka viik.
Millegipärast kipuvad nii mõnedki mängijad, aga ka kohtunikud selle vahetevahel unustama. Kes asja vastu lähemat huvi tunneb, leiab Chesscafe originaaltekstist selle reegli kohta piisavalt näiteid.

Olen isegi vahel mõelnud küsimusele, mille seekord tõstatab üks argentiinlane: missugust abi võib mängija kasutada lõppjärjestuse arvutamiseks? Näiteks mängib ta viimases voorus üldse kogu turniiri kõige viimast partiid ja vastane pakub viiki. Otsustamiseks peaks aga vaatama turniiritabelit ja mängijate paremusjärjestust ning arvutama Buchholzi, et teada saada, millisele kohale mingi tulemus võib viia.
Kas ta võib seda uurida sõbralt või arvutada ise pliiatsi ja paberiga või võib ta kasutada kalkulaatorit või arvutit? Ehk isegi kohtuniku arvutit, kus on śveitsi süsteemi programm? Ja mida peaks kohtunik sel puhul ette võtma?

Me kõik teame koodeksi artiklit 12.2a: Partii ajal on mängijatel keelatud kasutada ükskõik milliseid märkmeid, informatsiooniallikaid ja nõuandeid või analüüsida teisel malelaual.
Aga jah, ega see tegevus vist selle artikli alla ei taha mahtuda. Geurti arvates võiks seda pigem võrrelda nõuandega, mida mängijale võib turniirimääruste järgi anda võistkonna kapten. Ringsüsteemi puhul ei peaks asjadega toimetulekul raskusi olema, śveitsi süsteemis on aga lood märksa keerukamad. Sealgi oleneb palju sellest, missugust moodust kohtade jagamisel kasutatakse. Eelmises kommentaaris mainitud voorujärgsete punktide summa on kergesti arvutatav, Buchholz aga märksa raskem. Geurt igatahes ei sekkuks, kui mängija püüab ilma kalkulaatorita oma Buchholzi arvutada, küll aga ütleks talle, et seda on peaaegu võimatu arvutada, eriti kui on mängimata partiisid või mängijaid on paaritu arv.
Kohtuniku arvuti kallale Geurt mängijat mingil juhul ei laseks. Põhjendus on aga omapärane: kohtunik võib olla kusagil teinud vea ja siis peaks ta vastutama, kui mängija teeb ebakorrektsele infole tugineva vale otsuse.
Lembit

neljapäev, 20. november 2008

Kohtade jagamisest

Olümpia kestab. Materjali eri allikatest on piisavalt. Olen huviga jälginud ka Tuuli ülevaateid. Aga kuidas küll võis paarimissüsteem tulla Eesti võistkonnale üllatusena? Isegi kirjutasin sellest juba mullu 11.XII Olümpia korrigeerib paarimist. Konkreetne näide, et kirjutamisel pole suuremat mõtet.
Geurt oma eilses Chesscafe veerus muidugi veel olümpiani ei jõua. Pealkirjaks on "Mures Buchholzi pärast", õigemini võiks ta olla küll laiemalt " ... kohtade jagamise pärast". Üsna temaatiline ongi seekordne veerg saanud. Neile, kes reegleid piisavalt lugenud, selles kuigivõrd uut pole. Mõned tähelepanujuhtimised leiame siiski.

Peale Buchholzi (Buchholzi süsteem on mängija kõigi vastasmängijate punktide summa, Mediaan-Buchholzi puhul lahutatakse sellest vastasmängijate kõige kõrgem ja kõige madalam tulemus) on niisiis juttu teistestki võimalikest süsteemidest. Voorujärgsete punktide summa suhtes näib RC esimehe seisukoht olevat ainult negatiivne, ta polevat leidnud sellest mingeid voorusi. Muidugi on igal süsteemilk puudusi, nii ka sellel. Ise arvan, et eriti siis, kui kõigil reitinguid pole, on see siiski kasutatav. Kõigepealt on seda lihtne tabelist lugeda, nii et igaüks saab oma koha välja arvutada. Põhjendus on süsteemil kindlasti olemas. Väga palju sõltub turniiril ikkagi avavooru(de) tulemustest. Kui 1. voorus võidad, on su lähemate voorude vastased tõenäoliselt tugevamad kui kaotuse korral. Seepärast tulebki sind konkurentidele eelistada.

Individuaalse ringsüsteemis turniiri puhul on RC esimehe eelistuste järjekord järgmine:
1) omavaheline kohtumine,
2) Koya (punktide arv nende vastasmängijate vastu, kes saavutanud vähemalt 50 %),
3) laiendatud Koya (hõlmates järk-järgult ka madalamaid punktigruppe),
4) Sonneborn-Berger (võidetud vastaste punktid ja pooled viigistanute omadest),
5) võidetud partiide arv.
Kes paneb lauale turniirimäärused, see näeb, et puudu on mustadega mängitud partiide arv, lisandunud aga laiendatud Koya (kuigi seda võib enesestmõistetavalt arvestada ka kohe seoses Koyaga).
Individuaalse śveitsi süsteemiga turniiri puhul on eelistused:
1) vastasmängijate keskmine reiting,
2) vastasmängijate kärbitud keskmine reiting. Kärpimist võib teostada mitmeti. Võib näiteks maha arvata madalaima reitingu, aga võib ka nii madalaima kui ka kõrgeima. Oluline on aga, et mängijad kasutatavast moodusest juba enne turniiri algust teada saaksid.
Turniirimäärustega võrreldes on siin eest kadunud omavaheline kohtumine ja turniiri esinemisreiting. Ja ei Gijssen ega ka turniirimäärused viita siin Buchholzile.

Ühes Indiast Chesscafesse tulnud kirjas öeldakse, et nemad kasutavad noortevõistlustel mediaan-Buchholzi, Buchholzi ja armageddoni (selles järjekorras). Huvitav, kas buchholzidest ei piisa, et peab veel äkksurmale minema? Geurti arvates tuleks sel juhul Buchholz mediaan-Buchholzist ettepoole asetada, uus on aga ehk soovitus: kui kohtade jagamisel kasutada armageddoni, siis tingimata lisasekunditega. Muidu oleks probleeme liiga palju.
Aga tuleme kohtade jagamise juurde veel järgmisel korral tagasi.
Lembit

esmaspäev, 17. november 2008

Veidi malendite puudutamisest

"Puudutatud - käidud" on malemängus üks rangemaid reegleid ning igale mängijale ja kohtunikule on see hästi teada. Ajuti võib aga sellegagi seoses probleeme tekkida. Võtkem kasvõi need küsimused, mis paar aastat tagasi Śveitsist Chesscafesse saadeti.
1) Mängija tahab olla kindel, et ta ei unustaks käia rünnaku alla sattunud lipuga ja puudutab seepärast kõigepealt lippu (puudutatud - käidud). On see õige ja kas ei sarnane see mitte käigu ennakult kirjutamisega?
Raske on öelda, mida mängija tegelikult kavatses. Puudutatud malendiga tuleb käia. Kui aga niimoodi toimitakse korduvalt, on tegemist vastasmängija segamisega ja kohtunik peaks sellele vastavalt reageerima.

2) Kas mängija võib sel juhul lipuga käimisest loobuda ja käia hoopis mingi muu malendiga ning kas on oluline, kas ta on seejuures kella vajutanud?
Loomulikult ei saa mängija enam mingi muu malendiga käia ja kellavajutusel pole siin mingit tähtsust. Küll aga saab vastane nõuda lipuga käimist, enne kui ta on mingit oma malendit meelega puudutanud.

3) Kui mängija ei käi esimesena puudutatud malendiga, siis kas vastane võib puudutatud - käidud reeglit ignoreerida, kui see on talle kasulik?
Võib muidugi. Ta võib lihtsalt mingit oma malendit puudutada ja vastavalt art. 4.7 Mängija kaotab oma õiguse esitada pretensioon selle koodeksi artikli 4 rikkumise kohta vastasmängija poolt, kui ta on juba ise mingit malendit puudutanud. Küll aga peab ta arvestama sellega, et mängijat võib esimese puudutatud malendiga sundima käima kohtunik, sest art. 13.1 järgi Kohtunik jälgib, et malekoodeksist rangelt kinni peetaks. Loomulikult käib ka puudutatud malendiga käimine selle artikli alla.

Austraalia leheküljel käis umbes samal ajal arutlus, kas vastase malendi puudutamine oma malendiga lugeda puudutamiseks või mitte. Sealgi jõuti arusaamani, et asi sõltub sellest, kas puudutamine oli juhuslik või mitte. Puudutamisega on tegemist ka siis, kui malendeid kasvõi sulepeaga nihutada.
Kindlasti on oluline, millist malendit tõstetakse või puudutatakse esimesena - just sellega tuleb käia.
Vahel tekib olukord, kus üks väidab, et on "kohendan" öelnud, teine aga kinnitab, et pole seda kuulnud. Kui on olemas vaid ühe mängija sõna teise vastu, siis tuleb eeldada, et ikkagi öeldi ning lükata käigunõue tagasi, kui pole mingit põhjust uskuda vastupidist. Kohtunik ei või
kunagi toetada mistahes taotlust malendi puudutamise kohta, kui tunnistajaid polnud, taotlus on vaieldav ning tal pole põhjust olla veendunud, et mängija patustab. Kohtunik peab kahtlustest hoolimata mängijat usaldama, eriti kui see juhtub esmakordselt.
Ehk leiab sel teemal midagi ka minu artiklist "Malendi puudutamisest käiguni" (2004).
Lembit

reede, 14. november 2008

Õismäel ja Dresdenis

Polnudki vist kunagi varem pool aastat niimoodi mööda läinud, et kordagi poleks mingile malevõistlusele asja olnud. Seekord küll. Täna siis jällegi võistluspäev - ametliku nimega Haabersti eakate IX välkmaleturniir. Tundsin end loomulikult mõneti ebakindlalt. Osavõtjaid ka tavalisest rohkem - tervelt 28. Nii et 7 vooru käsitsi paarida oli paras tükk tööd. Pealegi kõik tahaksid ju, et uus voor algaks võimalikult kohe, kui eelmine otsa saab.
Algul oli hilinejaid, nii et tuli oodata päris ettenähtud algusmomendini, kui tööle hakata sai. Väga oluline on, et reeglid oleksid enne mängu selged mitte ainult kohtunikule, vaid ka mängijatele. Mida teha kasvõi määrustevastase käiguga? Kontroll oli selgelt välkmale oma (10 - 10) ja välku mainiti turniiri nimetuseski. Määrustevastane käik toob välgus kaotuse. Aga ehk on see liiga karm, arvestades mängijate koosseisu ja nende vanust? Jäin kuhugi poolele teele pidama. Ütlesin, et määrustevastase käigu tegija vastasel on õigus pärast sellist käiku taotleda võitu, aga kui sellist taotlust ei tule, siis partii jätkub. Ega need mängijad nii ahned punktitaotlejad ka pole. Igatahes ühtegi vaidlust, mida oleksin pidanud lahendama, ei tekkinud.

Enne mängude algust käisime veel (ka vene keeles) üle tähtsamad võimalikud ettetulevad asjad, mis seoses käigu tegemise ja sooritamisega, malendite puudutamisega jne. Sellest oli ilmselt kasu. Juhendis oli võrdsete punktide korral pandud otsustama: a) võitude arv, b) koefitsientide süsteem. Selle ebamäärase koefitsientide süsteemiga olen teisteski juhendites kokku puutunud. Kui õigel ajal selgeks ei tee, mis see on, tekivad probleemid.
Leppisime kokku, et see on voorujärgsete punktide summa ja kui see on ühesugune, siis hakatakse algusest voore kärpima. Turniiril, kus kõigil reitingut pole, näib see olevat parim. Tabelist igaühel vajaduse korral hea endal kontrollida ka. Kahel mängijal ei aidanud voorude järkjärguline kärpimine ka midagi ja jagamise ma tabelisse kirjutasingi. Õnneks oli see üks üsna tagumistest kohtadest, mis nii jagamisele läks.

Aga üldiselt kulus peaaegu kogu aeg ainult paarimisele, osavõtjakaartide ja tabeli täitmisele. Kuidas mängiti, seda peaaegu ei näinudki. Õnneks ei olnud ka kuigivõrd vaidlusi. Olid mõned nägemispuudega mängijad (üks neist võitis koguni turniiri), kellel lubasin mängida aegadega 12 - 8. Kusagil hakkasid kella mõlemad pooled käima ja tuli leida asenduskell. Kord vajus kusagil kokku lauakonstruktsioon ning kell ja malendid olid äkki põrandal. Aga need olid siiski vaid üksikjuhud.
Paarimise põhiprobleem: kas peab otsima kõige ideaalsemaid paare või tuleb panna kokku esimesed sobivad, et aega võita. Arvan, et sain paarid enam-vähem normaalsed ja ideaalvariantide otsimisel polnud mõtet. Loomulikult ei tohi ka välgus paarid olla reeglitega vastuolus. Igatahes keegi vastu vaidlema ei hakanud, mõni ütles isegi mõne hea sõna. Pererahvas oli vastutulelik. 4 tunniga oli asi läbi. Arvan, et üsnagi normaalselt.

Vahepeal on aga valdav osa maailma parematest mängijatest ja loodetavasti ka kohtunikest alustanud Dresdeni olümpiat. Partiide kohta tuleb sealt piisavalt infot, kohtunikutööst seni midagi erilist teada pole. Olen varem käsitlenud uuendusi olümpiareeglites näiteks 11.XII Olümpia korrigeerib paarimist, kohtunike koosseisu aga 12.VI Olümpiakohtunikest.
Väljakuulutatud ülimast täpsusest kavatsetakse kinni pidada, kahes esimeses voorus aga napilt hilinejatele veel nulli ei panda. Avavoorus oli kasvõi juhtumeid, kus istuti valesse bussi. Ka esimene kohtunike koosolek olevat olnud puudujaterohke. Käigus on DGT XL kellad. Ajakontroll on 1:30 partiile ja pärast 40. käiku lisandub veel 30 minutit, alates 1. käigust jookseb iga käiguga 30 sekundit juurde. Kui keegi peaks enne 30. käiku hakkama käike kordama, et niiviisi viigini jõuda, palutakse tal partiid jätkata. Valikuliselt võetakse dopinguproove.
Mobiilid tuleb erilistesse laegastesse hoiule anda, esimesed mängijad on aga mobiilihelina eest juba kaotuse saanud. Kui heliseb kapteni mobiil, saadetakse ta mängusaalist ära ja järgmisele voorule ta ei pääse. Kohtuniku mobiili helisemine tähendavat kohest kojusaatmist, varem ei tea, et kohtunikke nii rangelt oleks koheldud.
Lembit

teisipäev, 11. november 2008

Sakslaste juhtumeid (14)

Saksa kohtunikepraktika juhtudest võtame täna vaatluse alla need, kus probleemiks mobiiltelefon ja selle helisemine. Ise arvan, et mobiilihelin peaks igal juhul tooma kaotuse, kui sel moel püüab mängija hankida mingit infot, kui aga tegemist on vaid mingi juhusliku helinaga, siis pole see põrmugi häirivam kui mistahes muu sama tugevusega segamine. Küll aga ei või ükski kohtunik toimida oma arvamuse järgi, vaid peab lähtuma kehtestatud reeglitest. Need on aga teatavasti väga resoluutsed. Võimalik küll, et koodeksi uue redigeerimise käigus Dresdenis toimub mingi muutus, kuigi ei usu, et seegi oleks päris hea pärast rangemate reeglite juba pikemaaegset kehtimist. Aga niisiis juhtumid.

1. (11/2007) Saksa kõrgem liiga. Ühel mängijal on taskus väljalülitatud mobiil. Mängutuhinas kummardub ta niimoodi laua kohale, et mobiili klaviatuur puudutab lauaäärt. Tekib lühike helin. Vastasvõistkond taotleb kohe partii kaotatuks tunnistamist.
Art. 12.2b: Kui mängija mobiiltelefon heliseb mängualal mängu ajal, kaotab see mängija partii. Pole öeldud, kuidas ja mis põhjusel see helisemine toimub. Järelikult pole ka võimalik vastasvõistkonna taotlusele vastu vaielda ja jätta kaotus fikseerimata. Pealegi keelab juba sama artikli algus rangelt tuua mängualale mobiiltelefone.

2. (24/2007) Meeskonnavõistlus. Üks mängija tuleb siis, kui partiid juba käivad. Teel uksest mängulaua juurde heliseb ta mobiil ja vastane nõuab kohe partii võitu. Mängija ütleb, et pole veel partiid alustanud, sest ta on alles teel oma mängulaua juurde.
Peame jällegi võtma äsjatsiteeritud artikli 12.2b. Mängualaga on kindlasti tegemist, sest see ei tähenda ju ainult mängukohta. Art.12.5: Mänguala määratlusse mahuvad mängukoht, puhkeruumid, paik kehakinnituseks ning teised kohtuniku poolt määratud kohad.
Mänguaeg algas hetkest, kui kohtunik pani kellad käima või andis mängijatele korralduse seda teha, nii et pole oluline, kus konkreetne mängija sel hetkel oli. Pealegi häirib mobiilihelin mängijaid ikka, kuigi see pole konkreetse mängulaua juures. Nii peaksime ka sel juhul kaotuse fikseerima.
Siiski: Gijssen on kirjutanud (1904), et ta ei paneks nulli mängijale, kelle äratuskell kotis kogemata kombel helisema hakkab. Austraalia kohtunik Bonham on kirjutanud (2006), et enne partii tegelikku algust pole võimalik partii kohta nõuandeid saada ja seega pole vaja kaotust
panna, kuigi see on ometi võimalik.

3) (20/2008) Lihavõtteturniir Eberswaldis. Garderoob on väljaspool turniirisaali selle sissepääsu juures, kust kõik toimuv on mängulaudade juurde kuulda. Vooru ajal heliseb seal valjusti mobiil. Näost punane, tõuseb üks mängija püsti, läheb oma jope juurde ja lülitab mobiili välja. Mida teeb kohtunik?
Mängijaid häiritakse. Häirija on teada. Sellise ruumilise paigutuse juures, kus kõik garderoobis toimuv on mängulaudade juurde kuulda, peaks arvatavasti ka garderoob kuuluma art. 12.5 nimetatud teiste kohtuniku poolt määratud kohtade hulka. Nii et ka siin peaks mobiilihelin kaotuse tooma.

4) (37/2008) Suur lahtine turniir. Üks pealtvaataja juhib kohtuniku tähelepanu sellele, et üks mängija tõuseb iga paari käigu järel oma kohalt ja lahkub turniirisaalist, otsides midagi närviliselt oma püksitaskust. Teda on nähtud ka köögiruumis telefoneerimas. Kohtunik oli hoiatanud, et mobiilide kasutamine ning nende helisemine ja vibreerimine turniirisaalis on keelatud. Kuna kohtunik teab mängija mobiilinumbrit, helistab ta talle korduvalt, signaali aga ei kuule. Suitsetamispausi ajal küsib kohtunik mängijalt, kas ta oma mobiili kasutab. Mängija jaatab ja saab siis nulli. Kohtunik huvitub, kas tema tegevus oli määrustepärane ja otsus null panna õige. Milline peaks sel korral olema partii tulemus? Mängijal oli suur materiaalne ülekaal. Kas rakendada artiklit 6.10, mis näeb ette võimaluse partii lõppemiseks viigiga?
Ilmselt toimis kohtunik õigesti, kuna mobiili (ja välisabi?) kasutamine oli ilmne ja seda ei vaidlustanud ka mängija ise. Niisiis pidi mängija kaotuse saama. Tavaliselt saab vastasmängija punkti. Ka tema materiaalne või positsiooniline halvemus ei oma siin tähtsust. Teisiti on lugu siis, kui vastasmängijal pole matistamiseks piisavat materjali. Siis lõpeb partii 0:0,5.
Näeme, et tavaliselt annavad reeglid kohtunikule aluse mobiili omaniku kaotanuks tunnistamiseks. Omaette küsimus on, kas kohtunik sellist toimimist ise päris õigeks peab. Aga ehk oleme pärast olümpiat ja kongressi targemad.
Lembit

pühapäev, 9. november 2008

Juhtumeid Reini äärest

Üks sakslaste kodulehtedest kuulub Põhja-Rein-Vestfaali kohtunikekogule. Vaatame meiegi sellel toodud näiteid kohtunikutöö praktikast.
1) Meeskonnavõistlus. Ühel laual pole algul kumbagi mängijat. Kodumeeskonna kapten, kes täidab kohtuniku ülesandeid, paneb käima valgete kella. Must tuleb 6 minutit hiljem. Nüüd seiskab kapten kella, võtab ka mustalt 6 minutit maha ja paneb siis valge kella uuesti käima. Toimis ta õigesti?
Kindlasti mitte. Ütleb ju art. 6.6: Kui partii algul pole kohal kumbagi mängijat, minetab valgetega mängija kogu aja, mis kulub tema saabumiseni ... Tõsi küll, sama artikli lõpus seisab: ... kui võistluse reeglid ei näe ette või kohtunik ei otsusta teisiti. Aga miks peaks ta seda tegema? Saksa Maleliidu tõlgendusjuhistes on pealegi otseselt öeldud, et seda ei pea tegema. On küll periood olnud, kus reeglid olid teistsugused.

2) Mängija ajab oma meeskonnakaaslasega väljaspool mängusaali juttu, siis läheb aga saali ja teeb oma laual käigu. Kaaslane noogutab. Võib selline käitumine viia kaotusele?
Vaevalt võiks siin korrapealt ammendava vastuse anda. Erinevad kohtunikud võivad otsustada erinevalt lähtudes konkreetsest olukorrast. Me ei tea, kumb pool oli käigul, kui mängija lahkus saalist. Võib-olla lahkus kaaslane saalist pärast seda, kui oli näinud, missuguse käigu vastane tegi, ja otsis siis ise vestlust. Nii et otsustamiseks on meil vaid vestluse ja noogutamise fakt. Kas tähendas see noogutus kinnitust varem arutatud variandile?
Loomulikult peab kohtunik mängijale selgitama, et niisugune käitumine kutsub paratamatult esile kahtluse. Ja tegema ehk hoiatuse ning võtma mõlemad sõbrad edaspidi hoolikama jälgimise alla. Kui midagi taolist kordub, pole kaotuse fikseerimine kindlasti välistatud.

3) Välkturniir. Mängija lööb laualt vastase viimase malendi (tal endal neid veel on). Enne kui ta aga kella vajutab, kukub tema kellal nooleke, mille kohta vastane ka taotluse esitab. On partii nüüd viik või tuleb viimasena löödud ettur lauale tagasi panna ja lugeda ajaületuse taotleja võitjaks?
Art. 6.10: ... lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga, isegi kõige oskamatuma vastumängu puhul.
Art. 9.6: Partii lõpeb viigiga, kui jõutakse seisuni, kust matini ei saa jõuda mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga, isegi kõige oskamatuma mängu puhul. Sellega on partii kohe lõppenud tingimusel, et seda seisu tekitanud käik oli määrustepärane.
Käik oli ju enne ajaületuse taotlust juba tehtud. Kellavajutus polnud enam oluline, ega see välguski teistmoodi ole. Niisiis viik.

4) Jälle välk. Laual on seis Valged: Kg2, Rf3, Ea3, g3 ja h2 (5)
Mustad: Kf7, Oe4, Ea6, g5 ja h5 (5)
Selles seisus mängib valge Rxg5+. Must haarab kuningast, et see tule alt ära viia. Siis ta aga näeb, et valge käik on määrustevastane, kuna kuningas jääb tulle. Mida siis must nüüd teeb?
Art. C3: Määrustevastane käik on sooritatud, kui vastasmängija kell on käivitatud. Vastasmängija võib seejärel enne oma käigu tegemist taotleda võitu.
Malendi puudutamine ei tähenda veel käigu tegemist. Järelikult võib must ikka veel võitu taotleda.
Lembit

reede, 7. november 2008

Küsimisest ja vastamisest

Saksa Maleliidu lehel oli sel nädalal arutamiseks küsimus, kas pealtvaataja võib vastata partii ajal mängija reegleid puudutavale küsimusele. Antud juhul oli ühel mängijal jäänud 1. ajakontrollini vähem kui 5 minutit, küsimus aga selles, ega ta ei pea enam käike kirjutama. Vastuseks oli peanoogutus. Vastasvõistkonna kapten leidis, et see on lubamatu abiosutamine, mis peaks viima kaotusele. Partii ise lõppes kohe pärast ajakontrolli viigiga, üks pooltest jäi aga kaaluma, kas mitte esitada tulemuse kohta protesti.
Selgus ka, miks üldse pealtvaataja poole pöörduti. Nimelt oli tegemist võistkondade matśiga, kus võõrustav meeskond oleks pidanud nimetama kohtuniku. Seda ta aga ei teinud, niisama ei teinud seda ka vastasvõistkond. Seepärast tekkis arutluse käigus üldse küsimus, kas ei tuleks kohtunikuta mängitud matś hoopis tühistada ja selle asemel uus mängida. See karistus oleks ilmselt liialdatud ja meil Eestis vaevalt juhtub, et mingi matś üldse ilma kohtunikuta peetakse. Nii et selles suhtes see diskussioon meile vaevalt erilist huvi pakub.

Päris selge, et kui mõnel mängijal midagi küsida on, siis peab ta pöörduma kohtuniku poole (ja just selle turniiri oma ja mitte mõne juhuslikult kohalviibiva poole). Pealtvaataja toimimine nii nagu sel juhul oli kindlasti reeglite rikkumine ja oleks pidanud kaasa tooma vähemalt tema mängualalt eemaldamise. Selle näeb ette artikkel 13.7. Aga kui oleks küsitud kohtunikult?
12.2a: Partii ajal on mängijatel keelatud kasutada ükskõik milliseid märkmeid, informatsiooniallikaid ja nõuandeid või analüüsida teisel malelaual.
13.6: Kohtunik ei tohi sekkuda partii käiku, välja arvatud malekoodeksis kirjeldatud juhtudel.
Sellest on loetud välja, et kohtunikul pole õigust reegleid seletada.

Reeglitest peaksid mängijad olema teadlikud juba enne partii algust. Reeglite mitteteadmine on umbes sama kui mitte tunda draakoni varianti või mingit vankrilõppmängu.
Ehk peaks kohtunik küsimustele reageerides tegelema seda tüüpi asjadega üldisemalt, mitte konkreetse olukorraga mingis partiis. Art. 13.6 keelab mängijale öelda, mitu käiku partiis on tehtud. Kuigi diskussioonil mõned nii arvasid, pole see minu arust siiski samavõrdne sellega, et ütled mängijale, et tal pole enam vaja kirjutada. Veel parem on vastata, kui sult küsitakse, kas veel on vaja käike kirjutada, mitte konkreetselt "jah" või "ei", vaid tsiteerida koodeksi artiklit 8.4 Kui mängija kellal on jäänud ajakontrollini vähem kui 5 minutit, ... pole ta kohustatud täitma artikli 8.1 nõudeid.
Aga võib-olla võiks kohtunik mängijale lihtsalt koodeksi kätte anda (kuigi muidugi võib ka selle paigutada art. 12.2a mainitudinformatsiooniallikate hulka) ja lasta tal endal järele vaadata, mis seal seisab.
Igal juhul ei tohi reeglite selgitamine segada vastasmängijat. Nii ei peakski ehk seletusi andma otse mängulaua juures, vaid kusagil eemal. Kui mängijal pole selleks enam piisavalt aega, siis on see juba tema enda süü.
Juhtub ju, et vahel kahtlevad reeglites suurmeistridki. Seoses vangerdusega on ju muutunud klassikaliseks kaks näidet, kus suurmeistrid Kortśnoi ja Beljavski uurisid kohtunikelt, kas nad võivad vangerdada või mitte. Kortśnoil oli tules vanker, Beljavskil selle kõrval olev väli b1. Küllap kohtunikud ikka aitasid.

Ise olen peaaegu alati malekoodeksi endaga turniirile kaasa võtnud, sest tunnen siis end hoopis kindlamana, mis sest et üht-teist olen sealt ju ikka lugenud. Pole pahaks pannud, kui mängijadki sinna pilgu heidavad. Üldiselt olen heal meelel jaganud ka koodeksi kohta seletusi. Aga igal asjal olgu oma aeg ja partii aeg pole selleks tõepoolest parim aeg. Samal ajal pole ma nii jäigal seisukohal, et kohtunik ei võiks ega tohiks üldse mingeid selgitusi anda. Kuidas ja mismoodi seda teha, peab iga kohtunik ise olukorrast sõltuvalt otsustama.
Lembit

teisipäev, 4. november 2008

Sakslaste juhtumeid (13)

Saksa kohtunikupraktika juhtumitest vaataksime täna neid, mis seostuvad mängusaalist lahkumisega. Olukorrad pole kindlasti standardsed, seetõttu on ka raske öelda, et tegutsema peaks just nii, mitte teisiti.
1. (12/2007) Oli pühapäeva ennelõuna. Ühel lahtisel turniiril tegi mängija kiiresti käike kuni esimese ajakontrollini. Siis jättis ta hüvasti, et minna täitma oma kohustusi jutlustajana. Enne teist ajakontrolli jõudis ta tagasi ja mängis oma partii võidukalt lõpuni. Kohtunikele mingit taotlust ei esitatud, seetõttu polnud ka apellatsioonikomiteel vajadust sekkumiseks, küll oli aga rohkesti arutamist osavõtjate vahel.
Loomulikult oli tegemist reeglite rikkumisega. Art. 12.5 sätestab ju, et mängijail ei ole lubatud kohtuniku loata mängualalt lahkuda. Toodud näitest ei järeldu, et kohtunikult oleks küsitud. Selline pikk eemaldumine oleks andnud hea võimaluse põhjalikuks seisuanalüüsiks, mis võis mõjutada partii tulemust. Muidugi võis kohtunik langetada antud juhul otsuse ka mingit taotlust omamata (millise, see oleneb juba temast). Kui lahkuda kavatsenud mängijalt oleks taotlus olnud, siis oleks sellest võinud informeerida teisi mängijaid turniiri avamisel ja vaadata, kuidas nad reageerivad.

2. (18/2007) Kõrgema liiga mäng. Valgetega mängija on käigul ja lahkub turniirisaalist. 10 minuti pärast tuleb ta tagasi, istub laua taha ja mängib edasi, nagu poleks midagi juhtunud.
Selgelt rikutakse art. 12.5 üht teist sätet: Käigul olev mängija ei tohi ilma kohtuniku loata mängukohast lahkuda. Kohtunik peaks kindlasti jõudma selgusele, kuhu mängija oli vahepeal kadunud. Karistusest mängija igatahes ei pääse. Kui jääb kahtlus, et ta kasutas vahepealset aega mingite abimaterjalide kasutamiseks või seisu analüüsimiseks, pole välistatud ka kaotuse fikseerimine. Kui sellist kahtlust siiski pole, siis leiab artiklist 13.4 mingi kergema karistuse.

2. (18/2008) Ühel laual on avangust väljudes terav seis. Kui A on teinud käigu, lahkub B mängusaalist (kuigi on käigul ja ise seda teab) ilma kohtunikku informeerimata, et (nagu ta hiljem ütleb) tualetti minna. A ootab B tagasitulekuni ja siis nõuab, et B nõustuks viigiga. Muidu andvat ta reeglite rikkumise kohta protesti ja taotlevat võitu. B läheb ise kohtuniku juurde ja esitab väljapressimise kohta protesti. Kohtunik läheb koos B-ga laua juurde ja laseb A-l olukorda kirjeldada. Lõpuks ütleb ta A-le, et määrusterikkumist pole, kuna B pole mängualalt lahkunud. Kui A leiab, et B poleks tohtinud saalist lahkuda, ütleb kohtunik, et ka tualett kuulub mängusaali juurde. Kohtunik nõuab mõlemalt partii jätkamist, mida A uuesti protestides ka teeb. A kaotab lõpuks partii, sest laseb pärast viguri kaotust meelega aja üle ja esitab pärast vooru ametliku protesti partii tulemuse kohta.
Ka siin kehtib ju eelmisel juhul juba viidatud reegel, et mängukohast oma käigul lahkuda ei tohi. Tualett ei kuulu mängukoha, vaid mänguala mõistesse. Mänguala määratlusse mahuvad mängukoht, puhkeruumid, paik kehakinnituseks ja suitsetamiseks ning teised kohtuniku poolt määratud kohad. Siin kohtunik eksib. Viigipakkumine ei tohi olla seotud mingisuguste tingimustega. Kohtunik võis rakendada oma käigul lahkunud mängija suhtes mistahes karistusvahendeid. Kui ta ei pidanud vajalikuks kaotust panna, siis ei saa minu arvates seda tagasiulatuvalt kohaldada enam ka siis, kui partii lõpeb ühe poole võiduga. Nii jätaksin ehk partii tulemuse jõusse. Liiati näitas ka A oma viiginõudmisega, et ta ei pea vastasmängija kaotusega karistamist vajalikuks.
Lembit

pühapäev, 2. november 2008

November käes

Allesme kirjutasime oma kommentaaris IA Vera Tihhomirova 90 aasta juubelist (vt. minu 18.VII). Nüüd kirjutab uhiuus 64 mamma Veera lahkumisest. Mis teha, aeg läheb. Püüdsin selgeks teha, kes on nüüd kõige suurema staaźiga IA. Minu arvestuse järgi peaks selleks olema kunagine tuntud mängija tśehhitar Nina Hruskova-Belska (83, IA 1956). Tõsi küll, FIDE nimekirjas püsib küll Paulino Alles Monasterio (vanust ei tea, IA koguni 1952), aga juba mõni aeg tagasi ma teda enam Argentiina lehelt ei leidnud. Nii et kindlalt ei tea.

Ega kohtunikutööst selles numbris palju juttu pole. Muidugi ei saadud naiste MM-st kirjutades mööda ka partiist Socko - Foisor. Oleme sellel juba korduvalt peatunud (4.IX, 10.IX) ja midagi uut siin pole. Kriitika hooletult tehtud käikude pärast on eelkõige Foisori aadressil (muidugi meenutatakse seejuures ka Krush - Zatonskihhi, kus kaks ahvipärdikut teinud malekäikude asemel mõeldamatuid siksakke ja üks ei lasknud teisel kella vajutada). Ratsu ratsu vastu. Peakohtunikuna oleks materjali autor kirjutanud rumeenlannale rihma, mitte viiki. Peakohtunik (Veröci) ei kirjutanud ei viiki ega rihma. Kui mustal langeb nooleke ja Sockol jääb viimane sekund, loeb Veröci partii viigiks. Socko konstrueerib mati, kuigi ei ütle, kuidas ja kui kaua tuleks piinata Foisorit, et see nõustuks malendeid nii asetama.
Peakohtuniku tegevust hindab 64 väga ebakindlaks, suure staaźiga WGM otsis pilkudega abi kõigilt kohalolijailt. Tema asetäitja Markkula polevat olnud põrmugi olukorra kõrgusel. Karjumine on kohtunikule väga halb näitaja. Karjutakse turul, kohtus toimigu seadus. Nii ei kadesta ma oma kunagisi kolleege põrmugi. Ilmselt on siiski lihtsam selle asemel vahel mõni kohalik kabeturniir ära teha, kuigi ka seal kõik selged pole.
Otsustav telefonikõne Sockolt Filipowiczile ja 5 minutiga ütleb apellatsioonikomitee, et järgmisse ringi pääseb Socko. Ebameeldiv jälg jäi. Armageddoni puudutavad reeglid tuleb ümber töötada või muidu sellest üldse loobuda. Parem mängida hommikuni kui lubada sellist alatust, mis provotseerib austatud maletajaid kõige madalamate, loomalike instinktide ilmutamisele. Nii arvab siis 64.

Bonnis peetud MM-matś ei paistnud reeglite ja kohtunikutöö osas probleeme tekitavat ja kommentaatoreile ainet andvat. Nii oli sakslaste lehe üheks peamiseks arutlusaineks oktoobri lõpul, kas partii ajal tohib lugeda raamatuid ja ajalehti või kasvõi lahendada koolitükke. Osa diskussioonist osavõtjaid leidis, et neid segab see, kui vastane partii ajal millegi muuga tegeleb, teisi näib see jatvat täiesti ükskõikseks. Arvatakse, et rohkem segab ta oma mängu kui teisi. Küll aga võib siit välja lugeda ebasportlikku käitumist ja ülbet suhtumist vastasesse: võin teda võita igat moodi, tehku ma mida tahes. Muidugi oleks asi päris üheselt selge, kui tegemist oleks maleraamatu või -ajakirjaga. Oli neid arutlejaid, kes leidsid, et igasse raamatusse võib kirjutada ükskõik mida, seda ei pane tähele, avastamiseks peaks terve raamatu läbi lehitsema. Pealegi ei tarvitse ju ainult laua taga lugeda.

Art. 12.1: Mängija ei või ette võtta tegevusi, mis kahjustaksid malemängu mainet.
Art. 12.2a: Partii ajal on keelatud kasutada ükskõik milliseid märkmeid, informatsiooniallikaid ja nõuandeid.
Art. 12.6: Keelatud on vastasmängijat ükskõik mis moel häirida või segada.
Nende artiklite alusel peaks kohtunik ise leidma oma toimimisviisi. Sakslaste endi turniirimäärustes on aga peale punkti 6.1, mis põhiliselt langeb kokku FIDE art. 12.2a-ga, veel 6.2, mille järgi iga mängija peab vältima ka selle punkti rikkumise näilisust.

Oli neid, kes leidsid, et muud vahendid, näiteks Pocket-Fritz, on veel palju hullemad. Siit siis sakslaste radikaalsed ettepanekud: näha ette, et laua tagant lahkumine toob kaotuse (vastamata jäi kellegi repliik: aga kui tualetti?) või viia mõtlemisaeg 30-60 minutile või näiteks 30 min. partiile + 2 min. iga käigu eest, nii et muuks tegevuseks ei jääks aega. Nii kaugele muidugi ei minda, aga eks pakkuda võib kõike.
Sakslastel hakkavad ilmuma ka kaks uut malekohtunike kodulehekülge. Ühe autor schachschiri on alles alustanud bundesliigas tegutsemist, teine schiridresden aga lubab kajastada ka kohtunikutööd olümpial. Eks näeme.
Lembit