teisipäev, 28. aprill 2009

Veel üks idee

Ikka ja jälle võetakse jutuks küsimus, et males tehakse liiga palju viike. Õieti on probleem küll võitluseta kiirviikides. Ja taas ilmub keegi, kel olukorra parandamiseks retsept olemas. Nii seegi kord. Lahenduse väidetavaks teadjaks on keegi Ali Ferhat Tamur, arvutiinsener, kes kunagi ka paaril korral Ankara tśempioniks tulnud, aga seejärel malemängule tehnikat eelistanud.
Tema arvates male reegleid muutmata ellu ei jää. Ega siis kiirviigid ainus häda pole. Sponsoreid on vähem kui enamikul teistel aladel. Arvutid hakkavad juba inimesest tugevamalt mängima ja tõmbavad sellega tähelepanu endale. Liiati võib arvuteid ka pettusteks kasutada. Avanguteooria jätkuv areng jätab loomingule väiksema osatähtsuse. Paljusid variante ei mängita enam seetõttu, et must saab neis vaevata võrdsuse ja valge peab seetõttu juba varakult tuntud radadelt kõrvale kalduma.

Ettepanekuid olukorra parandamiseks on aastakümnete jooksul olnud üsnagi erinevaid ja nende taga on olnud ka mitmed üldtuntud nimed. Kõige radikaalsem oli ehk Capablanca, kes soovitas hakata malet mängima suuremal laual ja lisada malendeidki juurde. See oleks aga sundinud üsnagi suurel määral loobuma sajanditega kogunenud kogemustest.
Fischer soovitas alustada juhuslikult valitud algseisust. Paari kuu pärast ongi male960 juba koodeksiski. Väidetakse aga, et kõik algseisud ei anna mõlemale poolele võrdseid śansse. Sama häda oli ka Dvoretski ideel juhuslikest avakäikudest. On turniire, kus kehtib Sofia reegel, mis keelab viikileppimise. See aga takistab vaid suurmeisterlike viikide sõlmimist, pole aga suutnud mängu põnevamaks muuta.

Nüüd pakub siis Ali Tamur välja oma Refined (puhastatud, rafineeritud, peene) Chessi. Praeguse malega on ta üpris sarnane, muudab aga selle mõnevõrra raskemaks. Reeglidki on samad, välja arvatud mõned, mis puudutavad partii lõppu.
Täna on malepartiil 3 võimalikku lõpptulemust (1; 0,5; 0), edaspidi võiks neid olla rohkem. Partii võib lõppeda täieliku võiduga (1 : 0) või viigiga, mille puhul antakse nagu praegu 1/2 (= 3/6) punkti. Seda juhul, kui mängijad viiki lepivad või kui kummalgi pole piisavalt materjali vastasele mati või pati panemiseks või kui löömiste ja etturikäikudeta jõutaks 50 käiguni.
Aga lisandub veel väike (kerge) võit, mille saajale antakse 4/6 punkti (vastasele jääb siis järelikult 2/6). Selleni jõudmiseks on 3 võimalust:
1) üks mängija pakub teisele väikest võitu ja teine nõustub sellega,
2) vastase kuningas pannakse patti ning
3) seisu kolmekordne kordumine - nimelt kui üks mängija oma käigukorral teatab, et viimase käiguga kordas vastane seisu kolmandat korda.

Võib tõepoolest loota, et sel moel suurmeisterlikud viigid peaaegu lakkaksid, sest paljudes seisudes, kus üks pool kasutab seisu päästmiseks opositsiooni (kasvõi elementaarsetes etturilõppmängudes), pole küll päris võitu, aga on võimalik väike võit. Isegi hästituntud lõppmängudes on nüüd uued peensused, üht neist Ali Tamur oma tekstis ka selgitab. Väikese võidu peaksid andma ka seisud K + O - K ja K + R -K.

Autor arvab, et oma plussid on tema süsteemil kindlasti olemas. Viikileppimisi jääb kindlasti vähemaks, sest pole ette teada, kas mingi seis läheb viiki või toob kellelegi väikese võidu. Ehk pole ka avanguteooria (liig)arenemisel enam sellist tähtsust. Ilmselt kohaneksid mängijad nende uuendustega kiiresti, vanad malendid, kellad ja reeglid on ju endiselt kasutatavad. Reitingusüsteemi ja śveitsi süsteemi paarimisse peab mingeid korrektiive tegema. Kuivõrd punkte saab täpsemalt jagada, siis on ilmselt vähem kohajagamisi ja tiebreak´e. Suurmeistrid jääksid ikka suurmeistriteks, algajail on endiselt pikk tee ees.

Aga siiski pole mul sellesse süsteemi suurt usku. Malemaailm on sajanditega muutunud nii konservatiivseks, et seda nii lihtsalt ei murra. Autor ise viitab sellele, et enamikul teistel võistlusaladel on vaid 2 või 3 võimalikku tulemust, siin aga ebatavaliselt 5. Ning kuivõrd seisukorduste probleem tähtsustub, kõlbab see vaid siis, kui käigud üles kirjutatakse. Arvutitest tulenevad probleemid ei kao ja vaevalt sponsoreidki juurde tuleb.
Lembit

laupäev, 25. aprill 2009

Määrustevastasus ja alistumine

Kulutasin tänase päeva peamiselt austraallaste kodulehel käivale diskussioonile. Algas see kümmekond päeva tagasi ja täna hommikuks oli seal juba 80 sõnavõttu, autoreid küll märksa vähem.
Tõuke andis sellele A ja B partii. Mõlemad olid väsinud ja ajapuuduses. B-l oli reiting üle 2000 ja parem seis. Kui A käib ratsuga diagonaalis ning paneb kahvli kuningale ja lipule, annab B alla. Kohtunikud ei olevat teinud midagi. Ehk peakski siis proovima teha määrustevastaseid käike? Võib-olla läheb läbi.
Hiljem täpsustas B juhtunut. Selle, et käik oli määrustevastane, avastas ta alles lõuna ajal partiiprotokolle uurides. Kui ta siis kohtunikelt küsima läks, ütlesid need muidugi, et teha pole enam midagi. Ehk oli ta määrustevastase käigu ajal parajasti ametis oma protokolliga, nii et ei näinud, kust ratsu tuli.
Artikkel 5.1 b ütleb: Partii on võitnud mängija, kelle vastasmängija teatab, et alistub. Sellega on partii kohe lõppenud.
Aga artiklis 7.4a seisab: Kui partii ajal leitakse, et on tehtud määrustevastane käik, ... tuleb taastada seis, nagu see oli vahetult enne vea tekkimist. Nii et asi on üsna selge.

Kuivõrd oli tegemist tavapartiiga ja kui kohtunikud oleksid asja märganud, oleksid nad muidugi pidanud sekkuma. Aga antud juhul nad toimunut lihtsalt ei näinud.
Kui esimesed sõnavõtjad arvasid, et nii lihtsalt juhtuda ei saa, siis hiljem toodi rohkesti kinnitusi teistes partiides juhtunud selliste või veel suuremate eksimuste kohta, mida ei märgatud. Üks tõi koguni ära Amsterdamis 1956 mängitud pretendentide turniiri partiiteksti, kus peaaegu võiduseisus Petrosjan jättis Bronsteinile 36. käigul lipu ette (määrustevastast käiku seal küll polnud) ja muidugi alistus samuti otsekohe.

Veel mõned näited. Peaaegu sama olukord Croytoni turniiril. Üks mängija alistub, aga siin on kohal valvas pealtvaataja, kes ütleb, et vastase viimane ratsukäik oli määrustevastane. Mängijad polnud reeglite tundmises kindlad, seadsid lauale seal enne määrustevastast käiku olnud seisu ja otsustasid partiid jätkata. Kui aga pealtvaataja ütluse mõjul leiti, et puudutatud ratsuga tuleb käia (ja tuligi), siis alistus teine pool, sest iga ratsukäik oleks vankri tulle jätnud. Üks mängija läheb alles siis kohtunikult küsima, mida teha. See ütleb, et antagu talle kokkulepitud tulemus või teatatagu, et tulemus on vaieldav. Siis leppisid mehed viiki, kohtunik aktsepteeris selle tulemuse.
Tegelikult oli partii muidugi ka siin ühe poole alistumisega otsa saanud, määrustevastasest käigust sõltumata. Muidugi oleks hea, kui pealtvaatajad ega mängijad ei arutaks partiid enne kui tulemus partiiprotokolli märgitakse ja mängijad sellele alla kirjutavad. Kohtunik võib segavad pealtvaatajad küll turniirisaalist välja saata, aga nende poolt öeldut ei saa olematuks muuta.

Aga mis siis, kui kahjustatakse kolmanda poole huve? Ühel turniiril on A-l 5 p. 5-st ja ta mängib viimases voorus B-ga (3,5 p.). C-l on 4 punkti. Tema ainus võimalus esikoha jagamiseks on oma partii võita ja A peaks kaotama. B panebki A-le määrustevastase ratsukäiguga kuningale ja lipule kahvli ning A alistub. Mehed märkavad ja lepivad viiki (ametlikult oli partii juba läbi) ning informeerivad kõigest kohtunikku. Turniiri võidab nüüd A 5,5/6, 2. C 5/6. Ilmselt on C-l õigus protestida, kuna ta ei jõudnud esikoha jagamisele, kuigi reeglite järgi oli A partii kaotanud.

Artikkel 13 ütleb: Kohtunik jälgib, et malekoodeksist rangelt kinni peetakse. Koodeksis on küll mitmeid artikleid, mille lõpus seisab: kui kohtunik ei otsusta teisiti. Partii lõpetamist puudutavad artiklid nende hulka ei kuulu. Määrustevastasest käigust tuleb märku anda enne partii lõppu. Muidugi võiks ju FIDE reegleid muuta ja nõuda näiteks, et alistumisele eelnev käik oleks määrustepärane, või näha ette, et määrustevastast käiku võib korrigeerida nii kaua, kui vastasmängija pole käinud või hoopis järgmise vooru alguseni. Aga need on kahjuks oleks´id.

On muidugi võimalus, et kohtunik on veendunud, et määrustevastase käiguga taheti ilmselgelt vastast petta, ja sel juhul võiks ta tühistada ka alistumise. Seda tõestada oleks aga ülimalt raske. Kui kellegagi selline asi korduvalt juhtub, siis kindlasti kahtlus tekib. Nii et hoidkem ikkagi koodeksist kinni, kuigi noorte ja algajate võistlustel võiksime olla veidi paindlikumad kui reitinguturniiridel. Aga mida varem sealgi kõiki reegleid täht-tähelt rakendame, seda parem.
Lembit

kolmapäev, 22. aprill 2009

Tulemuste arvestusest

Teame kõik, kuidas partiis punkte arvestada ja nende põhjal turniiri paremusjärjestust paika panna. Viimases Chesscafe veerus on eelkõige juttu mõningatest piiripealsetest ja vähem esinevatest juhtudest.
Mängimata partiid juhtuvad peamiselt mängijate arvu tõttu. Tavaliselt toob see vastaseta jäänud mängijale terve punkti, kuigi minevikus on piirdutud ka poole punktiga. Terve punkti saab ju ka siis, kui vastane millegipärast tulemata jääb. On aga maid, kus mängijail on lubatud mingi vooru ajal puhkepaus teha. Punkti sel moel muidugi ei saa, aga pool punkti küll. Ka turniirimäärustes (TM) on isegi korduv poolepunktilise vabaksjätmise võimalus olemas.
Ühes Hispaaniast tulnud kirjas seisab, et Kataloonias võidakse tugevatele mängijatele koguni 3 või 4 bye´d anda. On see neile kasulik või mitte, sõltub konkreetsest olukorrast. Küll aga tähendab see ilmselt, et viimastes voorudes saavad nad endale nõrgemad vastased, mis on nõrgemate suhtes ebaõiglane. Niisiis küsitakse, kellest asi sõltub - föderatsioonist või FIDE-st. FIDE reeglid ei ütle selle kohta midagi. Geurti arvates tuleks selline meelevaldne bye andmine üldse keelata, sest sellel on suur mõju paarimisele. Asja võiks arutada reeglite komitee. Eri maades on ka reeglid erinevad: Hollandis võib näiteks saada vaid ühe bye.

Üks itaallane on tõstatanud küsimuse, kuidas arvestada kohtade jagamisel mängimata partiisid. TM järgi kohtade jagamise eesmärgil loetakse tulemus viigiks mängija enda vastu. Aga mis siis, kui juhend näeb ette, et tuleb eelistada mängijaid, kes on mänginud suurema arvu partiisid mustadega? - ja TM-s on selline variant tõepoolest olemas. On see partii siis nii valgete kui mustadega mängitu või jäetakse see arvest hoopis välja?
Geurt rõhutab, et viiki mängija enda vastu kasutatakse vaid siis, kui on vaja selgitada paarid järgmiseks vooruks või paremusjärjestus kohtade jagamise korral. Mängija punktide arvu ju sel moel tegelikult ei muudeta.

Mängimata partiil värvi olla ei saa. Geurt toob näite, kus 9-voorulisel turniiril on mängijal 5 korda valged ja 3 korda mustad ning 1 voorus ta ei mängi. Siis võetakse mustade arvuks 3. Talle endale ei näi see moodus küll meeldivat.
Kui kriteeriumina on ette nähtud vastasmängijate keskmine reiting, soovitab RC esimees sellest lahutada kõrgeima ja madalaima reitingu (TM sellist varianti ette ei näe - selle järgi on võimalus võtta kas kõik reitingud või hakata neist järk-järgult nõrgemaid ära jätma). Kui vastast ei olnud,
siis on madalaimaks reitinguks 0.
Śveitsi süsteemis on kohtade jagamisel raske leida kõigile vastuvõetavat lahendust. Mängimata partiide lugemine viigiks mängija enda vastu on siiski üks väiksemaid pahesid. Võistkonnavõistlustega on muidugi asi selge: kui põhikriteeriumiks on matśipunktid, siis tuleb teiseks lugeda partiipunkte, kui aga esmane näitaja on partiipunktid, tuleb järgmisena arvesse võtta matśipunkte.
Lembit

pühapäev, 19. aprill 2009

Kevadel kaevurite linnas

Kolmandat aastat käisin aprillis Kohtla-Järvel. Põhjus ikka sama - sealne noorte kiirturniir, mis tänavu sai juba 12-aastaseks. Viimastel aastatel on seal selgitatud ka meie noortemeistrid.
Ega tänavune turniir märgatavalt eelmistest erinenud. Sama mängusaal Järve Vene Gümnaasiumis. Meeldiv korraldus. Kuigi enne turniiri mulle öeldi, et kriis on ka neile jälje jätnud, siis väliselt seda märgata polnud - küpsised, kompvekid ja jook endiselt vabalt võtta. Turniiril sama formaat: olümpiasüsteem ja śveits omavahel ühendatud - see, kes kaotab, mängib śveitsi süsteemis lõpuni. Korralik arvutiprogramm on selleks olemas, pole vaja endal nuputada, keda kellega kokku panna, nagu mõned aastad tagasi ühel Eesti meistrivõistlusel tegin.

Tänavu oli mängijaid 50 asemel 63, kuigi nelja aasta taguse rekordini veel välja ei jõutud. Neidude turniiril 10 asemel 15, mis sundis sealgi ringsüsteemi asemel kasutama śveitsi. Peale Peterburi külaliste olid seekord mõned esindajad Lätist ja Soomestki. Ja kui kaks aastat tagasi võitis noormeeste turniiri Valentina Golubenko, siis tänavu sai sellega hakkama riialanna Viktorija Ni. Riiast oli veel teinegi hea tüdruk. Kui muidu asja selgeks ei saanud, siis mindi vajaduse korral kiirmalelt üle välgule või armageddonile (muidugi aegadega 5 - 4).

Korraldajaid ja kohtunikke oli piisavalt. Reeglitest kinnipidamise ega distsipliiniga probleeme polnud, keegi poole turniiri pealt ära ei kadunud, isegi treenerite ja lapsevanemate mobiilid kuuldavalt ei helisenud. Malekoodeksi tundmisega olid lood umbes samasugused nagu sellistel kirju koosseisuga üsna noorte mängijate turniiridel ikka, igatahes tavalisest rohkem eksimusi küll polnud.
Käigud olid selged, kuigi kusagil eksiti vangerdamisel ja pandi vanker e1-le. Ilmselt olid mõned harjunud ka sellega, et lipustamiseks vanker lihtsalt tagurpidi keeratakse. Turniiri avamisel ütlesin, et kiirmale on eelkõige kahe mängija omavaheline asi. Kohtunikud jälgivad tähelepanelikult küll, aga ise ei sekku. Nii tegin ka sellistel juhtudel asja alles pärast partii lõppu selgeks. Aga muidugi oli parasjagu määrustevastaseid käike, peamiselt unustati oma kuningas tulle ja mindi vastase oma kallale.

Ise tegelesin kaks päeva põhiliselt kellade seadmisega. Tänavu olid hollandlaste Phileon-kellad jõudnud juba kõigile laudadele, esmakordselt nägin ka nende mehaanilist varianti. Kümnel esimesel laual olid kellad nii uued, et pidin nad pakendist välja kangutama. Väga kena kell, ilmselt üsna töökindel, ümberkäimine sellega on lihtne. Ega asjatult pole need mitmel aastal olnud Moskva Aerofloti turniiri ametlikuks kellaks.
Oleks meie peamine mänguaeg olnud 5 või 10 minutit, oleks asi olnud lihtne. Meil aga oli 15. Kuna näite saab muuta vaid ühes suunas ja nad ühe vajutusega ei taastu ning vea või kogemata käivitusnupu riivamise korral tuleb kõike algusest peale hakata, siis oli tegemist üsna pikaldase ja tüütu tegevusega. Kui õigesti lugesin, oli 15 minuti kellale saamiseks vaja teha 44 vajutust. Aga iga kohtumine koosnes ju kahest partiist, võimalik välk ja armageddon veel sinna otsa. Aga eks peab ju kohtunikul ka tegevust olema...

Loomulikult lubasin endale seetõttu ka sellel turniiril koodeksist kõrvalekaldumise. Eksimuste puhul vastasmängijale aega juurde ei andnud, vaid 1. kord sai mängija hoiatuse, 2. kord kaotuse (selleni jõudsime küll vaid mõnel korral). Süsteem toimis, keegi vastu ei vaielnud.

Nii et minu arust läks turniir korda. Küll aga... Kui vaadata turniiritabelit, siis on sinna märgitud suur hulk klubisid, kõik need paiknevad aga Kohtla-Järvel, Narvas või Sillamäel. Teiste Eesti paikade niigi napp geograafiline esindatus - Eesti meistrivõistlustel - oli muutunud peaaegu olematuks. Ainult Anti Kaar oli kaugemalt kohale jõudnud (ja sai medali ka). Küll tahaks, et ka teiste klubide treenerid leiaksid tahtmise ja võimaluse kevadel korraks Kohtla-Järvele tulla. See tasub end ära.
Lembit

reede, 17. aprill 2009

Veel kord ühest partiist

Wijk aan Zees mängitud Radźabovi - Smeetsi partiile reageerisin kohe pärast selle toimumist (1.II Saalomonlik otsus). Lugu oli lühidalt selline:
R. lükkas sekund enne oma mõtlemisaja lõppemist 39. käigul vastase oda laualt. Ta käivitas vastase kella, S. vajutas selle aga tagasi, seejuures midagi öeldes. R. vajutas uuesti kella, laua juurde tulnud kohtunik aga märkas, et aeg oli otsas. Kohtunik tahtis algul R-le kaotuse panna, ei vaielnud aga vastu, kui mehed viiki leppisid.


Päris selge, et mõlemad rikkusid reegleid. Seda juhtu reguleerib ju artikkel 7.3:
Kui mängija ajab ühe või mitu malendit ümber, peab ta õige seisu taastama oma aja arvel. Kui vaja, seiskab mängija või tema vastasmängija kella ja palub abi kohtunikult.
Nii et koodeksi järgi S. kella tagasi vajutada ei tohtinud, vaid oleks pidanud selle seisma panema. Tookord kirjutasin pikemalt sellest, et mängija ei tohiks ometi malendite ümberajamisest kasu saada. Nüüd on võimalus lugeda ka Geurti arvamust ja siit oma seisukohtadele kinnitust saada.

Geurt peab S. reageeringut R. kellavajutusele õigeks. Kuivõrd asi oli niigi selge, polnud S-l vaja kella seisma panna ega kohtuniku poole abi saamiseks pöörduda. Lisasekundeid selles mängufaasis polnud. Kuivõrd R. kellal langes nooleke enne 40. käigu sooritamist, oleks tulnud partii lugeda lõppenuks S. võiduga. Lisasekundite puhul poleks noolekese langemist ega ajaületust olnud.
Sellises olukorras nagu oli S. peaks mängijal olema võimalus valida, kas seisata reeglijärgselt kellad ja kutsuda kohtunik või siis vajutada vastase kell käima ja loobuda taotluse esitamise õigusest.
R-i võis tõepoolest häirida, et S. talle midagi ütles (aga mida muud ta ikka võis öelda kui seda, et tema oda on laualt maha aetud). Formaalselt seega R-l taotlusõigus oli, küll aga see, et ta ei taastanud seisu oma aja arvel oli märksa raskem eksimus kui S. oma. Sellest pidigi kohtunik lähtuma. Muidugi võib ühe või teise eksimuse raskuse hindamine olla subjektiivne.

Samal Curacao maletajal, kes Chesscafes R - S partiile tähelepanu juhtis, oli muide ettepanek, kuidas sundida mängijaid korralikult partiid üles kirjutama, kuni on jäänud veel üle 5 minuti. Kohtunikud piirduvad ju tavaliselt hoiatuse tegemisega, kartes pealegi, et võivad vastaspoolt seejuures rohkem segada kui süüdlast ennast. Niisiis peaks reegel olema rangem ja tooma igal juhul kaasa 2-minutilise karistuse nagu määrustevastase käigu puhul.
Kiire ja praktilise lahendusena soovitas ta aga panna malekell teisele poole lauda, nii et valge jätkaks edaspidi partiid musta ajal ja vastupidi (!?). Geurt küll sellest ettepanekust midagi ei pidanud. Ja küllap pakuvad praegusedki reeglid kohtunikule piisavalt erinevaid võimalusi mittekirjutaja korralekutsumiseks.
Lembit

kolmapäev, 15. aprill 2009

Ikka see 6.6

Geurt Gijsseni tänane Chesscafe veerg kannab lihtsat pealkirja Artikkel 6.6. Vaevalt on koodeksi uuest tekstist ükski artikkel sedavõrd tähelepanu pälvinud, kusjuures üldiselt näivad arvamused olevat negatiivsed. Vaatasin just üht Saksa veebilehte, kuhu on kogutud lugejate hinnanguid. Hetkel oli pilt selline: heaks peavad artiklit 35 vastajat (25,5 %), halvaks 93 (68 %), seisukohta ei osanud võtta 9 (6,5 %). Ka üks Chesscafe´sse tulnud kiri väidab, et paljude Itaalia ja Śveitsi mängijate ja kohtunike arvates on reegel kasutu, absurdne ja bürokraatlik, mis malele on halb ja võib mängijad turniiridest eemale peletada. Partiile hilinemiseks on erinevaid põhjusi palju. Ja kui partii algushetkel peab näiteks tualetti minema? FIDE ja tema kohtunike loovust pole vaja, ühe tunni reegel on hea.

Artikkel 6.6 näeb pärast Presidendinõukogu teatavasti välja niimoodi:
6.6a) Iga mängija, kes ilmub malelaua juurde pärast mänguaja algust, kaotab partii. Seega on lubatud puudumisaeg O minutit. Võistluse reeglid võivad ette näha teistsuguse puudumisaja.
6.6b) Juhul, kui võistluse reeglid näevad ette teisiti ja kui partii algul pole kohal kumbagi mängijat, minetab valgete malenditega mängija kogu aja, mis kulub tema saabumiseni, kui võistluse reeglid ei näe ette või kohtunik ei otsusta teisiti.

Sellisena peame ettekirjutust aktsepteerima. Kritiseerida ju võib, aga antud hetkel pole sellest enam midagi kasu.
Muide ei saa Geurt isegi aru, miks on teksti sisse kirjutatud lause Seega on lubatud puudumisaeg (või kuidas seda default time´i õieti tõlkima peaks?) O minutit. Midagi juurde ta ju ei anna. Kui aga tehakse ettepanek aret. 6.6b üldse ära jätta, kuna see piiravat korraldajate õigusi, siis sellega Geurt ei nõustu. Just siit tuleb alus lubatavatele hilinemisaja erinevustele. Kohtunik võib arvesse võtta ka mitmesuguseid erakorralisi force majeur olukordi. On võimalik ka hilinejate vahel aja võrdne jaotamine, mitte ainult selle panemine valge arvele.

Dresdenis tuldi asjadega toime, sest iga matśi jaoks oli omaette kohtunik. Aga muidugi on suur vahe 2 mängijaga matśi ja massilise śveitsi turniiri vahel. Kurioosumina mainib Geurtki juhtu, kus sulepea otsimiselt 20-sekundiline hilinemine tõi kaotuse (minu 30.XI Oodates kongressi otsuseid). Muide Geurti tähelepanekute järgi olevat Dresdenis iga voor igaks juhuks pandud käima 2 minutit täpsest ajast hiljem.
Küsijad pahandavad, et FIDE muudab pidevalt reegleid. Viimaste aastate praktiliselt kasutute reeglitena mainitakse neid, mis kohustavad mängijaid enne partiid teineteisele kätt andma (see pole küll koodeksipunkt) või keelavad käigu üleskirjutamise enne selle tegemist laual. Küsitakse, kas petmis- ja dopinguvastased meetmed poleks olulisemad.

Geurtile ei näi etteheited meeldivat. Teda hämmastab, et kaebused algavad alati alles pärast otsuste langetamist. Seepärast püüab ta veel kord selgeks teha, kuidas see reeglite muutmise protseduur õieti käib (omal ajal tuli RC liikmena sellega isegi lähemalt kokku puutuda).
RC esimehena saab ta rohkesti ettepanekuid. Nende läbitöötamiseks loob RC tavaliselt eraldi komisjoni. Kui see ettepaneku heaks kiidab, võetakse see projekti, kui on eriarvamusi, siis võimalikult koos alternatiivvariantidega. Ise ta ei hääletavat, nii et teda polevat mõtet süüdistada. 2 kuuks saadetakse ettepanekud föderatsioonidele seisukohavõtuks, mõnel pool tegelevad nendega juhatused, mõnel pool kohtunikekogud. Kongressi ajal läbivad reeglid 3 etappi: RC, Täitevkomitee ja Peassamblee, kes siis lõpliku otsuse teeb. Sel korral jäeti teatavasti art. 6.6 puhul viimane sõna Presidendinõukogule.
Nii et kui keegi nüüd midagi koodeksis muuta tahab, saab seda teha alles aastal 2012. Küll aga on aastal 2010 võimalus midagi muuta turniirimäärustes.

Ah jaa, täna on pisijuubel. Meie kommentaar ilmub 250. korda.
Lembit

esmaspäev, 13. aprill 2009

Paar kiiret lõppmängu

Vaatame paari omal ajal inglaste Arbiting Matters´is avaldatud juhtu. On seise ja olukordi, kus ainuõige lahenduse leidmine on tagantjärele väljaspool mängusaali raske ning kohtuniku otsus võib varieeruda sõltuvalt konkreetsetest tingimustest.

Kiirmale. Valgel on jäänud alla 2 minuti, mustal veel tervelt 12. Valge kutsub kohtuniku ja kurdab, et must ei tee mingeid pingutusi võitmiseks. On samavärviliste odade lõppmäng, kus mõlemal ettureid võrdselt. Kohtuniku järelevalve all mängitakse edasi. Mustal kuningaga läbimurdmine ei õnnestu, siis manööverdab ta tulemusteta oma odaga. Just siis, kui kohtunik kavatseb fikseerida viigi, kaotab must jämeda vea tõttu oma oda. Valgel on nüüd küll võiduseis, aga aega nii vähe, et sellest ei piisaks, et tekitada vabaettur, see lipustada ja veel mattki anda. Käigul on parajasti must.

Kohtunik on nüüd kindlasti probleemi ees. Üks võimalus on eeldada, et valge ikka veel viiki tahab, ja seepärast kuulutadagi partii viigiks. Aga miks mitte oletada, et valge nüüd võidule mängib ja seepärast pole vaja üldse midagi ette võtta. Kui valge nooleke peaks langema, siis jõuab ju viigi fikseerida. Muidugi võiks kohtunik seisata kella ja küsida, kas siis valge ikkagi taotleb viiki. Ilmselt on aga õigem oodata nii kaua, kui tuleb valge käik ja küsida alles siis, millised plaanid valgel on.

Teises kiires lõppmängus on valge etturid h5 ja g6, musta ainus ettur h6, aga peale selle on tal veel mustaväljaline oda. Nüüd on valgel jäänud 10 minutit, mustal ainult 1. Manööverdatakse, valge pakub viiki, must keeldub. Ei mingit progressi. Nüüd pakub must viiki ja valge keeldub. Kui mustal on jäänud vaid mõni sekund, taotleb see kohtunikult viiki, aga taotlust ei rahuldata. Ometi hakkab valgel vastasest kahju ja protokollidesse märgitakse viik.

Kohtunik leidis, et kuna must keeldus viigist niisuguses seisus, kus võitu tegelikult polnud, siis võis ta loota vaid valge suurele veale. Must uskus, et ta ei kaota, järelikult pole edasimängus riski. Kohtunik tõlgendas aga musta käitumist nii, et kui ta ei taha viiki, siis peab ta riskima ka kaotusega. Kui musta nooleke oleks langenud, siis oleks partii tulemuseks fikseeritud 1 : 0.
Lembit

laupäev, 11. aprill 2009

Patt peaks lugema

Ühel Saksa leheküljel on arutlustega tagasi jõutud sama seiga juurde, kus oldi juba eelmisel suvel: Kahe võistkonna matś välkmales. 4. laual on ühel mängijal suur ülekaal, aga ometi paneb ta oma vastase patti. Veel üllatavam on aga see, et teine mängija ulatab talle käe ja ütleb: "Annan alla." Ei tea, kas ta ei suutnud lihtsalt muutunud olukorras orienteeruda, aga võib-olla oli ta kellal nooleke kukkunud. Igatahes kohtunik fikseeris ühe poole võidu ja sellega oli ka see võistkond võitnud. Mis siis nüüd?

Artikkel 5.2a ütleb koodeksis selgelt: Partii lõpeb viigiga, kui käigul oleval mängijal pole ühtki määrustepärast käiku ja tema kuningas ei ole tules. Siis on partii lõppenud patiga. Sellega on partii kohe lõppenud, tingimusel, et patiseisu tekitanud käik oli määrustepärane.
Viigi toob juba patiseisu teke laual, mingit eriavaldust see ei vaja. Põhimõttelist vahet siin mati ja pati vahel pole. Kui mehed pärast seda edasi mängivad, on see nende omavaheline asi. Geurt Gijssen on kusagil kirjutanud, et asi ei tohiks sõltuda sellest, kas kohtunik sekkub kohe pärast patiseisuni jõudmist või mitte või kas ta üldse on kohustatud sekkuma (nagu välgus). Ainult sündmused malelaual otsustavad.

Välk(ja kiir-)males, kus sündmused arenevad kiiresti ja partiiprotokolli ei kirjutata, võib probleemiks saada patiseisu kaotsiminek. Kui see on veel laual, on kõik korras, muidu on selle esinemist tagantjärele raske, kui mitte võimatu tõestada. Kui kohtunikul partii varasem käik pole üheselt selge, ei saa ta viiki fikseerida. Võimalik, et asi saab selgeks ka mängijate küsitlemise teel. Antud juhul pidi asi lihtsam olema. Patiseis oli ju laual.

Aga kas peaks alistunu nüüd teatama, et ta ikkagi alla ei anna? Kui partii on läbi, muutuvad mängijad ju pealtvaatajateks, kellel partii suhtes enam midagi öelda pole. Sakslaste arutlustes on leitud, et ka võistkonna kapten oleks võinud oma mängija peale protesti sisse anda ja kohtunik oleks pidanud selle siis rahuldama.
Lembit

kolmapäev, 8. aprill 2009

Küsivad inglased - 3

Üks valik inglaste kohtunikuküsimusi on meil veel kasutada. Siin nad on:
1. Valgel on jäänud mõtlemisaega 2 min. 30 sek. Ta taotleb viiki käikude väidetava kolmekordse kordumise tõttu, taotlus osutub aga ebaõigeks. Mida teete kellanäitudega?
2. Mängija on hoonest väljunud suitsetamisalale. Vastane kaebab, et mees on mängualalt lahkunud. Kas võtate selle kaebuse arvesse?
3. Kohtunikul on õigus fikseerida partii tulemuseks o : o,5. Millistel järgmistest juhtudest te seda kasutate: a) valgel on aeg läbi, aga mustal jäänud ainult kuningas; b) valge telefon heliseb, aga tal on lipp ja 2 vankrit rohkem; c) valge on korduvalt keeldunud partiiprotokolli kirjutamast, kuna leiab, et must peab alistuma, kuna ta seis on täiesti läbi?
4. Milliseid järgmistest karistustest võib kohtunik rakendada: a) hoiatus, b) partii kaotatuks tunnistamine, c) eksinud mängija poolt partiis saadud punktide arvu vähendamine, d) süüdlase võistlustelt kõrvaldamine, e) eksinud mängija allesjäänud aja vähendamine, f) vastasmängija allesjäänud aja suurendamine?
5. Mitmete viimasel minutil teatavaks saanud loobumiste ja sellest tingitud ümberpaarimiste tõttu algab kell 15 algama pidanud voor 7 minutit hiljem. Mängija A saabub kell 16.03 ja teeb laual oma käigu. 4 minutit hiljem taotleb ta ajavõitu, sest vastast pole 1 tunni möödudes kohal. Tulemuste kastis on aga juba seel, mis teatab, et B on partii võitnud vastase ajaületuse tõttu. Milline on teie otsus?
6. Mida loetakse FIDE võistlustel vastuvõetavaks notatsiooniks: E x E, ef, e x f või e4 x f5?
7. Valge teeb käigu. Must pakub kohe viiki. Valge palub mustal teha käik. Must mõtleb veidi ja leiab siis võidukäigu. Ta võtab viigipakkumise tagasi ja teeb selle käigu. Nüüd taotleb valge viiki, aga must ütleb, et ei saa enam viiki leppida. Milline on teie otsus?
8. Kella vajutades ajab mängija A laual mõned malendid ümber. B seab ühe oma malendi püsti ja A nõuab sellega käiku. B kutsub kohtuniku. Mida teha?
9. Jälgite üht partiid ja näete, et mängija võib peagi ühe etturi lipustada. Tema lipp on veel mängulaual. Milline oleks teie parim tegevusviis?
10. Kohe pärast vastase etturi lipustamist taotleb mängija viiki, kuna 50 käiku on tehtud ühegi löömiseta. Teie otsus?

Ja nüüd siis jällegi vastused:
1. Valgelt tuleb 1 min. 15 sek. ära võtta (allesjäänud aega vähendatakse poole võrra), mustale aga lisatakse 3 minutit (9.5b). Ettevaatust pärast 1. juulit: eksliku taotluse esitajal enam mõtlemisaega ei vähendata.
2. Kaebus on alusetu. Ka suitsetamiskoht mahub mänguala mõistesse. Ainult käigul olles ei tohi mängija mängukohast lahkuda (12.5).
3. Üksiku kuningaga võidupunkti ei saa (6.10).
4. Võimalikud on kõik mainitud karistused (13.4).
5. Mängija B on olnud korrektne. Aega hakatakse lugema mängukorra ettenähtud algusest, nii et saabumisel oli A juba partii kaotanud (6.7).
6. Õigupoolest peaks koodeksile vastav märkimisviis olema hoopis e x f5 (E9).
7. Viigipakkumist tagasi võtta ei saa. See on jõus nii kaua, kuni vastasmängija pole seda suuliselt tagasi lükanud või käima asunud. Seega on partii lõppenud viigiga (9.1a).
8. Mingi malendiga tuleb käia vaid siis, kui seda puudutati käimiskavatsusega (4.3). Mängijale A tuleks seda reeglit meenutada. Inglaste arvates võiks B-le häirimise kompensatsiooniks 2 minutit aega juurde anda.
9. Kohtunik ei peaks mängija taotlust ootama jääma, vaid otsima endale varuks mitu malendit teisest komplektist, nende hulgas muidugi ka lipp.
10. Taotlus tuleb tagasi lükata. Etturikäigust tuleb käikude lugemist uuesti alustada (9.3).
Usun, et võiksime Inglismaal kohtunikueksamile minna küll. Eks ju?
Lembit

esmaspäev, 6. aprill 2009

Küsivad inglased - 2

Võtaksime nüüd käsile teise valiku inglaste kohtunikuküsimustest. Neis tahetakse teada:
1. Kes otsustab, kuhu malekell asetada?
2. Mängija tahab etturit lipustada, aga uut lippu näha pole. Mida ta peab tegema?
3. Mängija paneb kella seisma ja palub kohtunikult teist lippu. Toote selle ja panete tema kella uuesti käima. Mängija muudab nüüd etturi hoopis vankriks. Mida teete?
4. Mängija kurdab, et vastane on puudutanud algul üht malendit ja siis käinud teisega. Mida teha?
5. Mängija on vigastanud kätt, millega ta partiiprotokolli kirjutas. Mida teete?
6. Mängija on pakkunud vastasele viimase 8 käigu jooksul juba 5 korda viiki. Mida teete?
7. Mängijal on mõtlemisaega jäänud vähem kui 2 minutit. Ta taotleb viiki. Mida te võite teha?
8. Mõlemad noolekesed on kukkunud, enne kui seda märgatakse. Milline on teie otsus?
9. Mõlemad noolekesed on kukkunud juba 1. ajakontrollil ega ole teada, kumb neist esimesena. Käikude kontrollarv pole kummalgi täis. Mida teha?
10. Ilmselt joobnud mängija jääb laua taha magama. Mida teete?

Ja nüüd siis vastused:
1. Kohtunik otsustab (6.4).
2. Mängija seiskab kellad ja palub abi kohtunikult (6.13b).
3. Ei tee midagi, kuna mängija võib muuta oma arvamust, kuni uus malend pole malelauda puudutanud (4.4d). Erandiks võiksid olla juhud, kui olete kindel, et mängija tahtis sel moel vaid aega võita.
4. Peaksite küsima vastasmängijalt, kuidas asi oli. Kui ta puudutamist eitab, siis laske partiil jätkuda. Kui te reeglite rikkumist kindlalt ei tuvasta, siis pole midagi teha.
5. Lubage mängijal mitte kirjutada ja vähendage kompensatsiooniks mõne minuti (näiteks 10) võrra tema mõtlemisaega (8.1).
6. Hoiatate mängijat ja annate vastasele mõne (2?) minuti lisaaega (12b).
7. Võimalused on: 1) lugeda partii kohe viigiks; 2) lükata otsustamine edasi ja lasta partiil jätkuda või 3) lükata taotlus tagasi, anda vastasmängijale täiendavalt 2 minutit ja lasta mängul jätkuda (10.2).
8. Fikseerite viigi (6.12b).
9. Laske mängul jätkuda (6.12a).
10. Vastasmängijale antakse punkt (13.4). Inglased soovitavad jätta mängija nii nagu ta on, kui ta kedagi ei sega. Eemaldamine häiriks teisi veel rohkem. Peate aga olema seejuures kindel, et mees on joobnud, mitte haige.
Lembit

reede, 3. aprill 2009

Küsivad inglased

Võtame täna ette küsimustiku "Olete kohtunik", mida inglise kohtunikel on võimalus oma teadmiste kontrollimiseks kasutada. Küsimused pole rasked, kuid nõuavad siiski tähelepanelikkust. Esmakordselt proovides komistasin isegi kusagil. Vast võivad kohtunike seisukohad ja tegutsemisviisid mõnes asjas ka veidi erineda. Kui 8 küsimust 10-st õigesti ära vastata, peaks olema tegemist päris korraliku kohtunikuga, kui on paar õiget vastust vähem, pole ka hullu midagi, aga koodeksit peaks siis küll uuesti lugema. Kuivõrd ehk proovijaid on teisigi, siis jätan vastused lõppu.

Esimeses valikus on aga sellised küsimused:
1. Must sooritas just oma 78. käigu. Ta taotleb viiki, kuna 50 käiku on tehtud ilma ühegi löömise ja etturikäiguta. Mida teete?
2. Mängija kinnitab, et tema järgmise käiguga kordub seis kolmandat korda. Ta küsib teilt nõu, kuidas viiki taotleda. Mida vastate?
3. Jälgite üht tavapartiid. Mängija, kelle kuningas on tules, püüab vangerdada. Mida teete?
4. Ühes tavapartiis mängija vangerdab. Vastasmängija näitab korrektselt, et sellega satub kuningas tulle. Mida teete?
5. Valge ütleb, et pani musta kuningale mati. Must nõustub sellega ja nii fikseeritakse tulemuseks 1:0. Analüüsi käigus selgub, et matti siiski polnud. Mida teete?
6. Ühe pealtvaataja telefon heliseb vooru ajal. Mida teete?
7. Valge on tegemas oma viimast käiku enne ajakontrolli, kui naaberlaua mängijal telefon heliseb. Valge tähelepanu on kõrvale juhitud, ta võpatab ja nooleke tema malekellal kukub enne kellavajutust. Ilmselt panete telefoni omanikule kaotuse, aga mida peaks veel tegema?
8. Millised järgmistest asjaoludest takistavad vangerdust: kuningas on juba käinud, vanker on löögi all, kuningas peaks ületama rünnatud välja, mingi vastasmängija malend seisab kuninga ja vankri vahel?
9. Nädalalõputurniiril alustatakse üht partiid vastupidiste värvidega. Valge märkab seda alles 70 minutit hiljem. Mida teete?
10. Valgel on ajaületuse momendiks laual kuningas ja vanker. Mingit viigitaotlust pole ta esitanud. Missugused malendid peaksid mustal laual olema, et ikkagi viik fikseerida: ainult kuningas, kuningas ja ettur, kuningas ja oda, kuningas ja ratsu, kuningas ja vanker?

Ja nüüd siis vastused:
1. Taotlus tuleb tagasi lükata, sest viiki saab taotleda vaid käigul olles. Reguleerige aegu! (9.3, 9.5).
2. Ütelge, et mängija kirjutaks käigu protokolli ja taotleks siis viiki enne käigu tegemist laual (9.2).
3. Sekkuge ja ütelge, et mängija peab tegema mingi muu kuningakäigu (kui see on võimalik). Ühtlasi lisage vastasmängija allesjäänud ajale 2 minutit (4.4, 7.4)
4. Laske kuningas ja vanker oma kohale tagasi panna ning laske mängijal teha määrustepärane käik (3.8). Inglased keelavad ütelda, et käidaks kuningaga, sest see tähendavat etteütlemist. Kogemusteta mängijale võiks meenutada "puudutatud - käidud" reeglit.
5. Partii lõppes musta alistumisega (5.1b)
6. Saatke pealtvaataja turniirisaalist välja (13.7)
7. Inglased soovitavad anda valgele häirimise eest kompensatsiooniks lisaaega, kuigi see võiks esile kutsuda musta protesti.
8. Ainult vankri tulesolek ei takista vangerdust (3.8)
9. Partiid tuleks jätkata. Inglaste arvates pole vaja osavõtjakaardile teistsuguste värvidega mängimist märkida.
10. Partii lõpeb viigiga, kui vastasmängijal on ainult kuningas või kuningas ja oda (5.2b)
Lembit

kolmapäev, 1. aprill 2009

Viimastel sekunditel

Kui malekellal jookseb viimane minut, on nii mängijatel kui kohtunikul probleeme tavalisest rohkem. Partii saatus on ju kaalul.
Hypercube välkturniir Utrechtis kümmekond päeva tagasi. GM Jepiśini vastaseks on 14-aastane Anish Giri (14-aastane Hollandis elav poiss, kelle ema venelanna, isa aga pärit Nepalist. Täitnud juba 4 korda GM normi, nii et järgmisel tiitlite jagamisel peaks temast saama maailma noorim GM). Jepiśin kaotab ratsukahinguga lipu, esitab aga seepeale protesti, sest Giri olevat kasutanud käigu tegemiseks kaht kätt. Ühelt fotolt võib tõepoolest näha, et poiss lööb parema käega lipu, löödud malend on tal aga vasakus käes.
Jepiśin vajutab kella ega lase Giril vajutada. Kui Giri kella seiskab, on tal jäänud 11, vastasel 26 sekundit. Kohtunik leiab, et Giri ei tohtinud kahe käega mängida ja lisab vastasmängijale 2 minutit. Nüüd protesteerib omakorda Giri: Jepiśin ei lasknud tal ju kella vajutada, nii need sekundid kadusid. Tema tahab vaid oma kaotsiläinud 16 sekundit tagasi, kohtunik olevat pakkunud 14 (!?). Muidugi pole Jepiśin kummagi variandiga nõus. Lahendus tuleb küll väga lihtsalt. Giri pakub viiki, mis loomulikult ka kohe vastu võetakse.

Muidu oleks kohtunik ilmselt jäänud probleemide ette. Art. 6.8b ütleb selgelt Mängija peab seiskama oma kella sama käega, millega ta tegi oma käigu. Mängijal on keelatud hoida oma sõrme kellanupul ja selle kohal rippuda. Välkmale jaoks on see reegel veel olulisem kui tavamales.
Kuivõrd see artikkel ega ka välkmale oma ei ütle otseselt, milline peaks olema karistus, siis oli asi kohtuniku otsustada ja 2 minuti lisamine Jepiśinile oli üks võimalik karistus.

Inglise kohtunikelehelt leiame järgmise juhtumi.
Laual on seis: Valged: Kc6, Vc5, Ea5 ja c3 (4).
Mustad: Kg3, Va3, Eh3 (3).
Kahjuks pole juttu, milline oli ajakontroll ja kas olid kasutusel lisasekundid või mitte. Vast oli siiski tegemist tavapartiiga, kus sekundeid ei lisandunud.
Valge seiskab kella, sest musta nooleke on kukkunud. Valgel on jäänud vaid viimane sekund. Ju siis ajavõit?
Asja teeb keerukaks aga see, et paar-kolm käiku enne lõppu oli valge Ec3 lauale pikali löödud (küllap tegi seda valge ise). Selleks ajaks, kui kohtunik laua juurde jõudis, oli see küll juba püsti pandud. Mõlemad olid ühel arvamusel, et seda tehti alles pärast ajaületuse taotluse esitamist. Mida tegi kohtunik, ei tea. Aga mida ta pidi tegema?
Olen viimasel ajal ümberkukkunud malenditest kirjutanud 2.XII Vigurid kukuvad ümber ja 1.II Saalomonlik otsus. Ei usu, et siin päris ühest seisukohta võikski olla. Praktiliselt peaks 1-2-sekundilise aja juures malendi ümberajamine olema võrdne ajaületusega. Küll aga eeldab see, et vastasmängija toimiks kiirelt.
Art. 7.3 ütleb Kui mängija ajab käiku tehes ühe või mitu malendit ümber, peab ta õige seisu taastama oma aja arvel. Kui vaja, seiskab mängija või tema vastasmängija kella ja palub abi kohtunikult. Nii oleks pidanudki tegema. Kuivõrd üha enam kasutatakse elektronkelli ja lisasekundeid, ei kiida koodeks enam kella tagasivajutamist heaks.
Ometi viidab kohtuniku kutsumine koos kella seiskamisega asjatult aega, katkestab mingiks ajaks mängu ja annab võimaluse seisu aega kulutamata analüüsida. Seepärast võiks ka kella tagasivajutamist aktsepteerida, eriti kui lisasekundeid ei kasutata. Pealegi saab vaid nii tagada, et seis taastatakse just süüdlase aja arvel. Nüüd on aeg üle ja valgel ajaületuse kohta ka avaldus tehtud. Nii et formaalselt on mustale kaotuse panemine õige. Ise küll ei välistaks ka teistsugust otsust. Kohapeal on kohtunikul kindlasti asi selgem.
Lembit