pühapäev, 29. mai 2011

Nädalavahetus taas mängudega

Vahepeal on male toetusühing jõudnud veel kaks kiirturniiri ära pidada. Tõsi küll, Jõgeva omaga polnud mul tegemist. Seal peeti linnapäevade raames samal ajal ka pargikabe võistlusi - seda mängitakse suurte nuppudega maapinnal. Pargikabe asemel oleks võinud olla ka pargimale - üks komplekt vastavaid nuppe oli seal kapis olemas. Mulluse ühe laua asemel oli neid nüüd kaks, viigi puhuks veel tavalised nupud otsustamiseks.
Seekord mängiti kahe miinuse süsteemis, mida nii males kui kabes üsna harva kasutatakse. Sirvisin kodus üsna mitmetes keeltes (male)kohtunike käsiraamatuid, aga midagi konkreetset kahjuks ei leidnud. Kas nuppude värvi peaks loosima või tuleks arvestada teiste mängijatega mängitud partiide värve? Või kas peaks miinusringi võitja lõpuks kohtuma veel finaalmatśi kaotajaga? Viimasel veel turniirist väljalangemiseks kaht kaotust pole, aga finaalmatśiga peaks ikkagi turniir lõppema. Niisiis ei lasknud mängida.

Olen Jõgeval viimastel aastatel korduvalt võistlustele sattunud. Vist ühelgi korral polnud rongid suutnud nendel päevadel graafikust kinni pidada. Nüüd kontrollisin hommikul veel enne rongile minekut internetist järele, kas kõik on vanaviisi. Oligi. Ja kui jaama jõudsin, siis selgus, et just sel päeval oli rong millegipärast väljunud 20 minutit varem! Et vist õigeks ajaks Jõgevale jõuda? Nii pidin jaamast koju tagasi minema. Kuidagi õnnestus sõit siiski korraldada. Aga meie raudteeülemuste selline tegevus näib mulle küll täiesti arusaamatuna.
Ja keset laadamelu ja üksteise järel vahetuvaid kontserte pole küll varem turniiri juhtinud. Mängijaid ei näinud see eriti häirivat. Oli ju selline eriline päev.

Täna tegelesin Keila kiirmaleturniiriga. 76 mängijat on päris palju. Kolleeg Askold töötas tavapäraselt arvutiga, minu hooleks jäi peamiselt tulemuste kokkukorjamine, sest mida seal muud teha jõuabki. Sageli kippus vooru lõpul siiski üks või kaks tulemust puudu jääma. Oleks ju võinud toimida rangelt ja fikseerida laekumata tulemuste eest kaotused. Püüdsin siiski ilma nendeta toime tulla.
Olen juba kirjutanud sellest, kui oluline on kiirturniiril laudade ja kellade optimaalne asend, aga kahjuks ei oska seda isegi alati leida. Enne turniiri algust näis mulle, et hakkan liikuma põhiliselt kahe laudaderea vahel ja kui ma siis ühes reas kellad ühtpidi ja teises teistpidi panen, siis on kõik hästi näha. Tegelikult oli aga vahe nii kitsas, et kui seal ka mängijad liikuma hakkasid, ei jäänud mul muud üle, kui hakata liikuma mänguala üht äärt pidi ja pooled kellad jäid mu alalisest vaateväljast välja.

Mängijad on harjunud kiirturniiridel iseseisvalt toime tulema. Ka täna oma partiide suhtes minu poole pöördujaid peaaegu polnudki. Keegi kaebas, et vastane oli talle oma käigul viiki pakkunud ja kui ta oli palunud käigu ära teha, siis üritas too viigiettepanekust loobuda. Tuli siis öelda, et ettepanek on endiselt jõus ka pärast käigu tegemist ja nüüd otsustab juba teine pool, kas ta viigi vastu võtab. Ühes partiis taheti mõned käigud pärast partii algust uuesti alustada, sest valged malendid seisid 7. ja 8., mustad aga 1. ja 2. real. See ei saa küll olla uuesti alustamise põhjuseks, liiati polnud sel ka praktilist tähtsust, sest kiirmales ju käike ei kirjutata.
Oli veel mõneti segane lugu, kus ettur oli muundatud vastasvärvi lipuks, aga sellel juhul pöörduti minu poole konsultatsiooniks alles pärast partii lõppu. Üldpõhimõte on teatavasti, et mängija peab määrustevastasele käigule tähelepanu juhtima enne oma järjekordse käigu tegemist. Seejärel läheb mingi taotluse esitamise õigus vastaspoolele.
Aga üldiselt oli päris tavaline turniir.
Lembit

kolmapäev, 25. mai 2011

Käimisest

Vahel juhtub, et malendeid ei asetata korralikult välja keskele. Mida teha, kui malend lastakse käest lahti seal, kus kokku puutuvad kaks või isegi neli välja ning mängija tahab, et teie kohtunikuna otsustaksite, kus nupp peaks tegelikult olema? Kas võtta aluseks partiiprotokolli kirjapandud käik või uurida, missugusel väljal, kas e4 või d4 asub suurem osa malendist?
Geurt ütleb viimases Chesscafes, et kui üleskirjutatud käik on määrustepärane, siis ta seda ka arvestab. Kui käiku üles kirjutatud pole, tuleb ilmselt lähtuda laual nähtavast.

Üpris paljude küsimuste autorid on sedapuhku pärit Iraanist. Üks neist on võtnud arutluse alla juba koodeksi art. 1.1 avalause: Malepartiid mängivad kaks mängijat, kes kordamööda teevad oma malenditega käike ruudukujulisel laual, mida nimetatakse malelauaks. Teda on selles lauses viinud segadusse sõna kordamööda. Olevat võimatu määratleda, kumb mängija parajasti käigul on.
A teeb küll käigu ära, aga kella ei vajuta. B teeb käigu ning nüüd vajutavad mõlemad ka kella, algul A ja seejärel B. Häda olevat selles, et FIDE lubab mängijal käia juba siis, kui vastane on oma käigu teinud, aga pole veel kella vajutanud. Kui kell näitaks, et A on ikka veel käigul, kuni ta pole kella vajutanud ja et B-l pole õigust käia, kuna mängitakse kordamööda, oleksid asjad teistmoodi ning B käik tuleks lugeda määrustevastaseks. Küllaldase järelevalve tagamine partiide üle pole aga realistlik, sest välgus peaks siis 300 mängija kohta olema 150 kohtunikku.

Iraanlane läheb näidetega nii kaugele, et ühes partiis võiksid mängijad käigu teha ja kella mitte vajutada 7 korda järjest. Kui siis A lõpuks kella vajutab, siis kas on B-l samuti õigus kella vajutada ning nad võiksid seda korrata 6 korda ilma käiku tegemata? Päris kaos.
Küsimuse selline tõstatamine (kuigi siinkohal veidi liialdatud kujul) pole uus. Geurt kirjutab taas, et luba käia enne kellavajutust on tingitud puhtpraktilistest kaalutlustest. Ajapuuduses ja välgus on kohtunikul peaaegu võimatu näha sündmuste tegelikku järjekorda - kas käigu tegemisele järgnes kellavajutus ja käigu tegemine või hoopis käigu tegemine ja kellavajutus. Kellavajutus 3 korda järjest olevat keelatud (kuidas küll?). Ometi on Geurt veendunud, et 99,99 % mängijaist siin mingeid trikke ei kasuta.

Üks hollandlane on aga lauale pannud sellise seisu:
Valged: Kg1, Vb1, Eg2 (3). Mustad: Kg8, Vd6, Ec7, d7, f7, g7 ja h7 (7).
Käigul on valge. Ilmselt kavatseb ta enne partii lõppu veel veidi vastase närvidel mängida. Võtab oma vankri, aga asetab selle kõigepealt b3 ja alles sealt viib selle edasi b8-le. On see nüüd lihtsalt matt või peaks laskma valgel vankri b1 tagasi panna, tegema talle hoiatuse ja laskma käik uuesti teha või jätta määrustepärane käik Vb3 jõusse ja pidada ebaoluliseks, mis vankriga hiljem tehakse?
Asi on muidugi lihtne. Kui vanker b3-l käest lahti lasti, siis sinna see ka jääb. Muidu läheb vanker sinna, kus ta oma teekonna lõpetab, kui see on määrustepärane käik.
Lembit

pühapäev, 22. mai 2011

Nii või teisiti?

Male toetusühingu kiirturniiride sarja polnud pärast päris esimest Laagri turniiri tegutsema pääsenud. Täna käisin ära Suure-Jaanis. Nii on kõige muu kõrval see turniirisari ka mu Eestimaa tundmist laiendanud. Tajusin, et on päris suur vahe, kas sul mängib peaaegu 100 mängijat nagu Laagris või alla 60 nagu täna. Mis sellest, et täna pidin oma kolleegi Askoldiga kahekesi hakkama saama. Askold võttis tehnikaga tegelemise kõrval enda hoole alla ka silma peal hoidmise kuuel esimesel laual.

Millele oleks vaja järgmisel korral rohkem tähelepanu pöörata? Üks asi on kindlasti kohalolijate ja paarimisnimekirjas olijate nimede täielik kattumine. Kui tegemist on eelregistreerimisega, siis kipub üsna viimase minutini lahtiseks jäävat, keda mittetulnutest ikka veel oodata on ja keda mitte. Või laudade paigutus. Tegelik mängijate arv jäi varem planeeritust veidi väiksemaks ja seetõttu oleks võinud mängijad veidi teistmoodi laudade taha panna. Ei hakanud viimastel minutitel enam midagi muutma, aga nii jäi meil laudade vahele üsna napilt ruumi, samal ajal kui osa ruumist jäi kasutamata. Või mõelda isegi sellisele pisiasjale nagu see, kuhu peaks paarimiste lehe üles riputama, et see kõigile paremini nähtav oleks.

Tava- ja kirimale erinevused ning mõned juhendi olulised punktid said algul selgeks tehtud nagu tavaliselt. Määrustevastastest käikudest ei pääsenud seekordki. Pealegi tehti neid vaid siis, kui ühel või isegi mõlemal mängijal aega jäänud alla minuti. Mistahes reegleid me ka ei kasutaks, peab vastaspool kindlasti saama oma kaks lisaminutit kätte. Aga kuidas neid seada, millisel kellal? Eksimuste vältimiseks ja kõikidele kontrolli võimaldamiseks olen kõigepealt pannud laual olnud kella seisma, siis võtnud teise kella ja seadnud sellele õiged näidud. Tegin nii tänagi. DGT kelladega on see siiski üsna aeganõudev protsess. See annab mängijaile täiendavat aega mõtlemiseks ja võib mõjutada partii käiku. Mõtlesin siis, et võiks ju siiski proovida parandada näitu samal kellal. Igaks juhuks konsulteerisin Askoldiga. tema ütles kindlalt: ei! Jäin siis endise ja ilmselt ikkagi õige mooduse juurde.
Määrustevastaste käikude asendamisega probleeme ei tekkinud. Askold ütles küll, et pidi üsna kogenud mängijatele selgeks tegema, kas määrustevastase käigu kohta võib taotluse esitada juba enne oma käigukorra saabumist ja mida teha, kui puudutatud malendiga pole ühtki võimalikku käiku. Muide ka minul tuli vastata küsimusele, kas reegel "puudutatud - käidud" kehtib tõesti ka kiirmales.

Oli partii, kus mõtlemisaeg oli mõlemal otsa saanud. Oli üsna selge, kelle aeg varem lõppes. Sel ajal aga mängija ajaületuse taotlust ei esitanud. Nii peame siis lähtuma artiklist A4d ja lugema niisuguse partii viigiks. Ega kumbki ei protesteerinudki, küsisid ise, kas see võib nii olla.
Ühe laua juurde sattusin siis, kui seal tõepoolest oli tegemist üsna viimaste sekunditega. Mõlemad välgutasid, kuidas oskasid ja nupud ei tahtnud kuidagi oma väljadel püsima. Välkmale jaoks olid need malendid kergevõitu. Kohtuniku poole kumbki ei pöördunud. Ilmselt oli tegemist olukorraga, kus isegi kiirmales oleks kohtunik pidanud omaalgatuslikult sekkuma, kui ... aega oleks rohkem olnud. Leidsin, et mistahes sekkumine oleks olnud kasulik ühele poolele. Nii ootasin ka need viimased sekundid ära ja kohe ületaski üks aja, teise kellale jäi üks sekund.

Ükski kell täna nulli ei jooksnud. Tõsi küll, üks mängija kaebas, et tema kell käib kogu aeg ka siis, kui vastane on käigul. Vaevalt küll. Võtsin selle kella siiski mõneks ajaks hoolikama järelevalve alla, aga ei avastanud midagi ebanormaalset. Võimalik, et mängija oli kord hooletult kella vajutanud ja siis vastasmängija kell ei käigustunud.
Kokkuvõttes oli aga tegemist täiesti tavalise normaalse turniiriga, kuigi nagu näha võivad paljud asjad kohtunikule järelemõtlemiseks ainet anda.
Lembit

kolmapäev, 18. mai 2011

Kiirturniirile minnes

Nädalavahetusel on jällegi ees kiirturniiride sarja üks osavõistlus. Kiirmales pole enamasti üleskerkivaid probleeme küll palju rohkem kui tavamales, aga oma spetsiifika siin kindlasti on. Vaatasin seepärast tänasest Chesscafest huviga seal tõstatatud küsimusi ja Geurt Gijsseni vastuseid nendele. Terve hulk neist lähtub ühelt Iraani maletajalt, kes muide kurdab, et tema maal toimivat kohtunikud igasugustel turniiridel ebakorrektselt, nii et mängijad ei saa kohtuniku otsustega nõustuda. Geurt soovitab tal õigust otsida konkreetse turniiri apellatsioonikomiteelt ja kui seda pole, siis maleliidult.

Aga nüüd siis sisulised küsimused, jutt on nii kiir- kui välkmalest.
Mida teha, kui üks mängija käib kaks korda järjest? -
Loomulikult peab mängija oma teise käigu tagasi võtma. Kui tema tegevus vastasmängijat tõepoolest häirib ja see sel moel aega kaotab, siis võiks kohtunik talle lisaaega anda. Kui see juhtub samas partiis korduvalt ja kohtunikul tekib mulje, et seda tehakse meelega, siis võiks mängijat karistada nii nagu määrustevastase käigu puhul (2 minutit aega vastasele, 3. korral kaotus). Välkmales toob määrustevastane käik kohe kaotuse.

Mida teha, kui mängija vajutab kella käiku tegemata? - Põhimõtteliselt peaks toimima samuti nagu eelmisel juhul, see käib ka võimalike karistuste kohta.

Mida teha, kui kellelgi on laual kaks lippu? Ilmselt oli mängijal algseisus ka ühe oda asemel lipp. Aga vastane märkab seda alles siis, kui kolm käiku on juba tehtud (see on teatavasti piir, mille järel enam mingeid taotlusi malendite ja malelaua asendi ega kellanäitude kohta vastu ei võeta). - Tavamales peaksime art. 7.1a järgi partii tühistama ja mängima uue. Kiir- ja välkmales peaks art. 7.1a järgi jääma nii, nagu on. Kirjasõnast otseselt midagi muud välja ei loe. Kindlasti oleks see liiga karm ja absurdnegi. RC esimees leiab siiski, et mainitud artiklit tuleks kasutada vaid siis, kui mängijal on mingid malendid valesti asetatud, näiteks seisab ratsu c1 ja oda b1. Algseisus oleva kahe lipu korral tuleks aga toimida nagu tavamales: kõigepealt algseis õigeks ja siis alustada uuesti.

Mida teha, kui mängija paneb oma etturi a8, ei asenda seda aga mingi muu malendiga ja vajutab kella? Kas vastane võib sel juhul taotleda võitu? -
Tuleks toimida nii, nagu näeb ette art. 7.4a määrustevastaste käikude kohta. Niisuguse käigu puhul on vastasel õigus 2 minutile lisaajale.

Mida teha, kui mängija lööb parema käega vastase malendi, võtab selle siis oma vasakusse kätte ja paneb parema käega oma malendi samale väljale? -
Ei näe me Geurtiga küll, et siin midagi valesti oleks. Mida küll võiks siin muuta ja mille eest karistada? Geurt ütleb, et on vist liiga järeleandlik. Vaevalt küll.

Üks mängija on ajapuuduses, ajab korraga kolm või isegi rohkem malendit ümber ja püüab neid siis korrektselt lauale tagasi panna. Kes peab jälgima, et need ka tõepoolest õigetele väljadele saaksid? - Kõigepealt peaks ilmselt vastasmängija vaatama, kas seis on õigesti taastatud. Kui on mingeid kahtlusi, siis peaks kohale kutsuma kohtuniku. Kuigi jah, ega kohtunikul siin kerge otsustada ole, eriti kui ta pole seisu varem jälginud.

Geurt juhib tähelepanu sellele, et oleks ohtlik, sageli isegi väär kirjutada iga reeglirikkumise eest ette täpne karistus. Mis ei välista, et mõned karistused on koodeksis tõepoolest täiesti selgelt kirjas, olgu siis tegemist määrustevastase käigu, vale viigitaotluse või mobiiltelefoni helisemisega. Teistel juhtudel peaks kohtunik rohkem arvesse võtma konkreetseid asjaolusid. Oleneb ka turniirist ja selle osavõtjatest. Laste turniiril on kohtunik ju suurelt osalt õpetaja rollis, professionaalide turniiridel on tema käitumine aga hoopis teistsugune.
Lembit

pühapäev, 15. mai 2011

Partiid lõpevad

Vaatleme mõningaid partiide lõppemisega seotud juhtumeid.
Esimene näide on USAst. Ühel mängijal oli laual kaks seotud etturit, vastasel ainult kuningas. Esimene teeb käigu ja arvab, et on vastase patti pannud. Ütlebki: "Ei suuda uskuda, et panin su patti!" Mehed suruvad käsi ja seiskavad kellad. Nüüd näitab vastane, et tegelikult patti polnudki. Kohtunik leiab, et viik jääb siiski jõusse, kuna suruti käsi ja seisati kellad.
Küllap see nii ongi. Protokoll on küll veel alla kirjutamata, aga piisab ka käesurumisest ja kellade seiskamisest, kes just kellad seiskas, polegi oluline. Ebaselges olukorras võib kohtunik langetada mistahes otsuse.

Torino olümpial võttis üks mängija malendi, pani selle siis lähteväljale tagasi ja käis hoopis teisega. Vastane küll protestis, aga kaotas hoopis ajaga, sest oli unustanud oma kella vajutada. Kirjutas aga partiiprotokollile alla ja meeskondade kaptenid allkirjastasid ka matśiprotokolli. Hiljem tuli küll protest, aga pärast protokollide allakirjutamist polnud sel enam mõju. Nii kinnitas apellatsioonikomitee kohtuniku otsuse.

Hollandis tõstatati küsimus, kas mängija võib alistuda seisus, kus ainult temal on materjali partii võitmiseks. Koodeksi art. 5.1b ütleb, et alistumisega partii lõpeb, art. 8.7 jätab aga allakirjutatud tulemuse jõusse isegi siis, kui see on vale (kui kohtunik ei otsusta teisiti). Kui aga kohtunik arvab, et tegemist on pettusega, tuleb rakendada art. 12.1 malemängu maine kahjustamise kohta koos vastavate karistustega.

Lisan siia veel mõtteid Hispaania koodeksikommentaaridest.
Alistumise levinumad vormid on: 1) kella seiskamine, 2) käe ulatamine vastasele, 3) kuninga ümberlükkamine, 4) valjusti teatamine. On kahetsusväärne, et kaks viimast esinevad üha harvemini, kuigi just need ei jäta võimalusi kahelda mängija kavatsustes.
Nii pole aga teise võimalusega. Enne kui vastane ulatab oma käe, võib mängija enda oma tagasi tõmmata. Kommenteerija arvates lõppes partii alistumisega, sest alistumine ei nõua mõlema mängija nõusolekut, vaid seda, et üks neist sellest teataks. Pärast alistumist partiid edasi mängima panna ei saa.

Kella seiskamine on tegevus, millest üksinda alistumiseks ei piisa. Kella võib seisata ka mingi taotluse esitamiseks, mingi malendi otsimiseks jne. Peab olema selge, milleks kell seisati. Alistumisel järgneb kella seiskamisele mingi muu tegevus (käe ulatamine, tulemuse märkimine protokolli).
Tähtsaks alistumise märgiks on ka partiiprotokoll, kuhu on märgitud alistumine või kantud vastav tulemus. Seetõttu on tähtis saada protokollile mõlema allkirjad. Ainsad erandid on juhud, kus partiis on varem olnud matt või patt.
Lembit

kolmapäev, 11. mai 2011

Meilt ja mujalt

Ootamatult sattusin kohtunikurolli ka neljanda vanuseklassi võistlustel, õigemini küll nende järelkajal. 12-aastased ei saanud Põlvas selgeks, kes ikkagi parem on ja nii pidid nad asja Tallinnas lõpetama. Mis ühes partiis ikka juhtuda võib? Aga kõigeks peab valmis olema , nii et otsustaval momendil ei tuleks mõelda juhendi tõlgendamisele.
Tüdrukuid oli kaks, nendega asi lihtne. Poisse oli aga kolm. Mida teha kasvõi siis, kui kõik mängijad peaksid ühe punktiga lõpetama? Juhend kõneles ühest armageddoni süsteemis lisapartiist (kus aegadeks 6 ja 5 minutit).Olgu minutite arvuga kuidas on, aga armageddoni kasutatakse vist ikka vaid ühes partiis, mitte kolmese turniiri mängimiseks. Sai siis teatatud, et kui kiirmales on kõik võrdsed, järgneb 5 minutiga välkturniir. Või kui võitja küll selgub, aga 2. ja 3. on võrdsed? Juhendis on ju järelmängud ette nähtud ainult meistri selgitamiseks, teiste kohtade määramiseks loetletakse seal mitmeid lisanäitajaid. Leidsime siiski, et kui juba esimene selgitatakse järelmänguga ning ka teised medalipretendendid on kohal ja selles selgitamises osalenud, siis tehku nad ka teised medalid mänguga selgeks. Aga kõik see jäi vaid teooriasse. Tegelikult sai juba põhipartiidega kõik selgeks.

Muidugi oli enne mänge vaja ka kahes keeles seletada, mille poolest selline küllaldase järelevalvega partii erineb turniiril mängitutest. Eks ikka kohtuniku võimaluse tõttu partii käiku sekkuda kasvõi määrustevastase käigu või ajaületuse puhul. Tavalisel turniiril on kohtunik ju peaaegu statisti rollis. Ja kas määrustevastasuste hüvitamine toimub koodeksi või kohalike reeglite järgi. Õnneks ainsa määrustevastase käiguga turniir lõppeski. Kui üks poiss oli oma kuninga teise oma kõrvale pannud ja läksin kõrvallaualt aja korrigeerimiseks teist kella võtma, anti partii alla. Seis ja aeg oli selle jätkamise muutnud lootusetuks. Nii tulime nii tüdrukute kui ka poiste turniiril toime vaid põhipartiidega.

Kõik mängisid oma võimete järgi. Kahjuks näis mõnel olevat tegemist veidi halbade harjumustega. Olgu see siis viigiettepanekuks käega laua kohal vehkimine või pärast vastase käiku tema malendi kohendamine. Ei arva, et kohtunik peaks partii ajal nendel puhkudel kohe sekkuma, sest see võiks partii käiku veel rohkem segada. Pärast partiid peab sellistest asjadest kindlasti rääkima. Minu eest oli märkusetegijaid piisavalt, kahjuks tavaliselt küll mitte mängijate endi treenerid.

Armageddonini niisiis nendes matśides välja ei jõutud. Üldse kasutatakse seda aga üsna erinevalt. Viimasel ajal on näiteks tähelepanu äratanud USA naiste meistritiitli otsustanud Krushi ja Zatonskihhi partii. Võitis viimane, kuigi tal oli peaaegu kaks korda vähem aega kui vastasel. Nimelt kasutatakse ookeani taga ajataotluse meetodit. Nimelt on pärast kiirpartiisid otsustavaks armageddoniks kummalegi ette nähtud 45 minutit. Värvi loosimiseks peab aga kumbki esitama taotluse selle aja kohta, millega ta on valmis mängima (minutid ja sekundid). See võib olla 45 minutit või vähem. Mängija, kes vähem pakub (Z. pakkumine oli näiteks 27 minutit) mängibki selle ajaga, valides enne värvi. Vastasmängija saab enda kellale 45 minutit. Kui pakutakse võrdselt, viskab kohtunik kulli ja kirja, et määrata, kes võib värvi valida. Kuidagi kummaline siit vaadates see küll tundub, nagu see armageddon isegi.

Malekellad pidasid mul viimastel päevadel kenasti vastu, ootamatusi ei olnud. Sageli on küll nii juhtunud, et muidu heade DGT kelladega mängides on suuremal turniiril vähemalt korra kusagil kellatabloodel näidud kadunud. Selgub, et see pole vaid siinsete kellade viga. MM-kandidaatide turniiril olid Kramnik ja Radźabov jõudnud välguni. Edasipääsuks vajas R. selles partiis ainult viiki. Laual oli tehtud 60 käiku, aega jäänud kummalgi 15 sekundit (kontroll oli seal 5 minutit partiile ja lisaks 3 sekundit igale käigule). Laual olev vankrite ja lahkvärvi odadega seis päris võrdne, nii et oodati viikileppimist. Ja äkki olid näidud kellalt kadunud. Millegipärast suudeti partiid samast seisust jätkata alles 13 minutit hiljem. R. mängis nüüd millegipärast väga halvasti, kaotas selle seisu ja järgmise seeria ka. Kellad otsustamas MM tiitli saatust? Kohtunikest näitude kadu ei sõltunud, aga peakohtunik Leongi nahas ei tahaks ikkagi olla.
Lembit

pühapäev, 8. mai 2011

Mängisid klubid

Juba neljas aasta järjest tegelesin Eesti klubide meistrivõistlustega. Vahepeal nendes osalejate arv pidevalt vähenes. Tänavu oli nagu mullugi 7 võistkonda. Ega see arv eriti hea nende gruppideks jaotamiseks pole, aga eks toimime juhendi järgi. Muide mullu esitasin samasuguse võistluse kohtunikuaruandes 6 ettepanekut juhendi täpsustamiseks ja parandamiseks. Tänavu oli üks neist isegi arvesse võetud: ära jäetud mängijate autasustamine diplomitega (mida tegelikult ju niikuinii ei antud). Ülejäänutele ei reageeritud. Aga loomulikult on juhatusele asjad selgemad kui paarile C litsentsiga kohtunikule. Kahjuks on ka võistluskalender nii tihe, et seekord polnud aasta ühel tähtsamal võistlusel näha ühtki juhatuse liiget.

Esimene probleem oligi seoses võistkondade kahte gruppi jagamisega. Ühel klubil oli nimelt kaks võistkonda. Üks võimalus oleks olnud viia nad eri gruppidesse, sest juhend ei öelnud, kuidas gruppide koosseisud määratakse. Kui see ei sobinud, siis oleksin ma võinud muidugi panna nad juba I või II voorus mängima. Kasutasin siiski täiesti vaba loosimisest, mis jättis omavahelise mängu viimasesse vooru (teises paaris olid siis kaks Narva võistkonda). Arvan, et kui lõppjärjestuse määramisel on esimeseks näitajaks matśipunktid, siis suurt kokkumängimise
võimalust pole. Võib nii ja teisiti, reeglid täpselt asja ette ei näe.

Mingitest reeglite probleemidest polegi midagi kirjutada, selles suhtes oli mängijail teadmisi piisavalt. Ka ühe viigi 50 käigu reegli alusel fikseerisin vastavalt reeglitele. Vanker ja oda ei saanud õigeaegselt hakkama ainult vankriga. Kohtunik siin initsiatiivi ei ilmuta, see peab lähtuma mängijatelt. Selles partiis tehti 110 käiku.
Juhend nägi ette, et võistkondade koosseisud esitatakse 15 minutit enne uue vooru algust. Üks võistkond nii tegigi, aga 10 minutit hiljem selgus, et üks mängija õigeks ajaks ei saabu ja tuleks kasutada varumängijat. Mis teha? Küsisin vastasvõistkonnalt, kas nad on muudatusega nõus. Ei olnud. Lasin siis jätta koosseisu juba kirjapandud mängija ja kuivõrd see ei tulnud, fikseerisin kaotuse.
Mängijate vahetus erinevateks matśideks pidi juhendi järgi toimuma libisemise põhimõttel. Mitmele kaptenile oli see üsna segane asi. Enamasti istub ju varumängija selle mängija kohale, keda parajasti pole. Libisemise puhul on oluline see, et kunagi ei tekiks olukorda, kus ühes matśis mängib eespool üks, teises teine mängija. Põhimõtteliselt mängivad siis varumängijad viimastel laudadel.

Kõige rohkem oli seekord küll vist juttu kelladest ja mõtlemisaegadest. Ega mul endalgi vist ole aasta jooksul ühtki teist turniiri, kus ajakontroll koosneb kahest osast, nii et pärast 40 käiku lisandub 15 minutit, kogu aeg aga toob iga käik 30 sekundit juurde. Kõigepealt ettevaatust juba kellale mõtlemisaegade seadmisel. Kõik vajab üle kontrollimist. Ja vaata, kas kellal tegelikult ka õigel ajal 15 minutit lisandub. Tavaliselt küll, aga ajuti juhtub ka vigu. Muidugi saab lisaminutid kellale ka käsitsi lisada, aga see võtab aega ja kellegi kellal võivad just siis joosta viimased sekundid. Seekord siiski probleeme ei tekkinud. Iga vooru algul tuli küll hoiatada, et kõigepealt tuleb ikka valge kell käima panna ja alles siis võib avakäigu teha.
Võistkondades on alati mängijaid, kes väga sageli malelaudade taga ei istu. Oma arust tegin avamisel küll ajakontrolliga seostuvad asjad kahes keeles selgeks (ja juhendis olid nad muidugi ka), aga kolmandal mängutunnil tuli ikkagi üks kapten minu juurde ja ütles, et tema arust olevat küll kõik kellad valesti seatud. Tema kellal olevat äkki 19 minutist saanud 20 ja kusagil mujal olevat ta märganud analoogilist asja. Eks siis seletasin uuesti, et lisasekundid tulevad juurde kogu partii jooksul. Ja seepärast peab ka käike kogu aeg kirjutama. Oli juhtumeid, kus pärast kellavajutust oma kell ikkagi käima jäi. Kusagil vahetasin seepärast kella, aga küllap oli tavaliselt tegutsemist lihtsalt nõrga kellavajutusega. Eemalt on tõesti raske näha, kumb kellapool käib.

Uus oli tänavu ehk see, et rohkem kohtunikke polnudki (internetitabelid on küll Sten Kasela töö ja Aare Võsugi käis oma tabeleid pakkumas). Tegemist piisas, aga vist tulin toime. Enda edukaimaks lugesin eelviimast vooru, kus selgus, et järelmatśi võitja selgitamiseks pole mingil juhul vaja. Meenus aeg kaks aastat tagasi, kui Reval Sport ja Maletäht matśi mängisid. See lõppes viigiga, nii et võitja tuli ikkagi selgitada põhiturniiri täiendavate näitajatega. Nüüd konkureerisid samad võistkonnad, aga turniiril viimasena mängu jäänud partii andis võidu Maletähele. Viigi puhul oleks karika saanud vastasvõistkond.
Lembit

kolmapäev, 4. mai 2011

Kelle tulemust eelistada?

Kord oli meil juba juttu probleemidest, mis seostusid kohtade väljaselgitamisega Euroopa meistrivõistlustel (6.IV Kaugelt jälgides). Mis teha, kui males pole selleks kehtestatud mingit üldiselt toimivat moodust, nii et asi sõltub iga konkreetse võistluse juhendist, mida vahel võib pealegi mitmeti tõlgendada.
Tänavusel EM-il osales peaaegu 400 mängijat, neist 85 reitinguga üle 2600. Selge, et konkurents oli tihe ning tegemist polnud vaid igaühe täpse kohaga turniiritabelis, vaid ka edasipääsuga järgmistele võistlustele. 23 mängijat pidi saama maailma karikavõistlustele. Aga tabelis oli pärast 15 parimat tervelt 29 mängijat, kes kõik saanud 7,5 punkti 11-st (nende seas ka meie Kaido Külaots). Nii et nende seast tuli välja selgitada veel 8 paremat või õnnelikumat.

Juhendis oli näitajate järjekord paika pandud selliselt:
1) turniiri esinemisreiting,
2) mediaan-Buchholz 1
3) Buchholz,
4) võitude arv.
1. juhul tuli jätta arvesse võtmata kõrgeima ja madalaima reitinguga vastasmängija tulemused. Kahe mängija reitingute vahe võis olla maksimaalselt 400 punkti (kui see oli suurem, siis loeti see 400-ga võrdseks).

Välja nägi asi kena, sisuliselt ei tarvitsenud ta aga seda olla. Üks, kes energiliselt asja kritiseerima hakkas, oli Taani GM Nielsen. Viimases voorus tegi ta viigi reitingut 2626 omava mehega ja nii jäi tema esinemisreitinguks 2703. Niisiis 32. koht ja muidugi ta MK-le ei pääsenud. Kui aga tema viimase vooru vastase reiting oleks olnud vaid 1200 ja ta oleks sellega viigistanud, siis oleks tema esinemisreiting olnud 2717 ja MK-le pääs kindel.
Oma kirjas Euroopa Maleliidule (ECU) toob Nielsen veel ühe hüpoteetilise juhu. Kaks fiktiivset mängijat oleksid võinud mängida ühesuguste vastastega, kelle keskmine reiting 2500, ja saada ühtmoodi 9 punkti. Nende esinemisreitingud oleksid võinud omavahel ikkagi tervelt 583 punkti võrra erineda.

Põhjalikult on asja uurinud Jeff Sonas, kelle uuringute tulemused leiame chessbase.com internetilehelt. Ta vihjab erinevatele meetoditele esinemisreitingu arvutamisel ning sellele, et võidu puhul võib see väheneda ja kaotuse puhul tõusta sõltuvalt vastase reitingust. Turniiri reeglid peaksid aga olema ühetähenduslikud ning kõigil 11 tulemusel ühesugune tähtsus.
Nagu kirjutab arutelu käigus Slovakkia maletaja Petuson, võib kõrgema reitinguga mängija võitmine olla teie tulemusele hukatuslik, temale kaotamisega võite aga saada suure eelise. Tśehhi GM Navara on soovitanud võtta esinemisreiting ja jätta siis kõrvale kõik võidetud partiid, mis võiksid seda halvendada, ja kaotatud partiid, mis võiksid tulemust parandada.
Lihtsuse mõttes olen ise nõus inglise GM Nunniga, kes teeb ettepaneku kasutada paremusjärjestuse määramiseks vastaste reitingute summat. Kui kaks mängijat saavad 7 punkti 9-st, aga ühe vastaste reitingud on keskmiselt 2500 ja teisel 2520, siis on teine ilmselt parem. See ei sõltu mängija enda reitingust. Ehk võiks ära jätta ka nõrgima vastase (aga mitte tugevaima).

Nielsen nõudis lõppjärjestuse muutmist või vähemalt kompensatsiooni (millist küll?) kannatada saanud mängijatele.
ECU tunnistab oma vastuses, et kasutatud näitajad olid tõepoolest ebaõnnestunud kombinatsioon esinemisreitingust ja mediaan-Buchholzist. Pärast turniiri pole aga kahjuks enam midagi teha. Veel enne viimast vooru (kui siiski?) oleks apellatsioonikomitee võinud tema poole pöördumisel oma seisukoha välja öelda.
Nii jäävad EM tulemused jõusse, ka mingit kompensatsiooni kannatanutele ei lubatud. Aga küsimused ripuvad lahendamata jäänutena õhus. Kõige parem oleks, kui FIDE pakuks välja mingi üldkasutatava ja õiglase toimimissüsteemi. Seni pakuvad turniirimäärused vaid võimalikku valikut erinevatest süsteemidest, isegi mingit soovitust andmata.
Lembit

pühapäev, 1. mai 2011

Kas partii lõppes?

Vaatame veel üht Chesscafes avaldatud ja USAs juhtunud segast asja.
Mängijad on kerges ajapuuduses, mustal on jäänud vaid 2, valgel 7 minutit. Mustad panevad viimasel real mati. Valge olnud śokis, raputanud pead, aga surunud siis vastase kätt. Musta protokolli sai 0:1, valge aga murdnud oma protokolli kokku ega kirjutanud sinna midagi. Must tahtnud seda näha, sest ta polnud viimaseid käike kirjutanud. Aga ka valgete protokollis viimaseid käike polnud.

Valge läks saalist välja, must seiskas kellad ja hakkas malendeid algseisu panema. Siis läks temagi ruumist välja, aga vastane tuli juba tagasi, teatades, et tema tahab partiid jätkata, sest matti ei olevat olnud, oda oli nimelt võimalik vahele käia. Nii oli see vist tõepoolest olnud, aga kumbki seda parajal hetkel ei märganud ja nüüd polnud enam seisugi.
Valge teatas kohtunikule, et partii käivat edasi, kuna ta tegelikult polnud alistunud. Musta arvates oli valge aga oma kaotust tunnistanud ja alles hiljem oma seisukohta muutnud. Kohtunik asja pealt ei näinud, aga andis nüüd valgele valikuvõimaluse: kas jätkata partiiprotokollide järgi viimasest kindlakstehtavast seisust või fikseerida viik (!?). Valge valis viigi, must oli aga pahane, et tema kord juba käes olnud võit läks kaduma.

Olen Geurtiga samal arvamusel, et viik on siin üsna veider tulemus. Kui mängijad omavahel üksmeelele ei jõudnud, väidetavalt antud matt jäi aga korrektselt vormistamata, siis oleks tulnud partiid jätkata. Kui lõppseisu suhtes kokkuleppele ei jõutud, siis oleks ilmselt tulnud protokollide järgi saada lauale viimane kokkulangev seis.

Maksuamet on juba viis aastat korraldanud oma lahtist kiirturniiri. Olen mängijaid igal aastal manitsenud olema tähelepanelikud ning hoolega jälgima nii malelaual kui ka kellal toimuvat. Kohtunik jälgib muidugi ka, aga omal algatusel sekkub asjadesse vaid äärmisel juhul. Seekord saidki mängijad oma asjadega kenasti hakkama ning minu ülesandeks oli peamiselt vaid paaride ettelugemine ja tulemuste kirjapanek. Mängusituatsiooni kordagi sekkuda ei tulnud. Seepärast polegi siinkohal rohkem kirjutada.
Lembit