kolmapäev, 29. veebruar 2012

Küsimusi noortele

Samaaegselt viimaste kohtunikueksamitega toimusid Prantsusmaal tavapäraselt eksamid ka noorkohtunikele. 2 tunni jooksul küsiti neilt vastuseid sellistele küsimustele.
I. Elementaarsed küsimused
1. Missuguse ajakontrolli puhul teatab kohtunik noolekese langemisest? -
50 min. partiile ja 10 sek. käigule, 1 tund 30 min. partiile ja 30 sek. käigule (valida oli ka 5 või 20 minutit).
2. Kes otsustab, kuhu paigutada malekell? - Kohtunik (art. 6.4).
3. Kiirmales mängitakse üksiku kuningaga kuninga ja ratsu vastu. Mida teete? -
Loen partii viigiks (art. 5.2b).
4. Ajakontrolliks on 10 min. partiile ja 3 sek. igale käigule. Valge viib oma etturi 8. reale, vajutab kella ja ütleb "lipp!", ettur jääb aga lauale. Mida teete? - Nõuan, et valge sooritaks käigu lõpuni (art. 3.7e, 4.4d).

II. Pedagoogika
Üks lapsevanem tuleb teie juurde ja ütleb, et tema poeg mängib esimest korda pikka partiid. Õpetaja on talle näidanud, kuidas partiid üles märkida. Mida peaks ta aga erinevalt kiirpartiist veel teadma? Mida vastate? -
Peamised erinevused ongi partii ülesmärkimine ja toimimine määrustevastaste käikudega. Kohtunike sekkumine partiisse on vajaduse korral ulatuslikum.

III. Haldamine
Siin on vaja teada, kuidas toimub turniiride registreerimine ja aruandlus ning kelle poole on selleks vaja pöörduda. Samuti küsitakse näiteks, milline on kohtunikule antava hüvitise minimaalsuurus (Prantsusmaal on selleks 50 eurot päevas, maksimum on 85 eurot).

IV. Välkmale
1. Kas määrustevastane käik kaotab partii? -
Jah, välja arvatud teatud erandjuhud (art. B3c).
2. Kas määrustevastase käigu võib enne kellavajutust tagasi võtta? -
Jah, aga arvestades puudutamise reegleid.
3. Kas määrustepärase käigu võib enne kellavajutust tagasi võtta? -
Ei saa üheski mänguliigis.

V. Prantsusmaa noorte meistrivõistlused
Siin küsitakse, kus toimusid viimased võistlused, missuguse ajakontrolliga mängivad kuni 10 aastased (50 min. partiile ja 10 sek. käigule) ja kuni 12 aastased (1 tund 30min. partiile ja 30 sek. käigule), kuidas toimub kvalifitseerumine järgmise aasta turiiridele teatud vanuseklassides ning mida ütleksite ühele lapsevanemale, kelle poeg jagab enne viimast vooru esikohta ja tahab teada, kuidas toimitakse kohtade jagamise korral (2 partiid 1o min. ja 10 sek. käigule ning siis kuni võitja selgumiseni 3 min. ja 2 sek. käigule).
Muide on Prantsusmaal vanuseklassidel omapärased nimetused: kuni 18 a. cadets (kadetid), kuni 16 a. minimes (pisikesed), kuni 14 a. benjamines (pesamunad), kuni 12 a. pupilles (silmaterad), kuni 10 a. poussines (tibud) ja kuni 8 a. petit-poussines (pisitibud).
Nagu näha, ei saa seal lihtsalt ka noorkohtunikuks.
Lembit

pühapäev, 26. veebruar 2012

Veidi vangerdusest

Juhtum kusagilt USA-st. Vastane käib Ke1-d1. Mõni minut hiljem puudutab ta uuesti kuningat ja käib nüüd Kd1-b1, tõstes seejärel vankri üle kuninga c1-le. Seejärel vajutab ta kella. Mängija loomulikult ütleb, et kuivõrd kuningaga on juba käidud, siis enam vangerdada ei saa, pealegi polnud see määrustepärane vangerdus. Vastane võttis siis oma käigu tagasi, mängija vajutas kella ja seega oli jälle vastase käik. Mängija ütles, et kuna kuningat on puudutatud, siis tuleb nüüd sellega käia. Oli see puudutatud-käidud taotlus õige? Või oleks ta võinud ka millegi muuga käia, sest kavatsetud vangerdust ei saanud teha, kuningaga ei kavatsenud aga mees käia?

Geurti arvates oli kuningakäigu taotlus õige. Kui kuningal poleks olnud ainsatki määrustepärast käiku, oleks võinud teha mistahes käigu. Vangerdus loetakse kuningakäiguks. Oli selge, et mees tahtis vangerdada. Nii et vankriga poleks olnud vaja käia.

Kohtunikega näib mitmel pool raskusi olevat. Kusagil Malaisias täitis kohtuniku ülesandeid üks mängija. Ajakontrolliks oli neil üks tund partiile. Ühes partiis hakkas selle kohtunikust mängija vastane Lok vangerdama, tegi seda kahe käega. Puudutas kuningat ja vankrit üheaegselt, aga esimesena vist siiski vankrit. Pärast väikest kõhklust kohtunikust mängija siiski vankrikäiku ei nõudnud. Viimases voorus oli Lokil muidugi teine vastane. Kui 20 minutit mängitud, kutsub see kohtuniku (ikka sellesama) ning teatab, et Lok tahtis vangerdada, kuid puudutas esmalt vankrit. Nii et sama olukord. Nüüd peab ta tegema vankrikäigu. Lok küsis, et mis siis tema käitumises halba oli. Ta andnud ju selgelt märku oma vangerduskavatsusest. Tegi nüüd aga ikkagi vankrikäigu ja andis pool tundi hiljem alla.

Tõstatati küsimus, kas kohtunik peaks omal algatusel sekkuma, kui näeb, et enne puudutati vankrit. Geurt tugineb koodeksi art. 13.1 (Kohtunik jälgib, et malekoodeksist rangelt kinni peetaks) ja leiab, et peab. Välk- ja kiirmales loomulikult vaid siis, kui on tegemist küllaldase järelevalvega.

Seda, et mängija ei võiks samaaegselt ka kohtunik olla, pole kusagil kirjas. Soovitav see aga pole, sest kuidas olla näiteks objektiivne kohtunik omaenda partiis. Kuidas küll esitada taotlusi või toimida ajapuuduses? Vast peaks tegutsemine piirduma vaid klubisiseste võistlustega. Kui tegemist on suurema turniiriga, siis peaks kohtuniku enda mängulaud olema kellegi teise järelevalve all.

Otsust vankrikäigu nõudmiseks peab Geurt õigeks, sest mees ju tunnistas, et puudutas esimesena vankrit. Kahe käega vangerdada ei või, sest art. 4.1 järgi võib käiku teha vaid ühe käega. Geurtile tundub veidi segasena art. 4.4, kus kõneldakse kuninga ja vankri üheaegsest puudutamisest. Minu arust oli asi selles, et varem võis vangerdust alustada nii kuninga kui ka vankriga. Kui otsustati üle minna ainult kuningaga alustamisele, siis pandi selline sõnastus koodeksisse selleks, et üleminek poleks nende jaoks, kes olid harjunud vankriga alustama, liiga järsk. See andis võimaluse vankriga alustamisel varjuda üheaegse puudutamise sildi taha. Hiljem asi unustati ja see üleminekuaja sõnastus jäigi koodeksisse. Geurti arvates peaks siin eeskuju võtma ameeriklastest, kes ei luba mingeid erandeid - nii vangerdusel, mingi malendi löömisel kui ka etturi muundamisel tuleb kasutada vaid üht kätt. Sama käega tuleb vajutada ka kella. Tõsi küll, nii on seal öeldud vaid välgureeglites.
Lembit

kolmapäev, 22. veebruar 2012

Kas ajaületus loeb?

Ühe ajaületuse kohta püüti viimases Chesscafes veel selgusele jõuda. Saksa maleliidu foorumis olnud kohtunike arvamused selle kohta erinevad.
Ajakontrolliks oli sellel turniiril 40 käiku 2 tunniga ja seejärel 1 tund partii lõpuni. Valge teeb oma 40. käigu ja vajutab kella. Mustal on vähe aega ja ta teeb vastukäigu, aga kella unustab(?) ilmselt vajutamata. Valge teeb nüüd 41. käigu, aga kella vajutada ei saa, sest vastase pool ju niigi käib. Nüüd langeb musta nooleke. Kohtunik on kõike toimunut jälginud.

Nii oli musta 40. käik tegelikult sooritamata. Oleks see siis vastavalt koodeksi art. 6.9 pidanud kaasa tooma kaotuse? Geurti arvates ilmselt küll. Kohtunik pidi sekkuma, teatama, et aeg on üle, ja fikseerima kaotuse.
Kui must oleks isegi oma 41. käigu teha jõudnud, oleks ta ikkagi kaotanud - sooritatud käike oli ikkagi vaid 39. Kui kohtunik noolekese langemist pärast musta 40käiku ei näinud ja valge taotlust ei esitanud, poleks olnud selge, mis momendil nooleke ikkagi langes. Kui kohtunik fikseerib noolekese langemise pärast 41. käigu tegemist või vastane alles siis taotluse esitab, loetaks nooleke langenuks alles nüüd ja partii peaks jätkuma. Tunnistajate ütlusi ei tuleks Geurti arvates arvesse võtta, isegi siis kui need oleksid väga usaldusväärsed.

Ega kõik nende seletustega nõusse jää. Nagu tavaliselt on Geurti seisukohad kõige rohkem kriitikat saanud austraallastelt. Nii leitakse, et kui valge on juba oma 41. käigu teinud, siis ei saa musta vastu enam mingeid ajaületuse taotlusi esitada. Valget saab süüdistada, et ta tegi käigu siis, kui musta kell veel käis. Oleks ta oodanud, oleks ta ajaga võitnud. Valgel oleks taotlusõigus olnud ka siis, kui ta oleks käiku alles alustanud ega oleks veel malendit käest vabastanud. Koodeksist ju vastupidist reeglit ei leia. Seisu kolmekordse kordumise taotlemise õigus kaob küll malendi puudutamisega, aga see on siis eraldi ära öeldud.

Mis puutub aga kolmekordsesse kordumisse, siis on üks Kanada mängija palunud vastavaid reegleid täpsustada.
Laual on seis: valged Ka1, Rf1 ja h1 (3), mustad Ka8, Rf8 ja h8 (3).
See seis tekib lauale veel kahel korral. Probleem on aga selles, et viimasel korral on f1 see ratsu, mis varem seisis h1, seal aga on see ratsu, mis varem oli f1. Tuleb see nüüd lugeda kordumiseks või mitte?
Tuleb muidugi, seis on ju kordunud. Sama liiki ja värvi malendid asuvad ju samadel väljadel, nagu nõuab art. 9.2b. Ka mõlema mängija kõigi malendite võimalikud käigud on samasugused. Isegi austraallastel pole siin midagi öelda.
Lembit

pühapäev, 19. veebruar 2012

Juhtum Belgiast

Viimases Chesscafes kirjeldatakse juhtumit mingilt Belgia turniirilt. Mängitakse elektronkelladega. Ajakontrolliks oli neil poolteist tundi 30 käigule ja siis tund partii lõpuni. Valgel on aega küllalt, ta teeb 30., s.o. kontrollkäigu. Mustal on jäänud vaid mõni sekund. Temagi käib ja vajutab kella. Valge peab nüüd tegema 31. käigu. Kummalgi numbrilaual on juba täiendav tund lisandunud, küll aga vilgub musta kellal ärevalt nooleke. Valge näeb, et must on aja ületanud ja taotleb endale võitu.

Tuleb mees, kes tekstis kannab nime mister A. Just tema on kahes eelmises voorus paarimise teinud, teateid edastanud ja kellad käima pannud. Küllap ta siis kohtunik on. Tema aga leiab, et must pole aega ületanud, sest aega tuli ju kummalegi juurde. Mis teha, valge arvab, et kui on tegemist kohtunikuga, küllap ta siis ka kellade hingeelu tunneb. Jätkab mängu ja mõne käigu pärast lõpeb partii viigiga. Valge kirjutab oma partiiprotokolli tulemuseks küll 1/2:1/2, aga oma allkirja ei lisa, kuna pole ikkagi rahul sellega, et pidi partiid jätkama.

Mõni minut hiljem selgub aga, et A polnudki õige kohtunik, selleks oli hoopis B, kes vahepeal oli toiminud teises toas baarimehena. Nüüd tuleb siis B. Ühiselt tehti kindlaks, et sellest kellatüübist pole käikude loendamisel kasu ja seetõttu oli valge taotlus õige olnud. Valge nüüd kokkulepitud viiki ei tunnista ja taotleb ikkagi võitu. Kohtunik B kaalub asja hoolikalt, aga korrapealt otsust langetada ei riski. Alles 2 nädalat hiljem teatab ta, et partii on ikkagi lõppenud viigiga. Põhjenduseks see, et valge oli siiski viigilise tulemuse oma protokolli kirjutanud. Kas sinna ka alla kirjutati, polevat tähtis. Liiati ei olevat ju valge abi otsinud ametlikult kohtunikult. Valge ütles, et B-d polnud ju turniirisaalis ja A viis ta oma tegevusega lihtsalt eksiteele.

Niisiis kui oluline ikkagi oli see, et valge protokollile alla ei kirjutaud? Faktid partii tegeliku tulemuse kohta näivad üsnagi selged olevat. Must tegi küll laual oma 30. käigu, aga enne kui ta jõudis kella vajutada, sai aeg otsa. Nii jäi käik sooritamata ja ajaületuse kohta esitatud taotlus oli õige. Koodeksi art. 6.9 järgi pidi partii lõppema musta kaotusega. Oluline pole ju mitte ainult see, et jõuaks laual oma käigu ära teha, vaid tuleb jõuda ka kella vajutada. Ainult mati või pati puhul pole seda vaja, need lõpetavad partii otsekohe.

A sekkumine asjadesse polnud küll seaduslik, ometi oli aga arusaadav, et valge pidas teda kohtunikuks ja ametiisikuks, arvestades tema eelnevaid tegevusi. Sageli aktsepteerivad mängijad kohtuniku otsuseid liiga kergelt, kuna usuvad, et kohtunik tunneb reegleid täielikult. Siingi jätkasid mängijad "kohtuniku" korraldusel partiid. Viigilise tulemuse kandis mängija küll protokolli, kuid alla ei kirjutanud. Seega näitas ta, et protesteerib endiselt "kohtuniku" otsuse vastu. Geurt peab seda igati korrektseks sammuks ja leiab, et partii tuleb ikkagi lugeda lõppenuks ajaületusega.

Aga mis siis, kui valge oleks protokollile siiski alla kirjutanud, aga seejuures teatanud, et teda sunniti pärast esimest taotlust partiid jätkama? Paljud mängijad ja kohtunikudki elektronkelli ju piisavalt ei tunne.
Geurt kirjutab, et olnud pikka aega seisukohal, et tulemus jäägu püsima sellisel kujul, nagu see on protokolli kirjutatud. Nüüd arvab RC esimees, et piisab sellestki, kui protest esitatakse kohe pärast partiid.

See põhimõtteline seisukoht kehtib loomulikult ka teiste juhtude kohta. Alles jaanuariveerus käsitles Geurt juhtumit Tśehhi liigast (ka meie 25.I Veel Chesscafest), kus leidis, et pärast ajaületust pole enam võimalik protestida selle vastu, et kell ei lisanud iga käiguga ettenähtud 30 sekundit, kuigi arvutused protesti õigustasid. Vahepeal olevat ta aga Wijk aan Zees vestelnud GM Jansaga (Võin omalt poolt kinnitada selle mehe arukust reeglite tõlgendamisel; 1997 olin Euroopa noorte ja juunioride meistrivõistluste peakohtunik, Jansa aga sealsamas apellatsioonikomitee esimeheks. Kuna ta jäi selles ametis peaaegu töötuks, siis ütles ta mulle pärast igat vooru venekeelse sõna "Udivitelno"). Nüüd on siis ametlik seisukoht selline: Kui mängija protesteerib kohe pärast noolekese langemist, peaks seda arvesse võtma. Võib arvestada, et partii pole veel läbi ja kehtib art. 6.10 (kui partii ajal leitakse...)

Seda tasub arvesse võtta. Kuigi ka loogilise põhjenduse korral jääb ebamääraseks see, kuidas ühe ametimehe kusagil kommentaarivormis avaldatud seisukoht saab igal pool mõjutada reeglite tõlgendamist.
Lembit

kolmapäev, 15. veebruar 2012

Küsivad prantslased - 2

Vaatame edasi viimasel Prantsuse kohtunike põhieksamil UV1 esitatud küsimusi.
IV. Olete kohtunik turniiril, kus mõtlemisajaks 20 minutit partiile ja iga käiguga lisandub 10 sekundit.
1. Kohtunik kutsutakse ühe vähekogenud mängija juurde. Tema vastane kurdab, et tegemist on juba kolmanda määrustevastase käiguga. Mida teete? -
Mängijal oli õigus kohtunikult abi otsimiseks kellad seisata (art. 12b). Kui kohtunik teeb kolmanda määrustevastase käigu kindlaks, fikseerib ta kaotuse (art. 7.4b). Kui oleks olnud tegemist küllaldase järelevalvega, oleks kohtunik võinud sekkuda omal algatusel.

2. Kumbki mängija on partiis jõudnud teha avakäigu. Siis kutsuvad nad kohtuniku, olles märganud, et malelaua parem nurgaväli on must. Mida teete? -
Kuna tehtud on vähem kui kolm käiku, kontrollib kohtunik taotlust (art. A4). Partiid jätkatakse, seis pärast avakäike kantakse aga õigesti asetsevale lauale (art. 7.1b).

3. Mõlemad noolekesed kellal on kukkunud. Mis on partii tulemus? - Viik (art. A4d3).

4. Laual on seis valged: Kh6, Vb6, Eg3 (3). Mustad: Kh8, Vg5, Ea7 ja g4 (4).
Käigul on valge. Ta võtab vankri, laseb selle väljal b7 käest lahti, aga enne kellavajutust võtab selle uuesti kätte ja paneb hoopis b8. Must kutsub kohtuniku ja ütleb, et vanker peab jääma b7. Samal ajal tulevad pealtvaatajad ja üks neist ütleb valjusti: "Vb7 on parem, sest see võidab kohe." Valge kuuleb seda ja paneb nüüd vankri b7, must aga nõuab, et see peab jääma b8. Mida otsustab kohtunik? -
Pealtvaatajal on tõepoolest õigus, sest Vb7 võidabki kohe. See ei tohi aga kohtunikku mõjutada. Vb7 tehti ja peab nii jääma (art. 4.6). Vaidlejate seisukohti ei arvestata. Pealtvaataja segada ei tohi. Selle võib saalist välja saata (13.7a).

5. Kohtunik märkab, et üsna nõrkade mängijate partiis on mõlemad kuningad tules. Kas ta sekkub omal algatusel? - Võib küll (art. A4c).

V.Olete kohtunik turniiril, kus mõtlemisajaks 2 tundi 40 käigule ja siis 1 tund partii lõpuni.
1. Tehtud on ainult 25 käiku. Valgetel on jäänud 4 minutit, nad on lõpetanud käikude üleskirjutamise. Mustadel on jäänud veel 20 minutit, aga nemadki lõpetavad kirjutamise. Oli neil selleks õigus? -
Kirjutamise võib lõpetada vaid see, kellel jääb alla 5 minuti aega. Vastane peab jätkama kirjutamist (art. 8.4).

2. Must teeb oma 40. käigu. Kella vajutamise hetkel langeb nooleke. Partiiprotokollid näitavad, et tegemist oli tõepoolest 40. käiguga. Valge keeldub partiid jätkamast ja taotleb võitu. Must sellega ei nõustu. Mängijad ärrituvad üha rohkem. Tuleb kohtunik. Mida see teeb? -
Kui 40. käik ei viinud ei matile ega patile ning mustal on piisavalt materjali partii võitmiseks, loeb kohtunik partii mustale kaotatuks, sest see ei jõudnud sooritada ettenähtud käikude arvu (art. 6.7a, 6.9).

3. Laual on seis valged: Kg7, Eh6 (2), mustad: Ke5, Lg3 (2).
Valgel on jäänud 40 sekundit teise kontrolli lõpuni. Ta seiskab kellad, kutsub kohtuniku ja taotleb viiki. Ütleb, et pärast Kh7 vastane võita ei saa,l kuna on tegemist teoreetilise viigiga. Mida otsustab kohtunik? -
Kuna lisasekundeid pole ja aega on jäänud alla 2 minuti, saab rakendada art. 10.2. Kohtunik uurigu ja otsustagu. Ta ei tohi lasta end mõjutada avalduse kategoorilisusest. "Teoreetiline viik" ei näita, et mängijal oleks plaan viigi forsseerimiseks ega seda, et vastane ei tee jõupingutusi partii võitmiseks normaalsete vahenditega. Seetõttu art. 10.2a alla seis ei mahu. Kohtunik võib taotluse tagasi lükata, anda mustale 2 minutit juurde ja lasta partiil jätkuda (art. 10.2c). Kui seis ei tundu kohtunikule selge olevat, võib rakendada art. 10.2b ja otsustada hiljem. Siis võib ta vabalt valida, kas 2 minutit lisada või mitte ja partii jätkub tema juuresolekul.

4. Kohtunik jälgib üht ajapuuduses mängitavat partiid. Valge ei kirjuta käike ja arvab, et 40 käiku on peaaegu tehtud. Ta küsib kohtunikult käikude arvu. Mida see vastab? -
Kohtunik ei või taolistele küsimustele vastata ega tehtud käikude arvu ütelda (art. 13.b).
Lembit

pühapäev, 12. veebruar 2012

Küsivad prantslased

Taas on ilmunud Prantsuse kohtunikelehe Bulletin des Arbitres Federaux järjekordne number, sedapuhku siis juba 130. Muude asjade kõrval on ära toodud ka novembris toimunud eksamitel kohtunikele esitatud küsimused. Arvatavasti tuleksime kõik UV1 põhieksamil kasutatud küsimustega kenasti toime. Aega oli nagu ikka 2 tundi. Esialgu siis selle viiest osast kolm esimest.

I. Ajakontrollid
1. Iga kontrolli puhul tuleb märkida, kas tegemist on kiirmale või välkmalega:
a) 5 minutit partiile ja 3 sekundit igale käigule,
b) 15 minutit kogu partiile,
c) 10 minutit partiile ja 3 sekundit igale käigule,
d) 10 minutit partiile ja 10 sekundit igale käigule. -
Välkmale/ kiirmale/ välkmale/ kiirmale.

2. Turniiril on ajakontrolliks 60 minutit kummalegi mängijale (lisasekunditeta). Kas sellel turniiril rakendatakse kiirmalereegleid? - Ei

II. Mitmesugust
1. Kas mängija võib laual oma malendeid kohendada, kui ta on öelnud "kohendan", aga käigul on vastasmängija? - Ei (art. 4.2)

2. Kes otsustab, kuhu asetada malekell? - Kohtunik (art. 6.4)

3. Kuidas märgitakse viigipakkumine partiiprotokolli? - = (art. C13)

4. Kas mängija saab viiki taotleda, kui kummaltki poolt on tehtud 50 käiku ilma etturiga käimata ja ühtki malendit löömata, kui käigul on parajasti vastaspool? -
Ei (art. 9.3)

III. Olete kohtunik regioonivõistluste matśil. Ajakontrolliks on 1 tund 30 minutit partiile ja 30 sekundit igale käigule.
1. Märkate, et üks mängija kirjutab partiiprotokolli käike enne nende tegemist malelaual. Kas sekkute? - Jah (art. 8.1, 13.1)

2. Samal ajal, kui malelauale tekib patiseis, langeb ühe mängija kellal nooleke. Mis on partii tulemus? - Viik, sest patt lõpetas partii (art. 5.2a)

3. Ühe mängija telefon heliseb. Vastane ütleb, et see teda ei häiri. Mida teeb kohtunik? - Fikseerib kaotuse (art. 12.3b). Meil oleks võimalik ka teistsugune otsus, kui see on juhendis kirjas.

4. Partii lõpp läheneb, olukord on pingeline. Käiku tehes ajab valge mitu malendit laual ümber. Ta vajutab kella ja vabandab. Must vajutab pausinupule ja kutsub kohtuniku. Ta nõuab, et valge seaks nupud korda oma ajast. Kas see taotlus on põhjendatud? - Jah on (art. 7.3)
Lembit

kolmapäev, 8. veebruar 2012

Kolmekordne kordumine

Ühel Saksa internetilehel käis nädalavahetusel elav arutlus - sõnavõtukordi kogunes lõpuks tervelt 54. Asi ise oli aga üpris lihtne.
Tähtis partii mingitel klubivõistlustel. Mustadega mänginu oli ilmselt tugevam. Tal oligi enamettur ja parem seis, aega aga jäänud alla 2 minuti. Oli 33. käik. Must pani oma vankri d5, valge käis Vc2. Sama seis oli nüüd kolmandat korda laual ja valge taotles viiki. Must sellega nõus polnud, seiskas kellad ja kutsus kohtuniku. Kohtunik kontrollis ja leidis, et seis on tõepoolest kordunud. Niisiis viik. Ometi lisas kohtunik juurde, et õigupoolest ta viiki fikseerida ei tohiks, kuna viigi taotlemise reegleid on rikutud.

Kuidas siis nii? Piisab vaid pilguheitmisest koodeksi art. 9.2, kus asi üsna selgelt kirja pandud. Kui kolmekordne kordumine tekib lauale alles mängija käiguga, siis peab mängija oma käigu kõigepealt partiiprotokolli kirjutama (see on erandjuhtum, kus käigu võib protokolli kirjutada enne selle malelaual tegemist) ja seejärel teatama kohtunikule oma kavatsusest see käik teha. Kui käik laual ära teha, siis läheb taotlusõigus juba vastasele, sõltumata sellest, kas oled vastase kella käigustanud või mitte. Igasuguse taotluse saab esitada ainult oma käigul. Muidu oleks ju tegemist vastase häirimisega. Nii lihtne see tarkus ongi.

Antud juhul oleks kohtunik seega pidanud piirduma reeglite selgitamisega, aga jätma viigi fikseerimata. Oluline ei tohiks olla seegi, kui tähtsa turniiriga tegemist on. Vastavalt art. 9.4 piisab isegi mingi malendi puudutamisest, et taotlusõigus sellel käigul kaotsi läheks. Juhul, kui protokolli kantud käik seisukordusele ei viiks, tuleks see ikkagi ka laual teha. Mis puutub kella seiskamisse kohtuniku poole pöördumiseks, siis võib seda teha, aga kohustuslik see pole.

Kordumiste kontrollimisel on oluline, et käigul oleks sama mängija, sama liiki ja värvi malendid asuksid samadel väljadel (mis ei tähenda näiteks, et ühe mängija kaks vankrit ei võiks olla vahepeal oma asukohta vahetanud) ning et mõlema mängija kõigi malendite võimalikud käigud oleksid samasugused (esimese seisus võib ju olla möödaminnes löömise võimalus, mis selle kasutamata jätmisel kaotsi läheb). Viigitaotlus on ühtlasi ka viigipakkumine. Nii et ka sel juhul, kui kohtunik leiab, et nõutavat arvu kordusi polnud, võib vastane öelda, et partii on lõppenud viigiga.

Ega tippmängijadki tarvitse alati reeglitega päris kursis olla. Sevilla MM-matśil pani mind imestama Kasparov, kes tuli kohtunikelauast küsima, kas kordumiste tõttu viigi taotlemiseks on tõepoolest vaja, et iga kord oleks käigul sama pool. Tema vastasel Karpovil oli aga aasta varem Interpolise turniiril juhtum, kus ta Milesi vastu taotles viiki nii, et esimene kord oli vangerdusõigus olemas, hiljem mitte.

Eksivad aga tippkohtunikudki. Üldtuntud on juhtum Tali memoriaalilt 2006, kus peakohtunikuks toosama Gijssen, kes oli tegev ka eelnevalt mainitud partiides. Morozevitśi ja Carlseni partiis fikseeris ta viigi nii, et esimene kord oli käigul must, teistel kordadel valge. Prantslaste kommentaaris kirjutati tookord: "Üks maailma parimaid kohtunikke (kes RC esimehena ka ise seaduste tegija) teeb algaja vea ühel maailma suurimatest turniiridest"
Nii et teadke reegleid, aga olgem ka tähelepanelikud nende rakendamisel.

Täna peaks aga suurt sünnipäeva peetama Moskvas. 90-aastaseks saab Juri Averbahh, suurmeister, kunagi ka NSVL tśempioniks tulnud, pikka aega nõukogude maleelus juhtivatel kohtadel olnud, rohkesti raamatuid kirjutanud ja maleajakirju peatoimetanud mees. Kunagi saime temaga üheaegselt rahvusvaheliseks arbitriks, hiljem aga tegutsesime koos rahvaste spartakiaadidel ja Moskva maleolümpialgi. Kokkupuuteid oli mul temaga üldse rohkesti. Palju õnne!
Lembit

pühapäev, 5. veebruar 2012

Laagri turniiridelt

Nädalavahetuse veetsin Laagris. Üks päev kiir- ja teine välkmalele. Kuigi ehk külma ilma tõttu oli mängijaid mõnevõrra vähem kui mullu, oli ka 88 küllalt suur arv (välgutajaid oli täpselt 2 korda vähem). Turniiri esinduslikkuse tagasid aga 5 kaasamänginud suurmeistrit. Kui neile päevadele tagasi vaadata, siis võib öelda, et kohtunikutöö seisukohalt mingeid erilisi probleeme polnud. Määrustevastaseid käike oli mõlemal päeval vähe ja needki juhtumid nii selged, et mingeid vaidlusi ei tekkinud.

Kõigepealt pisut juhendist. See nägi ette, et kui mängija kellal on jäänud alla 10 sekundi, siis võib ta taotleda viiki, enne kui nooleke ta kellal langeb. Aga millal ja missugustes seisudes? Iga käiguga tulid mõned sekundid juurde, järelikult art. 10.2 rakendada ei saanud. Ühelt mängijalt tuli täpsustav küsimus: kas taotluse esitamiseks võib kella seisma panna? Vastasin jaatavalt, sest muidu poleks ju selge seegi, kas kohtunik viimaste sekundite otsasaamiseni üldse laua juurde jõuab. Vaevalt, et viiki hakkaks nõudma ülekaaluka seisu ja ülinappide ajavarudega mängija, sest lisasekunditest peaks paremuse realiseerimiseks piisama. Aga mis siis veel? Võib-olla vaid päris surnud seisud või mingi tõrjumatu igavene tuli. Ka siis oleks minu arvates asi võimalik vaid siis, kui tegemist on küllaldase järelevalvega (kiirmales üks kohtunik 3 lauale, välgus igal laual oma kohtunik). Õnneks ühegi viigitaotlusega mind proovile ei pandud.

Siis öeldi juhendis, et vastase põhjendamatu korduv segamine (sealhulgas mobiiltelefoniga) võib kaasa tuua kaotuse. Kas tõesti peab seda mitut korda ootama? Ma ei poolda kaotuse fikseerimist peaaegu mittekuuldava mobiilihelina eest, aga kui see tõepoolest on üle saali kuulda, siis peaks ka karistus vastav olema.

Malekelli oli palju ja lisasekunditega kontrolli seadmine nõudis tähelepanu, liiati kui neil kelladel olid varem seisnud väga erinevad ajad. Ühe vea vähemalt avastasime. Kuigi algseisus näitasid kõik kellad 15.05, otsustas üks kell pärast 40. käiku hakata igale käigule lisama mitte 5 sekundit, vaid tervelt 30. Veidi aega jälgisime seda, siis vahetasime kella ja korrigeerisime näite.

Oli veel üks mängija, kes kahel korral pärast ajaületust tuli välja väitega, et tema kellale polevat üldse mingeid sekundeid lisandunud. Pärast ajaületust polnud kahjuks enam midagi teha. Ilmselt olid need kaebused alusetud. Selle mängija partiiaegset tegevust jälgides paistis, et kellale ta peaaegu pilku ei heitnudki, ka siis mitte kui kukkunud oli vastase nooleke. Ei kiir- ega välkmales ei tohi ju ka kohtunik ühe noolekese langemisele tähelepanu juhtida, vaid peab rahulikult jälgima, mis edasi toimub.

Aga muidu olid päris normaalsed turniirid. Aitäh Gertile ja Antsule, kes suure osa tööst ära tegid. Esimesel päeval ei suutnud me küll ettenähtud ajagraafikust täiel määral kinni pidada, seevastu teisel päeval jõudsime ajast ettegi. Väike segadus tekkis vaid veteranide auhinna väljaandmisega ning mitmesuguste reitingute arv jätkab kasvamist, nii et raske on korrapealt otsustada, mida kellegi puhul arvestama peab.
Lembit

kolmapäev, 1. veebruar 2012

Mängime välku

8 aastat järjest tegelesin veebruari algul Eesti kabe meistrivõistlustega. Tänavu jõudsid Laagri maletajad kutsumisega ette ja nii olen eeloleva nädalavahetuse hoopis Laagris (et täpne olla, siis olin seal mullugi, kuna osavõtjate vähese arvu tõttu sai kabe rutem läbi). Kiirturniirile lisaks peetakse tänavu ka välkturniir. Välku ju eriti palju ei mängita (kuigi mullu õnnestus tegutseda Eesti meistrivõistlustel ja kabes koguni Euroopa MV-l), nii et kohtunikul tuleb enne turniiri algust selgeks teha, kuidas toimida. Võtsin kõigepealt läbilugemiseks IA Tkatśovi nädal tagasi ilmunud materjali "Välgust kiirustamata", arvestades ühtlasi, et kõike ei saa me teha täpselt nii, nagu tehakse idanaabrite juures.

Eelkõige on ka välk ikkagi male ja siin kehtivad tavalised reeglid. Kui me ülimalt nappideks muutunud välgu reeglitest midagi ei leia, siis peaksime seda otsima kõigepealt kiirmale ja siis ehk isegi tavamale reeglitest.
Puudutatud - käidud. Tehtud käiku enam muuta ei saa, ka siis mitte, kui sul on kell veel vajutamata. Seisu kolmekordse kordumise ja 50 käigu reeglit me ilmselt kasutada ei saa. Tõsi küll, kui partiisid transleeritakse ja see juhendis kirjas on, siis võib ka nende alusel viigi fikseerida. Ei kehti ka viigi taotlemise võimalus art. 10.2 alusel. Venelased leiavad siin, et küll võib viigi fikseerida, kui laual on igavene tuli või surnud seis. Aga see peab siis ka täiesti selge olema.

Kella asendi määrab tavaliselt kõigis mänguliikides kohtunik. Välgus on Vene reeglid veidi paindlikumad: kohtunik määrab selle, kuhupoole vaatavad kellade numbrilauad, seejärel aga otsustab mustadega mängija, kuhupoole ta istub. Ta võib ju kasvõi vasakukäeline olla.
Üks asi, kus Venemaa reeglid üldkasutatavatest erinevad, on see, et seal ei lubata käia enne, kui mängija kell pole veel käigustatud. FIDE reeglite järgi on mängija käigul niipea, kui vastase käik on laual tehtud.

Mängida tuleb ühe käega. Loomulikult kontrollib kohtunik enne vooru algust kõigis partiides nii algseise kui ka kellanäite. Määrustevastase käigu tegemisel võib vastane kohe partiivõitu taotleda, aga seda saab teha vaid oma käigu tegemiseni (mulle endale näib siin venelaste variant "oma malendi puudutamiseni" loogilisem olevat - lihtsalt seda on parem kontrollida).
Enne kellavajutust on määrustevastase käigu tegijal õigus oma käigu parandamiseks (muidugi arvestades puudutatud-käidud reeglit). Kui vastane on juba oma käigu teinud, siis jääbki määrustevastasus parandamata. Hilisem märkamine ei loe midagi.

Kelli käikude vahepeal puudutada ei tohi. Ka sõrme ei tohi hoida kellanupul ega selle kohal.
Kellade löömise eest on venelastel ette nähtud kindlad karistused: esimene kord hoiatus, aga kui vastase nooleke peaks seejuures langema, siis antakse talle üks minut juurde, teine rikkumine lisab igal juhul vastasele minuti, kolmas aga toob kaotuse. Küllap võiksime meiegi art. 13.4 tuginedes selliseid karistusi rakendada, küll kipub aga elektronkellade reguleerimine liiga palju aega võtma. Edasised rikkumised võivad viia turniirilt kõrvaldamisele.

Paigast nihutatud nupp tuleb korda seada oma ajast. Kui mängija on enne seda kellad ümber lülitanud, seiskab vastane kellad ja kutsub kohtuniku. Seis seatakse korda ja vastane saab endale ühe lisaminuti.
Partii võiduks on vaja matti või vastase alistumist nagu ikka. Kui nooleke vastase kellal kukub enne, kui partii on teisiti lõppenud, on vaja, et mängija märkaks seda ja seiskaks oma kella, enne kui sellelgi on nooleke kukkunud, samuti et oleks piisav matistamismaterjal, mis tähendab, et on võimalik jõuda seisuni, kus tegemist oleks ühekäigulise matiga (olgu siis kasvõi seis, kus ajaületajal on kuningas ja lipp, vastasel aga kuningas ja ettur).

Viigile viib patt, partiiaegne kokkulepe, mõlemate noolekeste kukkumine, kui ajaületusest õigel ajal ei teatatud, igavene tuli, surnud seis või ajaületus vastasmängija matistamismaterjali puudumisel. Surnud seisu kohta tuuakse näide:
valged: Kg2, Eb5, d5, e4, g4 ja h4 (6), mustad: Ke7, Og7; Eb6, d6, e5, g5 ja h6 (7).
Valge mängib siin 1.h5. Oluline, et etturid oleksid teist värvi väljadel kui vastase oda.

Kohtunik ilma kutsumata partiisse ei sekku. Ta ei fikeeri määrustevastaseid käike ega ajaületusi, kui juhend seda ette ei näe. Küll sekkub ta mõlemapoolse ajaületuse korral. Ka kellade kallale läheb kohtunik ainult vaidluse korral, siis, kui mõlemad paluvad tal seda teha või selleks, et rikkis kella asendada.
Pealtvaatajad ja teiste partiide mängijad ei tohi partiisse sekkuda ega selle juures rääkida. Kui pealtvaataja juhib tähelepanu langenud noolekesele, võib kohtunik lasta mängida uue partii (?). Võimalusel võib ta ka partii teise ruumi üle viia, sekkunud pealtvaataja aga alatiseks (?) turniirisaalist eemaldada.
Kohtuniku otsused on lõplikud, kellelegi kaebusi esitada ei saa. Karistusi peaks tema käsutuses olema piisavalt.
Lembit