teisipäev, 1. juuli 2014

Mängureeglite muudatused, 1. juuli 2014

Alates 1. juulist 2014 kehtivad uued FIDE mängureeglid. Annan siinkohal ülevaate tähtsamatest muudatustest. Originaalis saab koodeksit lugeda aadressil

http://www.fide.com/fide/handbook

Minu kommentaarid pärinevad originaalis FIDE kohtuniku Geurt Gijssen'i artiklist:

http://www.chesscafe.com/geurt/

Tegelikult pidid need reeglid jõustuma juba aasta aega tagasi, kuid mingite arusaamatuste tõttu takerdus kogu kaadervärk FIDE bürokraatiasse ja niimoodi vanad reeglid aasta otsa kauem vastu pidasidki.

Kiirmale muudatused

Alustan kõige suuremast muutusest ja seda siis kiirmalest. Vast kõige lihtsam on meelde jätta, et kiir- ja välkmales on nüüd (peaaegu täielikult) samad reeglid!!!

Muudatus 1. Määrustevastane käik kiirmales kaotab partii!

Ärge küsige, miks see hea on, aga selline reegel on nüüd kiirmales kehtiv... Reegel ise kõlab pikemana nii (vabas tõlkes):

Määrustevastane käik on sooritatud, kui mängija on käivitanud vastasmängija kella. Kui kohtunik näeb sellist tegevust pealt ja vastasmängija ei ole vastukäiku veel teinud, siis ta loeb eksinud poolele partii kaotatuks. Kui kohtunik antud momenti ei näe, siis on mängijal enne oma käigu tegemist laual õigus taotleda võitu vastasmängija sooritatud määrustevastase käigu tõttu. Siiski, partii lõpeb viigiga, kui vastasmängijal ei ole võimalik matistada mistahes määrustepäraste käikude seeriaga. Kui kohtunik ei sekku ja mängija ei taotle võitu, siis määrustevastane käik jääb jõusse ja partii jätkub. Kui vastasmängija on teinud oma järgmise käigu, ei saa määrustevastast käiku enam muuta, kui just ei ole vastastikust kokkulepet mängijate vahel. 

Siinjuures on uus reegel ka kohtuniku sekkumise õigus (kohustus), kusjuures see kehtib ka välkmales. Varasem kohtuniku eemalolek, 2 minuti lisamine ja kahe valekäigu tegemine enam ei kehti.

Muudatus 2. On oluline reegel ka välkmales.

Kui kohtunik märkab, et mõlemad kuningad on tules või ettur asub ilma muundamata viimasel real, siis ta ootab seni, kuni järgmine käik on sooritatud. Kui määrustevastane seis jääb lauale, loeb kohtunik partii viigiks.

Reegel on päris huvitav. Kui te näiteks välkmales jätate etturi lauale ja vastasmängija unustab võidu nõudmata, siis peab kohtunik partii viigiks kuulutama. Varem kehtis siin määrustevastase käigu protseduur koos kohtuniku sekkumise õigusega.

Muudatus 3. Kiirmaleks loetakse ajakontrolli > 10 min ja < 60 min. Varem oli see 15 min (kaasaarvatud) ja 60 min vahel.

Muudatus 4. Tavamale reegleid kasutatakse vaid siis, kui a) iga kolme partii peale on vähemalt üks kohtunik ja b) iga üksik partii märgitakse üles või filmitakse kohtuniku või tema abilise poolt. 

Muudatus 5. Kui tavamale reegleid ei kasutata, siis pärast esimest sooritatud 10 käiku
1) ei saa muuta kella näite, v.a. juhul, kui võistluse ajakava liigselt kannatab;
2) ei saa muuta nuppude asendit või malelaua asendit (valge-must mõttes).

Varem oli piirang 3 käiguga, nüüd siis rohkem. Kusjuures vale nuppude asend esimese 10 käigu jooksul tähendab uut partiid.

Välkmale muudatused

Pea samad reeglid, mis kiirmales. Erinevused on ainult formaadis.

Muudatus 1. Välkmale ajakontrolliks on 10 minutit või vähem ühele mängijale.

Muudatus 2. Kui kasutatakse tavamalereegleid, siis 2 minuti lisamise juhud taanduvad 1 minuti lisamisele.

Muudatus 3. Tavamale reegleid kasutatakse vaid siis, kui a) iga partii peale on üks kohtunik ja b) iga üksik partii märgitakse üles kohtuniku või tema abilise poolt, kui võimalik, siis elektroonselt.

Tavamale muudatused

Esiteks märgime, et kõik tavamale reeglid kehtivad ka kiir- ja välkmales, v. a. juhtudel, kus seda on selgelt märgitud.

Muudatus 1. Etturit on lubatud muundada mõlemas järjekorras: enne ettur viimasele ja siis lipp (vigur) peale või siis enne lipp (vigur) peale ja ettur eelviimaselt realt eemaldada.

See oli enne ka lubatud, aga nüüd on see selgelt sõnastatud. Enamasti tekitas see segadust mitte mängijates, vaid pigem kohtunikes. Eestis vist ei ole see juba pikemat aega probleemiks olnud.

Muudatus 2. On mõneti huvitav ja võib anda erinevaid tulemusi võrreldes vana reegliga. 

Partii jooksul seiskab kumbki mängija pärast malelaual oma käigu  tegemist oma kella ja käivitab ühtlasi vastasmängija kella. Sellega loetakse käik "sooritatuks". Käik on samuti sooritatud, kui
1) käik lõpetab partii;
2) mängija on teinud oma järgmise käigu ilma et ta oleks sooritanud eelmist käiku.


Mängijal peab alati olema võimalus oma kella seisata. Aega malelaual käigu tegemise ning oma kella seiskamise ja vastasmängija kella käivitamise vahel loetakse mängijale ettenähtud aja osaks. 

Uus on siin 2) punkt. Vana reegel soovis lisa kella vajutamisi, mis on siiski lubatud ka praegu.

Näiteks. Ilmar Raua turniiril on ajakontroll 90 min 40 käigule + 15 minutit lõpuni, igal käigul lisandub 30 sekundit. Partiis Poom - Jezov tekkis olukord, kus 40 käiku oli mõlemal tehtud ja valge mõtles oma 41. käiku, aga valgete kell näitas rida nulle (15 minutit oli juurde tulemata). Ilmselt jättis keegi vahepeal kella vajutamata, kuna käiguloendur näitas 39 asemel koguni 38 käiku. Vanade reeglite järgi tulnuks valgetele kaotus märkida, kuna käigud on sooritamata (sooritamine käib koos kella vajutusega). Uute reeglite järgi on sooritatud vähemalt 40 käiku, hoolimata loenduri 38-st.

Muudatus 3. Kui malendid on paigast nihkunud ja tuleb taastada varasem seis, siis kohtunikul on õigus kellanäite ka mitte korrigeerida.

Muudatus 4. Kui mängija on oma etturi viinud viimasele reale ja vajutanud kella ilma etturit muundamata, siis selline käik on määrustevastane. Siinjuures tuleb ettur asendada sama värvi lipu vastu.

See on uus reegel. Tähtis on see ainult juhul, kui oluline peaks olema lipu asemel mingi muu viguri asendamine. Uue reegli järgi peab sellise "unustatud" etturi asendama lipuga, mingit muud valikut enam hiljem teha ei saa.

Muudatus 5. Esimene sooritatud määrustevastane käik annab vastasele 2 minutit, kuid teine vale käik toob kaasa kaotuse!

See reegel on tehtud rangemaks ja puudutab eelkõige nooremaid maletajaid ja treenereid. Vanasti võis sooritada kaks määrustevastast käiku.

Muudatus 6. Kui mängija taotleb viiki 3-kordse seisukorduse või 50 käigu reegli alusel, siis tema või kohtunik peab seiskama malekellad.

Seda reeglit on väga tihti muudetud ja kasutusel on olnu väga erinevad õigused või kohustused. Probleem on siin selles, et vahepeal kohtunikul selline kohustus puudus, mis aga tõi mängija unustamise tõttu üsna jaburaid olukordi.

Muudatus 7. Partii loetakse viigiks, kui kehtib üks või mõlemad:
   a. sama seis kordub mängijate 5 järjestikulise käigu järel;
   b. vähemalt 75 viimast käiku ei ole käidud ühegi etturiga ja ei ole löödud ühtegi malendit.

See  reegel on uus. 3-kordne seisukordus ja 50 käigu reegel kehtivad endiselt, aga need nõuavad mängija enda poolset taotlust. Uus 5 ja 75 reegel tähendab, et kohtunik peab toodud sündmuse märkamisel partii ära lõpetamata, hoolimata mängijate enda kavatsusest. See kehtib ka välk- ja kiirmale kohta (kus 3-kordne ja 50 reegel kehtivad samuti, kuid mida on praktikas äärmiselt raske rakendada).

Näiteks. Saaremaa noorte meistrivõistlustel mängiti viimasel laual üle 50 käigu nii, et keegi viiki ei taotlenud. Vanad reeglid ei lubanud kohtunikul sekkuda. Samas, nii noored mängijad ise veel ei oska seda reeglit järgida või midagi nõuda. Too partii ise lõppes "õnneks" patiga, ilmselt mingil hetkel oleks kohtunikul tekkinud ka idee partiisse sekkuda, kuid uus reegel on üsna selge ja minu meelest väga hea. Samuti annab see mingid täiendavad võimalused kiir- ja välkmaleks.

Muudatus 8. Kiire lõppmäng on reeglitest välja visatud. Kehtib ainult siis, kui juhendis on nii märgitud.

Kiire lõppmäng oli siis see juhtum, kus võis viiki taotleda, kui kellal oli vähem kui 2 minutit. Korraldajate jaoks on oluline, et see reegel peab juhendis märgitud olema, kui tahetakse seda kasutada. Siin on uus täiendus, et kui reegel kehtib, võib mängija nõuda näiteks Fischer'i ajakontrolli kasutamist (+5 sekundit kummalegi mängijale iga käigu eest). Vastane saab 2 minutit juurde ja mäng jätkub uue ajakontrolliga.

Muudatus 9. Partii ajal on keelatud omada mängusaalis mobiiltelefoni või muud elektroonilist kommunikatsioonivahendit. Kui selline seda leitakse, siis mängija kaotab partii ja tema vastane võidab.

Võistluse reeglid võivad ette näha teistsuguse, leebema karistuse.

Kohtunikul on õigus nõuda mängijalt tema riiete, koti või muude asjade kontrollimist (tema enda või määratud abilise poolt). Mängija keeldumise korral on kohtunikul õigus kasutada artiklit 12.9 (mängija karistamine).

Reegel on aetud nii karmiks kui võimalik. Tõsi, läbiotsimine puudutab vast siiski tiitlivõistlusi. Korraldajate jaoks on väga oluline lisada juhendisse punkt mobiiltelefonide kohta, kuna ilmselgelt on palju turniire, kus telefoni ei ole võimalik koju jätta. Mobiilihelina enda kohta on maailmas kasutatud ka näiteks rahalisi trahve.
Teisalt, "leebem" karistus jätab võimaluse ka mitte karistada, näiteks kiir- ja välkmaleturniiril (sest see reegel kehtib ka seal!).

Siinjuures on muudatus ka see, et üks pool kindlasti kaotab ja teine võidab, olenemata seisust! Vanasti sõltus tulemus siiski matistamise potentsiaali olemasolust.

Muudatus 10. Mängijal on õigus küsida kohtunikult selgitusi mängureeglite kohta.

Minu meelest on see loogiline ja väga hea reegel. Varem selline õigus puudus ja kohtunikul oli lausa keelatud partii ajal reegleid selgitada, kuna tähendanuks ühe poole eelistamist teisele... Veidi kummaline, kuna enamus mängijaid ei ole ju elukutselised ja ei pruugi üldse peenete nüanssidega kursis olla, eriti kõige nooremad maletajad. Reeglid on aga kõigile ju ühesugused (mis muide mulle endale kohe üldse ei meeldi, ei kehti ju rallil ja maanteel samad reeglid). 

Muudatus 11. Kui turniiri reeglid ei näe ette teisiti, siis mängijal on õigus vaidlustada mistahes kohtuniku otsus, isegi pärast seda, kui mängija on allkirjastanud partiiprotokolli.

Ei ole suur kuid ilmselt siiski vajalik muutus, mis võtab kohtunikelt ühe "mugava" argumendi ära.

Muudatus 12. Kohtuniku kohus on tagada "õiglane mäng". Kohtunik peab kasutama abimeetmeid aitamaks puuetega mängijaid ja neid, kes vajavad arstiabi.

Vajalik lisandus, eriti arstiabi. Vanad reeglid kohati kärpisid kohtunike õigusi.