Eesti malekohtunike ajaveeb

Mängime välku

2012-02-01T02:01:00.000-08:00

8 aastat järjest tegelesin veebruari algul Eesti kabe meistrivõistlustega. Tänavu jõudsid Laagri maletajad kutsumisega ette ja nii olen eeloleva nädalavahetuse hoopis Laagris (et täpne olla, siis olin seal mullugi, kuna osavõtjate vähese arvu tõttu sai kabe rutem läbi). Kiirturniirile lisaks peetakse tänavu ka välkturniir. Välku ju eriti palju ei mängita (kuigi mullu õnnestus tegutseda Eesti meistrivõistlustel ja kabes koguni Euroopa MV-l), nii et kohtunikul tuleb enne turniiri algust selgeks teha, kuidas toimida. Võtsin kõigepealt läbilugemiseks IA Tkatśovi nädal tagasi ilmunud materjali "Välgust kiirustamata", arvestades ühtlasi, et kõike ei saa me teha täpselt nii, nagu tehakse idanaabrite juures.

Eelkõige on ka välk ikkagi male ja siin kehtivad tavalised reeglid. Kui me ülimalt nappideks muutunud välgu reeglitest midagi ei leia, siis peaksime seda otsima kõigepealt kiirmale ja siis ehk isegi tavamale reeglitest.
Puudutatud - käidud. Tehtud käiku enam muuta ei saa, ka siis mitte, kui sul on kell veel vajutamata. Seisu kolmekordse kordumise ja 50 käigu reeglit me ilmselt kasutada ei saa. Tõsi küll, kui partiisid transleeritakse ja see juhendis kirjas on, siis võib ka nende alusel viigi fikseerida. Ei kehti ka viigi taotlemise võimalus art. 10.2 alusel. Venelased leiavad siin, et küll võib viigi fikseerida, kui laual on igavene tuli või surnud seis. Aga see peab siis ka täiesti selge olema.

Kella asendi määrab tavaliselt kõigis mänguliikides kohtunik. Välgus on Vene reeglid veidi paindlikumad: kohtunik määrab selle, kuhupoole vaatavad kellade numbrilauad, seejärel aga otsustab mustadega mängija, kuhupoole ta istub. Ta võib ju kasvõi vasakukäeline olla.
Üks asi, kus Venemaa reeglid üldkasutatavatest erinevad, on see, et seal ei lubata käia enne, kui mängija kell pole veel käigustatud. FIDE reeglite järgi on mängija käigul niipea, kui vastase käik on laual tehtud.

Mängida tuleb ühe käega. Loomulikult kontrollib kohtunik enne vooru algust kõigis partiides nii algseise kui ka kellanäite. Määrustevastase käigu tegemisel võib vastane kohe partiivõitu taotleda, aga seda saab teha vaid oma käigu tegemiseni (mulle endale näib siin venelaste variant "oma malendi puudutamiseni" loogilisem olevat - lihtsalt seda on parem kontrollida).
Enne kellavajutust on määrustevastase käigu tegijal õigus oma käigu parandamiseks (muidugi arvestades puudutatud-käidud reeglit). Kui vastane on juba oma käigu teinud, siis jääbki määrustevastasus parandamata. Hilisem märkamine ei loe midagi.

Kelli käikude vahepeal puudutada ei tohi. Ka sõrme ei tohi hoida kellanupul ega selle kohal.
Kellade löömise eest on venelastel ette nähtud kindlad karistused: esimene kord hoiatus, aga kui vastase nooleke peaks seejuures langema, siis antakse talle üks minut juurde, teine rikkumine lisab igal juhul vastasele minuti, kolmas aga toob kaotuse. Küllap võiksime meiegi art. 13.4 tuginedes selliseid karistusi rakendada, küll kipub aga elektronkellade reguleerimine liiga palju aega võtma. Edasised rikkumised võivad viia turniirilt kõrvaldamisele.

Paigast nihutatud nupp tuleb korda seada oma ajast. Kui mängija on enne seda kellad ümber lülitanud, seiskab vastane kellad ja kutsub kohtuniku. Seis seatakse korda ja vastane saab endale ühe lisaminuti.
Partii võiduks on vaja matti või vastase alistumist nagu ikka. Kui nooleke vastase kellal kukub enne, kui partii on teisiti lõppenud, on vaja, et mängija märkaks seda ja seiskaks oma kella, enne kui sellelgi on nooleke kukkunud, samuti et oleks piisav matistamismaterjal, mis tähendab, et on võimalik jõuda seisuni, kus tegemist oleks ühekäigulise matiga (olgu siis kasvõi seis, kus ajaületajal on kuningas ja lipp, vastasel aga kuningas ja ettur).

Viigile viib patt, partiiaegne kokkulepe, mõlemate noolekeste kukkumine, kui ajaületusest õigel ajal ei teatatud, igavene tuli, surnud seis või ajaületus vastasmängija matistamismaterjali puudumisel. Surnud seisu kohta tuuakse näide:
valged: Kg2, Eb5, d5, e4, g4 ja h4 (6), mustad: Ke7, Og7; Eb6, d6, e5, g5 ja h6 (7).
Valge mängib siin 1.h5. Oluline, et etturid oleksid teist värvi väljadel kui vastase oda.

Kohtunik ilma kutsumata partiisse ei sekku. Ta ei fikeeri määrustevastaseid käike ega ajaületusi, kui juhend seda ette ei näe. Küll sekkub ta mõlemapoolse ajaületuse korral. Ka kellade kallale läheb kohtunik ainult vaidluse korral, siis, kui mõlemad paluvad tal seda teha või selleks, et rikkis kella asendada.
Pealtvaatajad ja teiste partiide mängijad ei tohi partiisse sekkuda ega selle juures rääkida. Kui pealtvaataja juhib tähelepanu langenud noolekesele, võib kohtunik lasta mängida uue partii (?). Võimalusel võib ta ka partii teise ruumi üle viia, sekkunud pealtvaataja aga alatiseks (?) turniirisaalist eemaldada.
Kohtuniku otsused on lõplikud, kellelegi kaebusi esitada ei saa. Karistusi peaks tema käsutuses olema piisavalt.
Lembit

Mis loeb?

2012-01-29T01:04:00.000-08:00

Just sellise pealkirja panin oma kommentaarile ka täpselt 7 kuud tagasi. Tookord oli juttu matistamisele järgnenud viigilepingust. See, mis ikkagi peaks lugema, kui sündmused malelaual toimuvad ühes järjekorras, märgatakse neid aga hoopis teistpidi, jääb kohtunike jaoks alaliseks küsimuseks. Kahes viimases Schach-Zeitungi numbris on sellega tegelnud ka FA Jürgen Kehr.

Aluseks on juhtum mingitelt Saksimaa meeskonnavõistlustelt. Ühes partiis on suur vastastikune ajapuudus, kohtunikku laua juures pole. Kui ajapuudus on läbi, näeb must, et tal on terve vanker vähem ja loomulikult annab ta partii alla. Valge märkab nüüd, et oli oma viimase käiguga vastase patti pannud, ja paneb nupud kähku algseisu. Veidi hiljem ütleb üks meeskonnakaaslane mustale, et oli patt, ning see nõuab nüüd partii viigiks tunnistamist.

Koodeksi art. 5.1 järgi lõpetab partii alistumine, art. 5.2 järgi patt. Kummalegi prioriteeti ei anta. Saksimaa kohtunike arvamused partii tulemuse kohta jagunesid
5:5. Kaotuse fikseerimine oleks edasiste probleemide vältimiseks olnud lihtsam. Ja mis siis, kui patt oleks alles hiljem kodus avastatud? Ja kas võis pealtvaataja üldse asjale tähelepanu juhtida? Male on indiviidide mäng, siin otsustavad kõike eelkõige mägijad ise. Tolle partii luges peakohtunik siiski viigiks. Valge protesteerima ei hakanud, sest matśi tulemus oli niigi selge.

Mis puutub kõrvalisse sekkumisse, siis seda keelata ei saanud. Patiga sai partii otsa, nii et sekkumine ei toimunud partii ajal, vaid alles pärast seda. Isegi alistumine oli selleks hetkeks juba möödas. Alistumine sündis siin küll pärast partii faktiliselt teistsugust lõppu ja oleks pidanud seetõttu olema tähtsusetu. Sellel hetkel seda aga veel keegi ei teadnud.

Koodeksi eessõna ütleb, et kui koodeksi mingi artikkel asja täpselt ei reguleeri, peaks jõudma õige lahenduseni samas dokumendis analoogiliste olukordade uurimisega. Kehr valib selleks langenud noolekesest kõneleva art. 6.8, kus on vaja, et selle teeks kindlaks kohtunik või emb-kumb mängijatest. Talle ei meeldi ajuti rakendatav põhimõte "matt (patt) loeb enne", millega matti tuleks ajaületusele eelistada. Tema arust oleks antud juhul patt lugenud vaid siis, kui seda oleks ka märgatud. Art. 5.1 ja 5.2 olukorrad erinevad art. 6.8 omadest. Esimesel juhul ei saa vastu vaielda, kui mängija kohe pärast alistumist võitjat õnnitleb, teisel juhul aga peaksid pealtvaatajad ootama, kuni artiklites märgitud asjaosalistest keegi asja märkab.

Selles partiis oli Kehri arvates otsustavaks alistumine, patti märgati liiga hilja ja pärast partiid enam viiki leppida ei saa. Oleks kohtunik paigal olnud ja kohe pärast patti viigi fikseerinud, oleks see lugenud. Toob veel näite, kus ta oli keeldunud kahe sõbranna partiis viigi fikseerimisest pärast seda, kui üks oli teisele ilusa mati pannud.

Reageeringud Kehri artiklile näitavad, et päris 100% toetajaid tema seisukohad siiski ei kogunud. Oli neidki, kes ikka uskusid, et loeb see, mis tegelikult enne juhtus.
Toodi veel paar sellist näidet. Mustadega mängija lööb lipuga etturi ja ütleb "matt".
Vastane annab alla, malendid pannakse algseisu. Siis märgatakse, et matti polnud, lipu võis maha lüüa. Arvesse läks aga kätesurumine ja 0:1. Kuni alistumiseni siin keegi sekkuda ei tohtinud, ka mitte kohtunik.
Välkmale. Valge teeb määrustevastase käigu, jätab kuninga tulle ja vajutab kella. Must taotleb võitu, valge ka, sest näeb, et musta nooleke on langenud. Punkt läks mustale kui esimesena taotlenule. Välgus viib ju määrustevastane käik kaotusele.

Sirvin oma väljakirjutuste kausta. Śotlaste Arbiter Guide´st leian: Mängijal, kes on alistunud ja märkab siis, et on patis või pannud mati, pääseteed pole. Kui oled nõustunud ebakorrektse matitaotlusega, oled kaotanud.
Muidugi on partii korrektse tulemuse fikseerimiseks kõige kindlam see, kui mängijad kirjutavad alla partiiprotokollile, kuhu kantakse ju ka partii tulemus. Siis on selge, et partii on läbi.
Aga ega täit kindlust tõstatatud küsimustes ikka ole.
Lembit

Veel Chesscafest

2012-01-25T01:13:00.000-08:00

Veel mõnest viimases Chesscafes käsitletud küsimusest.
Tśehhi ekstraliiga võistlused. Ajakontrolliks 1 tund 30 min. 40 käigule, seejärel 30 minutit lõpuni. Iga käiguga lisandub 30 sekundit. Kui valge on teinud 49 käiku, näitavad numbrid tema kellatablool 0:00. Mõni minut hiljem esitab ta protesti, kuna teisel perioodil pole iga käiguga aega lisandunud. Arvutused näitavad, et protest oligi põhjendatud. 9 käiguga oleks pidanud talle lisanduma 4 minutit 30 sekundit. Kas aga pärast ajaületust enam protestida saab?

Ega saagi. Protestid kellade ebaõige töötamise kohta tuleb esitada partii ajal, ajaületusega partii lõppes. Art. 6.10b ütleb: "Kui partii ajal leitakse, et ühe või mõlema kella algnäidud polnud õiged, seiskab emb-kumb mängijaist või kohtunik otsekohe kellad. Kohtunik seab õiged algnäidud ning korrigeerib aegu ja käiguloendurit. Õigete näitude määramisel tegutseb ta oma parema äranägemise järgi." Selliste keeruliste ajakontrollide puhul peaksid ka kohtunikud tähelepanelikult kelli jälgima. Analoogiline kontroll oli näiteks ka viimasel Eesti-Soome matśil. Seal oli teiseks perioodiks ette nähtud küll vaid 15 minutit. Kui iga käiguga peab lisanduma 30 sekundit, peaksid ju kõik rehkendused üsna lihtsad olema.

LAV-ist tuli küsimus, kas taotluse esitamine määrustevastase käigu kohta hõlmab ka taotlust oma või vastase malendi puudutamise kohta või tuleb see taotlus eraldi esitada.
Asja reguleerib teatavasti koodeksi art. 7.4a. Samas artiklis on toodud ka viited artiklitele 4.3 ja 4.6, mis käsitlevad malendite puudutamist. Kui mängija teeb määrustevastase käigu, peab ta selle malendiga käima, kui see on võimalik. Kui esimesena puudutati vastase malendit, tuleb see lüüa. Kui on ebaselge, kumba malendit puudutati esimesena, loetakse olulisemaks oma malendi puudutamine.

Kui näiteks valge teeb pika vangerduse ja väli d1 on mingi musta malendi tules, siis tuleb käia kuningaga. Võimalik on ka lühike vangerdus. Kui kuningal käiguvõimalust pole, siis võib teha mistahes käigu. Kuivõrd vangerdus loetakse kuningakäiguks, siis ei saa nõuda käiku a1 vankriga.
Kõik see on koodeksiga reguleeritud. Nii et kui tegemist on määrustevastase käiguga, siis pole vaja mingit eraldi taotlust selle kohta, et seejuures on mingeid malendeid puudutatud.

Ega see reeglite sõnastamine nii lihtne olegi. Kiirmale reeglite art. A4 ütleb praegu: "Kui kuninga ja lipu asend on ära vahetatud, pole vangerdus sellise kuningaga lubatud." Kuu aega tagasi leidis üks itaallane (ka meie 21.XII Uuest Chesscafest), et kuivõrd ka kuningas ja oda võivad olla ära vahetatud, siis võiks see lause kõlada hoopis "Kuninga ebaõige asendi korral pole vangerdus sellise kuningaga lubatud." Geurt nõustus. Nüüd aga juhitakse tähelepanu sellele, et ka vanker võib paigast ära olla. Nii et veel õigem oleks ilmselt "Kuninga või vankri ebaõige asendi korral pole vangerdus lubatud."

Ja veel üks Dominikaanis tõstatatud probleem. Mängitakse 5-minutilist välkpartiid. Kummalgi on lauale jäänud vaid kuningas ja vanker. Aega on valgel jäänud vaid 4 sekundit, mustal tervelt 30. Valge taotleb viiki, kuna must võidukatseid ei tee.
Siin oleneb tulemus mitte ainult malendite, vaid ka kohtunike arvust. Kui on tegemist küllaldase järelevalvega (igal laual on omaette kohtunik), siis võib kohtunik art. 10.2 järgi viigi fikseerida. Kui kohtunikke on vähem, siis pole midagi teha, sest art. 10.2 ei kehti ja must võib rahumeeli mängida, kuni valge aja üle laseb.
Lembit

Ameerika reeglitest

2012-01-22T02:05:00.000-08:00

Eelmises kommentaaris pöörasime peamise tähelepanu Venemaa reeglite erinevusele FIDE omadest, täna siis USA-s kehtivatele. Nii nagu viimane Chesscafegi. Seal oli algatajaks üks ameeriklane, kes polnud rahul reeglite komitee (RC) esimehe vastusega talle esitatud küsimusele. Jutt oli nimelt sellest, kas mängija peab andma vastasele oma partiiprotokolli, kui see seda näha tahab. Geurti vastus oli eitav, veel enam: mängija võib oma protokolli vastase eest isegi varjata.

FIDE reeglid siin tõepoolest mängijat millekski ei kohusta, ameeriklane leiab aga, et oleks tulnud tingimata ära öelda see, kuidas USA reeglites asja tõlgendatakse. Nimelt võib nende järgi vastane partiiprotokolli laenata siis, kui kummalgi jääb järgmise ajakontrollini vähemalt 5 minutit ning protokolli laenaja kell peab käima senikaua, kuni ta protokolli tagasi annab. Palve täitmine pole küll kohustuslik, aga kui mängija seda ei tee, võib mängija pöörduda turniiri direktori (kohtuniku) poole ja ikkagi protokolli saada. Tuleb lähtuda põhimõttest, et mõlemal mängijal oleksid partiiprotokollid iga hetk korras.

Üks asi on sisuline lähenemine küsimusele. Minu arust on partiiprotokollid tüli põhjustajaks olnud vaid haruharva ja tavaliselt on vaid üksikuil kordadel keeldutud oma protokolli vajadusel vastasele ulatamast. Koodeksi sissejuhatus lubab igal föderatsioonil rakendada detailsemaid erireegleid, aga vaevalt tasub igas vastuses öelda, kuidas mingil maal toimitakse. See võib tekitada vaid asjatut segadust ja vaevalt on meiegi maleliit saatnud RC esimehele oma erireegleid.

USA reeglite viimane täisversioon pärineb aastast 2003. Sealse maleliidu veebilehel seisab veel tervelt 34 lehekülge muudatusi. Täielikku kehtivat testi alla laadida pole võimalik.
Olgu siinkohal vaid mõned näited, kuidas USA reeglid FIDE omadest erinevad.
Määrustevastaste käikude korrigeerimiseks ei anna FIDE reeglid mingit tähtaega. Kui aga kunagi partii ajal leitakse, et kusagil on määrustevastane käik tehtud, tuleb selle seisu juurde tagasi pöörduda ja teha reeglitele vastav käik. Kuna mul tervikteksti kasutada polnud, ei saanudki ma täpselt aru, kui kaua ameeriklased käike korrigeerivad. Nende artikli 11.a järgi taastatavat määrustevastase käigu eelne seis siis, kui selle käigu tegemisest pole möödunud rohkem kui 10 käiku, artikli 16D järgi jäävat aga määrustevastane käik püsima juba siis, kui vastaspool on pärast seda teinud ainult 2 käiku.

Välkmales, kus kehtivad kiirmale reeglid, võivad meil noolekese langemise kindlaks teha nii mängijad kui ka kohtunik (art. 6.8), USA-s aga kohtunik omal algatusel oma nina vahele pista ei tohi.

Kui algseisus on kuningas ja lipp oma asendi vahetanud, siis mingit vangerdust teha ei saa (art. A4), USA-s aga võib sel juhul toimuda lühike vangerdus liputiivale ja pikk vangerdus kuningatiivale.
Meil võib enne 3 käigu sooritamist esitada kaebusi seoses malendite vale asendi, malelaua paigutuse ja kellanäitudega, USA-s piisab vaid mõlemalt poolt ühe käigu tegemisest, et partii jätkuks.

Partii üleskirjutamiseks kehtib meil ametlikult vaid algebraline notatsioon, USA-s pole välistatud ka kirjeldava notatsiooni kasutamine (mis muidu juba 80-ndatest aastatest keelatud) või isegi märkimise usaldamine arvutile. Kui aga käigud kirjutatakse paberile, pole tähtis, kas seda tehakse enne käigu tegemist või pärast seda. Meil võib art. 8.1 järgi käigu üles kirjutada alles pärast selle tegemist malelaual.
Loomulikult olid need vaid mõned näited erinevustest.

Nii et tänavu septembris FIDE kongressi ajal toimuvat RC koosolekut võib huviga oodata. Kõigepealt seda, ka koodeksit üldse revideerima hakatakse, nagu seda tavaliselt iga 4 aasta järel tehtud on, või püütakse teksti mittemuutmisega teha koodeksist võimalikult stabiilne dokument, nii et praegused reeglid jääksid kehtima ka pärast 1.juulit 2013. Teiseks on aga oodata hinnangu andmist USA ja teiste selliste rikide malemäärustele, mis rahvusvahelistest tunduvalt erinevad.

Mis puutub aga USA-s peetavatesse võistlustesse, siis küllap on neid sealgi igasuguseid. Selles Chesscafes ei jää näiteks IM Taylor põrmugi rahule novembris Los Angeleses peetud Metropolitan-12 rahvusvahelise turniiri korraldusega.
Mõned näited kaebustest: Peakohtunikku polevat turniiri jooksul kordagi mängusaalis näha olnud. Enamasti panid mängijad ise oma kellad käima ja mängisid järelevalveta. Viimases voorus jäänud korraldaja magama ja hakanud kõvasti norskama. Paar ühe poole ilmumatajäämise tõttu toimumata partiid olevat hiljem salapäraselt viigiga lõppenud. Üks mängija kuulanud kõrvaklappide kaudu nii valjusti muusikat, et see olevat vastast seganud. Viimase vooru algus ajakavas ei langenud kokku tegeliku algusega. Lisaks veel suured probleemid tualetiga, mis sundis lõpuks 9.korruselt esimesele laskuma. Igatahes lubab kirja autor kohe mängimisest loobuda, kui ta jälle kohtunikuta turniirile satub.
Ei taha teise riigi tegemisi kommenteerida, ka Geurt hoidub sellest. Kindlasti on sealgi igasuguse korraldustasemega võistlusi ja hinnangud võivad ka subjektiivsed olla. Loodetavasti meie kohtunikud taolisi olukordi väldivad.
Lembit

Ühtsus oleks hea

2012-01-18T01:50:00.000-08:00

Toosama IA Tkatśov, oma ametipostilt ehk praegu Venemaal tähtsaim kohtunik, kellele toetusin oma eelmises kommentaaris, on hakanud sealse maleföderatsiooni kodulehel vastama mitmesugustele malekoodeksit ja muid reegleid puudutavatele küsimustele. Kindlasti hea ettevõtmine. Aga siiski, veidi ettevaatust!

Ühes küsimuses kurdab mängija, et välku mängides on vastane püüdnud korduvalt tema ajast käia, see on enne, kui ta oli jõudnud kella vajutada. Tema oli arvanud, et koodeksi art. 6.7 järgi ei tohi vastane oma malendit puudutada enne, kui ta on jõudnud kella vajutada. Kuidas tuleks vastast karistada?
Ja järgneb vastus: Teil on ABSOLUUTSELT (just selliste suurte tähtedega see trükitud oligi) õigus. Tulevat kohe seisata kellad ja pöörduda kohtuniku poole, kes võib koodeksist välja otsida mistahes karistuse, kasvõi partii kaotatuks tunnistamise. Aga samuti võidavat üldse Venemaa territooriumil mängimine teatud ajaks ära keelata.

Häda on eelkõige selles, et Vene koodeksitõlge ei tee selget vahet käigu tegemise ja sooritamise vahel, millele juhtisin tähelepanu ühes oma kommentaaris peagi pärast selle tõlke ilmumist. Nii et ärge laske end võõrastest materjalidest eksitusse viia. Niipea, kui vastane on käigu laual teinud, on vastamise kord teie käes. Teie käigule võib siis järgneda mõlemapoolne kellavajutus.
Otseselt see asi meid muidugi ei puuduta, naaberriigi mängijaid aga küll. Tkatśovi kommentaaridest (mitte ainult toodud näitest) lähtudes on minu kunagine hea tuttav IA Igor Vereśtśagin pannud ühel teisel internetilehel oma pikemale artiklile lausa hävitava pealkirja "Kas kohtunike arulagedusel on piiri?"

Jättes kõrvale kohtunikevahelised vaidlused üksikküsimuste üle, on selle artikli põhimõte aga täiesti selge - reeglid, mille järgi malet mängitakse, peaksid olema igal pool ühesugused. Igor väidab, et nõukogude ajal olevat NSVL koodeks vastanud 99% ulatuses FIDE omale, seejärel olevat aga põhimõtteliselt otsustatud needki allesjäänud erinevused kaotada.
Minu arust oli mainitud protsent küll märksa väiksem. Mul tuli 70-80-ndatel aastatel juhtida rahvusvahelisi turniire üsna mitmetes NSVL linnades ja igal pool tuli reglementi kirjutada, et turniir mängitakse FIDE reeglite järgi, mille parajasti kehtiva variandi kättesaamine oli ise juba omaette probleem. Hiljem näib aga, et idanaabrite juures on võetud suund pigem erinevuste suurendamisele kui vähendamisele.

Suurimad erinevused FIDE ja omamaiste reeglite vahel on praegu USA-s, nii et kui internetistki mingeid sealseid arutelusid jälgida, pead endale kõigepealt selgeks tegema, mis nende reeglites seisab. See tekst oli mul juba valmis, kui avasin tänase Chesscafe. Üllatavalt on sealgi Geurt Gijssen põhiliseks arutlusaineks võtnud sama teema - reeglite erinevuse, seda USA näite varal. Seetõttu on meilgi ilmselt mõtet pühendada samale asjale järgmine kommentaar. Liiati on järgmine FIDE kongress jällegi "koodeksikongress", kust võib oodata nii üht- kui teistpidi otsuseid.

Venemaal aga kehtestas mullu 21. novembril Spordi- ja Turismiamet spordiala "male" reeglid. Nüüd ei lange ka artiklite numbrid enam FIDE omadega kokku. Üksikasjalikult on artiklite kaupa erinevusi vaadelnud Igor juba mainitud artiklis. Ta küsib: "Kas tahetakse jätta oma jälg ajalukku või kuidagi oma palka õigustada?"
Ehk polnud selles kontekstis ka meie otsus FIDE malekoodeksi rakendamisest Eestis kõige targem. Aga FIDE koodeksit peame ikkagi primaarseks. Kui mingit märget võistlusjuhendis pole, tuleb meil sellest koodeksist täpselt kinni pidada.
Kõige parem oleks siiski, kui kõikjal mängitaks samade reeglite järgi.
Lembit

Kolmekordne kordumine

2012-01-15T01:11:00.000-08:00

Võtan sedapuhku aluseks IA Aleksandr Tkatśovi artikli. Tkatśov on Venemaa Maleföderatsiooni aseesimees ja selle tehnilise direktsiooni juht, seetõttu naaberriigi kõrgeim kohtunikutöö eest vastutav ametimees.
Sotśis peeti Venemaa noorte meistrivõistlusi. Seis oli kordunud kolm korda. Üks poiss tõstis käe, kutsus kohtuniku ja seletas talle olukorda. Oli kindel, et fikseeritakse viik, kuid kohtunik kordumist ei märganud ja laskis partiil jätkuda.

Võimalik, et kohtunikul polnud lihtsalt kogemusi. Kui turniiril oli mitmeastmeline juhtimissüsteem, oleks tulnud nüüd kutsuda pea- või vanemkohtunik. Kohtunik oleks samal ajal pidanud tagama laual oleva seisu, käigukorra ja kelladel oleva mõtlemisaja puutumatuse. Seis ja kellaajad on soovitav üles märkida. Naaberlaual oleks siis tulnud koos mängijatega partii avakäigust peale läbi mängida. Kui taas jõutakse laual oleva seisuni, siis pöörata tähelepanu sellele, kumma poole käik parajasti on. Nii otsustatakse, kas seis on kordunud või mitte, see teatatakse mängijatele, kellele põhjendatakse ka otsuse õigsust.

Sotśi partiis kirjutati pärast partiid protokollidele alla. Poiss läks siis oma treeneri juurde ja näitas talle partiid. Treeneri arvates oli ikkagi tegemist seisu kolmekordse kordumisega. Nüüd siis mindi peakohtuniku juurde. See uuris protokolli ja nentis samuti, et kordumine on aset leidnud. Ütles, et apellatsioonikomitee (AC) kätte pole asja ilmselt vaja anda, sest see on niigi selge, ja lubas tulemust muuta.

Koodeksi art. 8.7 ütleb: "Partii lõpul kirjutavad mõlemad mängijad alla mõlemale partiiprotokollile, märkides ära partii tulemuse. Isegi siis, kui see on vale, jääb see tulemus kehtima, kui kohtunik ei otsusta teisiti."
Tkatśovi arvates pole mängija kohustatud alla kirjutama, kui ta pole märgitud tulemusega nõus. Ise olen küll soovitanud ka sel juhul alla kirjutada, aga kandes sinna vastaspoole arvates õige tulemuse ja kirjutades sinna ka põhjenduse. Nii saaks seda arvestada protestimisel.

Õhtul saadi aga teada, et vastane on esitanud apellatsioooni. See rahuldatigi, kuigi ei antud mingit seletust selle kohta, miks ei kutsutud koosolekule teist osapoolt ega isegi teatatud sellest. Allkiri partiiprotokollil tähendavat nõustumist tulemusega, mida enam ümber ei vaadata. Mängijad saavad AC poole pöörduda alles peakohtuniku otsuse peale.

Vene reeglid ütlevat, et mängija võib vaidlustada peakohtuniku mistahes otsuse, kui taotlus esitatakse kirjalikult koos kautsjoni tasumisega ja mitte hiljem, kui juhend või reglement seda ette näeb. Apellatsiooni läbivaatamisel tuleb ära kuulata mõlemad osapooled. Otsuse langetab aga AC oma kinisel istungil ja see on lõplik.
Sotśis teatas peakohtunik avalikult, et ta pole AC otsusega nõus. Sellest said kannatajad veidi lohutust, kuigi praktilist kasu sellest küll polnud.
Vene reeglite järgi võib peakohtunik need kohtunikud diskvalifitseerida, kelle langetatud otsused muudavad võistluse tulemusi. Karistus on jõus selle võistluse lõpuni ja tühistub alles aasta pärast võistlust.

Nagu Vaadeldaja veebilehest näha, on pärast Kalevi võistlusi vaidlustatud isegi minu kohtunikulitsentsi olemasolu. Esialgu seda vist küll veel keegi ära võtnud pole, kuigi oleks muidugi hea, kui selliseid võistlusi juhiksid kõrgema litsentsiga kohtunikud. Aga see on juba hoopis teine küsimus.
Lembit

Küsivad hispaanlased - 3

2012-01-11T01:18:00.000-08:00

Täna siis viimased Hispaania mulluste kohtunikueksamite I osa küsimustest.
21. Milline on mänguala õige definitsioon? -
Mänguala hõlmab mängukohta, puhkeruume, kehakinnituse paika, suitsetamiskohta ja teisi kohtuniku poolt määratud ruume.

22. Missuguseid karistusi võib kohtunik rakendada? -
Hoiatada, suurendada vastasmängija kulutamata aega, vähendada süüdlase kulutamata aega, lugeda partii kaotatuks, vähendada süüdlase poolt selles partiis saadud punktide arvu, suurendada vastase poolt saadud punktide arvu, kõrvaldada mängija võistlustelt.

23. Toimub rahvusvvaheline kiirturniir. Igale 2 lauale on 1 kohtuniik. Partii ajal selgub, et algseis polnud õige. Kuidas asja parandada? -
Annulleerida see partii ja mängida uus.

24. Millal võib kohtunik kiirmales ise sekkuda? -
Võib osutada mõlema noolekese langemisele.

25. Millised toodud konstateeringutest kehtivad välkmales? -
Kui on tegemist küllaldase järelevalvega, rakendatakse võistlusmäärusi ja art. A2 (pole vaja käike üles kirjutada).

26. Kuidas peaks nägemispuudega mängija oma käike üles kirjutama? -
Braille´i kirjas, tavalises notatsioonis või magnetofonilindile lugedes.

27. Mis on male960? - Malendite algseis määratakse loosiga.
28. Millal avatakse salakäiguga ümbrik? -
Ainult siis, kui on kohal salakäigule vastav mängija.

29. Millised toodud konstateeringutest on õiged? -
Vahetatud värvidega alustatud partii jätkub, kui kohtunik ei tee teistsugust otsust.

30. Mis on ebaõige? - See, et kohtunik võib alati partiisse sekkuda.

Hispaania eksamilt lihtsalt ei pääse. Eksamil on veel olemas ka II ja III osa.
II osas tuleb kõigepealt kirjutada ülevaade rahvusliku arbitri nimetuse saamiseks esitatavatest nõuetest, selleks vajalikest oskustest ja kogemustest, neid reguleerivatest eeskirjadest ning arvestatavatest turniiridest.

Seejärel on toodud ühe śveitsi süsteemis turniiri tabel. Üks mängija on jätnud tervislikel põhjustel viimased 3 partiid mägimata. Tuleb määrata turniiri lõplik paremusjärjestus, kasutades kohtade jagamisel nii Bergeri süsteemi kui ka võitude arvu.
Siis on toodud selline seis: Kh1, Vg1 - Kf2, Vb2, Re1. Viimane löömiskäik on olnud 63 Vxb2. Nüüd kirjutab valge protokolli käigu 113. Vg8 ja taotleb siis viiki. Olete selle partii kohtunik. Mida otsustate?

4. punktis on juttu suurest ajapuudusest 1-tunnise kontrolliga mängitavas tavapartiis. Kohtunik jälgib partiid. Valge nooleke langeb. Kohtunik ei sekku, vaid jätkab vaikselt partii jälgimist. Paar käiku hiljem teeb must määrustevastase käigu. Valge esitab selle kohta taotluse, ka must esitab nüüd taotluse ajaületuse kohta. Vaja on hinnata kohtuniku tegevust selle juhtumi korral. Milline otsus tuleks selles olukorras teha? Põhjendada.

5. punktis on küsimus piiratud loosimise korraldamisest liigasüsteemis (mitmed mängijad ei tohi millegipärast viimastes voorudes omvahel kohtuda). Praktiline näide ja kohtuniku toimimise seletus.

Eksami III osas on jällegi toodud ühe śveitsi süsteemis turniiri tabel. Kõigepealt tuleb seal määrata järjekordse vooru malendite värvid, seejärel aga teostada viimase, 7. vooru paarimine. Üks mängija lahkub turniirist, see jäetakse paarimata. Loomulikult tuleb kõike põhjendada.
Lembit

Kalevi võistlustelt

2012-01-08T12:05:00.000-08:00

Aasta tagasi kirjutasin kommentaaris Kalevi Kerese-turniiri kohta positiivselt, et juhtimine on üle läinud meie nooremale kohtunike generatsioonile. Ka aastavahetuse kirjaridades märkisin, et aeg on juba asju lõpetama hakata. Tänavu vajati millegipärast jälle mind. Pean seda 20. ehk juubeliturniiriks, arvates, et olen kõigil senipeetutel tegutsenud. Korraldajate arvates oli see juba 21., eks nad siis tea paremini.

Mis oli tänavu teisiti? Mängupaik nagu mullugi Viru hotellis. Kahe ja poole päevaga on tavaliselt mängitud śveitsi süsteemis eelturniir(id) ja ringsüsteemis finaal(id). Hiljem hakkasid turniiri eelpäevadel toimuma koolide ja firmade turniirid, mullu Karpovi simultaan. Tänavu leidis aset aga hoopis suurem üritus - Eesti-Soome 50 laual ja see mahutati selle 2,5 päeva sisse. Tulemuseks said teine ja kolmas päev väga pikad. Õhtuses telesaates kurtsid suurmeistrid, et 8 tundi kestnud mängupühapäev oli neile üsna pingutav, küllap kohtunikele ka. Mis puutub kohtunike arvu, siis mullu oli see ilmselt rekordiline. Igatahes eelturniiril tuli mul siis hoolitseda vaid 6 ja finaalturniiril üheainsa laua eest. Tänavu olid korraldajad läinud vastupidisesse äärmusesse, kohtunike arv oli tõepoolest viidud miinimumini.

Olin arvamusel, et aega hakkavad venitama iga käiguga lisanduvad 10 sekundit (ehk piisaks 5-stki). Tegelikud hädad olid hoopis hullemad. Selle, mis juhtus valikturniiril, võiks paigutada kohtuniku õudusunenägude rubriiki. Kõigepealt selgus, et printer ei tööta, aga ligi 90 mängija vastaste selgitamine, kirjapanek ja teatavakstegemine oli üpris töömahukas ja aeganõudev protsess. Igatahes hilines juba II vooru algus võrreldes ajakavas väljakuulutatuga tervelt 40 minutit. Õnneks hiljem vahe ajagraafikuga küll ei suurenenud. Edasi nägi ajakava ette, et avapäeval mängitakse 5, teisel päeval aga 2 vooru. Pärast mõningaid ponnistusi selgus, et selle programmiga ei saa päevas üldse üle 4 vooru paarida (küsimus oli vist litsentsimaksude tasumises). Nii jäi vaid võistlejate ees vabandada ja paluda, et nad järgmisel hommikul juba kell 9 mängulaudade taga oleksid (peale paari erandi olidki). Nii kulges esimene turniiripäev parajas segaduses.

Ükskõik, kellest asjad sõltusid või kes konkreetselt süüdi oli, peab kõige turniiril toimuva eest vastutama peakohtunik. Pean pealegi tunnistama, et ega ma päris rahulikuks jääda ei suutnud, kuigi kohtunikutöö kogemusi peaks ju nagu üksjagu olema. Ega me vist head muljet külalistele oma korralduslikust küljest küll ei jätnud, kuigi otsesest pretensioonide esitamisest hoiduti.

Kasutatud paarimissüsteem tundus ka mõneti kummalisena. Mitmed mängijad juhtisid näiteks tähelepanu sellele, et arvuti on punktigrupi kõrgeima reitinguga mängija üle viinud hoopis madalamasse punktigruppi. Käsitsi niimoodi ju küll ei paariks. Küll aga pidin mängijate pretensioonid tagasi lükkama. Ei leidnud, et ühtki śveitsi süsteemi kirjapandud põhiprintsiipi oleks rikutud. Kui seda aga tehtud pole, siis pole ka kohtunikul mingit õigust sekkuda.

Eesti-Soome matśi korraldasin esmakordselt juba 1965. Need on alati olnud huvitavad ettevõtmised, nii seekordki, kahju vaid, et põhjanaabrid olid toonud siia nõrgavõitu koosseisu, nii et matśivõitjas polnud algusest peale kahtlust. Ehk peaks selliste massiliste matśide puhul, eriti kui samal päeval on veel teisigi üritusi, valima sellise ajakontrolli, mida oleks võimalikult lihtne kelladele seada. Seekord oli valitud see kaheastmeline, mida tavapäraselt on kasutatud Eesti võistkondlikel. Selle seadmine võtab aega ja eksimised pole võimatud. Tõsi küll, sedapuhku ilmnes vaid ühes partiis, et teises ajakontrollis juurdetulevat aega tegelikult ei lisandunud. Kuivõrd aga mängulaudade taha vajati nii kohtunikke kui ka korraldajaid, siis sel päeval jõudis kohtunike arv küll võimaliku miinimumini. Tervikuna õnnestus aga teine päev kindlasti paremini kui esimene.

Viimasele päevale jäi siis juba mainitud pikk finaalturniir. Kuivõrd toimisime kolleegiga kahekesi, siis oli võimalik ka sel aastal rakendada küllaldase järelevalve põhimõtet, mis tähendas, et partiisid mängitakse mitte kiir-, vaid tavamale reeglite järgi. Kui möödunud aastal kirjutasime kohtunikega kõik partiid igaks juhuks üles, siis kahe partii kirjutamine oleks kohtunikust pigem sekretäri teinud ja seetõttu loobusin sellest ning lootsin vaid arvutiekraanile. Õnneks ebameeldivaid tagajärgi see endaga kaasa ei toonud.
Tõsi küll, arvuti reageerib kõigele väga tundlikult. Ühes partiis kukkus paar nuppu ümber ja kuigi need kohe püsti said, siis käike selles partiis enam ekraanile ei ilmunud. Ja paaril korral püüdis arvuti pakkuda partiile viigilist tulemust veel enne, kui mängijad selles ise kokku leppisid. Aga muidugi oli viimane päev oma pikkusele vaatamata lihtsalt puhkepäev.

Üldkokkuvõttes võib asja aga avapäeva tõrgetele vaatamata siiski lugeda õnestunuks. Muide ei pidanud ma kolme päeva jooksul tegelema ainsagi määrustevastase käiguga. Siinkohal minu tänu kõigile kolleegidele, korraldajatele ja muidu kaasaaitajatele. Üksteisele keegi etteheiteid tegema ei hakanud, vaid kõik püüdsid kaasa aidata selleks, et asi paremini korda läheks.
Lembit

Küsivad hispaanlased - 2

2012-01-04T01:53:00.000-08:00

Vaatame edasi Hispaania mullustel kohtunikueksamitel esitatud küsimusi. Mulle näib, et see osa on märksa lihtsam.
11. Kes otsustab, kuhu paigutada malekell? - Kohtunik.

12. Kas mängija võib võtta endale abilise, kui ta pole võimeline ise malekella kasutama? -
Jah, aga see peab olema vastuvõetav kohtunikule, kes reguleerib ka kellanäite.

13. Kas mängija, kes ei soorita ettenähtud käikude arvu, kaotab partii? -
Jah, kuid kui vastasel pole matistamiseks piisavat materjali, fikseeritakse viik.

14. Ühe rahvusvahelise turniiri juhendis pole mingit vihjet hilinemisajale. Mis juhtub, kui mängija hilineb partiile? - Partii loetakse kaotatuks.

15. Mängija ajab tahtmatult ümber nii malendid kui ka malekella. Ta palub kohtuniku kohalolekut seisu taastamiseks, ei märgi aga üles enne intsidenti laual olnud malendite asendit. -
Mängija toimib küll korrektselt, ometi võib kohtunik seda mängijat karistada.

16. Mida teha, kui partiid alustati vahetatud värvidega? -
Partii jätkub, kui kohtunik ei otsusta teisiti.

17. Mis märgitakse partii lõpul partiiprotokolli? -
Selle tulemus ja mõlema mängija allkirjad.

18. Milleks kasutatakse partiiprotokolli? -
Käikude ja viigipakkumiste ülesmärkimiseks.

19. Mida ei tohi mängija teha? -
Kirjutada käike üles enne nende tegemist laual. Teised variandid olid: vastata vastase käigule enne selle üleskirjutamist/ mõlemad kandku viigipakkumine oma partiiprotokolli.

20. Siin on aga küsimus, mis otsustati hiljem tühistada:
Mõlemad mängijad on olnud suures ajahädas. Valgetega mängija teeb käigu, vajutab
kella ja pakub viiki samal hetkel, kui langeb vastase nooleke. Mis on partii tulemus? -
Pakutud variandid: valge võidab, sest mustal pole aega viigi vastuvõtmiseks; partii on läbi/ kohtunik pidi sekkuma ja lugema partii mustale kaotatuks või teatama viigist, kui laual oli matistamisvõimalusteta seis/ mustadega mängija võib noolekese langemisele vaatamata viigi vastu võtta/ kohtunik sekkub ja loeb partii mustale kaotatuks.
Lembit

Küsivad hispaanlased

2012-01-01T01:13:00.000-08:00

Head uut aastat!
Tegelesin jälle veidi hispaania keelega. Avaldati mullu sealsetel rahvusliku kohtuniku eksamitel kasutatud küsimustikud. Eksam koosnes 3 osast ja kestis kokku 3 tundi. Kuivõrd mingisuguseid abimaterjale kasutada polnud lubatud, siis näis eriti eksami algusosa küllaltki raskena. Ise ole harjunud sellised asjad vajadusel raamatust järele kontrollima. Tagapool olid asjad vast mõnevõrra lihtsamad. Eksami I osas esitati 30 küsimust, kusjuures valik tuli teha 4 võimaliku vastuse seast.

Siin siis küsimused, millega eksam algas.
1. Millised toodud esinemisreitingutest on tiitlite saamiseks hädavajalikud? -
Vastuseks pidi märkima, et ükski pole päris õige. Peaaegu õiged olid GM - 2600, IM - 2450, WGM - 2400, WIM - 2250, ainult et esinemisreiting ei pea olema nendest numbritest suurem, vaid piisab ka neist arvudest.

2. Mida on vaja selleks, et turniir läheks reitinguarvestusse? -
Kõike väljapakutut, s. o. päevas ei mängita üle kahe vooru, mägitakse vähemalt 9 vooru ning kohtunikuks peaks olema IA, selle puudumisel sobib ka FA.

3. Mida on vaja normide alusel GM nimetuse saamiseks? -
Täita norm vähemalt kaks korda 27 partii põhjal(mitte 29). Kui normi täitmisest piisaks mitme rahvusvahelise tiitli jaoks, võib seda ka vastavalt kasutada. Mingil momendil peab mängija reiting ulatuma väärtuseni 2500 (mitte 2501).

4. Mida on vaja IO (rahvusvahelise organisaatori) tiitli saamiseks? -
Omada kogemusi peakorraldajana vähemalt kaht erinevat tüüpi 5 turniiril, korraldajana aga vähemalt kaht erinevat tüüpi FIDE turniiridel. Tunda piisavalt vähemalt üht FIDE ametlikest keeltest.

5. Millised loetletud põhimõtetest ei kuulu śveitsi süsteemi põhiprintsiipide hulka? -
Voorude arvu eelnev arutamine ja paarimissüsteemi etteteatamine.

6. Śveitsi süsteemis turniiril teatatakse, et ELO-arvestusse seda turniiri ei saadeta, kuna üks mängija ei lähe reitinguarvestusse. Kas on nii? -
Tema tulemust ei arvestata vaid juhul, kui ta saab sellel turniiril vähem kui 1 punkti või mängib vähem kui 3 partiid reitingut omavate mängijatega. Muidu on tema keskmine turniirireiting võrdne reitingut omavate vastaste keskmise reitinguga.

7. Millised loetletud põhimõtetest kehtivad passiivsete mängijate kohta? -
See, et śveitsi süsteemis turniiril hinnatakse passiivset mängijat tema viimase avaldatud reitingu järgi.

8. K on juurdekasvukoefitsient, mida kasutatakse reitingusüsteemi mõju stabiliseerimiseks. -
Ükski toodud vastusevariantidest pole aga õige. K=25 uutel mängijatel, kes on mänginud vähemalt 30 (mitte 25) arvestuslikku partiid. K=15, kui mängija reiting on vähem kui 2400 (mitte 2500).

9. Meeskonnavõistlused. Kaptenid lepivad kahes lõpetamata partiis viiki, nelja mängija partiid on aga teoreetilised viigid. Kolm neljast mängijast nõustuvad sellega, neljas aga ei nõustu ja tahab partiid jätkata. Kas mängija võib keelduda partiiprotokollidele alla kirjutamast? -
Mängijal on õigus partiid jätkata.

10. Meeskondlikul turniiril on vastuolud turniiri direktori (IA) ja peakohtuniku (FA) vahel. Direktor nõuab paarimise muutmist. FA leiab, et see on selliselt hea. Paarimist teostatakse alates I voorust üldisel kokkuleppel käsitsi. -
Peakohtunik on see ainus, kes vastutab paarimise eest.
Lembit

Aastat lõpetades

2011-12-28T03:11:00.000-08:00

Üks India maletaja on viimases Chesscafes tõstatanud küsimuse, millised on need seisud, kus on viigitaotlemine võimalik. On need kõik viigiseisud teooriaraamatutest, aga millised siis veel? Need, kus ühel poolel on suur materiaalne ülekaal? Ega isegi reeglite komisjoni esimehel seda laadi küsimustele kerge vastata ole.

On palju seise, mis peaksid teooria järgi viigiga lõppema, kui mõlemad pooled leiavad parimad võimalikud käigud. Sellistes seisudes viiki taotleda ei saa, küll aga võib vastasele viiki pakkuda. On ka seise, mida kumbki mingil juhul võita ei saa, näiteks kui lauale jäävad ainult kuningad või lisaks neile ka samaväljalised odad. Ka neil juhtudel pole vaja viiki taotleda, vaid kohtunik lihtsalt loeb need partiid viigiks. On seise, kus mängija teeb käigu, mis viib seisu 3-kordsele kordumisele või on sellega 50 käiku etturikäikude ja löömisteta täis. Artiklist 9 peaksime vajalikud peensused üles leidma. Aga on ka seise, kus kellelgi jääb alla 2 minuti aega ja ta usub, et seda seisu normaalsete vahenditega võita ei saa. Siis võib taotleda viiki artikli 10 alusel. Nii et variante ja võimalusi palju.

Kas aga oleks pidanud viik olema ka järgmisel juhul? Üks Iisraeli IA on toonud sellise juhtumi. Mingi kohalik turniir, laual kuningas ja vanker kuninga ja ratsu vastu. Tugevam pool kaotab ajaga, kohtunikku läheduses pole. Vankriga mees ütleb, et seda seisu võita ei saa. Ratsuga mees lisab, et eks see pea siis nii olema ja nõustub viigiga. Sekkub aga üks tark pealtvaataja, kes leiab, et art. 6.9 alusel (ajaületus) peaks ratsuga pool võitma. Nüüd see seda taotlebki, märkides, et ta oleks tulnud võitjaks lugeda kohe noolekese langemisega. Hilisem viikilepe olnud seetõttu ebaoluline. Lõpuks lepiti ikkagi viiki. Aga kas seda tohib teha juba pärast noolekese langemist?

Ratsuga on vankri vastu matiseis võimalik, kasvõi Kh8, Vg8 - Kh6, Rf7. Sellele seisule tuginedes oleks kohtunik pidanud lugema antud partii mustale võidetuks. Noolekese langemise järel enam viiki leppida ei saa. Kui aga mingi määrustepäraste käikude seeriaga poleks võit võimalik olnud, siis oleks asi lõppenud viigiga. Chesscafes oli loetelu võitu (viiki) andvatest seisudest oktoobris, mis oli üsna analoogiline meie 28.VIII "Aeg on üle" avaldatuga.

Või seis Malaisiast: Ke2, Oc6 - Kg4 Og5, Ef4, musta käik. Valgel on jäänud veel 5 minutit, mustal ainult 2. Kas valge saaks siin viiki taotleda? Küllap saab. Kui kohtunik näeb, et valge on korduvalt käinud odaga mööda pikka diagonaali, siis ta ilmselt nõustub sellega. Ehk isegi siis, kui valge teatab, et tal on selline kavatsus.

Leiame ka paar küsimust mobiilihelinate kohta. Indias on kellegi mobiil helisenud pärast 15. käiku. Tulemus märgitakse siis loomulikult 1:0 ja kuivõrd kumbki on teinud vähemalt ühe käigu, läheb partii ka reitinguarvestusse.
Küll aga peaksid nii kvalifikatsiooni- kui ka reeglite komisjon võtma seisukoha järgmises juhtumis: Mõlemad on vooru alguseks kohal. Valge mängib 1. b4, mis tuleb vastasele väga ootamatult. Jääb mõttesse ja ületabki aja. Reeglite järgi see peaaegu olematu partii ei peaks arvestusse minema, Geurti arvates võiks seda aga siiski pidada normaalseks partiiks, mille lõpp on 1:0.

Dominikaanis on hilinemisajaks endiselt 1 tund partiile. Valged teevad käigu ja panevad vastase kella käima. Kui möödas on 57 minutit, siis valge mobiil heliseb. Milline peaks partii tulemus olema, kui must veel 3 minutiga kohale jõuab?
Valge muidugi kaotusest ei pääse, aga kas ta peaks saama "-" või "0"? Kuivõrd must saabus kohale lubatud hilinemisajal, siis peaks ta saama 1 punkti. Reitinguarvesse see praeguste reeglite järgi küll ei lähe, aga Geurti arvates võiks ju minna.

Ühel India turniiril oli üks mängijaist käinud partii ajal raamatukapi juures mingeid raamatuid lehitsema (ilmselt küll mitte maleraamatuid) Ja kuigi ta seal mingeid märkmeid teinud, luges peakohtunik, kellele vastane kaebamas käis, partii kaotatuks. Ega koodeks siin kokreetset karistuśt ette näe. Nii võivad erinevad kohtunikud kasutada erinevaid karistusi.

Spordiaasta sai eile õhtul pidulikult lõpetatud, eks ta siis nüüd läbi ole. Olin sel aastal malekohtunikuna päris palju ametis - 23 võistlust ja 52 päeva, kirimale meistrivõistlused peale selle. Millegipärast oli mind üsna palju vaja Eesti esivõistlustel, male toetusühing pani ka oma sarja käima. Nii oli mul mitme aasta järel malevõistlusi rohkem kui kabeturniire. Kuigi ega kabemänge seetõttu vähemaks jäänud - 18 võistlust ja 40 päeva, enamus neist vähemalt mingil määral rahvusvahelised.
Lasksin veel kord silmad üle FIDE materjalidest. Veendusin, et hetkel võin end tõepoolest maailma suurima IA staaźiga aktiivselt tegutsevaks kohtunikuks pidada. Tõsi küll, viimase Lilienthali memoriaali peakohtunikuks on märgitud minu kunagine hea kolleeg GM Averbahh, aga see on viimastest aastatest tema ainus registreeritud tegutsemine ja üsna peatselt saab ta juba 90.
Üsna palju aega võttis tänavugi meie ajaveeb. Aastaga sai sinna pandud 104 mingit teksti. Aga muidugi on ka mul aeg nüüd lõpetama hakata. Veebiga küll ei tohiks probleeme tulla, sest teiste ametlike kaasaaitajate roll on viimasel ajal jäänud mõnevõrra tagasihoidlikuks ja kindlasti mõjuksid kõrgema litsentsiga kohtunike kirjatööd positiivselt kirjutiste kvaliteedile.

Aga kõigepealt ilusat vana-aasta lõppu ja veel paremat uut aastat meile kõigile!
Lembit

Kui käike ei kirjuta

2011-12-25T02:57:00.000-08:00

Vaevalt me Chesscafe kohtunikeveerge lugedes märksa targemaks saame, aga vähem kogenud kohtunikud võivad sealt oma arvamustele kinnitust saada küll. Samuti võime sealt saada aimu reeglite komitee seisukohtade edasistest võimalikest arengutest.
Viimases veerus tuuakse näiteks juhtum Indiast. Üks mängija muundab parajasti etturit. 8. reale ta oma etturit lükkama ei hakka, vaid paneb sinna korrapealt lipu. Kohtunik teatab, et tegemist on määrustevastase käiguga. Tõepoolest, koodeksi art. 3.7 kõneleb ju oma algasendist kõige kaugemale reale jõudnud etturist, mis siis selsamal väljal millegagi asendatakse. Mis siis nüüd?

Reeglid on sellised, aga ega neil vist antud juhul suuremat praktilist tähtsust pole. Igatahes Geurt Gijssen väidab, et esitab järgmisel FIDE kongressil arutamiseks ettepaneku jätta mängijaile vabalt valida, kumbamoodi ta toimida tahab. Muidugi ei saa antud partii kohtunikule midagi ette heita: tema toimis nii, nagu praegu reeglites kirjas.

Teine hindu kirjutab mängijate A ja B partiist, kus B teeb määrustevastase käigu, kui tal on jäänud alla 2 minuti aega, vastasel aga on veel 5 minutit. Kohtunik ei oska aja korrigeerimist ette võtta.
Eks siis tuleb seletada, et aega korrigeeritakse mitmel moel. Kui tegemist on määrustevastaste käikudega, aga ka näiteks mingi viigitaotlusega, lisatakse vaid vastasmängija kulutamata ajale minuteid juurde, antud juhul siis kahel esimesel korral à 2 minutit (vale viigitaotluse puhul 3 minutit). Teistes olukordades on võimalik ka eksinud mängija allesjäänud minutite vähendamine (art. 13.4c). Kui meil oleks aga tegemist küllaldase järelevalvega välkmalega (igal laual omaette kohtunik), siis tuleks ka ajakaristusi määrates toimida samuti kui tavamales.

Lääne-Indias tuli aga lahendada käikude üleskirjutamise üle tekkinud vaidlust. Mängija A kaebab, et mängija B ei kirjuta. Tuleb kohtunik ja nõuab, et B teeks protokolli korda. Sedapuhku tegigi, aga A pidi niimoodi vastase poole pöörduma tervelt kolmel korral. A sattus pealegi kaotusseisu ja muutus niimoodi väga vihaseks, öeldes, et tegemist on koodeksi rikkumisega ja ta nõuab kohtunikult nüüd vastase karistamist, kasvõi partii lõpetamisega. Läks siis mängukohast minema ja laskis aja üle. B nõudis muidugi endale võitu, ilmselt sai ka. Enne järgmist vooru nõudis A apellatsioonikomiteelt selle punkti äravõtmist. Komitee otsustas hoopis karistada B-d selle eest, et see oli koodeksit rikkunud ja kohtunik oleks pidanud teda juba partii ajal karistama.

Küsimuse tõstataja uuris, kas B-d saab tagantjärele karistada, sest kohtunik polnud ju teda ametlikult hoiatanud. Muidugi polnud ka A kuigi korrektne olnud. Kui ta nägi, et B ei kirjuta, pöördus ta lihtsalt vastase poole ega kutsunud kohtunikku. Sel moel segas ta ju vastast. A-l oli protestimiseks küll täielik õigus, aga ta tegi seda valesti.
Geurt kirjutab, et on liik mängijaid, kes koodeksit üldiselt tunnevad, aga protestivad väga valjusti. Olevat selline mängija Hollandiski. Aga talle on Geurt öelnud, et valjuhäälseid proteste ta ei aktsepteeri. Nii et kui vastane rikub reegleid, siis seisaku lihtsalt kellad, tõstku käsi ja seletagu normaalselt, mis juhtus. Ja see õpetus toimivatki.

Tugineda saab siin koodeksi art. 12.8: "Mängija pidevat keeldumist malekoodeksist kinni pidamast tuleb karistada partii kaotusega. Kohtunik otsustab vastasmängija tulemuse."
Mitu korda kirjutamise pooleli jätnud mängijale oleks kohtunik pidanud kõigepealt tegema hoiatuse. Kuna kohtunik B-d ei karistanud, siis oli A-l loomulikult õigus pöörduda AC poole. Ometi pole AC otsust võimalik üheselt hinnata, sest A lahkus ju ikkagi mängualalt, jättis protokolli alla kirjutamata ja hakkas protestima alles järgmisel päeval. Konkreetse võistlusjuhendi sisu pole teada ega seegi, kas seal oli juttu protestide esitamise tähtaegadest, aga protesteerimine järgmisel päeval enne vooru algust tundub küll olevat hilja.

Pahandamise on kutsunud esile ka see, et kui näiteks koodeksi artikkel 7 näeb määrustevastaste käikude eest ette konkreetsed karistused, siis partiide üleskirjutamisele pühendatud artiklis 8 me sellist täpsust ei näe. Võiks ju tõepoolest olla, aga hakkama saab niigi. Kui kaugele kohtunik minna saab, ütleb ära juba ülaltoodud artikkel 12.8. Aga üldse on ju kõik võimalikud karistused loendatud artiklis 13.4.
Lembit

Uuest Chesscafest

2011-12-21T03:56:00.000-08:00

Täna on jälle Chesscafe päev. Taas arutatakse seda, kuidas olemasolevaid reegleid praktikas rakendatakse, aga samuti seda, kas koodeksis kirjapandu on ikka ideaalselt sõnastatud ning kas ei tekita nii male kui ka meid ümbritseva maailma tehnika areng selliseid probleeme, millele konkreetset vastust ei leia. Mõtlen isegi nagu Geurt nostalgiliselt tagasi aegadele, kui arvuteid veel polnud, turniirid peeti valdavalt ringsüsteemis, selleks ettenähtud päevadel mängiti katkestatud partiisid, MM-eelvõistlustena olid tsooni-, tsoonidevahelised ja pretendentide turniirid kindlalt paigas ning poisid tõstsid nuppe suurtel demonstratsioonlaudadel. Nüüd tuleb pärast iga arengusammu küsida, kas ei tuleks ka malekoodeksisse midagi lisada või kohandada seda nii, et ta kataks kõiki nähtusi.

Aga konkreetselt mõnest täna käsitletud asjast. Üks itaallane juhib tähelepanu sellele, et välkmale reeglite art. A4a ütleb: "Kui kuninga ja lipu asend on ära vahetatud, pole vangerdus sellise kuningaga lubatud." Aga kui kuningas on sattunud hoopis oda kohale, siis selle variandi kohta ei ütle koodeks midagi, kuigi küllap vist kõik kohtunikud rakendaksid siin oma tervet mõistust. Ilmselt oleks aga tõepoolest õigem asendada ülalpool tsiteeritud lause esimene pool nii: "Kuninga ebaõige asendi korral ..."

Üks poolakas on tõstatanud küsimuse seoses e-raamatu lugejatega (Kindle, Sony PRS, Kobo), mille kohta täpsed reeglid puuduvad. Kuidas suhtuda sellesse, kui kellelgi on need partii ajal mängusaalis kaasas või hakkab keegi koguni neid partii ajal kasutama? Mees oli jõudnud turniirile ja kuulnud seal vastase hilinemisest. Siis oli ta võtnud oma riistapuu ja hakanud sealt lugema, muidugi mittemalelist teksti. Kohtunik oli tal palunud lõpetada. Aga miks?
Geurt annab siin kohtunikule õiguse. Tegemist on ju ikkagi elektroonilise seadmega, kust võib leida ka malega seotut.

Ja siis üldse millegi lugemine partii ajal. Täpseid reegleid, kas partii ajal võiks malelaua taga istudes raamatuid või ajakirju lugeda, pole olemas. Päris selge, et ka siin on igasuguste malega seostuvate materjalide lugemine või vaatamine keelatud. Mis puutub mittemalelistesse tekstidesse, siis koodeks ju otsest keeldu ei kehtesta. Aga viisakaks käitumiseks ei saa seda igal juhul pidada. Kindlasti segab see sinu vastas istuvat partnerit ja tõmbab tema tähelepanu kõrvale. Nii et kui vastane seepärast kohtuniku poole pöördub, peaks see asjale lõpu tegema.
Lembit

Kui kelli ei jätku

2011-12-18T12:08:00.000-08:00

Käisin täna Paunkülas. Maletreenerite seminari viimaseks punktiks oli planeeritud jutuajamine malekoodeksist. Arvan, et see kulges asjalikult, mis sest et vaevalt küll tänu sellele keegi märgatavalt targemaks sai, aga kindlasti ei juhtunud ka vastupidist. Arutlus kulges seal küll üsna elementaarsete küsimuste ümber, nii et kahjuks ei leidnud sealt midagi, mis oleks võinud tänasele kommentaarile aluseks olla. Pidin niisiis jälle heitma pilgu teistele internetikülgedele.

Ühel Saksa leheküljel oli juttu probleemidest seoses ühe meeskondliku matśi korraldamisega. See pidi toimuma 8 laual, kasutusel digitaalkellad, mõtlemisajaks 2 tundi mingite lisasekunditega igale käigule. Lubatud hilinemisaeg pool tundi. Kui matś oli algamas, selgus, et korralikult toimivaid kelli on ainult 6, varukelli polnud. Päris selge, et vastuvõttev võistkond vastutab võistlusteks vajaliku inventari eest, aga ega ka turniirimäärused täpselt ütle, mida nüüd teha tuleks.

Arutuseks väljapakutud variante oli rohkesti. Võibolla oleks tulnud alustada matśi 6 laual. Kui siis ka ülejäänud kellad korda saavad (ehk oli vaja vaid uusi patareisid), siis panna ka need käima. Aga kas tuleks siis kõigil kelladel alustada algnäitudega või peaksid kaks kodumeeskonna mängijat minetama kaotsiläinud aja. Või peaksid kõik mängijad ootama probleemi lahenduseni? Võibolla tuleks sel juhul kõigilt kodumeeskonna mängijatelt aega vähemaks võtta? Või tuleks siis, kui kõiki kelli korda ei saada, fikseerida pärast pooletunnist ootamist matśi tulemuseks 0:8? Või peaks niisuguse kaotuse fikseerimiseks ootama mitte pool tundi, vaid tervelt 2? Nii et võimalusi kui palju ja ega saagi vist täie kindlusega öelda, mis neist see ainuõige võis olla.

Ning kui üks pooltest poleks kohtuniku poolt langetatud otsusega nõus, kas tuleks siis protest esitada kohe või mängida kõigepealt matś ära ja hakata alles pärast seda õiendama? Või teha seda hoopis kusagil matśi keskel, kui ollakse algul tekkinud segadusest juba mõnevõrra rahunenud? Kui protestida enne matśi, siis ei saaks mängudega alustada.

Oli küllalt palju arutlejaid, kes leidsid, et kuivõrd puudu oli kaks kella, siis peaksid kannatajaks olema kaks kohalikku mängijat, kellele pooletunnise hilinemisaja lõppedes fikseeritaks kaotus. Aga kes määrab, millised partiid need just olema peaksid? Küllap see ikka kodumeeskond ise on. Ehk peaks poole tunni asemel lubada neile ootamisajaks 2 tundi, sest kui mängija saabuks lubatud hilinemisajal, siis võiks ta laua taga ikkagi oodata 2 tundi, kuni ta aeg kellal täis saab? Mis puutub protestide esitamise tähtaega, siis oleks loogiline, et see võistlusjuhendis kirjas oleks.

Kohtunik valis variandi, kus üksikutel konkreetsetel laudadel tähtsust polnud: matśiga peale ei hakatud. Aga kui poole tunni pärast poleks ikka kellad töökorras olnud, oleks fikseeritud 8:0. Veerand tundi hiljem oli kellaprobleem lahendatud ja mäng võis alata. Nii oli variante kaalumisel palju. Vaevalt see ainuõige lahendus oli. Pakuti isegi, et õigem oleks olnud kasutada oma kohustused hooletusse jätnud klubi suhtes hoopis rahatrahvi.
Arvatavasti meil sellist olukorda ei juhtu. Küllap on igal klubil nii palju kelli, kui ettenähtud võistlusteks vaja.
Lembit

Saksa lehte vaadates

2011-12-14T01:29:00.000-08:00

Sakslaste ajakirja Schach-Zeitung igas numbris ilmub ka midagi kohtunikele. Matérjalide autoriks on FA Jürgen Kehr. Erilisi peensusi ei tasu nendest otsida, aga saksa keelt oskajatele sobib lugemismaterjaliks küll. Viimasel poolteisel aastal avaldatu on internetis näha.
Siinkohal mõned üsna juhuslikud silmahakanud näited. Ilmselt on Saksamaal kasutusel veel parasjagu mehaanilisi kelli, sest mitmed kirjutused on pühendatud art. 10.2 rakendamisele. Autor juhib tähelepanu sellele, et kui on tegemist küllaldase järelevalvega (välgus igal laual oma kohtunik, kiirmales üks kolme laua kohta) kehtib see ka välkmales. Kehri arvates ei vii ka välkmales määrustevastane käik sel juhul partii kaotusele, vaid toob vastasele kaks minutit lisaaega.

Vaadeldakse sellist juhtumit. Valgel on lauale jäänud kuningas ja ratsu, mustal kuningas ja 2 etturit. Musta nooleke langeb. Kohtunik peab otsustama partii tulemuse. Milline see peaks olema? Kohtunik nägi, et valge matistada ei saa, ja luges partii viigiks. Ta oleks pidanud aga lähtuma mitte sellest, kas võit normaalselt võimalik oleks, vaid kas see ikka ka teoreetiliselt on. Kaks etturit võib nii (eba)osavalt muundada, et teoreetiliselt on matt võimalik. Niisiis oleks tulnud partii mustale kaotatuks lugeda.
Milline oleks aga pidanud olema kohtuniku otsus, kui must oleks 2 minutit enne noolekese langemist viiki taotlenud? Siis oleks partii tulnud ilmselt viigiks lugeda, sest kui artiklis kõneldakse partii võitmisest normaalsete vahenditega, siis vaevalt saab küll musta sellist kaasabi enda matistamiseks nomaalseks lugeda.

Mille eest võib kaotuse panna. Kehr ise toob näite oma praktikast. Valge lükkab lõppmängus oma etturi viimasele reale ja sirutab siis käe üle laua, et sealt oma varem löödud lippu kätte saada. Lipuni ta ei jõua, sest vastane ütleb, et otsigu ta endale saalist mõni teine lipp. See olevat nüüd tema oma, sest selle ta lõi. Kohtunik oli parajasti laua juures. Arvas, et must teeb lihtsalt nalja, ja nõudis, et lipp antaks. Must oli aga väga tõsine ja jäi oma väidetavale otsusele kindlaks. Nii panigi kohtunik talle kaotuse. Parajasti olnud 1.aprill.

Või näide Buchholzi süsteemi rakendamisest. Esmakordselt olevat seda kasutanud keegi Bruno Buchholz Magdeburgis 1932. Teatavasti on see śveitsi süsteemis kohtade jagamisel kõigi vastasmängijate punktide summa. Kui aga mingid partiid mängimata jäävad, tuleb toimida veidi teisiti.
On 9-vooruline turniir, aga üks mängija (A) ilmselt kokkuleppel kohtunikuga kahes esimeses voorus ei mängi ja saab neis kaotused, lülitudes turniiri alles 3. voorust. Ülejäänud voorudest kogub ta 5 punkti. Kuidas siis Buchholzi arvutada?

I voorus on A kaotanud virtuaalsele vastasele ja ülejäänud 8 partii eest arvestatakse talle viigid, nii et saab sellest voorust 1+4=5 Buchholzi punkti. II voorus kaotab ta jälle virtuaalsele vastasele ja allesjäänud 7 partii eest saab ta viigid, nii et siit siis 1+3,5=4,5 punkti. Mis puutub A vastastesse, siis nendele loetakse A mängimata partiid viikideks. Seega saavad nemad A vastu mitte 5, vaid 6 punkti.
Eelkõige aga tuleb reegleid tunda ja neid täpselt rakendada. Seda rõhutab ka Schach-Zeitung kõigis materjalides.
Lembit

Veel puudutamisest

2011-12-11T01:32:00.000-08:00

Ka viimasel nädalal ei paista internetiveergudel huvitavaid reegliprobleeme arutusel olevat. Tegemist oli jällegi üsna elementaarsete asjadega, mis haakuvad eelmisel nädalal kasutusel olnutega.
Austraalia lehel on taas probleemiks malendite puudutamine. Valge hakanud vangerdama ja puudutanud päris reeglipäraselt algul kuningat, siis vankrit. Alles seejärel märkas ta, et vangerduseks tuleb tal kuningaga tulest läbi minna. Kuninga teisedki võimalikud käigud oleksid tulle viinud. Kas peaks siis nüüd käima vankriga?

Koodeksi art. 4.4c ütleb siin küll selgelt, et kui kuningal määrustepäraseid käike pole, võib mängija teha ükskõik millise määrustepärase käigu. Järelikult vankriga käimise kohustust pole.
Aga mis siis, kui ta oleks puudutanud vankrit ilma vangerduskavatsuseta? Tõstis kuninga, pani selle g-liinile, aga siis märkas, et see väli on tules. Pani kuninga tagasi, nägi, et selega käia ei saa ja alles siis puudutas h-vankrit. Enam tal ju kavatsust vangerdada polnud. Nüüd peab ta vankriga käima, mis sellest et malendeid puudutati samas järjekorras kui vangerdusel.
Kui aga eksiti vangerdamisel, siis peaks karistus olema samasugune kui iga määrustevastase käigu puhul - seega vastasele 2 minutit täiendavat aega.

Üks Saksa veebileht tõstatas aga küsimuse, millal ikkagi peaks välkmales taotlema vastase määrustevastase käigu fikseerimist.
Valge teeb nimelt määrustevastase käigu ja must esitab selle kohta kohe vastava taotluse. Selleks hetkeks polnud aga valge veel kella vajutanud ja käik polnud seega sooritatud.
Ilmselt oleks must pidanud ootama kellavajutuseni. Muidu oleks valge võinud oma käiku veel korrigeerida, säilinud oleks muidugi nõue käia sama malendiga.

Jälle vaidlused selle üle, mis siis kui puudutatud malendil pole määrustepäraseid käike, küll aga saaks vastase malendit lüüa teise nupuga. Arvasin isegi algul, et küllap peaks seda tegema igal juhul ja vaevalt on esmatähtis, kas algul puudutati oma või vastase malendit.
Hoidke aga alati koodeks käepärast. Asja selgitab art. 4.3c. Me ei leia sealt, et kui vastasmängija malendit puudutati teisena ja oma malendil käiguvõimalusi pole, peaks seda lööma. Ka siis, kui pole selge, mida esimesena puudutati, võib vastase malendi löömata jätta. Vaevalt kohtunikki juhtub parajal hetkel laua juures olema.
Lembit

Puudutamisest ja käimisest

2011-12-07T12:10:00.000-08:00

Austraalia veebilehel on sel nädalal peamiseks arutlusteemaks mida teha, kui malendit puudutatakse või sellega isegi käiakse enne vastaspoole kellavajutust.
Koodeksist peaks ju kõik selge olema: Käik on tehtud siis, kui malend on mingil väljal käest vabastatud. Siis seda enam sellel käigul teisele väljale asetada ei saa (art. 4.6). On määrustevastane alustada käigu tegemist siis, kui vastase käik pole veel tehtud ja seda isegi siis, kui see oleks mängija ainus määrustepärane käik.

Sooritatud on käik siis, kui mängija on pärast käigu tegemist seisanud oma kella ja käivitanud vastasmängija oma (art. 6.7). Ei tähenda, kas tegemist oli määrustepärase käiguga või mitte. Ainsaks erandiks on see, kui tehtud käik lõpetab partii. Siis pole enam vaja kella vajutada. Kui vastaspool on käigu teinud, pole määrustevastane kohe oma käigu tegemist alustada, mis sest et vastane pole veel kella vajutanud. Muidugi säilib vastasel kellavajutusõigus. Kas ei lähe aga sel juhul kaotsi taotluse võimalus vastase tehtud määrustevastase käigu kohta, sest selline taotlus tuleb esitada pärast vastase kellavajutust, aga enne kui mängija puudutab oma malendit?

Kui on tegemist tavapartiiga või on kiir- või välkmales küllaldane järelevalve, siis pole taotlust vajagi. Kohtunik peab siis olema väga tähelepanelik ning võib ise sekkuda ja määrata karistuse. Mitteküllaldase järelevalvega partiides võib taotluse esitada enne oma käigu tegemist (art. A4c, B3c), mitte enne malendi puudutamist: Antud konkreetsetel artiklitel on ilmselt prioriteet artikli 4 ees, mille järgi taotlust ei saa esitada siis, kui oled ise juba mingit malendit puudutanud.

Kes on Austraalia veebilehte jälginud, see on märganud, et peamisteks vaidlejateks on seal sageli Bonham ja Norgaard. Seda ka sellel korral.
Konkreetse näitena vaadeldakse järgmist: A teeb määrustevastase käigu, võtab malendi küljest käe ära, aga kella ei vajuta. B tõstab malendit, et vastata, aga käest lahti ta seda ei lase. Sel hetkel vajutab A kella ja B võib nüüd taotleda määrustevastase käigu fikseerimist. A võib aga ikka veel oma määrustevastase käigu tagasi võtta ja teha enne kellavajutust teise käigu. Sel juhul pole B kohustatud puudutatud malendiga käima, sest siis kui ta malendit tõstis, polnud veel tema käik.

Kui A midagi ette ei võta, on B-l valida, kas ta ootab, et A vajutaks kella, mis lubaks tal võitu taotleda, või teeb ta vastuskäigu, võtab käe ära ja teeb nagu vajutaks ta kella, lootes, et A vastab nüüd käiguga. Kuni A pole kella vajutanud, võib ta alati oma määrustevastase käigu tagasi võtta ja sundida oma uue käigu järel ka B-d oma vastukäiku tagasi võtma. Muidugi siis, kui see pole uues olukorras määrustepärane ja mängija jaoks rahuldav, nii et ta võiks lihtsalt kella tagasi vajutada.
Kes arutluse vastu lähemat huvi tunneb, vaadaku austraallaste veebilehte.
Lembit

Veidrad partiilõpud

2011-12-04T09:44:00.000-08:00

Juhtum mingilt Hollandi turniirilt. Valgel on laual vanker, mustal ratsu. Valge surub musta kuninga äärele, siis aga hüüab must: "Patt!" Ajapuuduses suruvad mehed käsi, seejärel aga märgatakse, et patti ei olnud. Kolm käiku hiljem valge võidab. Seejärel aga algasid arutelud: mis ikkagi oli selle partii tulemus ja mis üldse määratleb viigi vastuvõtmise? Käesurumine on väga ebamäärase tähendusega toiming ja ega suuline nõustumine viigiga tarvitse ka päris selge olla. Oma osa võivad ju siin mängida kasvõi keelebarjäärid. Leiti, et viigitaotlust ei esitatud selles partiis nii, nagu koodeksi art. 9.1 ette näeb.

Geurt Gijssen on leidnud, et patti kuulutanud mängijat oleks selles partiis tulnud karistada vastase häirimise eest. Patti pole vaja taotleda. Kui see on laual, on partii lihtsalt läbi. Art. 9.1 kõneleb ainult viigipakkumisest. Käesurumine mängija alistumist veel ei tähenda. Partii korrektse tulemuse fikseerimiseks näeb ainsa õige võimaluse ette art. 8.7: partii lõpul kirjutavad mõlemad mängijad alla partiiprotokollidele, kuhu kantakse ju ka partii tulemus.

Susan Polgar on kusagil toonud näite mingitelt noortevõistlustelt. Ühel mängijal olnud laual kaotusseis. Tõusnud ja ulatanud vastasele käe. Vastane arvas, et tegemist on alistumisega ja ulatanud seepärast samuti käe. Äkki hüüdis kaotaja: "Viik!" Kui teine vastu vaidles, ütles kaotav mängija, et nad on ju juba käsi surunud.
Geurt aga kirjutab, et kord tahtnud mängija samuti vastase kätt suruda. See olnud segaduses. Mida see tähendab? Oli ta siis vastu võtnud viigi, mida talle polnud pakutud, või oli vastane talle alistunud? Selgus aga, et nad polnud partii alguses käsi surunud ja niimoodi taheti siis viga parandada.
Niisiis ega peale korrektselt vormistatud partiiprotokolli mingit muud kindlat vahendit olegi. Kiir- ja välkmales võivad protokolli aset täita meilgi ajuti kasutatud tulemustelehed.
Lembit

Veel Chesscafest

2011-11-30T03:08:00.000-08:00

Ka viimases Chesscafes tehti mitmeid ettepanekuid malekoodeksi täiendamiseks ja parandamiseks ning ka seekord oli reeglite komisjoni esimehe seisukoht eitav. Ühe hollandlase arvates peaks karistuste määramisel mitte arvestama olukorda laual ja ümbrust, vaid lähtuma ikka süüteo tõsidusest. Nii leiab ta, et art. 7.4b peaks kolmanda määrustevastase käigu tegemisel, kui vastasel matistamispotentsiaal puudub, süüdlane ikkagi saama kaotuse, ainult vastane saaks viigi (seega lõpeks partii 0,5:0 mitte 0,5:0,5 nagu koodeksis praegu).

Geurt leiab, et eristada tuleb kaht liiki määrusterikkumisi: ühed, mis olenevad seisust laual nagu toodud juhtumis, teised on aga seoses mängija halva käitumisega. Ega mängija ju tavamales üldiselt sihilikult määrustevastast käiku tee, igatahes mitte seisudes, kus ta partiid mistahes määrustepäraste käikude seeriaga kaotada ei saaks. Nii poleks kaotuse fikseerimine õige.
Teist liiki määrusterikkumiste hulka kuulub näiteks mobiilihelin. See toob kaotuse, mis aga automaatselt ei lisa vastasele punkti. Kohtunik otsustab alles pärast seisu vaatlemist, kas matiseis on võimalik, nii et võib punkti anda.

Väike vastuolu on leitud artiklis 5.2a: "Partii lõpeb viigiga, kui käigul oleval mängijal pole ühtki määrustepärast käiku..." Mind ennast pole selle artikli sõnastus häirinud, sest on ju selge, millega tegemist. Aga jah, kui partii on läbi, siis pole ju tõepoolest enam keegi käigul. Nii et see võiks ehk alata küll nagu eelmine alapunkt: "Partii lõpeb viigiga, kui on tekkinud seis..." Aga ega see tegelikult küll midagi ei muudaks.

Ja kus peaks koodeksis paiknema malendite kohendamisest kõnelev art. 4.2? Praegu on ta käigu tegemise artiklis. Peaks ta kolima määrusevastasuste artiklisse 7? Geurt ise tuleb välja seisukohaga, et kogu artikkel 4 on seoses mängijate käitumisega ja võiks leida endale koha hoopis turniirimäärustes. Aga samal ajal on see ka kasvõi puudutatud malendi osas väga oluline. Nii et Geurt lubab asja RC liikmetega veel arutada.

Mida võiksime aga viimasest Chesscafest veel teada saada?
- Et iga partii tuleb käik-käigult üles kirjutada võistluseks ettenähtud partiiprotokollile (art. 8.1). Ei koodeks ega turniirimäärused näe ette, kui suured peaksid protokollid olema ja mitu käiku neile ära mahtuma. Vastasele oma protokolli näitama ei pea, tema eest võib seda isegi varjata (kohtuniku eest küll mitte).

-Selget reeglit, mis keelaks mängulaua taga söömise või joomise, pole olemas. On aga üldreeglina art. 12.6 "Keelatud on vastasmängijat ükskõik mil moel häirida või segada." Kui tunnete, et vastane teid häirib, pöörduge kohtuniku poole. Tema peaks võtma vajalikud meetmed. Joomine pole tavaliselt probleemiks, söömine võib seda küll olla.

- Kui vastane korralikult käike ei kirjuta, võite pöörduda kohtuniku poole (aga kuidas seda küll teha, kui vastase protokolli ei näe?). Aga muidugi peab kohtunik ise aeg-ajalt kontrollima, kas mõlema protokollis on ühesugune käikude arv. Vajaduse korral võib ta sekkuda ja öelda mängijatele, et nad oma protokollid korda teeksid.
Lembit

Sünnipäevaõnnitlustega

2011-11-27T01:18:00.000-08:00

Kõigepealt palju-palju õnne Hans Tomsonile tema tänaseks sünnipäevaks. Kõik, kes Eesti maleasjadega veidigi kursis on, teavad, et Hans on Saku maleelu hing, meie kirimaleühingu väheseid auliikmeid, pikaajalise staaźiga kohtunik ja aktiivne mängija tänase päevani välja. Tema tegevust ja teeneid on siinkohal vaevalt mõtet üle korrata, viitan kasvõi nendes veergudes oma 26.XI 2009 kirjutatule "Kohtuniku juubeliks". Vahepeal on veel kaks aastat mööda läinud, aga Hans on endiselt sama tegus.

Nägin seda eile uuesti, kui Sakus peeti järjekordseid H.Tomsoni karikavõistlusi. Hästi korraldatud turniir, kus mängijate eest oli hästi hoolitsetud, hinnakem seda siis kasvõi auhinnalaua või pakutud kehakinnituse järgi. 22 mängijaga põhi- ja 8 mängijaga noorteturniir 15-minutilise ajakontrolliga (seega kiireim võimalikest kiirmale kontrollidest). Ausalt öeldes, ega mul suurt tegemist olnud, liiati suutis Hendrik Olde mitte ainult turniiri võita (kuigi ülinapilt) ja oma perekonna mängu jälgida, vaid ka kogu arvutitöö ära teha. Nii et minu ülesandeks jäi paaride laua taha panemine ja tulemuste fikseerimine.

Paar momenti siiski. Võib vaielda selle üle, kui palju peaks kohtunik kiir- või välkturniiri eel reegleid selgitama, küllap sõltub see turniiri iseloomust ja mängijate koosseisust. Ühe asja peaks aga kiirturniiril küll ära ütlema: kuidas toimitakse määrustevastaste käikude puhul. Asi on selles, et antud juhul on tegemist kahe võimaliku variandiga: kas kaks esimest valekäiku annavad vastasele igal juhul 2 minutit juurde (nagu ütleb koodeks) või sõltub see sellest, kas vastasel on jäänud ajakontrollini 5 minutit või alla selle (nagu on öeldud meie juhendis koodeksi rakendamise kohta). Kui kohtunik midagi ei ütle, siis peaks kehtima koodeks. Kohtunikule endale on muidugi mugavam teine variant, sest kellakeeramisi jääb märksa vähemaks. Ja kuigi DGT moodsa variandiga pole kellade korrigeerimine eriti keeruline (aga peaks seda ikkagi tegema teisel kellal), siis teatasin, et toimin meie kohtunike käsiraamatu järgi).

Noorteturniiril olid mõned määrustevastased käigud turniiride varases staadiumis, mis tähendas, et mängija eksimuse kohta tegin vaid vooruprotokolli märkuse, aga kellanäidud jätsin endiseks. Nii tuli ainus näiduparandus ette võtta ühes põhiturniiri partiis, kus see ehk saigi partii tulemuse suhtes otsustavaks.

Teine reegliküsimus, millega kokku puutusin, oli ajaületus. Seisin just juhuslikult ühe partii juures, kui must seal aja ületas. Valge märkas seda ja juhtis asjale tähelepanu, aga kuivõrd sekund hiljem sai täis ka valge aeg, siis sel hetkel, kui must kellale vaatas, oli 0:00 juba mõlemal kellal. Võisin muidugi lihtsalt öelda, et nägin, kuidas musta aeg esimesena langes, aga oli veel üks asi, millele sai tugineda. Nimelt ilmub kasutatud kellatüübil esimese ajaületaja kellanäidu kõrvale lipuke.
Juba oma 28.VIII kommentaaris "Aeg on üle" juhtisin tähelepanu sellele, et juhul, kui mõlemad kellapooled näitavad ajaks 0:00, aga on selge, kumb pool ületas aja esimesena, tuleb sinna arvestada kaotus (kui lõppseisu määrustepäraste käikudega võita ei saaks, oleks muidugi viik). Seejuures pole tähtis, missuguse ajakontrolliga tegemist on.
Aga muidu oli kohtuniku jaoks üsna probleemidevaene turniir.
Lembit

Paarist juhtumist

2011-11-23T02:49:00.000-08:00

Üht hilinemisjuhtu vaadatakse viimases Chesscafes veel. Pärineb see Dominikaanist. Tegemist oli tavapartiiga, lubatud hilinemisajaks aga vanamoodi terve tund. Voor pidi algama kell 10. Must oli kohal ja kuna valget polnud, vajutas ta selle kella käima. Valge saabus kell 10.58 ja istus oma kohale, kell 11.04 aga polnud ta veel oma avakäiku teinud. Must kutsus nüüd kohtuniku ja ütles, et valge on partii kaotanud, kuna on saabunud lubatust hiljem. Valge vaidles vastu ja ütles, et oli enne kella 11 kohal. Milline peaks olema kohtuniku otsus, kui ta ei märganud valge saabumist?

Mängija tuleku mittemärkamine oli kohtuniku suur viga. Vooru algul peaks ju tähelepanelikult jälgima neid laudu, kus mängijat veel pole. Kui esimene mängutund hakkab otsa saama, siis on tühje kohti laudade taga kindlasti väga vähe ja seetõttu jälgimine lihtne. Ja miks ei taotlenud vastane võitu kell 11, vaid alles 4 minutit hiljem? Küllap peaks partii ikkagi toimuma. Koodeksi art. 6.6 järgi pole ju oluline mitte avakäigu tegemise, vaid mängulaua juurde ilmumise moment.

Teist laadi juhtum on Blackpooli turniirilt. Mees kirjutas oma käigu partiiprotokolli (seda laual tegemata), ütles siis vastasele, mida ta kavatseb käia, lisades, et seega on tegemist kolmekordse kordumisega. Kui vastane ütles, et just tema kordab käike, siis vastas, et tähtis on seisu, mitte käikude kordamine.
Eks siis kutsuti kohtunik. Lühikese arutluse järel nõustusid nii kohtunik kui ka vastane, et üleskirjutatud käigu tegemisega kordub seis tõepoolest kolmandat korda. Kuivõrd aga vastane ikka veel protesteeris viigi fikseerimise vastu, teatas kohtunik, et viigitaotlust ei esitatud siiski õigesti. Kõigepealt oleks tulnud kutsuda kohtunik, ilma et vastasele oleks midagi öeldud.

Koodeksi art. 9.2 räägib tõepoolest käigu üleskirjutamisest ja kohtuniku kutsumisest, ütlemata, kas vastasele tuleb midagi öelda või mitte. Nii otsustas kohtunik, et protseduuriliselt polnud taotlus õige ja partiil lasti jatkuda. Lõpuks olevat asi siiski viigiga lõppenud.
Päris selge on see, et kui mängija oleks käigu laual ära teinud, siis oleks tema viigitaotlemise õigus kadunud, sest käigu tegemise õigus oleks üle läinud teisele poolele. Aga antud juhul? Puhtformaalselt võib vastasel isegi mõneti õigus olla, sest vastasele ütlemist ei mainita. Aga vaevalt, et kohtuniku otsus artikli vaimuga kooskõlas oli. Kõige olulisem oli käigu üleskirjutamine või kirjutamata jätmine. Ja miks ei võinud mängija vastasele öelda, mida ta tegi? Igatahes peab ka Geurt kohtuniku toimimist selles partiis lapsikuks.
Lembit

Reeglites täpselt pole

2011-11-20T01:24:00.000-08:00

Üks juhtumeid viimasest Chesscafest. Meeskondade matś kusagil Saksamaal. Tavamale, 40käigule 2 tundi, siis tund lõpuni. Väiksemat reitingut omaval mustadega mängijal on halvem seis ja ajakontrollini jäänud 10 käigu jaoks veel vaid 3 minutit. Mees teeb käigu, vajutab kella ja lahkub korraks ruumist.
Valge käiku ei tee, küll aga vajutab kella. Kui must umbes pool minutit hiljem tagasi tuleb, avaldab ta protesti ja vajutab valge kella uuesti käima. Kohtunikku sel võistlusel polnud, selle ülesandeid täitsid meeskondade kaptenid. Need said kokku, mängijad seletasid juhtunut. Valge vabandas ja ütles, et oli olnud segaduses ja vajutanud kella kogemata. Kaptenid ei teadnud, mida teha. Arutusel oli kolm varianti: kas lugeda partii musta võiduks või anda valgele vaid 30 sekundit kompensatsiooniks või anda reeglite rikkumise eest vastasele 2 minutit ning hoiatada, et asja kordumisel tuleb paratamatult kaotus.

Valge ja selle meeskonna kapten ütlesid, et aktsepteerivad musta võitu, kui see seda taotleb. Kuna partii päästmiseks oli see ainus võimalus, siis must nõudiski võitu ja selle ta ka sai.
Ühe vea oli valge selles partiis juba varem teinud, nimelt puudutanud vangerdama hakates kõigepealt vankrit. Must polnud siin "puudutatud - käidud" reegli rakendamist nõudnud, vaid lubas vangerdada. Vast mõjutas see intsident nüüd aga musta käitumise resoluutsemaks muutumist. Küllap ka see, et partiiseis oli halb ja aeg otsakorral.

Ega koodeks siin täpselt ära ütle, mida oleks pidanud tegema. Otsustama pidid tõepoolest kohtunikud. Nende otsust poleks tohtinud mõjutada ei varasem eksimus vangerdamisel ega vastaspoole võidunõue. Otsus sai tõepoolest liiga karm. Geurti arvates oleks küllalt olnud 2-minutilise kompensatsiooni andmisest.

Sambias oli kohtunik lubanud ühel mängijal 20 minutit enne vooru algust haiglasse minna. Vastane ei tulnud üldse kohale ja arsti juures käinud mees jõudis tagasi alles 10 minutit enne vooru lõppu. Lubatud hilinemisaeg oli sedapuhku 30 minutit.

Kuni 2009.a. oli koodeksis öeldud, et mängija, keda pole õigeks ajaks kohal, kaotab partii, kui kohtunik ei otsusta teisiti, seda ilmselt juhul, kui tegemist oli mingi kontrolli alt väljunud olukorraga. Praegu kohtunikul sellist otsustamisõigust enam pole. Seepärast poleks kohtunik kuidagi tohtinud lubada mängijal hilineda partiile rohkem kui 30 minutit. Seda oleks tulnud ka mängijale öelda. Kuivõrd aga mängija teadis, et ta võib hilineda (kui palju küll?), siis pole nüüd küll vist muud teha kui lõpetada partii +:- selle mängija kasuks, kes üldse kohale tuli.

Lõpuks veidi isiklikku seoses hoopis teise alaga. Eile olin Jõgeval kabevõistlusi korraldamas. Isegi üks eksmaailmameister oli seal mängimas. Aga eelmisel õhtul olin saanud meili kabeföderatsiooni FMJD peasekretärilt Frank Teerilt. Õnnitles mind kabes rahvusvahelise arbitri nimetuse saamise puhul.

Kui males annab FIDE kaht kohtunikukategooriat - FIDE ja rahvusvaheline arbiter, siis kabes on süsteem lausa kolmeastmeline: tehniline kohtunik, FMJD ja rahvusvaheline. Ja eksamit nõutakse ka veel.
Kabega hakkasin uuesti aktiivsemalt tegutsema alles siis, kui tegutsemine suurtel rahvusvahelistel malevõistlustel sajandivahetusega otsa sai. Viimastel aastatel on mul kabevõistlusi olnud ajuti maleturniiridest rohkemgi. Viimased 8 aastat järjest olen näiteks juhtinud Eesti 100-ruudulise meistrivõistlusi ja ka rahvusvahelisi kabevõistlusi on siin olnud märksa rohkem kui males.

Juba 2005 saatis meie kabeliit taotluse mulle FMJD kohtuniku nimetuse andmiseks, aga suvel Tallinnas olles ei osanud Teer selle jälgi kusagilt internetist leida. Nüüd kinnitab ta oma meilis, et see oli ikkagi olemas olnud, ja vabandab, et seda olevat valesti menetletud.
Tänavu augustis tegin siis kohtunikueksamid ära ja sain tehnilise kohtuniku diplomi. Täht-tähelt reegleid lugedes tundub aga, et see ei anna iseseisva tegutsemise õigustki ja prantslased tõlgivadki seda FMJD Adjoint.

Kuigi reeglite järgi peaksid nimetused üksteisele järgnema, siis olevat FMJD tehniline komisjon nüüd leidnud, et kuna ma olevat juba ammu kõik vajalikud nõuded mitte ainult täitnud, vaid ka ületanud, siis tehtud mulle erand ja nii ma rahvusvaheliseks arbitriks saingi.
Kuivõrd kabekohtunike nimekirju näha pole, ei tea ma, kas kusagil võivad veel kellelgi kolme föderatsiooni - FIDE, ICCF ja FMJD - kõrgema järgu kohtunikupaberid olla. Vaevalt küll.
Lembit

Puudutatud - käidud

2011-11-16T01:14:00.000-08:00

Ühel Saksa internetilehel arenes eelmisel nädalal mõttevahetus kiirmalereeglite rakendamise kohta ja seda eriti noorteturniiridel. Nädalaga kogunes 50 mõtteavalduse ümber. Arutluseks ajendi andnud näited olid üsna tavalised.
Ühes partiis tahtis must kusagil 15 käigu kandis vangerdada. Mustal olid aga algseisus kuningas ja lipp oma kohad ära vahetanud. Mängija vahetas need lihtsalt õigesse asendisse tagasi ja tegi siis 0-0. Valge aga ütles, et keset partiid ei saa malendite asendit muuta (piir on kolm käiku, tavamales on teatavasti asjad teisiti). Nüüd pani must nupud tagasi ja tegi siis lühikese vangerduse liputiivale (Kd8-b8). Jällegi polnud valge asjaga päri. Kutsusid siis kohtuniku. Must polnud ise algseisu peale pannud, aga kohtunik ütles enne igat vooru, et kotrollitagu malendite asendit ja kellanäite.

Kohtunik muidugi ütles, et kuningat ja lippu tagasi vahetada ei tohtinud ning et valel väljal seisva kuningaga vangerdada ei saa. Nii ei jäänudki mustal muud üle kui teha puudutatud kuningaga mingi muu käik. Oli küll neiidki, kes leidsid, et laual oleva algseisu õigsuse eest peaksid vastutama mõlemad ja et partii oleks võinud lasta uuesti mängida, aga reeglid on reeglid.

Teises partiis lõi poiss odaga vastase ratsu. Oli aga kätte võtnud hoopis teist värvi väljadel liikuva oda ja löönud sellega. Rangelt reeglite järgi toimides oleks tulnud nüüd käia selle odaga, mida puudutati, aga art. 4.3 lisab ühe sõna juurde "kui käigul olev mängija meelega puudutab..." Partiid jälginute arvamused olid jagunenud enam-vähem pooleks, kohtunik lubas ratsu lõpuks lüüa teise odaga. Aga muidugi jääb otsustamine sellega, mis on meelega ja mis mitte, üsna raskeks.

Näis, et üsna mitmed arutlejad olid lasknud end mõjutada Geurt Gijsseni poolt vaadeldud analoogilisest näitest ühelt seenioride MM-lt (ka meie 24.VIII Üsna elementaarsest). Seal seisid valged vankrid c1 ja d1, must vanker d5. Valge üritas musta vankrit lüüa c1 olnud vankriga. Sealgi oli kohtunik protestidele vaatamata lubanud kasutada löömiseks seda vankrit, mida ei puudutatud. Geurt kiitis selle tegevuse heaks.

Nüüd oli arutlejate seas mitmeid, kes leidsid, et küsimus "meelega või kogemata" võiks tõusta päevakorda vaid nende mängijate puhul, kes on juba jõudnud teatud tasemeni. Noorte partiides polevat sellist arutlust vaja, seal peaks rakendama lihtsat reeglit "puudutatud - käidud". Vaevalt võiks asju selgemaks teha ka pakutud formuleering "Kui on tegemist ilmse eksitusega, võib käiku korrigeerida."

Minu arust pole erinevate mängutasemete jaoks erinevaid reegleid vaja. See muudaks asja veel keerukamaks. Samas olukorras ei tohiks erinevaid otsuseid teha. Las puutuvad nooredki reeglitega kokku sellistena, nagu need on. Põhireegliks jääb ikka "puudutatud - käidud". Mittekäimine puudutatud malendiga on ikkagi vaid erand ja erandiks peab see ka jääma. Millal seda võib teha, oleneb kohtunikust ja tema otsustusvõimest.

Muide toodi arutluse käigus absurdne näide, kuidas võiks üritada kergelt punkti saada. Käite 1. e4 e5 2.Lh5 ja lükkate seejuures nagu kogemata vastase kuninga ümber (kuidas seda küll usutavalt teha?). Kui must ei ütle nüüd "kohendan", vaid tõstab lihtsalt kuninga püsti, siis nõuate, et ta käiks kuningaga ja ongi matt kohe käes.
Lembit

Jälle Õismäel

2011-11-13T05:40:00.000-08:00

Isadepäeva eel on Haabersti sotsiaalkeskus tavapäraselt eakatele välkturniire korraldanud, tänavu peeti seda juba 12. korda. Tehakse seda hoole ja armastusega, iga osavõtja saab tänukirja, lilleõie ja paljundatud turniiritabeli, lõpuks istutakse koos kohvilauda. Olen isegi selle turniiriga tükk aega seotud.

Tavaline śveitsi süsteemis turniir. 7 vooru. Mängijaid tänavu 21 - kuivõrd ideaalseks peetakse seda, et osalejate arv ületaks kolmekordselt voorude arvu, siis oligi nagu tegemist ideaalvariandiga. Kahju vaid, et üks registreerunu jäi tulemata, mistõttu oli mängijaid paaritu arv. Trükitud juhend oli kõigile välja saadetud, vaid mõned detailid vajasid täpsustamist.
Kasvõi kohtade jagamine: partiipunktid ja võitude arv kõigepealt, aga seejärel mingi ebamäärane koefitsientide süsteem. Otsustasin, et see tähendab kõigi vastasmängijate punktide summat. Kindlasti annab see näitaja eelise sellele, kellel on olnud tugevamad vastased. Miinusteks ehk see, et selle rehkendamine võtab aega ja ka mägijail pole arvutuse õigsuse kontrollimine lihtne. Olin juba unustanud, et mõnel varasemal turniiril olin kasutanud voorujärgsete punktide summat - rehkendada lihtsam ja tabelist kõik näha. Mingeid suuri auhindu ka ju mängus pole. Nii et see oleks vast olnud parem. Turniiri esimesel poolel tegi kirjatöö põhiliselt ära Nikolai Kunitsõn, kes pidi aga kahjuks varem lahkuma. Kui aga ise ninapidi paberites oled, siis ei näe laudadel toimuvat. Paaril korral läksid vaidlused ägedaks.

Mullusel turniiril püüdsin toime tulla osavõtjakaartideta ja paarid vaid turniiritabeli alusel kokku panna. Algvoorudes probleeme polnud, aga kui hiljem olid paljud paarid juba omavahel kohtunud, läks asi keeruliseks. Raske oli arvestada värve, peaaegu võimatu aga tõuse-langusi. Nii jäi ajaline võit minimaalseks ja seekord olin jälle tagasi tavapäraste töömeetodite juures.
Väike probleem oli ka mõtlemisajaga. Juhend nägi ette 10 minutit kummalegi vastasele, aga nii nagu varemgi oli ka seekord tegemist paari nägemispuudega mängijaga. Mullu seadsin nende partiides ajad 11-9, mille mõju kippus küll vaid sümboolseks jääma. Seekord sai siis aegadeks taas 12-8.

Turniiri avamisel selgitasin kahes keeles reegleid ning kiir-ja välkmale erinevusi. Üheks neist on teatavasti määrustevastaste käikude tagajärjed. Oli neid, kes leidsid, et ka välgus tuleks lubada kasvõi korra eksida. Mullu tegin reeglile klausli, et määrustevastane käik toob kaotuse vaid sel juhul, kui vastane seda taotleb. Tänavu kehtis meil reegel absoluutselt - kui oled määrustevastase käigu teinud, oledki partii kaotanud. Lihtne ja selge.

Partiide endiga mingeid erilisi probleeme polnud, kuigi paaril korral tuli ka vaidlusi lahendada. Oli juhtum, kus kumbki polnud noolekeste langemist tähele pannud. Mis siis muud kui viik. Oli juhtum, kus laual seisis matt, aga matistaja kellal oli nooleke langenud. Kuivõrd polnud selge, mis juhtus varem, tuleks olulisemaks lugeda matti. Oli paar juhtu, kus kuningat ja lippu oli omavahel raske eristada. Hiina malekelladega on mul varemgi raskusi olnud, oli seekordki. Jälle mingi mehaaniliste kellade variant, mida polnud varem kohanud. Nende õigeks keeramisega oli parajalt tegemist. Aga muidu oli päris tavaline normaalne turniir.
Lembit

Mõned märkmed

2011-11-09T04:43:00.000-08:00

Viimastel päevadel internetti ilmunud materjale jälgides midagi eriti huvitavat silma ei hakanud. Mõned märkmed siinkohal siiski.
Omapärane vaidlus tekkis ameeriklaste veebilehel. Laual olnud seis:
Valged: Kg6, Ob6, Ea3 ja h2 (4). Mustad: Kd7, Rg4, Eb5, g5 ja h6 (5).
Selles seisus haaranud valge pihku Eg5, lasknud selle siis lahti ja käinud h2-h3. Poleemika tekkis aga sellest, kas ei peaks valgelt nõudma käiku ... kuningaga. Kuidas siis nii? Eg5 oli ratsu poolt kaitstud ja seda valge kuidagi lüüa ei saanud. Aga kui g5 oleks olnud löödav, siis oleks teda saanud lüüa vaid kuningaga. Ja valge ilmselt tõepoolest seda teha kavatses, esialgu märkamata, et ettur on kaitstud. Niisiis mingi tõetera on arutluses isegi olemas. Aga muidugi kohustab art. 4.3 käima ainult puudutatud malendiga (mida kuningas ju polnud), art. 4.4 ütleb aga, et kui see on võimatu, võib mängija teha mistahes määrustepärase käigu.

Aga juhtum Hispaaniast. Mängija tahtis käia Of4-e3. Tegi aga kogemata määrustevastase käigu ja pani sinna hoopis ilmselt naabruses asunud valgeväljalise oda. Vastane nõudis valgeväljalisega käimist, sest seda puudutati. Kohtunik leidis, et käimiskavatsust polnud ja laskis käia Of4-e3. Apellatsioonikomitee pani käima valgeväljalise odaga ja laskis partii sealt alates uuesti mängida. Mängija ei tahtnud malendit kohendada (art. 4.2) ega puudutanud seda ka meelega (art. 4.3). Kõiki rahuldavat otsust on kohtunikul aga raske teha ja küllap oli apellatsioonikomitee otsus siiski õige.

Schacharenas tsiteeriti koodeksi art. 12.6, mis keelab vastasmängija häirimise või segamise ükskõik mil moel. Aga mis siis, kui ühel mängijatest tuleb köha- või aevastusehoog ning ta teeb seda valjusti ja lausa mitu korda järjest? See kindlasti segab, aga vist pole siin midagi ette võtta. Küllap peavad mängijad ise hoolitsema selle eest, et nad oma tervise võimalikult korras hoiaksid, vajadusel ravimeid võtaksid ja haigetena mängusaali ei tuleks. Mis puutub aga välisesse häirimisse, siis selle kohta toodi arutluse käigus mitmeid näiteid. Üks maleklubi paiknevat kohaliku kiriku vahetus läheduses, kus olevat kombeks iga 15 minuti järel kella helistada, teise naabruses asuvat tuletõrjekomando. Ühe suurema häire korral tuli turniiril pooleks tunniks mäng katkestada, enne kui olukord rahunes.

Sirvisin vanu ajalehtede väljalõikeid. Just neil päevil 40 aastat tagasi olevat Luganos koos olnud kirimaleliidu ICCF kongress, mis andis mulle ka kirimales rahvusvahelise arbitri nimetuse. Olin 35., kes selle sai. NSVL-s polnud selle eksisteerimise lõpuni kedagi teist, kel oleks olnud see nimetus nii tava- kui ka kirimales.
Lembit

Kui palju voore?

2011-11-06T01:10:00.000-07:00

Olen ajuti viidanud sellele, et śveitsi süsteemis ei tarvitse suurem voorude arv tingimata tähendada õiglasemaid lõpptulemusi. Kui voorude arv ületab kolmandikku mängijate arvust, kipub asi liiast olema.
Aga teistpidi, kui voore on liiga vähe? Austraalia veebilehel kutsus poleemika esile teade ühest koolidevahelisest võistkondlikust turniirist. Osalenud koguni 261 last 87võistkonnas, seega siis kolm mägijat võistkonnas. Üsna aukartust äratavad arvud.

Kuigi esialgu olnud kavas rohkem voore mängida, osutunud korraldajate töö kehvaks ja lapsed liiga vallatuks, mistõttu olevat paremusjärjestus paika pandud viie vooruga. Küsimuse tõstataja pahandab, et reitinguid paarimiseks ei kasutatud, mistõttu turniiri võitjad ei olnud mänginud kellegagi, kelle reiting nende endi omast kõrgem. Aga mis reitinguid sellel lastehulgal võis üldse olla? Segadust võis seal küll olla parasjagu. Selgub, et mängiti ilma kelladeta ja pooletunnise mängu järel laudadel olnud seisud hinnatud. Ei oleks küll tahtnud seal korraldajate ega kohtunike nahas olla. Sellise võistluse korraldamisel on võimalik, et võistkonnad kohtuvad võistkondadega (nii seal mängitigi) või mängitakse individuaalvõistlusena ja lõpuks liidetakse lihtsalt punktid kokku.

Aga ikkagi voorude arv? 5 voorust on 87 võistkonna jaoks kindlasti vähe. Üldiselt sobib śveitsi süsteem küllalt hästi turniiri võitja selgitamiseks, järgmiste kohtade puhul ei saa aga peaaegu kunagi kindel olla. Võib nõustuda nende arutlejatega, kes arvavad, et 5 voorust piisab 32 mängijale või võistkonnale. 87 võistkonna puhul oleks kindlasti olnud vaja vähemalt 7 vooru. Neist piisavat kuni 128 osavõtja puhul. Kui aga kõik 261 last oleksid mänginud indiviididena, oleks olnud vaja 9 vooru (neist piisavat isegi 512 mängija puhul). Kui sama võistkonna lapsi omavahel ei paaritaks, siis jätkuvat ka 8 voorust.

Peamiseks probleemiks olid minu arust aga malekellad või õigemini nende puudumine.Meil ei kujutaks sellise massilise võistluse korraldamist kelladeta ette (nagu kommentaaridest näha ei tohiks Austraaliaski nende leidmine ülejõukäiv olla). Loomulik, et nii ei suudetud seal ajagraafikust kinni pidada. Pealegi muudab paljude partiide hindamine turniiri tulemused väga subjektiivseks ja võimaldab leidlikumatel mängijatel olukorda oma huvides ära kasutada. Ilmselt on Haabersti isadepäeva turniiril mängijaid märksa vähem ja kellad loodetavasti olemas. Ka austraallased oleksid võinud ju mingid valikturniirid korraldada, et mängijate arv poleks hakanud korraldajatel üle jõu käima.
Lembit

Sakslaste arutlusi lugedes

2011-11-02T02:48:00.000-07:00

Heitsin pilgu sakslaste Schacharena veebilehele. Sealgi arutletakse mitmete reeglite ja kohtunikutöö küsimuste üle. Paar näidet kõige viimastest päevadest. Üsna tavalised asjad.

Üheks teemaks on olnud etturi muundamine (mõne päevaga 27 seisukohavõttu). Arutlust alustab mees, kellele olevat öeldud, et välkmales ei tohi etturit 7. realt ära võtta ja selle asemel 8. reale lippu panna, vaid tuleb ettur kõigepealt viimasele reale lükata ja alles seal lipuga asendada. 10 sekundit läheb kaotsi, aga muidu võib riskida kaotusega. Kui vastane on aga käigu teinud, siis ta enam nõudmisi esitada ei saa.
Tuuakse näide, kus mängija lükanud etturi 8. reale ja öelnud "lipp!" Teist lippu aga käepärast polnud ja vajutanud seepärast lihtsalt kella. Vastane vastu ei vaielnud, tegi oma käigu ja vajutas samuti kella. Seepeale käis esimene mees oma etturiga nagu lipuga ja ütles "tuli!" Nüüd aga teatas vastane, et tegemist oli määrustevastase käiguga.
Oleks tulnud kellad seisma panna ja kusagilt lipp hankida. Ka ümberpööratud vanker jääks ju ikka vankriks, öeldagu kasvõi kümme korda "lipp". Sageli hoiatavad ka kohtunikud enne välkturniiri algust ebakorrektsete muundamiste eest. Üks kohtunik kirjutab, et hoiab alati igaks juhuks oma vasakus taskus valget ja paremas musta lippu.

Omavahelisel kokkuleppel on võimalik kõik asjad ära klaarida. Kui aga üksmeelt ei leita ja asi ametlikuks läheb, siis tuleb toimida nii, nagu koodeksi art. B3 ütleb: "Määrustevastane käik on sooritatud, kui vastasmängija kell on käivitatud. Vastasmängija võib seejärel enne oma käigu tegemist taotleda võitu... Kui vastasmängija on oma käigu teinud, ei saa määrustevastast käiku korrigeerida, kui pole vastastikust kokkulepet kohtuniku sekkumiseta."
Tavamales oleks tulnud ettur muundada ja kellanäite korrigeerida.

Teiseks teemaks on mati kuulutamine, mida tegelikult polnud. Ühes meeskonnavõistluste partiis oli üks noor mängija jõudnud valgetega võiduseisuni, matt oli tulekul. Siis tõusiski ta püsti ja hüüdis "matt!" Vastane ulatas käe ja õnnitles teda. Aga juba käeulatuse ajal taipas vastane, et tegelikult matti veel polnud ja hakkas protesteerima. Tekkis diskussioon selle üle, kas käe ulatamine ja õnnitlemine tähendasid tõepoolest partii lõppu. Valgele oli olukord piinlik, ta pakkus mustale viiki, see võttis selle vastu. Matśi tulemust partii ei mõjutanud ja kõik olid rahul.

Aga kui sellist lepet poleks saadud? Kas pidada siis matikuulutamist vastase häirimiseks (karistuseks teisele poolele paar minutit lisaaega)või täiesti ebasportlikuks ettevõtmiseks (mis võiks viia partii kaotusele), kuigi see näib üsna ülepingutatud tõlgendamisena. Ja muidugi jälle küsimus, mida peab üldse alistumiseks pidama? Kas käeulatamisest piisab (keegi lisas, et võib-olla arvas ta, et vastasel on sünipäev ja tahtis teda vaid sel puhul õnnitleda). Äsja nägime, et ülemääraste viigipakkumistega vastast häirida ei tohi, aga matikuulutusega? Küllap käeulatusega partii siiski lõppes.

Aga Augsburgi kreisiliigast toodi näide: meeskonnavõistlusel oli ühel mehel patiseis. Korrapealt ta sellest aru ei saanud ja ulatas vastasele käe, mida tõlgendati alistumisena. Kui taipas, siis protesteerimine enam ei aidanud. Partii loeti kaotatuks, see otsustas ka matśi saatuse. Siin tahaks küll küsida, kuidas siis nii? Partii oli patiga lõppenud juba enne kätesurumist, partiiprotokollidest pidi see ju näha olema.

Ja veel juhtum bundesliigast: Valge ületab aja, must ei märka. Nüüd pakub valge viiki ja must võtab selle vastu. Aga siis must märkab ja hakkab protestima. Asi läheb arbitraaźi. Seal saab must esialgu õiguse, aga lõpuks otsustatakse siiski: viik! Erinevalt teistest aladest määravat males tulemuse mängijad ise ja kui nad on viiki leppinud, siis nii see ka jääb.

Nii on erinevaid tõlgendusvõimalusi. Kohtunikult on vaja hoolikat suhtumist kõigisse asjaoludesse ja nende arvestamist. Aga mängijailt - nii nagu üks sakslasest arutleja ütles: käeulatusega kiirustada ei tohi, pigem istuge ise oma kätel!
Lembit

Reegleid ei muudeta

2011-10-30T02:21:00.000-07:00

Viimases Chesscafes selgitatakse küsimust, kas mängijal on õigus partii ajal pöörduda kohtuniku poole reegleid puudutavate küsimustega (üks ukraina FA toob näiteks, et mängija ei tea viigi pakkumise täpset korda)või kasutada koodeksit ja teisi ametlikke dokumente. RC esimees leiab, et koodeks peab alati võistlustel olema, kasvõi kohtuniku laual (ise pole ma kunagi voorule koodeksita läinud, kuigi enda arvates seda enam-vähem tunnen). Igal mängijal on õigus seda lugeda. Sama võib öelda ka teiste FIDE ametlike dokumentide kohta. Loomulikult peab ka kohtunik vajadusel reegleid selgitama.

Ühe inglise maletaja arvates on liiga karm koodeksi art. 6.9, mis käsitleb ajaületusi. Teatavasti öeldakse selles: "Ometi lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmägija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga."
Inglase toodud näites laseb must aja üle ja valge taotleb võitu, mis tegelikult oleks võimalik vaid siis, kui must oma kuninga nurka viiks, muudaks oma etturi ratsuks ja blokeeriks siis sellega kuninga väljapääsutee. Reeglit tuleks ikka tõlgendada nii, et see ei viiks absurdini, nagu matiseisu konstrueerimine toodud näites. Varem koodeksis kasutatud väljend "kõige oskamatuma mänguga" olnud siiski parem. See tähendas, et oma malendeid lubataks küll lüüa, aga teadlikult kooperatiivmatile ka ei minda. Väljapääsuna pakutakse koodeksilause lõppu kirjutada "ilma et mängija muundaks oma etturit".

Kui vaadata Gijsseni vastust, siis tundub, et paranduse läbiminekuksv siiski lootust pole. Kui nooleke langeb, peab kohtunik kindlaks tegema, kas mängijal on matistamisvõimalus olemas ja seejuures arvesse võtma ka igasuguseid etturi muundamise võimalusi. Eelkõige on ajaületus ikkagi kaotus. Geurt toob näitena seisu, mis tema juhitud turniiril kord laual oli.
Valged: Ke1, Ea6 (2). Mustad: Kg3, Vc5, Re3, Ee5 ja g5 (5).
Must ületas aja ja sai kaotuse. Muide hiljem teatas Gijssen, et laua taga olid siin vastamisi Kasparov ja Karpov (välkpartii Brüssel 1987).

Hiljuti olevat ta saanud Mehhikost tabeli, mis näitab olukordi, kus kohtunik peab noolekese langemisel lugema partii viigiks. Selle leiab siis viimasest Chesscafest. Siinkohal seda ära tooma ei hakka, sest minu arust pole põhimõttelist vahet ühe india kohtuniku poolt juba aastaid tagasi koostatud tabeliga, mille leiab minu 28.
VIII tekstist Aeg on üle.

Üks hollandlane tõstatab küsimuse, et korduvad viigipakkumised on koodeksis väga ebamääraselt reguleeritud. Koodeksi art. 12.6 teatavasti ütleb: "Keelatud on vastasmängijat ükskõik mil moel häirida või segada. Siia kuuluvad ka ... ülemäärased (originaalis unreasonable) viigipakkumised...".
Kõigepealt pole sellesse lausesse kerge leida sobivat sõna. "Ülemäärane" on eesti keeles vaid üks võimalikest variantidest. Geurti arvates võiks inglise keeles seista ka disturbing, inconvient, annoying, bothering või distracting. Olulisem on muidugi sisu.

Küsimuse tõstataja arvates ei paku korralikud mängijad viiki, kui millegipärast usuvad, et vastane mängib võidule. Ning kui vastane lükkab pakkumise tagasi, siis ei pakuta seda samas partiis uuesti, kui vastane pole ise vahepeal viiki pakkunud. Erand olevat vaid siis, kui teie vastasele on võit väga vajalik ja ta läheb riskiga liiga kaugele, teie aga ei taha sellest kasu lõigata. Ehk võiks järjestikused viigipakkumised koodeksiga selgelt keelata? Aga ehk on ka ainult üks viigipakkumine ülemäärane? Näiteks kui teil on selge viigiseis, aga viimasele käigule jäänud vaid 1-2 sekundit. Vastane pakub korrektselt viiki, aga ometi on see piirav häirimine, et ületaksite aja.

Geurti arvates on kõik väga individuaalne. Üht mängijat korduvad viigipakkumised häirivad, teist mitte. Kui keegi lühikese aja jooksul teile kaks korda viiki pakub, võib pöörduda kohtuniku poole, et see vastast informeeriks: ei enam mingeid viigipakkumisi. Kui vastane pakub viiki korrektselt, siis ta kell käib. Kohtunikul on nii väga raske otsustada, kas viigipakkumine on ülemäärane või mitte. Kui kohtunik leiab, et on, võib ta rakendada art. 13.4 ettenähtud karistusi.
Aga ka viigipakkumisi piirava artikli muutmist ette näha pole.
Lembit

Elementaarset Chesscafest

2011-10-26T01:17:00.000-07:00

Viimasest Chesscafest võib saada kinnitust mõnedelegi niikuinii teada olevatele seisukohtadele. Hea tava on ju võimalikult varakult teavitada kõiki mängijaid turniiri tingimustest ja iseärasustest. Kui mängija saab kutse ja tingimused, otsustab ta oma osalemise. Ühel Saksa turniiril unustati õigeaegselt juhendisse kirjutamast partiidele lubatud hilinemisaeg. Ometi tahtsid korraldajad koodeksis ettenähtud momentaalse kaotuse asemel kasutada vana tunnist hilinemist.
Kas võib seda ikkagi kasutada, kui see alles turniiri avamisel teatavaks teha? Võib, aga tingimuseks on see, et sellega peavad nõustuma kõik mängijad. Kui kasvõi ükski esitab vastuväiteid, siis tuleb toimida nii, nagu koodeks ütleb. Millegi muutmiseks on vaja kõigi mängijate soostumist.

Samas kirjas tõstatati küsimus mobiilidest. Leiti, et need on muutunud igaühe elu asendamatuks osaks (ise ei ole küll veel mobiilini jõudnud) ja seepärast peaks nendesse leebemalt suhtuma. Aga ei. RC esimees alustas koodeksi art. 12.3b tsiteerimisest, mis näeb ette, et kohtuniku loata ei tohi mängualal olla mingeid elektroonilisi sidevahendeid, kui neid pole täielikult välja lülitatud. Loa annab kohtunik, mitte võistluste korraldaja. Geurti arvates peaks kohtunik enne igat vooru meenutama mobiilide täieliku väljalülitamise vajadust (see, mille jätsin Narvas tegemata), sest nii jääks enamik probleeme olemata. Uus on ehk väide, et järjest enam olevat neid, kes tahavad seda koodeksi artiklit muuta nii, et see keelaks üldse mängualal igasuguste elektroonikavahendite omamise, ka sel juhul, kui need on välja lülitatud.

Üks ameeriklane olevat mänginud sõbraga. Puudutanud vankrit, võtnud siis vankri küljest käe ära ja teinud vangerduse. Sõber olevat öelnud, et pärast vankri puudutamist enam vangerdada ei saa. Kuidas siis nii: ka vangerdamisel puudutatakse ju vankrit?
Ju ta siis polnud lihtsalt koodeksit lugenud. Art. 4.4b ja 4.3a ütlevad väga selgelt ära, et kui puudutatakse vankrit ja alles seejärel kuningat, siis sellel käigul enam vangerdada ei saa ja tuleb käia vankri kui esimese puudutatud malendiga.
Geurt meenutab, et 30 aastat tagasi toimiti teisiti. Tõepoolest, ise olen 1979. a. ilmunud koodeksisse tõlkinud: "Kui mängija puudutab vangerdamisel algul vankrit, peab kohtunik talle tegema märkuse, kuid vangerdus jääb jõusse. Kui see on võimatu, siis tehakse käik vankriga." Aga nii oli siis.
Lembit

Nädal Narvas

2011-10-23T09:49:00.000-07:00

Nädalavahetusel tegelesin iga-aastase Nõmme sügise kabeturniiriga. Olen oma maleveergudes viidanud sellele, et śveitsi süsteemis ei tarvitse voorude arvu suurendamine tähendada optimaalsemaid tulemusi. Ideaalne võiks ehk olla 1/3 mängijate arvust. Nõmmel oli meil 22 mängija jaoks 9 vooru, mida ka ju väga palju pole. Asi oli aga selles, et tegemist oli väga suure mängutugevuse vahega, mistõttu paljude partiide tulemusi võis kergesti ette enustada. Nii pidid viimases voorus kohtuma väga suure punktidevahega mängijad. Lubasin seetõttu paarijal kaks nõrgimat omavahel uuesti kokku panna (tean muidugi, et üldiselt śveitsis nii ei toimita), mistõttu paarid said veidi võrdsemad. Lõpuks olid 3. koha jagajad mänginud täpselt samade 9 vastasega. Enne lõpetamist lisamatśi ka mängida ei saanud. Nõmmelane loobus siis lihtsalt välismaalase kasuks.

Kodus võtsin ette eelmistest Läänemere noorte maletähtede turniiridest kirjutatu
(14.X 2007 Ühest noorteturniirist ajendatud mõtted, 9.X 2009 Tähed jälle Narvas) ja püüdsin tänavust turniiri nendega võrrelda. Ega suurt vahet olnudki. Narvakad on korraldustööd südamega võtnud ja sel on olnud tulemusi. Nii eelmistel turniiridel kui nüüdki.

Kahjuks jäid tänavu eemale Poola ja Rootsi, mille tagajärjel turniiri koosseis muidugi kannatas. Teiselt poolt võimaldas see ära mahtuda ühte saali, mis oli küll mõnevõrra kitsavõitu, ning mängida kõigil päevadel ainult üks voor. Ka mängijatega oli probleeme vähem. Isegi viigipakkumistega said mängijad seekord ise hakkama, ei tulnud kusagil vahendajaks hakata. Ainult ühes partiis tuli mul seletada, mida 50 käigu reegel tegelikult tähendab.
Määrustevastaseid käike mulle teadaolevalt ei tehtud. Turniiri algul unustasin meenutada mobiilide kohta käivaid keelde, hiljem oleks see juba veidi naljakas olnud. Ühegi mängija mobiilihelinat ometi ei kuulnud. Enne turniiri arutasime jälle, kui palju maletajatele hilinemisaega lubada ja jäime jällegi Eestis kasutatava 15 minuti juurde. Ühegi välismängija hilinemist ei märganud, paari Eesti mängija oma viimastes voorudes küll (aga ainult mõned minutid) ja üks Narva tüdruk ei saanud kahes partiis kohale tulla.

Maletähtede turniir on minu jaoks olnud üks vähestest juhtudest, kus on olnud võimalikud vahetud kontaktid ja kogemustevahetus teiste riikide kohtunikega. Pealegi annab see võimaluse igas matśis kasutada neutraalset kohtunikku. Ometi pole seejuures tegemist ainult positiivsega.
Kui eelmisel turniiril oli mul kaks IA-dest kolleegi, siis seekord kahjuks mitte ühtegi. Kohtuniku üks ülesandeid on matś täielikult ette valmistada: nimesildid paigale, kellad õigeks, malenupud kenasti keset välju. See peab kindlasti aset leidma enne mängijate saabumist. Kui aga kohtunik tuleb koos võistkonnaga, pole eam midagi teha. Oli voore, kus pool tundi enne algust polnud veel ainsatki kohtunikku. Nii leidsin, et kindlam on endal tund varem tulla ja asjad paika panna.

Ka keset vooru näis, et kohtunikel on oma võistkonna mängud märksa huvitavamad kui need, kuhu ta on kohtunikuks määratud. Aidati vooru ajal mänge analüüsida ja kui üks kohtunik oli mingiks asjaajamiseks tunniks ära lubatud, siis vaatas ta tagasi tulles kõigepealt kõiki oma võistkonna partiisid ja alles siis oma matśi. Oli ka kohtunik, kellele pakkus suurt huvi raamat "Mehe surm" sarjast "Huvitav detektiiv".

Miks siis peakohtunik alluvaid korrale ei kutsunud? Veidi ebamugav oli, sest eelkõige oli kohtunik oma delegatsiooni liige ja sellega koos turniirile tulnud. Küll aga mingi partii lõppedes ei kasutanud ma kunagi lihtsamat teed ega hakanud sellega tegelema, vaid vaatasin kõigepealt, kus kohtunik on, ja tuletasin talle meelde, et ta asjad korda ajaks. Vahelt võis see pealtvaatajaile ehk isegi kummaline tunduda.

Veidi oli probleeme partiiprotokollidega. Turniiriks trükitud kenad blanketid polnud kasutatavad, sest need olid A4 formaadis ega mahtunud laudadele ära. Võtsime siis tavalised. Tekst oli eesti keeles, mida ei mõistetud. Väga sageli kirjutati valgete nimi mustade kohale ja vastupidi, seejärel veetud nooltest oli raske aru saada. Küllalt paljud pisemad jätsid perenime kirjutamata ja piirdusid vaid eesnimega. Pärast seda, kui üks kohtunik oli matśiprotokolli kirjutanud hoopis vastupidise tulemuse kui partiiprotokollides kirjas, pidin hakkama iga sissekannet hoolega kontrollima. Oli näiteks protokoll, mis lõppes mustade pandud matiga, tulemust polnud märgitud, aga tegelikult oli võitnud valge.

Ega kõik ka peakohtuniku tegevusega rahule jäänud. Ühes voorus tuli minu juurde ühe võistkonna suurmeistrist esindaja ja nõudis vastasvõistkonna kahele mängijale kaotuse määramist, sest need olevat omavahel rääkinud. Kahjuks polnud ma kõnelust märganud, aga nüüd olid nad igatahes oma laudade taga. Pealegi pole minu arust ei koodeksis ega võistlusmäärustes punkti, mis näeks ette automaatset kaotust. Nii ma siis ütlesingi. Selle peale teatas suurmeister, et siin ei toimuvatki võistlust, vaid käivat ainult tsirkus. Kui soovitasin tal kõigepealt matśi kohtunikuga rääkida, siis teatati, et selle mehega ta küll rääkima ei hakka. Ning ka vooru lõpul tuli ta veel kord välja teesiga täielikust tsirkusest. Ometi läks suurmeistri võistkonnal nii selles voorus kui turniiril üldse hästi. Küllap ma oleksin isegi võinud ajuti veidi teisiti toimida ja kõnelda, aga minu arust oli tegemist korraliku võistlusega.

Kõige rohkem küsimusi esitati mulle ehk seoses nii võistkondliku kui individuaalse paremusjärjestuse määramisega. Tegelikult polnudki siin midagi küsida, sest asi on korraldajate otsustada ja juhendina kõik teadetetahvlil kirjas. Minu võimuses midagi muuta polnud. FIDE viimase aastakümne tava järgi otsustasid paremusjärjestuse matśipunktid, seejärel aga partiipunktid (eelmisel turniiril oli teiseks näitajaks olnud omavaheline kohtumine, aga seda kritiseeriti). Kui matśipunktid andsid võidu Eestile, siis partiipunkte kogunes Venemaale rohkem. Ja muidugi püüdis Läti võistkonna juht pärast kahes avavoorus saadud 4,5:5,5 kaotusi mulle tõestada, et partiipunktid on ikka need kõige õigemad.

Individuaalarvestuses nägi juhend ette, et kui mingit kohta jagavad kolm mängijat, võetakse arvesse vaid Berger. Aga kui igal laual on kuus mängijat, siis pole võimatu, et ka Bergerid jäävad võrdseks. Väikseimate tüdrukutega juhtuski 2.-4. koha jagamisel nii. Liigseid medaleid meil polnud. Nii jätsime medalita kõige vanema, aga diplomi sai temagi.

Nii et kui keegi ütleb, et Narvas käis tsirkus, siis ärge seda ütlemist päris puhta kullana võtke. Vähemalt Narva linnuses oli neil päevil küll tegemist põnevate ja tõsiste malelahingutega. Olgu siinkohalgi veel kord öeldud aitäh kõigile, kes nende edule kaasa aitasid.
Lembit

Noorkohtunike küsimusi

2011-10-21T12:37:00.000-07:00

Prantslaste juunikuiste kohtunikeeksamite ajal korraldati eraldi eksamid ka noorkohtunikele. Neiltki nõuti vastuste põhjendamist ja aega oli samuti 2 tundi. Mida neilt siis küsiti?

I. Sõnavara
1. Mis on patiseis? -
Kui mängijal pole ühtki määrustepärast käiku ja ta kuningas pole tules (5.2a).
2. Mis on surnud seis? -
Kui kumbki ei saaks vastaspoole kuningat matistada mistahes määrustepäraste käikude seeriaga (5.2b).
3. Mis on kiire lõppmäng? -
Kui partii kõik ülejäänud käigud tuleb teha kindlaksmääratud ajaga (10.1).
4. Mis on välkmale? -
Kui kõik käigud tuleb teha vähem kui 15 minutiga või on kindlaksmääratud aeg ja 60-kordne lisand kokku alla 15 minuti (B1).
5. Mida tähendab "j´adoube"? -
Kohendan (4.2).

II. Kohtunikutegevus kiirturniiril
1. Kas mängijad peavad käike üles märkima? - Ei (A2a).
2. Ühe mängija telefon heliseb. Missugune on karistus? - Kaotus (12.3b).
3. Üks mängija teeb partiis kolmandat korda määrustevastase käigu. Milline on tagajärg? - Kaotus (7.4b).
4. Kui kumbki on avakäigu teinud, märkavad mängijad, et nende malelaual on parempoolne nurgaväli must. Mida teeb kohtunik? -
Tõstab malendid ümber õigesti asetatud lauale (7.1b, A.4a).
5. Mängijad on teinud 12 käiku. Siis näitavad nad kohtunikule, et ajad polnud kellale õigesti seatud. Mida teeb kohtunik? - Laseb neil edasi mängida (A4a).

III. Noorte klubidevahelised võistlused
Neid küsimusi vaatlema ei hakka, sest need puudutavad Prantsuse kohalike võistluste tingimusi, mis määratakse peamiselt võistlusjuhendiga.

IV. Mitmesuguseid küsimusi
1. Kes otsustab, kuhu asetada malekell? - Kohtunik (6.4).
2. Kiirpartiis on langenud mõlemad noolekesed. Mis on partii tulemus? - Viik (A4d).
3. Kas käigul olev mängija võib kohtuniku loata mängukohast lahkuda? - Ei tohi (12.2)
4. Kas käik tuleb üles kirjutada enne või pärast selle tegemist? - Pärast (8.1).
5. Kuidas märgitakse viigipakkumine partiiprotokolli? - "=" (C13).
Lembit

Küsivad prantslased - 2

2011-10-15T06:55:00.000-07:00

Jätkame täna prantslaste juunikuisel kohtunikeeksamil esitatud küsimuste vaatlemist. Niisiis:
III. Malenotatsioon
1. Kuidas märgitakse viigipakkumine partiiprotokolli? - "=" (C 13).
2. Kas tule andmine tuleb protokolli märkida? - Kohustust pole (C 13).
3. Kas mängijad peavad alla kirjutama mõlemale partiiprotokollile? - Kindlasti (8.7).
4. Ajakontrolliks on 1 tund 30 min. partiile ja 30 sek. igale käigule. Üks suures ajapuuduses olev mängija lõpetab käikude kirjutamise. On see lubatud? -
Ei ole, sest lisandub ju 30 sekundit (8.4).
5. Ajakontrolliks on 30 minutit partiile ja 10 sekundit igale käigule. Kas mängijad peavad käike üles kirjutama? - Ei ole vaja, sest tegemist on kiirmalega (A 2).

IV. Olete kohtunik. Teid kutsutakse. Mida otsustate?
1. Ühes partiis, kus ajakontrolliks on 2 tundi 40 käigule ja 1 tund partii lõpuni, lükkab must etturi f3-f2. Laual on nüüd seis
Valged: Ka1, Ob6 (2). Mustad: Ke2, Og8, Ec2 ja f2 (4).
Viimase ajakontrollini jääb valgel alla 2 minuti. Ta seiskab kella, kutsub kohtuniku ja kirjutab partiiprotokolli Oxf2. Ühtlasi taotleb ta viiki, kuna vastane ei saa partiid võita. Mida teete? -
Üleskirjutatud käik näitab, et valge teab, kuidas selles seisus viiki saada. Kohtunik nendib, et normaalsete vahenditega partiid võita pole võimalik (10.2) ja fikseerib viigi.
On võimalik kasutada ka art. 10.2b ja teha otsus alles pärast noolekese langemist.

2. Pikaleveniva partii ajal kutsub teid valgetega mängija. Ta taotleb viiki 50 käigu reegli alusel. Vastane pole nõus, väites, et üks neist 50 käigust oli etturikäik. - Kui protokollist nähtub, et käikude hulgas oli tõepoolest etturikäik, siis art. 9.3a ei rakendu. Taotluse esitaja vastasmängija kellale lisatakse 3 minutit ja partii jätkub (9.5b).

3. Kiirmale. Laual on järgmine seis
Valged: Kh3, Ea4, c4, e4 ja g4 (5). Mustad: Ke6, Ea5, c5, e5 ja g7 (5).
Must käib g7-g5 ja tema nooleke langeb. Valge ütleb, et on partii võitnud, must ütleb, et seis on viik, kuna võita ei saa.
Kutsutakse teid. Mida fikseerite tulemuseks? -
Viik. Pärast 1. ... g5 on lauale tekkinud surnud seis, mida kumbki võita ei saa
(5.2b).

4. Välkpartiis pöörduvad mängijad teie poole, teatades, et mõlemad noolekesed on langenud ja nad ei tea, kumb langes enne. Mis on partii tulemus? -
Viik (A4d3, B3).

5. Üsna partii algul heliseb käigul oleva mängija mobiil. Vastane ütleb, et see teda ei häirinud, ja palub jätta teine pool karistamata. Mõlemad hakkavadki mängima. Kas nõustute sellise toimimisega? -
Vastavalt art. 12.3b tuleb mobiili omanikule kaotus panna. Eestis oleks võimalik ka teistsugune otsus, kui selline võimalus on võistlusjuhendisse märgitud.
Lembit

Küsivad prantslased

2011-10-12T01:31:00.000-07:00

Ilmunud on Prantsuse kohtunikelehe Bulletin des Arbitres Fédéraux uus number. Nagu tavaliselt on selles toodud ka nende järjekordsel, juunikuisel eksamil kohtunikele esitatud küsimused. Aega oli kaks tundi, vastuseid oli vaja põhjendada. Võtame ette pooled põhieksamil UV1 esitatud küsimustest. Millegipärast tundub, et seekord olid küsimused tavapärasest lihtsamad, aga see võib olla ka vaid subjektiivne arvamus.

I. Kas kohtunik peaks sekkuma?
Kaks meest mängivad. Järgnevas viies olukorras kohtuniku silme all nooleke kukub või tehakse määrustevastane käik. Vastasmängija kohtuniku sekkumist ei taotle. Kas kohtunik peaks algatuse enda kätte võtma? Kui jah, siis täpsustage, milles sekkumine seisneb.
1. Välkturniiril on 50 mängijale ainult üks kohtunik. Must käib vankriga a1-h2 ja vajutab kella. -
Ei. Küllaldase järelevalveta turniiril kohtunik omaalgatuslikult ei sekku (A4c, B3a).

2. Ajakontrolliks on 1 tund 30 min. partiile ja 30 sekundit igale käigule. Must paneb oma kuninga tulle ja vajutab kella. -
Kuna on tavamale, siis kohtunik sekkub (13.1). Taastame seisu enne määrustevastast käiku ja laseme partiil jätkuda (6.13). Vastasmängijale lisatakse 2 minutit aega, kolmas määrustevastane käik toob kaotuse (7.4b).

3. Tavapartiis on vaja 2 tunniga teha 40 käiku, ajalisandit pole. Must teeb laual oma 40. käigu ja tema nooleke kukub, kui ta kella vajutab. -
Kohtunik fikseerib noolekese langemise (6.8). Kontrollib, kas tegemist oli tõepoolest 40. käiguga. See tähendab kaotust (6.7a, 6.9).

4. Kiirturniir 20 minutit partiile, ajalisandit pole. Iga 3 laua jaoks on kohtunik. Valge nooleke kukub, must teeb kohe oma käigu. -
Tegemist on küllaldase järelevalvega, nii et kehtivad tavamale reeglid. Partii loetakse musta võiduks.

5. Välkpartiis on vastamisi kaks kogemusteta mängijat. Kohtunik möödub lauast, kui parajasti üks mängija teeb käigu, mis paneb ta kuninga tulle, samal ajal kui vastase kuningas on juba tules. Ühele kohtunikule tuleb umbes 30 lauda. -
Kohtunik ei sekku ja küllaldast järelevalvet pole (B3b, A4c ei rakendu).

II. Üldist.
1. Mis on välkmale? -
Kummagi mõtlemisaeg on alla 15 minuti või on määratud aeg ja 6o-kordne lisand kokku alla 15 minuti (B1).

2. Kas tulest teatamine on kohustuslik? -
Ei ole. Üheski koodeksi artiklis sellest ei kõnelda, kuigi algajate seas on see üsna levinud arvamus.

3. Kas pealtvaataja, kes märkab määrustevastast käiku, võib sellest otse vastavale mängijale teatada? -
Ei või, see oleks sekkumine partiisse. Informeerida võib ainult kohtunikku (13.7).

4. Kaks mängijat teatavad, et on alustanud partiid vahetatud värvidega. Kas kohtunik peaks laskma neil uuesti alustada? -
Ei peaks, kuigi ta võib otsustada ka teisiti (7.2).

5. Kas mängija võib seisata kella, et kohtunikult abi otsida? -
Jah võib, näiteks etturi muundamisel vajaliku malendi saamiseks. (6.12b).
Lembit

Seekord Viimsis

2011-10-09T02:25:00.000-07:00

Toetusühingu kiirturniiride sari jätkus sedapuhku Viimsis. Üsna normaalne turniir. 62 mängijat,kolm suurmeistritki nende hulgas. Korralduse poolest probleeme polnud. Kõigil laudadel pealegi DGT kellade moodne variant, mis toimis kenasti. Ainult ühel kellal üks pool millegipärast ei käigustunud. Kohtunike ülesandeks siis vaid eelkõige hoolitseda, et iga vooru järel kõik tulemused korrektselt kirja saaks ja järgmise vooru paarid seinale üles. Poole päeva pealt hakkasin juba igatsema mingite probleemide järele. Ega neid õieti tulnudki.

Mööda minnes nägin pisiprobleemi seoses ühe malendi puudutamisega. Üks pool oli oma käigu juba teinud, mitte aga veel sooritanud (s. t. kell oli veel vajutamata). Kui teine pool nüüd mingit nuppu puudutab, kas see toob siis kaasa käimiskohustuse? Kindlasti toob, sest koodeksi avaartikli järgi on mängija käigul niipea, kui vastasmängija käik on tehtud.

Kusagil oli segadus laua taha istumisega. Ega seal kõik omavahel üksteist tundnud. Kahel üsna lähestikku oleval laual olid avaminutitel kaks kohta veel tühjad (lubatud hilinemisaeg on selles sarjas 7 minutit). Kui üks mees tuli, istus ta vale laua taha ja oli selleks ajaks, kui viimanegi saabus, jõudnud seal juba trobikonna käike teha. Kuivõrd aega oli kulunud vaid mõni minut, polnud mul muidugi midagi selle vastu, kui kumbki mees endale õige partneri vastu sai.

Ühel viimasel ajal vähe mänginud mehel hilines korraks mobiil. Ega see vist eriti kedagi seganud, kuigi üks repliik "Laulab!" kellegi poolt järgnes. Jätsin kaotuse panemata, sest juhend mulle niisuguse õiguse andis.

Oli veel üks juhtum, mida ma vahetult ei näinud ja kuivõrd asja lahendas ära minu kolleeg ning tema otsuse vastu ei protesteeritud, siis polnudki mul partiiga otsest tegemist. Põhimõtteliselt oli aga asi selline. Must jättis oma kuninga tulle ja tegi seega määrustevastase käigu, aga siis ei märganud ka valge tekkinud olukorda ja tegi hoopis mingi muu käigu, taotlust määrustevastasuse kohta esitamata. Määrustevastane käik annab süüdlase vastasele teatavasti kaks lisaminutit.
Aga kui eksivad mõlemad? Kes siis peaks need lisaminutid saama? Küsisin mitme kaasamänginud kohtuniku käest ja vastused olid erinevad. Ausalt öeldes, ega mul endalgi päris surmkindlat seisukohta polnud. Enda lohutuseks leidsin aga koju jõudnult oma väljakirjutusi uurima hakates, et ega needki, kes peaksid reeglite õige rakendamise eest hea seisma, näi palju targemad olevat.

Jälgisin nimelt Chesscafed, kus kohtunike rubriiki toimetab teatavasti reeglite komisjoni esimees. Siinkohal mõned tsitaadid ajast, kui meie veebilehte veel polnud.
Halkidikis 2001 otsustas RC üksmeelselt, et kohtunik ei tohi määrustevastaste käikude puhul sekkuda (jutt on kiirmalest), kui ainult tema sellist käiku märkas. Föderatsioone paluti see edastada kohtunikele. Vaja on ühe mängija taotlust (IX 2001).
Kiirmales tuleb taastada seis enne määrustevastast käiku, kui see avastatakse partii jooksul (XII 2002).
Võimatute seisude kohta koodeks ei ütle, mida sel juhul teha. Võimalik oleks olnud teisele mängijale 2 minuti lisamine (IX 2003). Nii meie turniiril tehtigi. Ühes Taani kiirpartiis nõudsid mängijad kummalegi 2 minutit, kohtunik ei andnud kummalegi.

Kiirmales nõuab kohtunik taotlust. Karistatakse ainult seda, kes tegi viimase määrustevastase käigu: vastane saab 2 lisaminutit (I 2006).
Tagasi minna seisu juurde enne esimest määrustevastast käiku ja siis otsustada, kumba mängijat karistada. Kas mõlemat või seda, kes tegi esimese määrustevastase käigu. Tuleks ehk karistada mõlemat ja anda kummalegi 2 minutit juurde, kuigi see ei näi karistusena (VI 2006).
Kaht järjestikust määrustevastast käiku ei saa olla (IX 2006).

Nii et järgigem koodeksit ja kui see meile täpseid juhiseid ei anna, siis toimigem oma parima arusaama järgi.
Lembit

Kuidas lõpetada partiid?

2011-10-05T12:41:00.000-07:00

Ees on FIDE kongress. Reeglite muutmist küll sedapuhku oodata pole, kuigi ühe reeglite komisjoni liikme blogi jälgides võib näha, et ettepanekuid on tehtud isegi käikude muutmiseks. Nii on soovitatud loobuda möödaminnes löömisest ja lubada kuningat tule alt päästa ka vangerdamisega. Selliste ettepanekute läbiminekuks küll vaevalt mingit lootust on, aga ega RC nende arutamisest pääse.

Midagi eriti huvitavat ajaveebidel viimasel nädalal ei märganud. USA oma vaatan haruharva, sest need mängivad malet oma reeglite järgi, mitte FIDE omadest lähtudes. Seekord oli seal tõstatatud küsimus, kas kohtunik võib lõpetada lõppematut partiid. Konkreetne näide oli aga selline. Vastamisi oli kaks koolilast reitinguga ca 1100. Viimasena jääb kestma nende partii, kus laual seis:
valged Ka8, Vg7, Ea7 ja d5 (4), mustad Kc8, Vb6, Ec7 (3).

Mõlemal on järgmise kontrollini jäänud üle 5 minuti. Algul lõpetas üks käikude kirjutamise, siis ka teine. Mängitakse kiiresti, lisasekunditest piisab, nii et põhiaeg praktiliselt ei vähene. Järgmise vooruni jäb aega veidi üle poole tunni. Kohtunik on partiid jälginud ja käike lugenud, nüüd lõpetab temagi selle tegevuse.
Käiakse aga nii: 1. Vg8+ Kd7 2. Vb8 Va6 3. Vg8 Vb6 4. Vg7+ Ke8 5. Vg8+ Kd7.

Sellised või peaaegu sellised seeriad olevat kordunud 8 korda, kusjuures viimasest etturikäigust on möödas juba üle 50 käigu. Must pole ei kolmekordse kordumise ega 50 käigu reegli järgi viiki taotlenud. Taotluse korral oleks kohtunik oma vaatlustele tuginedes partii lõpetanud. Kord on must viiki pakkunud, aga valge seda vastu ei võtnud. Partii lõpeb nii, et valge käib d5-d6, must jätab etturi löömata ja kaotab.

Nüüd siis küsitakse, kas kohtunik oleks võinud ka ilma mängija taotluseta viigi fikseerida. Ja mis siis, kui partii oleks veninud sedavõrd, et järgmise vooru algusaeg oleks enne kätte jõudnud?
Kohtunik peaks koodeksi art. 6.8 järgi sekkuma vaid siis, kui üks nooleke on langenud.Koodeksi nõrkuseks võib pidada seda, et ta eeldab mõlema mängija head reeglite tundmist, ning enamasti lähtub ta mängijate taotlustest. Üldine seisukoht on, et partii ajal enam malereegleid seletama ei peaks.

Arutluse käigus leiti, et kohtunik võiks vahel lähtuda eelkõige praktilistest kaalutlustest. Seda, et ta ilma taotluseta ei sekku, oleks ta võinud ikka öelda. Oli arvamus, et kohtunik oleks võinud partii katkestamiseks ümbriku lauale panna. Kuivõrd poisid vaevalt partiid katkestada tahtsid, olekski mäng otsa saanud.
Oli ka selline soovitus: Kohtunik oleks võinud kellad seisata ja öelda mängijatele, et kui üks neist järgmise 5 minuti jooksul viiki pakub, siis paaritakse ta järgmiseks vooruks kui partii viigistanu, tema vastane aga kui partii võitja. Kui järgneks viikilepe, siis oleks tulemuseks muidugi viik. Nii ei takistaks see partii järgmise vooru paarimist ja alustamist, erandiks vaid kaks partiid.

Leidsin oma märkmetest, et analoogiliste juhtude kohta on 2004 sõna võtnud ka Prantsuse tippkohtunik Escafre. Tema arvates võiks kohtunik lähtuda artiklist 13.2 (kohtunik tegutseb võistluse huvides). Kui 50 käiku täis või seis 3 korda kordunud, aga mängija ei oska viiki nõuda, võiks näiteks öelda, et kui nüüd 15 käiguga matti ei pane, on tulemuseks viik. Küllap on need siiski suvalised lahendused.

Muide kunagi kui meil veel NSVL koodeks kehtis, võis kohtunik viigi fikseerida 50 käigu täitumisel ka ilma mängija taotluseta (tollane art. 9.3). Seda on rõhutanud enda koostatud metoodilises juhendis ka tollane kohtunikekogu esimees Lev Abramov: "Mõlemad võivad soovida võitlust jätkata, aga kohtunik langetab oma otsuse automaatselt". Need ajad on aga möödas.

Ei saanudki aru, milline täpselt oli ajakontroll, s. t. mitu sekundit iga käiguga lisandus. Kohtunik oleks pidanud ikkagi mängijatelt partii üleskirjutamist nõudma. Kommentaarides öeldi, et FIDE reeglite järgi võis kohtunik kirjutamist nõuda, USA reeglite järgi mitte. Minu arust on FIDE koodeksi art. 8.4 ja USA koodeksi art. 15 mõttelt ühesugused (kui iga käiguga lisandub vähemalt 30 sekundit, tuleb kirjutada lõpuni, muidu võib kirjutamise 5 minutit enne lõppu pooleli jätta). Aga ehk on seal ka selleks vaja vastase taotlust.
Lembit

Veel üks ettepanek

2011-10-02T01:25:00.000-07:00

Oma ettepanekuga artikli 10.2 muutmiseks on välja tulnud ligi 30-aastase IA staaźiga saksa kohtunik Christian Krause. Tema arvates võiks selle artikli punkti b sõnastada umbes nii:
Kui kohtunik lükkab oma otsuse edasi, võib vastasmängijale anda täiendavalt kaks minutit ja partii jätkub võimaluse korral kohtuniku juuresolekul. Kohtunik jälgib partiid erapooletult, et kumbki mängija ei kaotaks, küll aga ta aktsepteerib viiki ainult sel põhjusel, et mängija aeg saab otsa, kuigi vastasmängija ei taha või pole võimeline võitma normaalsete vahenditega. Kui ülekaal partiis kandub teisele poolele, võivad taotluse esitada või seda korrata mõlemad mängijad. Kohtunik teatab lõpliku tulemuse hiljem partii jooksul või niipea kui võimalik pärast ühe noolekese langemist. Ta loeb partii tulemuse viigiks, kui ta nõustub, et lõppseisu ei saa võita normaalsete vahenditega või et aja ületanud mängija vastasmängija ei teinud piisavaid katseid võitmiseks normaalsete vahenditega.

Sedavõrd kui võimalik, peaks ju partii tulemuse otsustama mitte kohtunik, vaid mägijad laua taga. Jälgime veidi ettepaneku autori mõttekäiku.
Krause lähtenäide on selline: Kummalgi mängijal on jäänud poolteist minutit aega, valgel on laual vanker ja ettur, mustal vanker ja kaks etturit. Valge esitab viigitaotluse art. 10.2 järgi. Kohtunik lükkab otsustamise edasi. Edasimängul kaotab must oma mõlemad etturid ja on nüüd hoopis ise vähemetturiga.

Mustal õigust taotleda viiki art. 10.2 järgi ei ole. Ta võib küll viiki pakkuda, aga kui valge tahab ajaga võita, ei saa ta teda takistada. Ajakaotus fikseeritakse talle isegi siis, kui ta hoiab seisu tasakaalus ja valge progressi pole märgata.
Valge võib muidugi võidule mängida, aga on selgusetu, kas tema esialgne taotlus kaitseb teda ajakaotuse eest. Kui valge tahab vaid viiki, siis võib ta seda pakkuda. Musta keeldumise korral ei näe reeglid ette, et valge võiks oma taotlust art. 10.2 alusel korrata.
Kui kohtunik peaks kutsumata sekkuma ja partii viigiks lugema, siis mõjutaks ta otsustavalt partii käiku.

Valge mängib nüüd võidule. Kui tema kellale on jäänud vaid 30 sekundit, siis mõistab ta, et kaotab ajaga. Mida siis nüüd teha? On ta ajakaotuse eest kaitstud vastavalt oma 1. taotlusele või on ta selle kaitse kaotanud, kuna mängis vahepeal võidule? Taotluse kordamist reeglid ette ei näe. Kui tal jääb kellale vaid 10 sekundit, võib taotluseks olla juba liiga hilja.

Reegel 10.2 peaks kehtima võrdselt mõlemale mängijale. Pole vist korrektne, kui mängija selle reegli järgi taotlust esitades teeb kohtunikust oma vastase vastu tegutseva advokaadi. Seepärast peaks art. 10.2 järgi esitatud taotlus seadma kogu partii kohtuniku kontrolli alla ja kohtunik hoolitsema võrdselt mõlema mängija eest. Taotleja vastasmängijal peaks olema õigus omapoolse taotluse esitamiseks.

Ehk piisaks ka praegusest sõnastusest "pärast ühe noolekese langemist" ja "vastasmängija ei teinud piisavaid katseid", aga Krause arvates ei tulevat isegi tuntud kohtunikud asjaga toime. Nad ei pööra tähelepanu sellele, et reegel kõneleb ühest noolekesest ja peavad vastasmängijaks vaid algul taotluse esitanu vastast. Siit tuleneb siis, et taotleja vastast ei kaitsta samal moel kui taotlejat.
Kui enamus viimase aja diskussioonides osalenuid leiab, et väljapääs on elektronkellades, lisasekundites ja art. 10 vältimises, siis Krause leiab, et ka elektronkellad üksi ei päästa. Kui jätta art. 10 muutmata, võivat tekkida väga kummalised kiired lõppmängud.
Lembit

Kuidas parandada 10.2?

2011-09-28T01:16:00.000-07:00

Eestis näivad elektronkellad kindlalt domineerivat, seetõttu siis ka lisasekunditega ajakontrollid ning kunagi ka meil paljuvaieldud artikkel 10.2 on siin oma tähenduse kaotanud. Paljudes kohtades näivad asjad olevat teistmoodi ning Mehhikost tulnud kiri näiteks ütleb, et 100 mängijaga turniiril peaks vähemalt üks elektronkell ikkagi igaks juhuks olema. Jätkuvad vaidlused üksikute mõistete tähenduse üle, tehakse ettepanekuid artikli 10.2 parandamiseks. Nii et veidi tasub meilgi asjade käigul silma peal hoida. Ükski teine koodeksi artikkel ju kohtunikule nii suurt võimu ei anna.

Endiselt püsib eriarvamusi mõningate terminite suhtes. Ka reeglite komitee esimees on austraallaste kriitika peale sunnitud möönma, et 10.2 tekstis esinev "pole võimalik võita normaalsete vahenditega" on üsna ebamäärane. On see sama, mis näiteks art. 6.9 või 9.6 esinev "mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga" või mitte, seda saab ikkagi ilmselt ainult RC öelda.

Artikli parandamiseks tehtavad ettepanekud aga jätkuvad. Võtame siinkohal kasvõi inglase Nick Thomase omad. Tema arvates toimivat kohtunikud enamasti viigitaotleja, mitte vastasmängija kasuks. Kohtunikud pole aga reegli rakendamiseks piisavalt hästi ette valmistatud ega mõista selle eesmärke. Enesekriitiliselt pean siin nõustuma sellega, et sageli pole ka nende endi maletamisoskus piisav, aga just selle artikli puhul oleks seda vaja.

Niisiis on ettepanekute autori arvates vaja jätta küll kohtunikule õigus art. 10.2 alusel viiki fikseerida, aga samal ajal peaks talle soovitama seda õigust väga ettevaatlikult rakendada ja kahtluse korral viik fikseerimata jätta. Art. 10.2b näeb teatavasti ette, et viigitaotluse võib esialgu edasi lükata ja seejärel selle rahuldada isegi pärast noolekese langemist. Ka see õigus peaks kohtunikule edasi jääma, küll oleks aga nüüd ka viigitaotleja vastasel oma sõna öelda.
Kui ta leiab, et viik on õige tulemus, siis nii ka jääb. Kui aga mitte, siis peab kohtunik lükkama mõlemad kellad 2 minutit tagasi ja laskma partiid jätkata. Allesjäänud ajaga peaks kumbki tegema 15 käiku. Kui selle ajaga kellegi nooleke langeb, kaotab ajaületaja partii. Kui nooleke langeb hiljem, siis taastub kohtuniku otsustusõigus nii nagu selles artiklis kirjas. Rohkem aega enam ei lisata.

Ettepaneku esitaja arvates peaks kohtunik nüüd oma subjektiivset otsustusõigust kasutama märksa vähemas arvus partiides. Kohtunik saab nüüd partiid jälgida vähemalt 15 käiku ja see annab rohkem võimalusi korrektse otsuse langetamiseks. Iga käigu kohta saadud 8 sekundit peaks viigi taotlejale olema piisav tõestamaks, et seis on tõepoolest viik, vastasel aga märksa rohkem võimalusi võidukatseteks. Viigitaotlejal on 2 minutit, vastasel võib olla rohkem. Küllap on loogiline, et viigitaotleja on halvemas olukorras. See parandus võib mängu pikendada vaid umbes 5 minuti võrra.
Oma ettepanekutega on seekord välja tulnud veel Krause Saksamaalt ja Weles Mehhikost, aga neist vast kord hiljem.
Lembit

Vaadates Chesscafed

2011-09-25T01:14:00.000-07:00

Viimases Chesscafes oli kõigepealt juttu sellest, kuivõrd peaks kohtunik tõkestama aja peale mängimist. Nimelt oli ühele inglasele meelde jäänud soovitus, et kohtunik peaks sellistel juhtudel, kus praktiliselt muid võiduvõimalusi pole, sekkuma enne noolekese langemist ja fikseerima viigi vastavalt koodeksi artiklile 12.1.
Too artikkel teatavasti ütleb: Mängijad ei või ette võtta tegevusi, mis kahjustaksid malemängu mainet.

Minu arust on see määratlus üsna üldsõnaline ja kui kohtunik seda konkreetses olukorras rakendada püüab, võib tekkida oht, et tema tegutsemine on liiga subjektiivne. Too inglanegi leiab, et Chesscafe soovitused pole olnud järjekindlad. Vähemalt kord olevat seal kirjas olnud, et kui laual oleks suur materiaalne halvemus, siis ei tuleks igavese tule abil viiki otsida, vaid mängida ajavõidule.
Tagantjärele otsides ei hakanud see konkreetne juhtum silma, kuid tegemist olevat olnud välkpartiiga. Kui see tõepoolest nii oli ja partiil polnud küllaldast järelevalvet, siis oli ajal muidugi suur roll ja mängijal täielik õigus loota vastase ajaületusele.

Vastuseta jäi küsimus, kas partiid algusest lõpuni jälginud kohtunik võib artiklit 12.1 hiljemgi rakendada ja partii viigiks lugeda. Ilmselt küll mitte. Ajakaotus on ju igal juhul kaotus (muidugi kui ajaületaja vastasel ikka ka matistamispotentsiaali on).

Üks India mängija on Chesscafes esitanud täpsustava küsimuse nulltolerantsi kohta (teatavasti mõistame selle all keeldu mitte hilineda ainsatki minutit). Kelle asi ikkagi on hilinemise kohta arvestust pidada - kohtuniku või mängija oma? Osa mängijaid eelistab ka hilinejatega mängida, sest muidu saad punkti küll, aga reiting jääb ikka samaks. Enamuse asjade kohta olevat vaja mängija taotlust, miks mitte siis ka siin.
Ega neid taotlusnõuetega punkte koodeksis küll palju olegi, peamiselt viigist kõnelevates artiklites 9 ja 10. Kui mängija puudutab mingit malendit ega käi sellega, siis on kohtuniku asi käiku nõuda, kui peaks seda juhtumisi nägema (kui kohtunik ei näinud, siis võib mängija taotluse esitada oma käiguni). Ka antud juhul pole siis + ja - fikseerimiseks vaja mingit taotlust.

Vastukaja on leidnud ka Moissejenko ja Navara partii (meie 7.IX Aus mäng). Üks FIDE meister Mehhikost annab asjale päris negatiivse hinnangu, leides, et tegemist oli kahe professionaali halva käitumisega. Kust võttis Moissejenko endale kohtuniku vastutuse, et lubas vastasel puudutatud malendi asemel lüüa hoopis midagi muud?

Geurt juhib koodeksilauses art. 4.3 "... kui käigul olev mängija meelega puudutab malelaual..." tähelepanu sõnale "meelega". Kui puudutamine ei toimu meelega (tolles partiis riivati enne kavatsetud odakäiku kuningat), siis pole ka vaja selle malendiga käia. Muidugi võib sageli kavatsuse üle otsustamine raske olla. Nii kiidab Geurt mängijate käitumise heaks, mõistes ka Navara ebamugavustunnet, mis pani ta viiki pakkuma.

Mehhiklane on tõmmanud paralleele kunagi laineid löönud partiiga Azmaiparaśvili - Malahhov (EM 2003). Olen sellest kirjutanud oma kunagises artiklis "Puudutatud - käidud". Seal pidi vahetatama vankrid ja seejärel kavatses A. käia odaga. Kogemata jättis ta aga vastase vankri löömata ja haaras kohe kinni odast. Alles siis A. märkas ja vahetas vankrid. M. viisakusest käiku ei nõudnud ja kaotas hiljem partii. Sealgi tegi A. ettepaneku lugeda partii lõppenuks viigiga, aga M. ütles, et on juba alistunud. Neid partiisid vaevalt võrdsustada saab. Navaral oli täielik õigus odaga käia, Azmaiparaśvili pidi aga oma oda pärast juba tehtud käiku paigale jätma.

Kohtuniku ebavajaliku käitumise kohta on Chesscafes kurioosne näide Ungari MV-lt.
Mängiti 1. e4 c5 2. Rf3 d6 3. Ob5+ ja must puudutas kogemata oma lippu. Juuresolnud kohtunik nõudis lipuga käimist. Tuli siis mängida 3. ... Ld7. Valge otsustas aga avanenud õnne mitte kasutada. Edasi läks partii nii: 4. Of1 Ld8 5. Ob5 Od7.
Lembit

Probleeme mobiilidega

2011-09-21T11:48:00.000-07:00

Tavalisest rohkem oli tänases Chesscafes juttu mobiiltelefonidest. Ühel Rio de Janeiro turniiril oli mobiil helisenud just pärast seda, kui peakohtunik oli vooru alanuks kuulutanud. Üks mängija polnud veel oma laua juurde jõudnud, vaid kõneles kohtunikega nende töölaua juures. Kohtunik luges partii talle kaotatuks. Oleks kohtunik võinud olla leebem, sest partii polnud ju faktiliselt veel alanud?
Ega vist. Vooru algus oli ju välja kuulutatud. Reeglite järgi ei või väljalülitamata mobiili mängualal olla. Nii et kohtuniku tegevusviis oli õige.

Ühel madalama astme turniiril Poolas luges mängija partii ajal midagi oma mobiililt. Mobiil oli küll sisse lülitatud, aga mingit heli see ei teinud. Vastane esitas taotluse kaotuse fikseerimiseks alles 40 minutit hiljem. Kohtunik arvestas taotlust ja fikseeris kaotuse. Pärast vooru pärisid mitmed mängijad kohtunikult, miks ta nii hilja sekkus. Kohtuniku väitel polevat koodeksis artiklit, mis paneks ta ilma kaotuseta sekkuma, kui sisselülitatud, kuid vaikne mobiil ei sega kedagi peale vastase.

Geurt leiab, et arusaam, mille järgi kohtunik võib mängija ebaõige käitumise korral sekkuda vaid pärast taotlust, on laialt levinud.
Aga art. 13.1 ütleb ju: Kohtunik jälgib, et malekoodeksist rangelt kinni peetaks.
Kui kohtunik näiteks näeb, et mängija mingit malendit puudutab, siis paneb ta ju selle nupuga käima ilma mingi taotluseta.
Art. 12.3b: Kohtuniku loata on mängijail keelatud omada mängualal mobiiltelefoni või teisi elektroonilisi sidevahendeid, kui need pole täielikult välja lülitatud.
Ei olnud ju. Aga kas tuleks panna kaotus?
Sama artikkel jätkub: Kui mistahes selline seade tekitab heli, kaotab mängija partii.
Heli küll polnud, aga miks siis mängija mobiili võttis ja selle ekraani vaatas? Seal oleks ju võinud olla käigusoovitus. Nii on RC esimehe arvates alust kaotuse fikseerimiseks küll.

Paar kuud tagasi juba arutati küsimust, millal muutub pealtvaataja mängijaks ja vastupidi ning mida see endaga kaasa toob (ka meie 24.VII Kas viikideta saaks?).
Nüüd on poolakad tõstatanud küsimuse juhtumeist, kus A ja B turniire mängitakse küll samas kohas, aga erinevate ajakontrollidega ja seega mitte päris üheaegselt.
Viimane voor. A turniiril mängud juba käivad, B turniiril veel mitte. Üks B turniiri mängija on juba mängualal ja tema telefon heliseb. Toob see talle kaotuse?

Geurt soovitab pealtvaatajat karistada pealtvaatajana, mängijat mängijana. Kui pealtvaataja telefon heliseb, siis ei luba ta temal selles voorus tavaliselt mängualale minna. Kui heliseb mängija telefon ja ta ise parajasti ei mängi, on karistus sama. Antud juhul, kui selle mängija partii algas hiljem, võiks tal lasta mängida, kuid pärast oma partii lõppu peaks ta mängualalt lahkuma.
Lembit

Kuidas pakkuda viiki?

2011-09-18T09:42:00.000-07:00

Austraalia lehel oli eelmisel nädalal arutlusteemaks konkreetne juhtum seoses viigipakkumisega. Käib turniiripartii. Valge teeb käigu, tõuseb siis laua tagant ja läheb arvatavasti tualetti. Must on kohe valmis vastukäiguks, tahaks aga vastasele viiki pakkuda. Kuidas peaks ta toimima?
Koodeksi art. 9.1b järgi teatavasti mängija, kes soovib pakkuda viiki, peab seda tegema pärast oma käigu tegemist malelaual ning enne oma kella seiskamist ja vastasmängija kella käivitamist.

Kui teha laual käik, siis viiki pakkuda ja kella vajutada, siis vastane ju seda pakkumist ei kuuleks.
Kui oodata vastase tagasitulekut, siis laual käia, viiki pakkuda ja kella vajutada, siis läheb sul aega kaotsi, pealegi võid sa niigi juba ajapuuduses olla.
Kui teha käik ja kella vajutada ning seejärel vastase tagasitulek ära oodata, alles siis aga talle viiki pakkuda, siis võiks vastane väita, et teda käigu mõtlemisel segatakse (viiki tuli ju pakkuda enne käiku malelaual).

Ega me koodeksist selget vastust leiagi. Ega leidnud seda ka austraallased. Arvati, et kõige parem võiks olla viigipakkumine oma partiiprotokolli kirjutada, aga samal ajal ka vastase lauapoolele paberitükike panna, kus kasvõi sõnad "Kas tahad viiki?".
Võiks arvesse tulla ka kohtuniku informeerimine oma viigipakkumisest.

Tegelikult polnud tõstatatud küsimuses midagi uut. Kõik on kusagil juba olnud. Sirvisin oma märkmeid ja leidsin, et see on Chesscafes olnud arutusel juba 2003. a. Tookord pakuti seal samuti kaht võimalikku lahendust:
1) tee käik, märgi partiiprotokolli "=" ja siis vajuta kella. Oota vastase tulekut, paku siis viiki ja näita, et see seisab ka protokollis,
2) tee käik, märgi partiiprotokolli "=", pane kellad seisma, kutsu kohtunik ja informeeri teda viigipakkumisest. Kohtunik käivitab siis uuesti kellad ja informeerib ise vastast viigipakkumisest.
Lembit

Kapten võistkonnavõistlustel

2011-09-14T02:18:00.000-07:00

Prantsuse kohtunikeleht on avaldanud artikli kapteni rollist klubidevahelistel võistlustel.
Kõigepealt on selles ära toodud sealsete föderaalvõistluste üldreeglite artikkel 8, mis vastab FIDE turniirimääruste artiklile 15 kapteni rollist. Sisulisi erinevusi pole, mõned täpsustused on prantslased siiski lisanud:

Kapteniks võib olla nii mängija kui ka mittemängija, kohtunik aga kindlasti mitte. Kapten võib tulla ainult mängijatele ettenähtud alale, samal ajal aga hoidma sealt eemal need mängijad, kes antud matśis kaasa ei tee. Kaptenil on õigus teatada mängijatele ka, milline parajasti matśiseis on, ometi hoidudes igasugustest kommentaaridest laudadel olevate seisude kohta. Kapten vastutab selle eest, et kohtunik saaks matśi lõpul kõigi partiide loetavad protokollid. Ainult kapten võib matśi ajal formuleerida ja esitada mingisuguseid proteste. Kohtuniku nõusolekul võib ta oma ülesanded edasi anda oma asendajale.

Loomulik, et oma ülesannete täitmiseks peab kaptenil olema ülevaade matśi käigust ja sellest, mis toimub igal üksikul laual. Sageli peab kapten vastama mängija küsimustele, kas ta võib parajasti laual olevas seisus viiki leppida või peaks ta alla andma. See tähendab muidugi laual oleva seisu vaatamist, ometi ei tohi see aga kesta ülearu kaua. Artiklis tuuakse näide, et kapteni liiga kauaks jäämist eriti nooremate vanuseklasside mängijate laua juurde võidakse tõlgendada kui abistamiskatset. Kapteni poolt kasutatavad fraasid peavad olema lühikesed ega tohi sisaldada hinnangut. Ei või näiteks öelda mängija küsimuse peale: "Ei, selles seisus sa kindlasti võidad!"

Kohtunikud aga peavad olema tähelepanelikud ning jälgima võimaluse korral kõiki kaptenite ja mängijate vahelise suhtlemise juhtumeid. Ja miks mitte ka enne mängude algust igaühele tema rolli meenutada.
Aga põhiliselt ütleb turniirimääruste artikkel 15 ju kõik ära.
Lembit

Prantslased kohtunikest

2011-09-11T04:20:00.000-07:00

Prantsuse kohtunikelehe Bulletin des Arbitres Fédéraux viimases numbris on artikkel "Väärikas arbitraaź". Juttu tehakse kohtunike tegevusest ja neile vajalikest omadustest. Ehk mõni artikli seisukohtadest võiks meilegi huvi pakkuda.

Koodeks peab kohtuniku tähtsamateks omadusteks pädevust, otsustusvõimet ja täielikku objektiivsust. Selle eessõna ütleb aga, et reeglid ei saa kõiki juhtumeid katta ja kohtunik peab neid rakendama õiglasel moel. Kohtunikele vajalikud pädevused võib paigutada järgmistesse rubriikidesse:
Oskus. Hea kohtunik peab suutma inimestega hästi läbi saada. Olukorrad tuleb lahendada või võtta kindlad meetmed, et need ei halveneks.
Halduslik pädevus. Võistluse edukaks kulgemiseks tuleb teha ohtralt paberitööd. Administratiivseid ülesandeid tuleb täita efektiivselt.
Koodeksi tundmine. Reegleid tuleb tunda põhjalikult. Samuti on tähtis, et kohtunikud teaksid nende järjekordse revideerimise aega (FIDE teeb seda iga 4 aasta tagant).
Paarimisreeglite tundmine. Alati pole kohtunike kõrval olemas eraldi paarijaid. Ka siis, kui kasutatakse paarijaid, peab kohtunik tundma paarimisprotseduuri, et suuta küsimustele vastata.

Pädevus. Mängijad austavad kohtunikku, kui nad on veendunud tema võimetes. See kõlab küll veidi kliśeelikult, aga austus tuleb võita. See saavutatakse kõigi ülesannete korraliku ja efektiivse täitmisega. Mängijad peavad uskuma turniiri normaalsesse kulgemisse.
Objektiivsus. Kohtunik peab olema kõigis oma sekkumistes erapooletu ja vältima, et teda mõjutaksid mingid "isiksused". Reegleid tuleb rakendada nii, nagu need on, mitte nii, nagu kohtunik tahab, et need oleksid. Kohtunik peaks alati olema sümpaatne ja ligipääsetav. Mängijad kipuvad sageli vaidlema. Kohtunik peab kõigepealt selgitama oma otsuse motiive. Kui mängija jätkab vaidlust, pole mõtet paljusid variante selgitada. Küll oleks sellisel juhul hea leida mõne teise kohtuniku toetust. Kui protestimine jätkub, võib mängijale öelda, et ta peab teie otsust aktsepteerima või lahkuma turniirilt.
Kohtunik püüdku langetada õige otsus, mitte aga püüdma tüütut mängijat leebelt rahustada. Tema suhe mängijatega ei tohi otsuseid mõjutada. Ta ei tohi oma klubikaaslast eelistada tema vastasele, aga ei tohi ka mängijale liiga teha seepärast, et see on tema tuttav. Kohtuniku olukorda võib oma otsustega parandada apellatsioonikomitee.

Otsuse vaim. Tavaliselt oodatakse kohtunikult kiireid ja otsustavaid samme, kui on karta, et tegevus võib eskaleeruda. Ometi on olukordi, kus on eelistatavam taganeda, kogu olukorda hästi analüüsida ja lasta mängijail endil asi lahendada. Teadmine, milline on õige lahendus, tuleb kogemustega.
Kui teate, et reegleid on rikutud, aga ei tea, milliseid meetmeid võtta, otsige abi kogenumatelt kohtunikelt. On teatud hulk juhtumeid, kus halva otsuse vastuvõtmine on parem kui üldse mitte otsustada. Sel juhul tuleb vabandada kõigi kannatanute ees.

Kindel arvamus. Kuivõrd koodeks ei suuda kõiki olukordi katta, tuleb kohtunikul otsustamiseks kasutada oma kainet mõistust. Kõigepealt tuleb uurida analoogilisi olukordi, mida koodeks katab. Hea tahtega kohtunik hoidub liigselt autoritaarsetest otsustest ja püüab samal ajal edendada head käitumist. Vastavad meetmed võivad sõltuda turniiri iseloomust.
Mingil tśempionaadil võib kirjeldava notatsiooni kasutamine ühe suurmeistri poolt kaasa tuua hoiatuse ja nõude algebralise notatsiooni kasutamiseks, samal ajal kui eakal mängijal võib väikesel amatööride turniiril lubada kirjeldavat notatsiooni kasutada. Mängija lahkumine śveitsi süsteemis turniirilt pole suur probleem, küll on aga seda lahkumine FIDE ringsüsteemis turniirilt.

Erinevad lähenemised. Kõik kohtunikud on indiviidid, kellel on erinevad viisid oma kohustustele lähenemiseks. Mõned püüavad vältida otsuste langetamisel igasugust riski, teised sekkuvad mingit olukorda märgates kiiresti. Mõned tõlgendavad reegleid karmimalt kui teised. Iga kohtunik peab leidma oma stiili, aga kui saab, peab ta olema võimalikult efektiivne ega tohi normidest liigselt kõrvale kalduda. Algajad kohtunikud eelistavad sageli kindlaid norme sisaldavaid meetodeid, aga kogemuste kogunedes muutuvad paindlikumaks ja isikupärasemaks.
Lembit

Aus mäng

2011-09-07T02:41:00.000-07:00

Ajuti ilmub ikka internetti näiteid mängijatest, kes pole partii ajal korralikult käitunud. Vastupidistest juhtumitest võib lugeda märksa harvem. Nüüd on hakatud kirjutama maailma karikavõistlustel Hantõ-Mansiiskis mängitud partiist David Navara ja Aleksandr Moissejenko vahel.
Mäng käis Navara ülekaalu tähe all, laual lipp vankri vastu. Ja äkki, kui paratamatu oli matt või vankri kaotus, pakkus ta ootamatult viiki ja nii see partii lõppeski.

Lugu oli aga selline. 35. käigul kavatses Navara ilmselt võidukat odakäiku teha, aga puudutas seejuures ka kuningat. Navara ütles, et ei tea, kas puudutas esimesena oda või kuningat, aga ilmselt oli see siiski kuningas, nagu kinnitab Moissejenko. Iga kuningakäik oleks viinud vigurikaotusele. M. ütles küll, et kuningat puudutati, aga ei nõudnud ometi sellega käiku. Põhjendus: mõistsin, et ta tegi seda juhuslikult, sest pole võimalik, et ta nii kergelt viguri kaotaks. Partii jätkus, aga kui jõuti kriitilise seisuni, kus võit praktiliselt käes, ei tahtnud N., et teda võidaks pidada ebaeetiliseks mängijaks. Siit siis ka viik.

GM Śipov märkis partiid kommenteerides, et mõlemad toimisid äärmiselt ausalt. Riskisid järgmisse vooru pääsemise ja suurte rahasummadega (3. vooru väljalangejad said 12800 dollarit, järgmisse vooru pääs oleks aga toonud vähemalt 20000 dollarit ja võitlus MM-ile pääsu eest oleks jätkunud), aga hoidsid oma väärikust, kõigepealt M., siis N. Selliste mängijate olemasolul polevat meie maailm põrmugi lootusetu. Oma uhkust mängijate üle avaldas ka president Iljumźinov, kohalik kuberner aga seadis sisse fair play-auhinna. Lõpuks sai 4:2 edasi Navara.
Positiivsed olid ka enamik vastukajasid. Oli aga neidki, kes meenutasid, et art. 4.3 kohustab mingi malendiga käima vaid siis, kui seda on meelega puudutatud ja M.-l polnud vaja midagi öelda.

Muide piltidel selle partii juures seisev kohtunik on Faik Gassanov Bakuust. Kunagi tegutsesin koos temaga paljudel turniiridel. Minu tegevus lõppes juba üle aastakümne tagasi, Faik jätkab aga tublilt edasi ja sai juubeliks FIDE kulddiplomi.

Ühel Saksa internetilehel võeti üleeile arutusele tavaline juhtum mingilt välkturniirilt. Nüüdseks on seal juba üle 30 arvamuseavalduse. Asi selline:
Valgetega mängijal oli üks ettur jõudnud eelviimasele reale. Mees paneb kella seisma ja läheb naaberlaualt lippu otsima. Tagasi tulnult paneb ta jälle kella käima, kuid teeb lipustamise asemel hoopis mingi muu käigu. Mis siis nüüd? Kell pandi ju seisma põhjendamatult.

Ega me koodeksist vist täpset vastust leia. Etturi lipustumisel peaks õige toimingute järjekord olema selline:
1) mängija paneb etturi 8. reale ja kui soovitud malendit pole, seiskab kella,
2) kutsub kohtuniku ja ütleb, mida tal vaja on,
3) kohtunik annab malendi ja mängija paneb selle ise lauale,
4) kohtunik käivitab kella, see on ainult tema võimuses.

Nüüd pidi aga kohtuniku kutsuma vastane ja see otsustama, kas kellade seiskamiseks oli põhjust. Igal juhul on vastane häiritud ja peab saama ajalist kompensatsiooni. Siin oli aga tegemist välguga, kus igal sekundil lausa kulla hind. Kella seiskamine kohtunikku kutsumata oli kindlasti väär. Kui kohtunik leiab, et mängija tahtis vastast eksiteele viia, siis võtab talt aega ära ja paneb vastasele juurde. Kui eksiteele viimist polnud, võib vaid vastasele aega juurde panna.

Lipustama muidugi sundida ei saa. Oli neidki arutlejaid, kes leidsid, et kella seiskamine tähendas siin sama mis etturi puudutamine ja näitas, et mängija kavatseb etturit muundada.
Suurtel võistlustel on lisalipud laudadel juba vooru algusest peale. Kui kohtunik märkab 7. real olevat etturit, seisab ta laua juures, lipp taskus. Lauale ta seda ei pane, vaid ootab mängija pöördumist.

Muide sai meie ajaveeb täna nelja-aastaseks.
Lembit

Veel ideesid

2011-09-04T01:16:00.000-07:00

Jätkub variantide otsimine, kuidas ikkagi males viikidest vabaneda ja sellega mäng atraktiivsemaks muuta. GM Kassimdźanovi ideesid (ka meie 24.VII Kas viikideta saaks?, 10.VIII Palju erinevaid arvamusi) on peetud liiga radikaalseteks, aga nende kõrvale tekib järjest uusi. Silme ette jäi IM Greg Shahade (USA) artikkel "Peatage viik!"
Selleski kurdetakse, et professionaalses males läheb viiki 50 % partiidest, millega paljud meediaväljaanded on kaotanud huvi male vastu. Meenutatakse ka Kasparovi viikileppimist dramaatilises finaalpartiis arvuti vastu. Selle teistsugune tulemus oleks malele märksa kasulikum olnud.

Ettepanekuid on sel mehel suisa kolm. Esiteks. Kui partii läheb viiki, vahetataks värvid ja jätkataks mängu eelmisest partiist jäänud aegadega. Sel moel mängitakse nii kaua, kuni selgub võitja.
Kui näiteks mängitakse ajakontrolliga 40 käiku 2 tunniga + 20 käiku tunnis + 30 minutit lõpuni ning esimene kontroll pole viiki leppides veel läbi, säiltavad mõlemad teiseks partiiks kogu ettenähtud aja ja saavad poolteist tundi lisaks. Nii tuleb ka teine partii suhteliselt aeglase kontrolliga. Kui viikide tulek jätkub, läheb mäng üha kiiremaks, aga ometi pole see veel välk.

Ehk hakataks nüüd esimeses partiis aja kokkuhoidmiseks mängima veidi kiiremini kui tavaliselt. Pealegi võiks anda iga käiguga 5 lisasekundit. Nii oleks ka sel juhul, kui alustad mängu vaid 1 minutiga, võimalik teha poolmõistlikke käike. Nii võivat sündida palju suuri partiisid, lisandub pinget, dramaatikat ja erutust. Valgetega viiki teha pole kasulik, sest järgmises partiis pead mängima mustadega.
Puudusteks peab ettepaneku esitaja seda, et partiid lähevad keskmiselt pikemaks ja mängijad väsivad rohkem. Kui kipud liiga väsima, siis puhka pisut partii ajal, paranda oma füüsilist vormi või vali male asemel uus tegevus.

Teiseks. Alusta partiid normaalselt ja kui see peaks enne 40. käiku viiki minema, siis vaheta värvid ja jätka eelmise partii aegadega.
Kompromisslahendus: nagu näha, on erinevus selles, et aktsepteeritakse neid viike, mis sõlmitakse pärast 40. käiku. Mustadele kiirviik meeldiks, et järgmises partiis valgeid saada, aga valged ilmselt ei taha. Lühikesed ja mõttetud viigid jäävad ära, võiluslikud viigid on seaduslikud ja jäävad jõusse.

Võrreldes Sofia reeglitega või reegliga, mis keelab viikileppimise enne 30. käiku, on eelis selles, et siin ei otsusta partii tulemust enam kohtunikud. Suurmeistritest kohtunikke on ülivähe, teistel on aga väga raske tippmängijate viigitaotluste suhtes seisukohta võtta. Kui kaks mängijat hakkavad 30. käigul käike kordama, kuidas siis otsustada, kas tegemist on sunnitud kordustega või lihtsalt reeglitest möödahiilimisega? Ja ega suurmeistri(te)l lihtsam ole. Kui ta võtab abiks arvuti, võib ta olla liiga karm, muidu aga vastuolusid vältida tahtes liiga liberaalne. Selgeid reegleid toimimiseks ju pole.

Kolmandaks. Kui mängija pakub vastasele viiki, on sellel mitte kaks, vaid kolm võimalust: a) viik vastu võtta, b) viik tagasi lükata, c) vahetada pooled ja partiid jätkata.
See meeldib esitajale endale kõige rohkem (kuigi kirjutab, et on seda ammu kusagilt kuulnud). Partiide kvaliteet sel juhul ei halveneks, mängijad jätkaksid mängu, kuni on veel mingi võimalus. Ei tuleks selliseid kiirviike, mida Griśtśuk pretendentide turniiril valgetega pakkus, sest Kramnikule oleks väga meeldinud neid seise valgetega mängida. Ainus negatiivne moment olevat see, et kui mõlemale on viiki vaja, siis nad selle ka vormistavad.

Ameeriklase ettepanekud on põhjalikku kommenteerimist leidnud sakslaste schachschiri leheküljel. Esimene variant heidetakse seal kõrvale, sest see annab mõtlemisajale liiga suure tähtsuse, kell aga polevat malepartii integreeritud osa. Teine variant vajavat katsetamist, aga esmaeelistuseks on siingi kolmas. See ergutavat mängijaid mängima ja absoluutselt kõik saavat sellest kasu. Kui keegi viiki pakub, mõtleb mängija ju kõigepealt, miks vastane arvab, et tema seis halvem on.
Ettepaneku tegemisel polnud juttu sellest, mis saab mõtlemisaegadest. Sakslaste arvates peaks siin igaüks säilitama temal olnud aja.
Ehk leitakse pikapeale mingi optimaalne lahendus.
Lembit

Kõike täpselt ei öelda

2011-08-31T01:29:00.000-07:00

Mängija viib oma etturi viimasele reale, vajutab kella ja asendab siis oma etturi mingi sama värvi malendiga. Kas ta kaotab partii, kui selgub, et tegemist oli määrustevastase käiguga?
Vastuse leiame koodeksi artiklitest 6.1 ja 7.4. Karistused sõltuvad sellest, millise ajakontrolliga on tegemist. Kui käib tavapartii, saab vastasmängija kahel esimesel korral 2 minutit lisaaega, kolmas määrustevastane käik toob kaotuse. Sama juhtub ka kiir- ja välkmales, kui tegemist on küllaldase järelevalvega. Kuivõrd tegemist on etturi muundamisega, võib kohtunik omal algatusel analoogiliselt sekkuda ka kiirmales. Küllaldase järelevalveta välkmales toob selline käik kaotuse. Kui partii loetakse mängijale kaotatuks, peab vastasel olema piisavalt matistamismaterjali. Muidu saab ta ainult viigi.
Analoogiline peaks vastus olema teisele küsimusele: kas mängija võib taotleda võitu, kui vastane ründab oma kuningaga tema kuningat, ilma seda ise märkamata.

Valge teeb käigu, andes mustale kuningale tuld. Must jällegi ei märka seda ja annab ise tuld valge kuningale, mis on loomulikult määrustevastane käik. Nüüd näeb aga must, et valge nooleke on langenud. Sri Lankast pärit küsija arvates tuleks partiis taastada korrektne seis ning anda valgele 2 minutit aega juurde. Valge oleks muidu partii ajaga kaotanud, aga kui need täiendavad minutid arvesse võtta, muutuks kõik.
Ilmselt ei leia me koodeksist artiklit, mis täpselt ära ütleks, kuidas toimida. Otsime siis analoogiat. Geurt pakub selleks art. 5.1: "Partii on võitnud mängija, kes andis vastasmängija kuningale mati. Sellega on partii kohe lõppenud, tingimusel, et matiseisu tekitanud käik oli määrustepärane." Kuivõrd ka antud juhul polnud otsustav käik määrustepärane, ei tohiks ka see otsekohe partiid lõpetada.

Hispaaniast on juhtum ühelt kiirturniirilt. Üks mees käib vankriga ja laseb nupu käest lahti, aga kella ei vajuta. Siis haarab uuesti vankri, aga paneb selle nüüd teisele väljale. Esmalt tehtud käik oli määrustepärane, aga suur viga. Kohale kutsutud kohtunik ütles, et kuna kella ei vajutatud, võib vankriga teha mistahes määrustepärase käigu. Oli see korrektne toimimine?
Loomulikult mitte. Art. 4.6 ütleb: "Kui määrustepärase käiguna või selle käigu osana on malend mingil väljal käest vabastatud, ei saa seda sellel käigul asetada teisele väljale." Kellavajutusel pole seejuures tähtsust.

Küllap on neid juhtumeid rohkemgi, kus koodeks täpselt ei ütle, kuidas tomida. Nii on mult viimasel ajal küsitud, kuidas oleksin toiminud Karksi-Nuia kiirturniiril, kus üks mängija oma etturi hoopis teist värvi lipuks muutis.
Reeglite komisjoni esimees on ühes 2002. a. pärit kirjatöös kirjutanud, et etturi muundamine tähendab vaid tema muutmist sama värvi malendiks (art. 3.7c). Muutmine teist värvi malendiks pole määrustevastane käik, vaid määrustevastane tegevus. Vahe on selles, et kui määrustevastase käigu puhul näeb koodeks täpselt ette, kuidas kohtunik peaks toimima, siis määrustevastase tegevuse puhul ta seda ei tee ja jätab kohtuniku käed suhteliselt vabaks. Nii et siin ei saa 100 %-lise kindlusega öelda, kuidas kohtunik peaks toimima. Ise arvan, et sel juhul peaks segaduse tekitaja saama karistuse ja arvatavasti ajalise, lauale ilmunud teist värvi malendit ei tohiks aga kohtunik lubada vastasmängijal liigutada lubada. Male pole kabe, kus analoogilisel juhul kõik oleneb vastasmängija suvast.

Veel üks pisiasi. Kohtade jagamise reeglites (ka Eesti malekohtuniku käsiraamat lk. 41) on ühe võimaliku näitajana toodud mustade malenditega mängitud partiide suurem arv. Nüüd selgub, et õige on mustade malenditega võidetud partiide suurem arv.
Lembit

Aeg on üle

2011-08-28T02:16:00.000-07:00

Nüüd küsimusi - vastuseid ajaületusjuhtude kohta.
Valgel on kuningas ja oda, mustal kuningas, lipp ja vanker. Musta nooleke langeb. - Sõltumata ajakontrollist on seis viik, sest valgel matistamisvõimalus puudub. Kui aga mustal oleks lisaks veel ettur, loetaks seis valge võiduks. Must võiks etturi ratsuks muundada ja siis oleks musta kuninga matistamine võimalik.
Partii tulemus ei sõltu sellisel juhul vastasele jäänud mõtlemisajast. Kui valgel oleks musta noolekese langedes veel vaid paar sekundit aega, tuleks otsustada samamoodi. Otsustajaks on vaid seis.

Taas on päevavalgust näinud India kohtuniku Saharasbudbe poolt juba 9 aastat tagasi koostatud tabel, mis näitab, kuidas kohtunik peaks toimima, kui üks pool ületab mingi materjali vahekorra juures aja. Tinglikult on ajaületajaks kõigil juhtudel valged. Laual on:
Valgel Mustal
1) K + mistahes malendid - üksik K viik
2) K + erivärvil. O / R / E - K + O 0 : 1
3) K + L / V / samavärvil. O - K + O viik
4) K + erivärvil. O / R / E +
mistahes, näit. K + L + R - K + O 0 : 1
5) K + V / O / R / E - K + R 0 : 1
6) K + L - K + R viik
7) K + V / O / R / E +
mistahes, näit. K + L + R - K + R 0 : 1
8) K + mistahes jõud - K+L/ V / 2O / O+R / E / 2R 0 : 1

Küsimus digitaalkelladest. Mõlemad kellapooled näitavad ajaks 0.00, aga ühel poolel on ka nooleke, mis näitab, et just see pool ületas aja esimesena. On siin partii tulemuseks viik või mitte?
Kui on selge, kumb pool ületas aja esimesena, tuleb sellele arvestada kaotus. Kui lõppseisu aga määrustepäraste käikudega võita ei saaks, fikseeritakse viik. Samuti lõpeb asi viigiga ka küllaldase järelevalveta mängitavates kiir- ja välkpartiides.

Ühele Sri Lanka mehele on Geurt püüdnud seekord selgitada koodeksi artiklit 6.11. Selles öeldakse: Kui mõlemad noolekesed on langenud ja on võimatu kindlaks teha, kumb nooleke langes esimesena, siis
a) partii jätkub, kui see juhtub mistahes mänguperioodil peale viimase; b) partii on viik, kui see juhtub mänguperioodil, kus tuleb sooritada kõik ülejäänud käigud.
Partiides võib ju kasutada väga erinevaid ajakontrolle. Näiteks:
1) 2 tundi 40 käigule ja 1 tund partii lõpuni (2 perioodi),
2) 1 tund 40 min. 40 käigule + 50 min. 20 käigule ja 15 min. ülejäänud käikudele, kusjuures alates avakäigust lisandub iga käiguga 30 sekundit (3 perioodi),
3) 2 tundi kogu partiile (1 periood).
On võimalik, et iga perioodi lõpul on mõlemad noolekesed langenud ning pole selge, kumb neist langes esimesena. Kui nii juhtub 1. näites 1. perioodi lõpul või 2. näites 1. või 2. perioodi lõpul, siis partii jätkub. Kui aga on teada, kumb nooleke langes esimesena, on olukord erinev. Kui tegemist on viimase perioodiga, loetakse mäng viigiks.

Kalju Kajaku ärasaatmisel jäi kahjuks käimata. Olin juba varem end kirja pannud Dovlatovi sümpoosionile. Muide kõigepealt kõneldi sellel üritusel malest. Trivimi Velliste andis sümpoosioni juhtinud Ülo Tuulikule kätte Muinsuskaitse Seltsi tänumedali Paul Kerese mälestuse jäädvustamise ja populariseerimise eest.
Lembit

Üsna elementaarsest

2011-08-24T01:25:00.000-07:00

Viimases Chesscafes on tõstatatud mõningaid küsimusi malendite puudutamise kohta. Üks neist käsitleb mõne aasta tagust juhtumit seenioride MM-võistlustelt. Valged vankrid seisid c1 ja d1, must vanker d5. Valge tõstab vankri c1-lt ja lööb sellega musta vakri, siis parandab oma vea, paneb vankri c1 tagasi ja lööb d1 olnud vankriga. Must nõuab reeglite rakendamist. Kohtunik lubab valgel lüüa Vd1xd5.
Põhjenduseks väitis ta, et tegemist oli löömiskäiguga, muidu oleks ta lasknud teha käigu c1 olnud vankriga. Oli ilmne, et c1 vankrit ei puudutatud meelega (art. 4.3), vaid eksikombel, kuna kaks vankrit olid kõrvuti. Kohapeal oli enamus mängijaist ja kohtunikest jäänud teistsugusele seisukohale. Geurt siiski leiab, et ilmselt polnud mainitud artikli mõttes tegemist meelega puudutamisega ja nõustub küsimuse tõstataja arvamusega.

Ka India noortevõistlustel ollakse hädas malendite puudutamisega. Üks ütleb, et vastane puudutas mingit nuppu, teine aga eitab seda. Küllalt tavaline asi. Ise pidin alles äsja samasuguse olukorraga kokku puutuma noorte kabe MM-il.
Kui kohtunik pealt ei näinud, mis tegelikult juhtus, on tal peaaegu võimatu teha mõlemale poolele meelepärast otsust. On muidugi võimalik küsitleda laua juures olnud pealtvaatajaid, kui neid leidub. Kui aga selgust pole, kas nuppu puudutati või mitte, tuleb arvestada, et puudutamist pole olnud. Niisama ka näiteks viigipakkumise puhul: kui üks mängija väidab, et tema poolt pakutud viik olevat vastu võetud, aga mõlemasse partiiprotokolli seda märgitud pole, kohtunik seda ei kuulnud ja vastane eitab, siis pole viiki lepitud. Partii jätkub mõlemal juhul laual olnud seisust.

Üks Inglismaalt tulnud kiri kurdab, et ajuti tõstavad mängijad malendeid väga hooletult ega pane neid väljade keskele. Vastase nuppude kohendamine häirib, viib mõtted partiist eemale. Küsitakse, missuguse reegli alusel peaks vastaselt nõudma korralikumat toimimist ja mille alusel eksijaid karistada.
Aga ega koodeksis tõepoolest pole artikleid malendite paigutamise kohta. Kohtunikule muidugi öelda võib ja loota, et see siis ka vastase korrale kutsub. Geurt leiab, et rakendada saab art. 12.6, mis keelab vastasmängijat ükskõik mis moel häirida või segada. Järelikult võib minna ka hooletute mängijate karistamisele (art. 12.7, 13.4).
Täna jätame hüvasti Leo Tivasega, homme Jevgeni Kaljundiga.
Lembit

Küsivad ameeriklased - 2

2011-08-21T08:57:00.000-07:00

Vaatame täna USA kohtunikele korraldatud testi teise poole küsimusi.
11. Mängija A lükkab kogemata oma kuninga ümber, kui ta on parajasti käimas teise malendiga. A paneb kuninga oma kohale tagasi ja teeb siis määrustepärase käigu Lc8. Mängija B ütleb "puudutatud - käidud" ja nõuab, et A käiks kuningaga, kuna puudutas seda. Toimunu suhtes on mõlemad samal arvamusel. Mida teeb kohtunik? -
a) A peab käima Lc8, aga B saab 2 minutit aega juurde, kuna A ajas oma malendid paigast ära; b) A peab käima Lc8, aga määrustevastase käigu eest võetakse talt 2 minutit aega ära; c) A peab käima Lc8; d) A peab käima kuningaga.

12. Kes võib pöörata lisasekunditeta mängides tähelepanu noolekese langemisele? -
a) ainult mängijad ja turniiri direktor (kohtunik);
b) ainult mängijad, isegi siis, kui mõlemad noolekesed on langenud;
c) ainult mängijad, turniiri direktor ja mõni muu osavõtja; d) ainult mängijad, kui aga on langenud mõlemad noolekesed, võib seda teha ka turniiri direktor.

13. Mängija A nooleke langeb ühetunnise ajakontrolliga partii lõpul ja mängija B taotleb ajavõitu. B-l on laual kuningas, ratsu ja ettur, aga tema partiiprotokoll pole korras ja sealt puudub mitu käiku. Mis on partii tulemus? -
a) B võidab, b) viik, c) A võidab.

14. Millal pole mängija kohustatud partiid üles kirjutama, kui ajakontrolliks on 40 käiku 2 tunniga ja 1 tund partii lõpuni? -
a) kui kummalgi mängijal jääb ükskõik kummas partiiosas aega alla 5 minuti;
b) kui mängijad tunnevad, et tahavad kirjutamist pooleli jätta;
c) kui ühel mängijal jääb ükskõik kummas partiiosas aega alla 5 minuti;
d) kui ühel mängijal jääb aega alla 5 minuti, aga ainult ajakontrolli teises osas.

15. Kella, mis annab lisasekundeid, tuleb malepartiis alati kasutada. -
a) ainult partiides, kus kummalgi on üle ühe tunni mõtlemisaega; b) vale; c) õige;
d) ainult partiides, kus kummalgi on üle 30 minuti mõtlemisaega.

16. Mängija A võtab oma lipu ja hakkab sellega lööma mängija B oda, puudutades seejuures oda mitte käega, vaid lipuga. A mõistab, et see käik oleks halb, ja ta paneb lipu lähteväljale tagasi. Siis võtab A oma oda ja käib selle määrustepärase käiguga b5-le. B ütleb "puudutatud - käidud" ja kutsub kohtuniku. Faktide suhtes on mängijad samal arvamusel. Mida teeb kohtunik? -
a) nõuab, et A käiks lipuga ja lööks oda, mida ta sellega puudutas;
b) lükkab "puudutatud - käidud" taotluse tagasi ja nõuab, et A käiks Ob5;
c) lükkab taotluse tagasi ja lubab A-l teha mistahes määrustepärase käigu;
d) nõuab, et A teeks lipuga mistahes määrustepärase käigu.

17. Mängija A teeb käigu ja pakub vastasele viiki. Mängija B mõtleb veidi pakkumise üle ja siis nõustub. Kohe pärast viikileppimist B nooleke langeb ja A taotleb ajavõitu. Mis on partii korrektne tulemus? -
a) viik, b) A võidab, c) B võidab.

18. Mängija A teeb 21. käigul määrustevastase käigu (ajakontrolliks on 40 käiku kahe tunniga ja üks tund partii lõpuni). Kumbki seda ei märka ja partii jätkub. Jõutakse 28. käiguni, kui A mõistab, et on teinud määrustevastase käigu. Kuidas tuleks nüüd korrektselt toimida? -
a) määrustevastańe käik parandatakse ja A võib teha selle malendiga mistahes määrustepärase käigu. Mängija B saab 2 lisaminutit;
b) partii jätkub ja määrustevastane käik jääb püsima. B saab 2 lisaminutit;
c) määrustevastane käik parandatakse ja A võib teha algul käidud malendiga mistahes määrustepärase käigu. Ajad jäävad endiseks;
d) määrustevastane käik parandatakse ja A võib teha mistahes määrustepärase käigu.

19. Mängija A tahab laenata mängijalt B partiiprotokolli, et enda oma korda seada. On A käik ja tema kell käib. A-l on ajakontrollini jäänud 30 minutit, B-l ainult 4.
B keeldub protokolli andmast ja A pöördub selle saamiseks kohtuniku poole. Mida teeb kohtunik? -
a) A võib selle protokolli saada ja B-le tehakse hoiatus ebasportliku käitumise eest;
b) A ei saa B protokolli laenata;
c) A ei saa B protokolli laenata, kuna vastaselt protokolli laenamine pole lubatud ja kuna tal on aega üle 5 minuti, peab tema protokoll niikuinii korras olema;
d) A võib B protokolli laenata.

20. Mängija 1 (rtg. 2050) ja mängija 2 (rtg. 1900) kohtuvad omavahel 5-voorulise turniiri lõppvoorus. Mõlemal on 4 punkti, järgmisel mängijal on 3. Nr. 1 värvid on olnud VMMV ja nr. 2 omad MVMV. Mis värvi kumbki saab? -
a) nr. 1 saab mustad, sest tal on kõrgem reiting; b) las mängijad otsustavad;
c) visatagu kulli ja kirja; d) nr. 2 saab seniste värvide põhjal mustad.

Eesti maletajatele ja ka kohtunikele oli lõppev nädal väga kurb. Kaht teenekat tegijat pole enam. Oli mul endalgi mõlemaga paljude aastate jooksul rohkesti kokkupuuteid ja asjalikku koostööd. Jevgeni Kaljundist meenub kõigepealt ühine tegutsemine Eesti meistrivõistlustel aastal 1958, Leo Tivasest aga Tallinna rahvusvahelised turniirid 80-ndatest aastatest. Head mälestused ei kao.
Endal pole juba pikka aega olnud perioodi, kus poolteist kuud oleks olnud pidevalt võistlusi. Nüüd võib puhata.
Lembit

Küsivad ameeriklased

2011-08-17T08:25:00.000-07:00

Vaatame täna USA kohtunike testimiseks kasutatavaid küsimusi. Ka kõik vastusevariandid pärinevad samast allikast.

1. Mängija A võtab oma lipu ja asetab selle d5, aga ei lase seda käest lahti. Siis mõistab ta, et see oleks halb käik ja paneb lipu lähteväljale tagasi. Mängija B nõuab lipuga käimist (puudutatud - käidud). Asjaoludes kokkuleppele ei jõuta, kuna A ütleb, et pole lippu puudutanud, B väidab aga, et puudutas. Partiid pole keegi lähedalt jälginud. Mida teeb kohtunik?
a) A peab tegema lipuga mistahes määrustepärase käigu,
b) A kaotab partii pettuse tõttu, c) A peab käima Vd1, d) A peab käima Ld5.

2. Mängija A nooleke langeb 30-minutilise ajakontrolliga partii lõpul ja mängija B taotleb ajavõitu. B-l on laual ainult kuningas ja oda ning forsseeritud võitu näha pole. Milline on partii tulemus?
a) A võidab, b) viik, c) B võidab.

3. Mustadega mängijat pole partii alguseks kohal. Mida peavad valged tegema, kui kästakse partiid alustada?
a) käigustama musta kella ja ootama tema saabumist,
b) käigustama oma kella, tegema käigu ja siis vajutama kella, käigustades nii musta kella, c) tegema käigu ja siis käigustama musta kella,
d) ootama musta saabumist, enne kui midagi teha.

4. Mängija A märkab 12. käigul, et malelaud on asetatud valesti, kuna nurgaväljad h1 ja a8 on mustad. Mida peavad mängijad tegema?
a) asetada malendid õigesti paigutatud lauale ja jätta kellanäidud korrigeerimata,
b) jätkata partiid, kuna üle 10 käigu on tehtud,
c) alustada partiid uuesti päris algusest õigesti paigutatud laual ja jätta kellanäidud korrigeerimata, d) alustada partiid uuesti päris algusest õigesti paigutatud laual ja seada kellad uuesti.

5. Vangerdus on mängijal kogu ülejäänud partiis keelatud, kui
a) see mängija on käinud ühe vankriga, b) selle mängija kuningas on juba käinud,
c) selle mängija kuningas on varem olnud tules, d) teine mängija on juba vangerdanud.

6. Millises olukorras jääb määrustevastane käik parandamata, kui kummalgi mängijal on alla 5 minuti aega ja ajakontroll on partii lõpuni?
a) kui mängija vastane, kes oli teinud määrustevastase käigu, on sooritanud 2 käiku,
b) kõik ülejäänud vastused kokku, c) kui üks mängijaist alistub,
d) kui üks mängijaist saab määrustepärase käiguga mati või pati.

7. Mõlemad mängijad A ja B saabuvad ühetunnise kontrolliga turniiri III voorule hilinemisega. A tuleb esimesena, hilinedes 30 minutit. Missugused näitajad tuleb A kellale panna?
a) A saab 45 minutit, B ka, b) A saab 60 minutit, B ka,
c) A saab 50 minutit, B ka, d) A saab 60 minutit, B 30 minutit.

8. Öeldakse, et malend on .........., kui mängija ei saa teha sellega määrustepärast käiku, ilma et kuningas tulle ei jääks.
a) tõstetud, b) vahetatud, c)seotud, d) hädas.

9. Kuidas määratakse, kumb teeb partii avakäigu?
a)see sõltub turniiri direktori (kohtuniku) äranägemisest,
b) valged käivad alati esimesena, c) mustad käivad alati esimesena,
c) kulli ja kirja viskamisega.

10. Mängija A vangerdas kuningatiivale, tõstes kõigepealt vankrit ja siis kuningat. A leidis aga, et see on määrustevastane käik ja vangerdas seepärast hoopis liputiivale. See oli määrustepärane käik. Mängija B tõstatas aga küsimuse
"puudutatud - käidud" ja kutsus kohtuniku. Mida see teeb?
a) A peab käima kuningatiiva vankriga, kui sellel on olemas määrustepärane käik, sest vangerdus sinnapoole oli määrustevastane,
b) A-le lisatakse 2 minutit aega, kuna B esitas määrustevastase taotluse,
c) A peab käima kuningaga, kuid ta ei tohi liputiivale vangerdada, sest vangerdus kuningatiivale oli määrustevastane, d) A-l lubatakse vangerdada liputiivale, kuna vangerdus teisele poole oli määrustevastane.
Lembit

Kohendage korralikult

2011-08-14T22:46:00.000-07:00

Ühel Saksa lehel võeti äsja arutusele selline juhtum: Oled kriitilises seisus ja parajasti süvenenud oma järgmise käigu mõtlemisse, kui vastane ettepoole kummardab, valjusti hüüab: "J´adoube!" (kohendan)ja siis tõepoolest üht nuppu kohendab. Oled häiritud, aga mida teha?
Koodeksi art. 4.2 ütleb, et malendeid võib kohendada käigul olev mängija. Koodeks ei täpsusta, kas kohendada võib ka vastase malendeid või ainult enda omi, kuigi loogiline on, et kohendad vaid enda malendeid. Kabekoodeksis on see muide selgelt ära öeldud. Vastase malendid võid paluda tal endal korda panna.

Kas kohtuniku poole pöördumisel on mõtet? Küllap on.
Art. 12.6: Keelatud on vastasmängijat ükskõik mil moel häirida või segada.
Sinu mõtlemine on ju segatud. Aga mida sa kohtunikult ootad? Kõige tõenäolisemalt valib kohtunik art. 13.4 kõige kergema karistuse - hoiatuse. Aga kohtunik võib ka hinnata rikkumise tõsidust, eriti kui asi toimub ajapuuduses. Seetõttu pole võimatu ka ajalise karistuse rakendamine (13.4b) ja vastasmängijale paari lisaminuti andmine. Aga see sõltub juba kohtuniku otsusest.
Sageli kipuvad malendeid kohendama noored: tehakse hooletu käik laual, vajutatakse kiirelt kella ja siis järgneb kohe: "Kohendan". Ka see, kui kõigepealt käigu teed, seejärel juba käidud malendit samal väljal kohendad ja alles siis kella vajutad, pole tehniliselt päris korrektne, aga vaevalt keegi sellele erilist tähelepanu pöörab. Mõned sõnavõtjad on soovitanud vastasele samamoodi vastata. Sellest küll ilmselt head ei tuleks.

Pikkamööda valgus arutlus laiemaks, käsitledes muidki võimalikke partiiaegseid häirimisi ja seda, kuidas peaks korrektselt partiiprotokolli täitma. Ikka nii, nagu koodeks ette näeb: ikka korrektselt käik-käigult vähemalt siis, kui kellal lisandub iga käiguga 30 sekundit või rohkem. Kui lisand on väiksem või puudub üldse, võib viimasel 5 minutil jätta kirjutamata ja taastada protokoll pärast ajakontrolli möödumist, paludes abiks vastasmängija või kohtuniku oma, kui see on ajapuuduses partiid üles kirjutanud. Osa arutlejaid oli arvamusel, et üleskirjutamisel kasutatavad malendite algustähed peavad tingimata olema pärit ühest FIDE ametlikust keelest, muidu polevat protokoll ametlikult kasutatav. Pole vaja, koodeksi lisa lubab siin kasutada ka esitähti antud maal üldiselt kasutatavatest nimetustest.

Silme ette jäi veel suures ärilehes Forbes ilmunud Alex Knappi artikkel "Inimesed muutuvad males paremaks tänu arvutitele". Sageli on ju väidetud, et reitingutega toimub inflatsioon ja nad ei väljenda enam mängija tegelikku mängutaset. Autor on vastupidisel seisukohal.
Praegu on rohkem suuri maletajaid kui kunagi varem, reitingud on aga stabiilsed ja mängijad muutuvad üha paremaks. 70-ndatel aastatel oli vaid Fischeri ja Karpovi reiting üle 2700, aastal 1981 polnud sellist reitingut aga enam kellelgi. Viimasel aastakümnel on selle piirini küündinud 30 või isegi rohkem mängijat.

Mängutaseme tõusu põhjuseks on arvuti tarkvara areng ja selle üha laialdasem kasutamine. Kui mängid arvutiga, pole vaja malelauda üles panna ja teisi mängijaid otsida. Nii saad sama ajakuluga rohkem mängida. Kui tendents mängutaseme paranemisele jätkub, oleks kümne aasta pärast huvitav jälgida suurmeistri ja parima tarkvara vahelist partiid. Kui inimesed harjutavad rohkem mängu arvutitega, mängivad enam partiisis ja kasutavad male uurimiseks igakülgselt interneti võimalusi, võivad arvutid sattuda inimeste vastu mängides raskustesse - nii järeldab autor.
Lembit

Palju erinevaid arvamusi

2011-08-10T09:18:00.000-07:00

Väga elavat kommenteerimist on leidnud GM Kassimdźanovi ettepanek male populaarsuse tõstmiseks selgitada edaspidi ühe lühema ajakontrolliga järelemängudega välja kõigi partiide võitjad (vt. ka meie 24. VII Kas viikideta saaks?). Arvamused näivad ulatuvat seinast seina. On neid, kes näevad ettepanekus väga head väljapääsu male prestiiźi päästmiseks, on neid, kes selle käigu pealt tagasi lükkavad, aga neidki, kes välja tulevad omapoolsete ettepanekutega.

Eelkõige leitakse, et malet tennisega võrrelda ei saa. Siin puuduvat visuaalne draama, mis on lukustatud laual olevasse seisu. Kui tennises on väljakul toimuv mingil määral kõigile mängu jälgijatele arusaadav, siis male jälgimiseks, pead oskama seda mängu ise võimalikult hästi mängida. Kui jutt teistest spordialadest on ajakirjanduses kõigile loetav, siis malepartiide kommentaare mõistavad vaid mängijad. Ja uskuda, et viikide kadumine ala populaarsust korrapealt tõstab, on raske. Keegi võrdles: see on sama, kui selgitada maratonijooksu võitjat 100 meetri distantsil. Pealegi pole ühe Brasiilia statistiku väitel viimase 40 aasta jooksul eliitmängijate kohtumistes viikide arv kasvanud. See kasvavat vaid siis, kui otsustavates partiides on ette nähtud mängida kiirmalet. Niisiis ka Kassimdźanovi ettepaneku realiseerimisel? K. ettepaneku mõte polevat mitte see, et välja selgitada see, kes on kõige tugevam, vaid see, kes on kõige kohanemisvõimelisem. Tugevam mängija peab välku kartma nõrgemast rohkem: seal on rohkem juhuslikkust.

Ja puht tehniliselt. IA Alrathi Araabia Ühendemiraatidest leiab, et peamine on ajaprobleem. Ta arutleb nii: Kui mängida ajakontrolliga 1:30 + 30 sek. käigule, siis võib viimane partii turniirisaalis kesta üle 5 tunni. Nüüd järgneks 1 tund kiirmalet, 10 minutit välku ja 10 minutit armageddoni. Kui arvesse võtta partiide vahel paratamatuid puhkepause, siis läheb partiile ca 7 tundi. Kui aga on tegemist superturniiriga, võib klassikaline partii ise 6-7 tundi aega võtta, üldse aga tuleks arvestada 8 tunniga. Nii et alustame mänguga kell 14 ja loodame enne kella 22 hakkama saada. Kaht vooru ühel päeval korraldada ei saa, kohtunikud aga töötagu hilise õhtuni, et järgmise vooru paare kokku panna. Ei fännidel ega meedial jätkuks kannatust, et teada saada, kes siis ikkagi võidab. Nooremad mängijad võivad meelega põhipartii viiki ajada, lootes, et nad on kiiremas mängus paremad. Juba viimastel pretendentide matśidel olnud nii, see aga tähendavat malele katastroofi. Keegi väitis, et sellise süsteemi abil lootvat Kassimdźanov, et tema hoolealune Anand tuleb välgutades toime Gelfandiga.

Kõige põhjalikumalt on oma seisukohti põhjendanud GM Śipov. Kõigepealt leiab ta, et jalgpalli punktide arvestus 3 - 1 - 0 malele ei sobi. Ka tema näeb ette play-offid, kui põhimäng viiki läheb. Küll aga kiirmale asemel kohe 2 välkpartiid 3 (või 4) min. partiile + 2 sek. käigule. Nende viigi korral tuleks armageddon. Nii poleks eriti suurt ajakulu. Põhipartii võitmise korral oleks punktiline tulemus 3 : 0, lisapartiide mängimisel jaotataks punktid 2 : 1. Et jõudu kokku ei hoitaks, oleks viigini jõudmiseks põhipartiis vaja teha teatud arv käike. FIDE reitinguarvestusse läheksid vaid põhipartiid, mis stimuleeriks neid hästi mängima. Asi muutuks nii kõigile huvitavamaks, meeldiv ühendataks kasulikuga. Turniiritabelitest kaoksid murrulised poolpunktid. Et välkmale tavapartiide mängijaid ei segaks, tuleks need mängida eraldi ruumides.

Veel seisukohavõttudes vilksatanud ideesid:
Keelata igasugune käikude kordamine. Nii ei saaks ka igavese tule abil viigini jõuda.
Anda viigi puhul valgele 0,4, mustale 0,6 punkti.
Siduda rahalised auhinnad partiide tulemustega: võidu eest 1000 dollarit, viigi eest ainult 10 dollarit.
Asendada tavamale üldse välguga. Iga malematś koosneks 5 setist, igaühes neist oleks 4 välkpartiid kontrolliga 3 min. + 2 sek. käigule. Kui seisuks jääb 2 : 2, mängitagu aegadega 6: 5 armageddoni.
Kui partii viiki läheb, otsustagu hilisem lauale jäänud materjali ülelugemine. Kaotav mängija ei saaks sel juhul igavese tulega kaotust vältida, kolmekordsel kordumisel oleks mõte vaid siis, kui kummalgi on samapalju nuppe laual.
Punktiarvestussüsteemi tahetakse muuta hoopis keeruliseks: klassikalise male võidu puhul antaks poltele 1 : 0, kiirmaleni jõudes 0,8 : 0,2, välkmale korral 0,7 : 0,3, armageddoni korral 0,6 : 0,4. Samamoodi käiks ka reitinguarvestus. Nii saavat iga mängija selle, mille ta on ära teeninud, aga võitja on alati olemas.
Tuleks korraldada rohkem erineva koosseisuga turniire. Tipud mängivad praegu pidevalt omavahel ja tunnevad üksteise mängu liiga hästi, reitingut on aga neil kerge säilitada. Tennises võib aga näiteks avaringis nr. 1 mängida nr. 100-ga. Sellistel turniiridel oleks rohkem huvitavaid kombinatsioone.
Ehk peaks hoopis rohkem rõhku panema maleharidusele ja -propagandale.

Üks on aga päris selge: elavatele aruteludele vaatamata malemaailmas lähiajal vaevalt mingeid radikaalseid reforme toimub.
Lembit

Kõrvalepõige kabesse

2011-08-07T11:51:00.000-07:00

Väga kiire nädal oli. Maleks jäi aega vaid minimaalselt, liiati ei leidnud ka teistelt internetilehtedelt midagi kommenteerimisväärset. Audentese ruumides peeti Euroopa noorte meistrivõistlusi nii tava- kui ka välkkabes. Lisaks rahvusvaheline kohtunike seminar ja eksam, korraldajaks FMJD peasekretär ise. Nii et igal hommikul kell 8 kodust välja, ühel päeval ei jõudnud õhtul isegi kella 10-ks tagasi. Seminaritööga jõudsin lõpule täpselt keskööks. Pole siinkohal muidugi mõtet hakata teise mängu reeglitesse süvenema. Siiski paarist asjast, mis mõlemale alale ühised. Kui ajakirjandus pühendas Eesti male meistrivõistlustele vaid üksikuid lauseid, siis neist kabevõistlustest pole ma kusagil ridagi näinud. Aga ikkagi 15 riiki kohal, mängijaid üle 200.

Hädas olin kelladega. Minu gruppi (P 16) peeti selles saalis vist kõige tähtsamaks, nii et sain endale DGT-kellad (muidugi vanem traditsiooniline mudel), kõik ülejäänud said Saitekid. Esimene häiresignaal oli juba I voorus, kui ühe kella näidud nulli jooksid. Aga II vooru oleksin võinud vaid õudusunenäos ette näha. Üksteise järel läksid nulli koguni nelja kella näidud ja kuna mu käsutuses varukelli polnud, pidin samad kellad tagasi panema (tavaliselt on need siis normaalselt toiminud) ja siis juhtus sama asi kahel kellal veel uuesti. Seejärel toimetati malemajast kelli juurde ja vahetasin kõik eksinud DGT-d Saitekite vastu. Hilisemates voorudes analoogilisi juhte polnud, kuni tänase välguni, kus jälle ühed nullid ilmusid.

Mida siis kadunud kellanäitudega teha? Kabetajatel on suurematel võistlustel kord, et partii algusest peale peavad kohtunikud iga poole tunni järel kandma erilisele blanketile kummagi poole tehtud käikude arvu ja kulutatud mõtlemisajad. Kui 4 tundi on mängitud, tuleb seda teha juba iga veerandtunni järel. See on üsna tülikas ja aegaviitev protseduur, eriti kui laudu on palju (minul 16) ja mõnede juurde võib olla tülikas pääseda. Aga sellega on kohtunikul vähemalt alus aegade taastamiseks olemas, kas siis sama aega kasutades või seal mingit parandust tehes. Võib-olla peaksid ka maletajad kabetajatest eeskuju võtma? Või loodame siiski, et DGT-de uus põlvkond on töökindlam kui eelmine?

Kõigile aladele on ühine kindlasti see, et kasutatav inventar peab olema korralik. Täpsemad eeskirjad leiame nii kabe- kui malekoodeksist. Igal juhul ei tohiks aga kabe(male)laud ulatuda mängulaua ühest äärest teiseni mingit vaba ruumi jätmata. Kabekoodeks hoolitseb kohtunike eest rohkemgi kui malekoodeks, öeldes, et igal kohtunikul peab olema mitte ainult tool, vaid ka laud. Tegelikkus oli siiski teistsugune. Lava äärele osavõtvate riikide lippude kõrvale enda toetamine vist küll kena välja ei näinud.

Ja pisiasi. Minu arust võib kohtunik vooru alustamisega pigem veidi-veidi hilineda kui seda varem alustada. Peakohtuniku kell oli vist natuke ees, nii et iga vooru alguskäsklus anti vähemalt minut enne õiget aega. Kabekoodeksi järgi käivitab kohtunik mõlema mängija puudumisel valge kella, aga emma-kumma ilmumisel jagatakse kulunud aeg pooleks. KUi tegemist vaid esimese paari-kolme minutiga, siis tundub see ajajaotus tülikas ja ehk mõttetugi. Males on asi praegu lihtsam, kuigi ka siin on asjad teisiti olnud.

Kabekoodeksit lugedes näis mulle varem, et see muudab kohtuniku küllalt passiivseks. Ainult vastasmängija võib otsustada, mida teha, kui keegi on teinud kaks käiku järjest või määrustevastase käigu või käinud hoopis vastase kabendiga või teinud kohustusliku löömise asemel hoopis midagi muud. Nüüd vaatan, et kohati on kabekohtunikul isegi suurem roll kui males. Kui meil eeldab 50 käigu reegli rakendamine kindlasti ühe poole taotlust, siis kabes võib kohtunik analoogilisel juhul toimida täiesti omal algatusel, ilma et mingit taotlust vaja oleks.

Kui peaksite kunagi minema kabekohtuniku eksamit tegema, siis ärge mõelge kunagi, et males on asi niimoodi, küllap ta siis ka kabes on. Erinevad pole mitte ainult mängud, vaid ka kohtuniku toimimine väliselt üsna sarnastes olukordades.
Lembit, Technical FMJD Referee.

Sama teemat jätkates

2011-08-02T11:36:00.000-07:00

Viimases Chesscafes on veel paar näidet artikli 10.2 rakendamiseks. Üks Puertoriikost saadetud seis on päris elementaarne. Mõlemal poolel on laual vaid kuningas ja vanker, otsest matti ega võitu kummalgi pole. Aega on kellal jäänud kummalgi alla 2 minuti. Kas võivad siin mõlemad viiki taotleda või peaksid nad mängima nii kaua, kuni üks nooleke kukub?
Geurt leiab, et kui vastane võita ei püüa, on viigitaotlus igal juhul võimalik. Ja küllap kohtunik sellega ka nõustub. Aga "normaalsed vahendid" art 10.2 ja "määrustepäraste käikude seeria" art. 9.b peaksid olema üsna samasuguse tähendusega.

Teine seis on pealtnäha samuti lihtne, aga tõlgendada võib siin mitmeti.
Laual on valgetel Kg1 ja Eh2 (2), mustadel Kf3, Oc6 ja Eh3 (3).
Ilmselt on seis viik, sest valget kuningat f1-lt ja g1-lt ära ajada ei õnnestu. Valge oli mõni käik varem viiki taotlenud. Otsustamine lükati edasi ja partii jätkus kohtuniku järelevalvel. Valge kuningas liikus sel ajal väljadel f1, g1 ja h1, viimastel käikudel aga ainult g1 ja h1. Oma viimase käiguga tõi must oma oda pikale diagonaalile.
Nüüd ületas valge aja ja kohtunik fikseeris viigi. Must asjaga ei nõustunud. Kui kohtunik küsis, kuidas ta kavatseb partiid võita, ütles ta, et kui kuningas läheb h1 tagasi, siis käib ta Kf3-f2x. Pole teada, kas valge ja kohtunik märkasid seda ohtu varem, aga nüüd vastas valge igatahes, et läheb hoopis f1. Kuigi oli üsna tõenäoline, et valge võiski lõksu minna, jäeti viik jõusse.

Geurt leidis, et must tegi selles partiis tõepoolest jõupingutusi partii võitmiseks, aga see, et valge käike kordas pole oluline. Normaalsete vahenditega on seisu võitmine võimalik. Tema poleks antud juhul küll viiki fikseerinud, aga ometi ei saavat süüdistada ka seda teinud kohtunikku. See näitab veel kord, kuivõrd subjektiivne on art. 10.2 rakendamine.
RC esimehe kõhklused on jällegi saanud austraallaste terava kriitika osaliseks. Eelkõige leitakse, et must võis võita normaalsete vahenditega, valge aga laua taga ei tõestanud, et tajub ohtu ja oskab seda vältida.

Sealsel internetilehel küsiti isegi, kas Geurt Gijssen on saanud rahvusvahelise arbitri nimetuse loteriiga. Kui tema art. 10.2 ei mõista, ei mõistvat seda keegi. Iga seis, kus saab kooperatiivmatti konstrueerida, on võidetav, kui vastus on küllalt halb. Asi sõltub aga kohtunikust. Aga muidugi on kriitikaks leitud muidki põhjusi. Kritiseerijate hulgas on ka Austraalia juhtivaid maletegelasi.

Jäägu igaühele oma arvamus. Mõnevõrra huvi pakub aga sealtsamast pärit Jesper Norgaardi ettepanek muuta artiklit 10.2 tunduvalt. Alles jääks küll artikli sissejuhatav osa, aga edasi järgneks:
a) kui vastasmängija nõustub taotlusega, loeb kohtunik partii vigiks,
b) kui vastasmängija ei nõustu taotlusega, lisab kohtunik taotleja ajale igale käigule 2 sekundit, asendades kella võimalikult teisega.
Partii jätkub, kusjuures vastasmängijal on õigus deklareerida viiki mistahes momendil, kui partii pole lõppenud mingil muul viisil.

Partii tulemus ei sõltuks siis enam kohtunikust, kel pole vaja seisu hinnata. Taotleja saab siin viigilisust tõestada. Vastane ei saa automaatset ajavõitu. Turniiri ajakava ei tohiks see märgatavalt mõjutada. Ehk võib ka nii?
Lembit

Ikka see 10.2

2011-07-31T01:48:00.000-07:00

Viimases Chesscafes kõige põhjalikumalt vaadeldud artikli 10.2 rakendamise juhud pärinevad Saksamaalt. Esimene neist on mingitelt koolide meeskonnavõistlustelt, kus aega 1 tund partiile, mängija reiting aga kusagil 1600 ja 1800 vahel.
Laual on seis: Valged: Ke1, Og7, Rf4, Ef2, g2 ja h3 (6).
Mustad: Kd7, Ob5, Eb6, b7, c5, f5 ja g6 (7). Käigul must.

Aega on mustal jäänud 20 minutit, valgel ainult 6 sekundit. Valge seiskab kellad, kutsub kohtuniku ja taotleb viiki, sest mustad ei saavat seisu normaalsete vahenditega võita. (Minu arust tuleks küll kõik taotlused esitada siis, kui oled käigul.) Kohtunik taotlust ei rahulda, sest tänu vabaetturitele olevat mustal võiduvõimalus olemas. Ehk ongi, aga küsimuse tõstataja ei saanud aru, kas kohtuniku selline ütlus tähendas otsustamise edasilükkamist või taotluse selget tagasilükkamist
Arvab, et tegemist oli tagasilükkamisega, kuna kõneldi ju võiduvõimalustest. Edasi jätkus partii kohtuniku järelevalve all. Mängiti:
41. ... c4 42. Rxg6 Oc6 43. g3 b5 44. Of8 b6 45. Kd2 Ke6 46. Rf4+ Ke5 47. Og7+ Ke4
48. h4 b4 49. Of8 b3 50. Kc3 Od5 51. Rxd5 Kxd5 52. h5 b5
Nüüd ollakse seisus: Valged: Kc3, Of8, Ef2, g3 ja h5(5).
Mustad: Kd5, Eb3, b5, c4 ja f5 (5). Käigul valge.

Must tegi võidukatse, lükates ettureid edasi ja püüdes neid kuningaga toetada. Kuivõrd aga g-ettur kaotsi läks, on valgel nüüd ilmselt võiduseis. Mustal on jäänud 15 minutit, ülikiirelt mänginud valgel aga 2 sekundit. Kuigi uut viigitaotlust polnud, seiskab kohtunik mängu ja loeb partii viigiks. Nüüd on ka tema nõus, et must normaalsete vahenditega võita ei saa. Mingisse lõksu on valgel ometi võimalus kukkuda (näiteks 1. h6 b4+ ja nüüd Oxb4 asemel Kxb4?). Kohtunikuga samale arvamusele jäi ka apellatsioonikomitee.

Ilmselt tuleb arvestada, et kohtunik partiiga esmakordsel tegelemisel oma otsuse edasi lükkas. Ainult siis on tal õigus viik fikseerida kasvõi kümmekond käiku hiljem. Taotluse tagasilükkamisel ta selle taotluse alusel enam viiki fikseerida ei saa. Siis oleks ta pidanud mustale ka 2 minutit aega juurde panema. Pole muidugi teada, kui täpselt too kohtunik ise reegleid tundis. Küsimärke tekitab ju kasvõi asja arutamine apellatsioonikomitees. Art. 10.2 alusel tehtud kohtuniku otsus on ju lõplik.

Enamikul juhtudest ongi kohtunikul kõige targem oma otsus edasi lükata, eriti siis kui ta seda partiid lähemalt jälginud pole. Ta ei tea ju, kas mängija on teinud ponnistusi partii võitmiseks normaalsete vahenditega või mitte. Geurt ise arvab, et tema poleks sellesse partiisse hiljem sekkunud ega viiki fikseerinud. Tegemist oli ju üsna normaalse mänguga. Aga süüdistada kohtunikku viigi fikseerimise pärast ka ei saa. See oli ju tema õigus.
Lembit

Meistreid selgitamas

2011-07-25T12:17:00.000-07:00

Kõige tähtsamad Eesti meistrivõistlused - meeste ja naiste omad - on peetud. Kõigil oli parasjagu mängukogemusi ning nii polegi midagi kirjutada koodeksi tõlgendamisest ja rakendamisest. Kõik läks, nagu minema pidi. Turniiri komplekteerimine pole kohtuniku probleem, tema hoolitsegu, et turniirile tulnud või sinna pääsenud vastavalt reeglitele mängiksid.
Kui mulle oleks küll enne turniiri näidatud selle koosseisu või finaalpaari mängijate nimesid, siis vaevalt oleksin ma osanud öelda, mis turniiriga just tegemist on. Aga peaaegu kõik mängisid oma võimete järgi. Eriti põnev oli lõpp. Kaks meest edestasid ülejäänuid 2 punktiga, aga nende omavahelist paremust ei suutnud selgitada ei kiir- ega välkmale. Pärast armageddoni enam muidugi midagi olla ei saa. Umbes nii (mitte küll täpselt) peaks asi tulevikus Kassimdźanovi variandis (vt. eelmine kommentaar) kõigil turniiridel olema.

Ega mul erilisi probleeme lahendada polnudki. Ajakontroll oli sama, mida kasutati võistkondlikelgi ja kus igas partiis pärast 40 käiku lisandub 15 minutit. Selle kelladele seadmisel tuleb olla ettevaatlik. Oma arust seadsin küll kõigi kellade näidud ühtmoodi, aga I voorus lisandus ühel kellal siiski 15 minuti asemel 30 ja teine partii ei andnud pärast 40 käiku enam lisasekundeid. Parandusi oli muidugi lihtne teha ja hiljem käisid kõik häireteta. Ei teagi, kas viga oli minus või kellades. Iga vooru algul meenutasin, et pandagu kõigepealt enne käikude tegemist ikka valgete kell käima. Siis on oodata, et aeg lisandub õigeaegselt.

Ühes partiis oli vist tegu seisu kolmekordse kordumisega. Olin juba valmis seda kontrollima hakkama, kui mängijad leppisid ise viiki. Ühel mängijal vibreeris telefon. Heli oli küll sedavõrd väike, et minuni see ei kostnud. Kaotust ei pannud, aga aparaadi võtsin vooru lõpuni oma hoole alla.

Võitluslike mängude kõrval oli naiste turniiril ka omajagu kiirviike. Meeste turniirile ilmus aga üks mängija eelviimases voorus siis, kui lubatud hilinemisajast vaid üks minut alles, viimasele voorule jättis ta aga üldse tulemata. Tema sai selle eest tabelisse muidugi miinuse ja kokkuvõttes viimase koha, veidi probleeme tekkis siit aga mullegi. Kõigile mängijaile väljajagatud brośüürides on ka turniirimääruste praegune tekst. Seal öeldakse, et mängimata partiides loetakse kohtade jagamise eesmärgil tulemus viigiks mängija enda vastu. Reegel on suhteliselt uus. Selge, et loobumisvõidu saaja eest arvestatakse vastastele pool punkti tegelikust vähem, loobumisvõidu saaja eest aga pool punkti rohkem. Aga kas tuleks muuta ka loobumisvõidu saaja enda punktide arvu? Konsulteerimine kõrgema litsentsiga kolleegidega näitas, et punktid jäävad püsima, muutuvad vaid koefitsiendid.
Pealtvaatajaid oleks küll võinud rohkem olla. Kuigi korraks isegi Jaan Ehlvest mängusaali põikas, oli aegu, kus seal peale osavõtjate kedagi polnud.

Esmakordselt pääsesin Eesti meistrivõistlustele abikohtunikuna 1958, peakohtunikuna 1963. Siis mängis mehi kaks korda rohkem, aega kulus 23 päeva. (Samal aastal olin muide ka 100-ruudulise kabe peakohtunik, seal mängiti 18 päeva.) Tol ajal oli tava, et peale Kerese tegid peaaegu kõik tipud kaasa. Pealvaatajaid jagus ja järgmisel päeval olid partiide tulemused kõigis lehtedes. Kuigi jah, tänagi teatas ju AK esikoha võitnute nimed. Vahepeal on males palju muutunud, käigud välja arvatud. Teistsugused on ajakontrollid, mehaaniliste kellade asemel elektroonilised, katkestatud partiid ja salakäigud hoopis unustatud, erinev turniiride pikkus. Kaht vooru päevas kunagi ei mängitud ja kohtunike arvu nägid ette normid. Aga muutub ju kõik. Järgmise kuu aga tegelen peamiselt kabega.
Lembit

Kas viikideta saaks?

2011-07-24T12:21:00.000-07:00

Lugesin huviga GM Rustam Kassimdźanovi avalikku kirja FIDE-le. Tähelepanu malele näib jätkuvalt langevat nii meil kui ka kogu maailmas. Tippturniiride arv kahaneb. Tennises on aga alati tegemist ühele poolele võidukate mängudega ja ehk seetõttu teatakse ka praeguste tipptennisistide nimesid paremini kui maletajate omi. Suurmeistri arvates jääb profispordis male tennisest valgusaastate kaugusele.

Väljapääs? Muuta male tõeliseks spordiks ja lõpetada ka siin kõik mängud resultatiivselt. Sofia reeglitest või 30 käigu viigi reeglitest pole kasu. Ettepanek on, et kui 4-5 tunnises klassikalises males peaks mäng viiki jääma, vahetage värvid ja mängige 20-minutiline kiirpartii. Kui nüüdki tuleb viik, siis jälle värvide vahetus ja nüüd on järg 10-minutilise välkmale käes. Nii lõpuni, kuni see, kes esimesena partii võidab, saab turniiritabelisse 1 punkti (vastasele muidugi 0). Ka reitinguarvesse minekul ei tehtaks vahet, mis liiki partii see viimane just oli. Ja malest saabki tõeline sport.
Ei söanda suurmeistri seisukohti hinnata, aga turniiride korraldajatele ja kohtunikele tooks nende realiseerimine küll parasjagu uusi probleeme.

Chesscafest aga paar Puertoriiko juhtumit partiile hilinemisest. Voor on just alanud. A jõuab kohale 3-minutilise hilinemisega (hilinemisajaks oli 30 minutit). Oma laua juurde ta veel jõudnud pole, kuid tema mobiil heliseb. Kas see tähendab tema partii kaotust?
Geurt on leidnud veidi omapärase lähenemisnurga. Hilinevat mängijat võiks antud juhul pidada ka pealtvaatajaks. Koodeksi art. 13.7 ütleb, et keegi ei või mängualal mingit sidevahendit kasutada, süüdlased aga võib kohtunik sealt eemaldada. Niisiis saadetaks mängija ära pealtvaatajana, kes ju niigi mängida ei saaks. Geurti arvates tuleks partii tulemus mängijate puhul märkida 1:0 või 0:1, kui aga helisenud mobiili omanud mängija eemaldataks pealtvaatajana, siis oleks partii tulemus +:- või -:+ (mis vist tähendab seda, et partii ei lähe reitinguarvestusse). Aga kas ei võiks nüüd "pealtvaataja" asemel mängulaua taha ilmuda lõpuks ikkagi mängija?

Kui teist keegi Chesscafe kohtunikeveergu jälgib, siis soovitaksin teha põige ka Austraalia maleleheküljele. Üsna sageli on seal sama veergu käsitletud ja sageli on kriitika Geurti arvamuste kohta küllaltki terav. Nii seekordki.
Austraallased leiavad, et väljaspool mänguala mobiilireeglid mängija kohta ei kehti. Mängualal on ta aga mängija, sõltumata sellest, mitme meetri kaugusel ta parajasti oma mängulauast on. Partii algab sellest hetkest, kui kohtunik kellad käigustab, nii et on täiesti väär karistada teda pealtvaatajana. Minu arust on selline arusaam täiesti loogiline.

Ühel suure osavõtjate arvuga turniiril on hilinemisajaks vanamoodi terve tund. A ootab oma vastast B-d 7. laual, C aga D-d 17. laual. B hilineb 15 minutit ja istub siis kogemata 17. lauale. D hilineb tervelt 45 minutit, näeb, et keegi istub tema kohal ja läheb kohtunikku otsima. Mida peaks see ette võtma?
Geurti soovitus kohtunikule oleks selline: Kui B-C ja A-D pole omavahel mänginud ja turniir alles algusjärgus, siis pole kohtunikul mõtet asju parandama hakata. Nii et las mängivad pealegi. Kui aga asi juhtub turniiri lõpupoole ja vastamisi istunud meeste punktierinevused on suured (ehk üle 1 punkti), siis tuleks küll B ja C partii katkestada ja mängu panna õiged paarid. B peab siis partiid alustama 15 ja D 45 vähemmminutiga.

Austraallaste arvates tuleks igal juhul taastada õiged paarid (eriti kui turniiril on vähe voore), sest erineva reitinguga vastased võivad turniiri lõpul mõjuda Buchholzi arvestamisele. A ja C pole midagi valesti teinud, neid ei saa karistada. Miks karistada A-d tema mängu venimisega? B istus tema oma süül vale laua taha ja peaks siis alustama uut partiid samuti 15+30=45 minutilise hilinemisega. Oma loogika tundub olevat nendeski mõtetes.
Lembit

Malepäev

2011-07-20T21:20:00.000-07:00

Tänase päeva kulutasin küll tervenisti malele. Oli kuu kolmas kolmapäev ja seega Geurti järjekordne kohtunikeveerg Chesscafes. Hädapärast jõudsin selle läbilugemise ja tõlkimisega hakkama saada, kui oli aeg minna malemajja tänavuste Eesti meistrivõistluste avamisele. Muide anti loosimisel igale mängijale Eesti malekohtuniku käsiraamat. Meie tippude reeglitundmisele aitab see kindlasti kaasaJuba esimeses voorus oli mitmeid ägedaid ja pikki partiisid. Ja alles seejärel võisin hakata tegelema oma veeruga nagu igal kolmapäeval, seda üsna keskööni välja.

Chesscafe tänane veerg on jälle pühendatud peamiselt artiklile 10.2. See nõuaks rohkem süvenemist, liiati pole see teema meil eriti aktuaalne, sest enamik kasutatavaid ajakontrolle on sellised, mis igal käigul teatud hulga sekundeid juurde lisavad ja siis ju artikkel 10.2 ei kehti.
Võtame siis kasvõi need materjalid, mis on pühendatud määrustevastastele käikudele.
Neist oli Chesscafes lähemalt juttu aprillis (ka meie 21.IV Uuest Chesscafest). Üldine mõte seal oli, et määrustevastase käigu tegemise eest tegelikult karistust ette nähtud pole, karistatakse selle sooritamise eest (s.t. käigule peab järgnema veel kellavajutus). Nüüd on mõned Itaalia kohtunikud (IA-d nende hulgas)leidnud, et praegused reeglid olevat kahetähenduslikud ja ebaselged. Asja parandamiseks on siis pakutud vastavatest artiklitest mõnede lausete ärajätmist ja teiste sõnade lisamist, üldine mõte aga näib olevat, et kui kiir- ja välkmales jääks kehtima praegune kord (kuigi ettepanekute autorite arvates mõnevõrra selgemas sõnastuses), siis tavamales võiks määrustevastase käigu eest karistuse määrata juba siis, kui kell on veel vajutamata.

Geurt igatahes parandajaid mingil moel ei toeta. Milleks muuta? Artikkel 7.4a ütleb selgelt, et seis tuleb taastada siis, kui määrustevastane käik on sooritatud ning ka 7.4b, mis vahetus seoses a-alapunktiga, ei vaja enam oma teksti sõna "sooritatud". See on endastmõistetav. Nii nagu seegi, et mängija saab esitada mingi taotluse vaid siis, kui tema kell käib, s.t. käigul olles. Nii pole oodata, et praegu kehtiva korraga võrreldes määrustevastaste käikudega toimimisel midagi muutuda võiks.

Aga päris igapäevane võimalik olukord, antud juhul pärinevad näide ja küsimus küll Hollandi regionaalliigast. Valge lööb Kxf3, mis on aga määrustevastane, sest must ettur asub e4. Mõlemad on ajapuuduses, mustal aga võiduseis. Vastase määrustevastasust ta ometi ei märganud, vaid jätkas mängu. Määrustevastane olukord püsis laual paar-kolm käiku, siis tehti selline käik, et lauale saadi jälle määrustepärane seis.
Kohtunik oli parajasti teisi partiisid jälgimas, üks pealtvaataja aga tuli talle määrustevastasusest teatama. Kohtuniku laua juurde jõudes polnud määrustevastasest olukorrast enam jälgegi. Ta laseb partiil jätkuda ega sekku. Kas nii oli õige? Või pidi ta partii katkestama ja määrustevastase käigu üles otsima? Partiiprotokolli enam kumbki pool ei pidanud (ajakontroll oli 1:40 partiile ja 10 sekundit igale käigule) - kas see mõjutas midagi?

Geurt tunnistab, et küsimus on raske. Kas kohtunik peab kõigile pealtvaatajate ütlustele reageerima ja neid tõsiselt võtma? Ta ise poleks igatahes kelli seisanud, vaid oodanud, et ajapuudus läbi saaks või partii mingi teistsuguse pöörde võtaks. Seejärel informeeriks ta mängijaid ja taastaks nende abil partii. Kui tõesti oli tegemist määrustevastasusega, siis näeb edasised toimingud ette artikkel 7. See, kas sel ajal partiiprotokolli peeti või mitte, pole oluline.
Geurt meenutab oma praktikast juhtumit, kus partiisid demonstreeriti elektroonilisel laual. Seal oli asi märksa lihtsam. Arvuti jättis pärast määrustevastasust oma tegevuse pooleli, kohtunikul oli asjast kohe selge pilt ja ta hakkas koodeksi järgi tegutsema.

Olin täiesti ära unustanud, et tegemist oli 20. juuliga - rahvusvahelise malepäevaga. Sellel päeval 87 aastat tagasi loodi FIDE. Mõnda aega oli see päev isegi meie kalendrites ära märgitud. Nüüd pidi Hendrik mulle seda enne kellade käigustamist meelde tuletama, et ma mängijaile ikka õnne sooviksin. Õnne siis ka kõigile meile.
Aga minu arvuti otsustas terve ööpäeva mitte toimida. Nii on selle kommentaari algus ja lõpp kirjutatud erinevatel päevadel.
Lembit

Eesti välk

2011-07-17T12:19:00.000-07:00

Eesti välkmale meistrivõistlustele oli mul viimati asja aastal 2005 (välkkabele küll hiljemgi). Eks noorematele kohtunikele sobigi need vast paremini. Kui otsustada vaid selle võistluse järgi, siis ei näi huvi välgu vastu vahepeal küll kasvanud olevat, pigem vastupidi.

Võib kohe öelda, et kohtunikutöö seisukohalt mingeid üllatusi ei olnud, mis muidugi ei tähenda, nagu poleks peale tulemuste märkimise midagi muud teha olnud. Aga üldine põhimõte on, et kui mängijailt endilt mingeid taotlusi ei tule, siis kohtunik partiisse oma nina vahele ei topi, vaid laseb partiil jätkuda, kuni see veel vähegi võimalik on. Välkpartiisid on tavaliselt korraga nii palju, et kohtunik ei saa neist vaid ühele pühenduda. Laiem on kohtuniku sekkumisvõimalus esikohale mängitavates järelpartiides, sest siis on tegemist küllaldase järelevalvega. Aga välkpartiideks jäävad need mängud ikkagi.

Ühes partiis kutsuti mind laua juurde, kus oda ja ratsuga üritati panna matti üksikule kuningale. Tüüpiline seis, mille kohta käib 50 käigu reegel. Oluline aga see, et kohtuniku kutsujaks polnud selle partii mängijad ise, vaid pealtvaatajad või ka teised mängijad. Seepärast sai minustki seal vaid asjast huvitatud pealtvaataja. Partii lõppeski matiga, aga tõenäoliselt oli seal tehtud üle 50 käigu.
Arvan, et kõige lihtsam oleks olnud üksiku kuningaga jäänud mehel hakata valjusti käike lugema. Vaevalt on see vastase häirimine, liiati on ka temal oluline käikude arvu teada. Kui mängija kohtuniku kohale kutsub, peab see leidma mingi väljapääsu. Kõige parem oleks, kui kohtunik ise käikude arvestuse enda hooleks võtab, mis muidugi eeldab, et tal on võimalik end ühele partiile pühendada. Muidugi võiks ta käikude lugemise (mitte mingite otsuste langetamise) usaldada ka kellelegi teisele, soovitavalt muidugi kohtunikulitsentsi omajale. Üks meie kõrgema litsentsiga kohtunik leidis, et käikude arvu kindlakstegemiseks võiks abivahendina kasutada ka malekella, mis iga käiguga 2 sekundit juurde lisas. Ise ei söandaks küll seda võimalust pruukida, sest peame siin olema väga täpsed. Aga ikkagi - kõik peab algama mängijast enesest.

Malekell on muidugi välgus ülimalt tähtis. Ühel laual tehti määrustevastane käik, aga kella veel ei vajutatud. Kutsuti kohtunik. Seletasin, et veel on aeg määrustevastase käigu parandamiseks, kusjuures kehtib puudutamise reegel. Kui puudutatud malendiga ühtegi määrustepärast käiku pole, siis võib teha mistahes käigu. Niipea aga kui kell vajutatud, pole enam teha midagi. Määrustevastane käik toob kaotuse. Üsnagi mitmes juhtumisi nähtud partiis unustati kuningas tulle, vajutati kella ja punkt oligi läinud. Niisamuti olin sunnitud fikseerima vastasmängija (kõrge litsentsiga kohtuniku) taotlusel kaotuse mängijale, kes viis oma etturi viimasele reale, seejärel kella vajutas ja alles siis etturit lipuga asendama hakkas. Kellad ise töötasid üsna korralikud, oli ju suurelt osalt tegemist uut tüüpi DGT-kelladega, mille seadmisega vähemalt seeniorid turniiri lõpupoole juba probleemideta hakkama said. Paaril korral tuli kell siiski vahetada.

Kohtade jagamisel oli ringsüsteemi puhul seekord punktide arvu kõrval otsustajaks Koya süsteem (punktid 50 % ja enam saavutanute vastu, seejärel ka järgmistele kohtadele tulnute vastu). Eriti palju seda ei kasutata ja eriti seenioridele tundus see segane olevat. 4. ja 5. koha jagamist me selgeks ei saanudki. Ehk on tavaline Berger parem? Aga seletada tuli muudki. Ühele kaptenile vähemalt kolmel korral, kuhu see varumängija ikka tuleb panna (varumängijaid ei pandud sedapuhku viimasele lauale, vaid sinna, kust mängija parajasti ära jäi).
Üldiselt oli siiski tegemist üsna tavalise väheste probleemidega turniiriga. Ja aitäh Sten Kaselale, kelle hooleks oli ka arvutiga õiendamine.
Lembit

Reitingunõuetest

2011-07-13T01:29:00.000-07:00

Üks Dominikaani maletaja on viimases Chesscafes tõstatanud küsimuse, kui palju voore peaks olema turniiril, et see läheks FIDE reitinguarvestusse. Seda pole küll kusagil kindlaks määratud, küsimus ise annab aga ajendi kõnelda sellest, millised on üldse reitinguarvestusse minekuks vajalikud nõuded. Kuivõrd need on reitingumäärustes mitmel pool laiali, siis jälgime seda meiegi. Niisiis tähtsamad nõuded:

1. Reitiguturniirid tuleb vastava föderatsiooni poolt eelregistreerida hiljemalt üks kuu enne turniiri algust (erandid on võimalikud ka hiljem). Sellega võtab föderatsioon endale kohustuse turniiri tulemuste saatmiseks ja reitingutasude maksmiseks. Automaatset registreerimist siiski pole, kvalifikatsioonikomisjon võib mingil põhjusel jätta ka asja arvestamata. (RM 0.4)

2. Turniiril peab partii kõigi käikude tegemiseks olema teatud minimaalne ajahulk. Kui vähemalt ühe mängija reiting on 2200 või kõrgem, siis peab aega olema minimaalselt 2 tundi. Kui vähemalt ühel on reiting 1600 või kõrgem, olgu aega vähemalt 1,5 tundi ning kui kõigi reiting on alla 1600, peab aega olema vähemalt 1 tund. (RM 1.1)

3. Mängimisel peetagu kinni FIDE koodeksist. Väikseid kõrvalekaldeid võib föderatsioon teha, kui tal on tehnilise komisjoni heakskiit. (RM 2.1)

4. Ringsüsteemis turniiril peab vähemalt 1/3 mängijaist omama reitingut. Kui mängijaid on alla 10, peab reiting olema vähemalt 4 mängijal. (RM 6.3)

5. Ringsüsteemis rahvuslikel meistrivõistlustel peavad vähemalt 3 meest (või naiste turniiril 2 naist) olema enne turniiri algust ametliku FIDE reitinguga. (RM 6.33)

6. Śveitsi süsteemis peetud turniiridel ja võistkonnavõistlustel lähevad arvesse ainult need partiid, mis mängitud reitinguga vastastega. Et reitinguta mängija tulemused arvesse läheksid, peab ta reitinguga mängijate vastu mängima vähemalt 3 partiid ja saama neist vähemalt 1 punkti. Turniiri tulemusel põhinev lõppreiting peab ületama seejuures alumise reitingupiiri. (RM 6.41)

7. Kui mängitakse kindlaksmääratud partiide arvuga matśi, siis ei võeta arvesse pärast matśi võitja selgumist mängitavaid partiisid. (RM 6.5)

8. Reitinguarvestusse ei lähe matśid, kus üks või mõlemad mängijad on ilma reitinguta. (RM 6.6)

Aprillikuises Chesscafes (vt. ka meie 21.IV) jäi päris lahtiseks küsimus, kas ja kuidas peaks ikkagi karistama mängijaid, kes jätavad tunduvalt nõrgemate vastu laua taha tulemata seepärast, et nad ei taha sel moel reitingupunkte kaotada. Kui partiid pole, siis ei muutu ju ka reiting.

Viimases Chesscafes on sama teema juurde tagasi pöördunud inglane Lion Hill. Tema arust on selliseid riske kartvaid mängijaid lihtne karistada. Korraldajad peaksid sel moel mängimata jäänud partiid lugema tavalisteks kaotusteks sellega kaasneva reitingupunktide minetamisega. Kui siiski partiile mitteilmumiseks on mõjuv põhjus olemas, siis võivad korraldajad seda arvestada ja toimida oma äranägemise järgi. Mingit kohustust mängida ju pole, aga kui on turniiri lülitutud, siis tuleb ka mängida. Paljudele keskmistele mängijatele, kes pole tugevatest klubidest, oleks see ju ainus võimalus tugevamate vastastega mängimiseks. Nad kulutavad selleks aega, raha ja jõudu ning malemäng häbistab end, kui nad ei saa seda, mille eest on maksnud.

On väär, et Elo punktid põhinevad vaid reaalselt mängitud partiidel ja loobumisi ei arvestata. Teise mängija reitingusse pole siiski mõtet loobumisvõite arvestada. Tulemustega manipuleerimist ei saa lubada. See, kes kardab kaotust, ei vääri kaitset. Proffidele on reitingud olulised. Kui need aga ei suuda tagada võitu teise mängija vastu, ei vääri nad ka oma reitingu säilitamist.
Geurt Gijssenile näib see argumentatsioon meeldivat. Igatahes on ta selle edasi saatnud kvalifikatsioonikomisjoni esimehele Mikko Markkulale. Ta leiab, et mängija, kes partiile ei ilmu, peaks kaotama selle eest maksimaalselt reitingupunkte.
Lembit

Üsna keskmine turniir

2011-07-10T12:06:00.000-07:00

Tänavuse Hiiumaa suve maleturniiri võib ilmselt nii osavõtjate arvu kui ka nende mängutugevuse järgi keskmiste hulka paigutada. Võib seda isegi rahvusvaheliseks nimetada, sest neli mängijat olid pärit Soomest ja üks koguni Ukrainast. Kahjuks tuli soomlastel kodus teine turniir peale ja viimast vooru nad mängida ei saanud. Kokkuleppel korraldajatega said nad selle vooru eest omavahelistes partiides viigid.

Juhend nägi ette, et I voorus mängitakse kiirmalet, ülejäänud neli vooru on tavamale. Hiiumaa poole sõites selgus, et oli tehtud ettepanek voorude arvu suurendamiseks ja ajakontrolli muutmiseks. Oma mõte sellel oli, aga päris üksmeelset toetust polnud. Nii jäi algne juhend täielikult püsima. Õige ka, kuigi see, milline juhend just on, kuulub korraldajate, mitte kohtuniku pädevusse. Kohtuniku ülesanne on hoolitseda selle eest, et juhendist kinni peetaks.
Seekord oli juhend jätnud ütlemata, kui palju partiile hilineda tohib. Nii et oli kaks põhivõimalust - koodeksi nulltolerants ja Eestis üldiselt kasutatav 15 minutit. Küllap sobib viimane suveturniiridele rohkem. Kohtuniku ütlemisest (mis küll korraldajatega kooskõlastatud)selle kehtestamiseks piisas. Peaaegu kõik olid niigi täiesti täpselt kohal.

Inventariga probleeme polnud. Kellad on Hiiumaal aastati erinenud. Easy´d asendusid Saitekitega, need nüüd DGT-dega. Käisid korralikult. Ainult ühe pidin partii algul välja vahetama: millegipärast tahtis vajutustele vaatamata käia vaid üks kellapool. Nii palju kui ma seda kella hiljem proovisin, oli kõik jälle täiesti korras. Pariiprotokollidki olid seekord jälle kopeerpaberiga, mis kohtuniku tööd parasjagu hõlbustab. 1. voorus, kus partiile aega 45 minutit, ametlikult muidugi kirjutama ei pidanud. Enamus siiski seda tegi ja oli nõus ka pärast oma protokolli loovutama.

Esmatähtis on, et mängijad täpselt teaksid juhendit. Sel turniiril sai iga mängija tavapartiis käiguga 30 sekundit juurde, kiirmales lisasekundeid polnud. Nii seisis ka seinal rippunud juhendis (kuigi see punkt oleks seal võinud veidi selgemalt kirjas olla), nii meenutasid turniiri avamisel nii korraldaja kui kohtunik. Aga ikkagi leidus keegi, kes kiirpartii lõpuni oli oodanud, millal küll need sekundid tulema hakkavad. Kohtunik oli siin oma arust küll kõik teinud.

Reeglitega probleeme peaaegu polnudki, õigemini oli kõige lihtsamas asjas - malendite puudutamises. Ühes pariis võttis mängija oda kätte, tegi sellega laua kohal mitmeid liigutusi ja pani selle lõpuks vist väljale d2. Vastasmängija kinnitas, et vahepeal olevat see juba g5-l käest lahti lastud ja nõudis, et see sinna ka jääks. Mängija eitas seda kindlalt. Ise ma parajasti asja päris lähedalt ei näinud, kuigi kaldun arvama, et taotlus võis olla põhjendatud. Sellisest arvamusest on aga vähe kasu. Kui on ühe mängija ütlus teise vastu, siis tuleb lähtuda sellest, et määruseid pole rikutud.
Ühe teise partii mängija tuli minuga konsulteerima aga alles siis, kui mäng juba läbi. Tema võtnud ka nupu kätte ja asetanud selle teisele väljale, ise seda veel käes hoides. Vastane oli aga kohe nõudnud, et sinna peab see ka jääma. Tema oli jäänud uskuma ja lasknudki siis nupu käest lahti. Oli väga imestunud, kui kuulis, et vastane oli ta lihtsalt eksiteele viinud. Loeb ikkagi vaid käest vabastamine.

Ühes partiis selgus alles pärast selle lõppu, et vastased olid mänginud vahetatud värvidega. Lasksin siis tagantjärele vooruprotokolli paranduse teha, et seda arvestada. Muidu oleks värvide bilanss päris korrast ära.
Aga muidu oli korraldamiseks küllalt lihtne turniir. Ah jaa, mõned pastapliiatsid peavad kohtunikul igaks juhuks alati varus olema.
Lembit

Käik ja kellavajutus

2011-07-06T01:33:00.000-07:00

Juhtum Hollandist, kus põhiteemaks jälle käigu tegemine enne vastase kellavajutust. Valgel oli aega järel veel 10 minutit (oli tavapartii 2 tudi kogu mängule), mustal vaid 30 sekundit.
Valge teeb oma 38. käigu. Enne kui ta jõuab kella vajutada, teeb ka must oma 38. käigu ja vajutab oma kella (kuigi see ju ei käinudki). Kuivõrd valge enne kella vajutada ei saanud, teeb ta seda nüüd. Seejärel oleks mustki võinud omakorda kella vajutada, aga ilmselt ei pannud ta tähele, et tema kell käis. Pärast paarikümne-sekundilist mõtlemist teeb valge käigu. Peagi on musta aeg otsas ja valge saab võidu endale. Must pahandab pärast partiid, et valge oli kaks korda järjest kella vajutanud. Kes siis toimis õigesti ja kes valesti?
Sama probleemiga on olnud tegemist ka Indias, kuigi seal mängiti kiirpartiid. Kas kohtunik oleks pidanud sekkuma ja midagi ette võtma?

Vastuseks küsimusele tsiteeritakse Chesscafes koodeksi art. 6.7a: ... kumbki mängija seiskab pärast oma käigu tegemist malelaual oma kella ja käivitab ühtlasi vastasmängija kella. Mängijal peab alati olema võimalus oma kella seisata.
Nii et ka siis, kui vastane on juba oma käigu teinud, on mängijal ikkagi õigus oma käigu lõpetamiseks (selle sooritamiseks).
Seega võib toimingute järjekord olla ka selline: 1) A teeb käigu, 2) B teeb käigu, 3) A vajutab kella, 4) B vajutab kella. Ja nüüd peab A tegema oma järgmise käigu. Asi on lihtsalt selles, et kiir- ja välkpartiides, aga ka suures ajapuuduses tavamales võib olla üsna raske sündmuste täpset järjekorda näha ja sellest kinnipidamist kontrollida.

Itaalias on tekkinud probleeme mobiile käsitlevate reeglite tõlgendamisega. Mitmeid neist tõstatab IA Cardelli.
Art. 12.3 ütleb teatavasti, et kui mistahes selline seade tekitab heli, kaotab mängija partii. Aga mis juhtub siis, kui keelatud seade on küll olemas, aga häält ei tee? Isegi siis, kui mängija saab partii ajal oma mobiilile kõne, mis tuleb küll vaikselt ja misjärel mobiil kohe välja lülitatakse, on mängija koodeksit rikkunud. Kui mängija lahkub seejärel ilma kohtuniku loata mängukohast ja vastab kõnele, paneb ta toime juba teise rikkumise, kõnelemata sellest, et sel moel võidi saada mingeid soovitusi parajasti käsil oleva partii mängimiseks. Ehk piisab sellest, et partii vastavalt art. 13.4d kaotatuks lugeda. Igatahes on itaallastel reeglite komiteele tõsiseid pretensioone, sest see pole piisavalt selgitanud, kuidas distsiplinaar-karistusi rakendada, ning nii võidakse toimida erinevalt.

Geurt nõustub etteheidetega, et art. 12.3b ei kata tõepoolest kõiki rikkumisi. Aga on ju olemas veel sama artikli a osa: Mängu ajal on mängijatel keelatud kasutada ükskõik milliseid märkmeid, infoallikaid ja nõuandeid... Mobiili ei saa sisse lülitada juba seepärast, et partii ajal on telefonikõned täielikult keelatud. Geurt meenutab, et ühel Aerofloti turniiril pannud ta helistanud mängijale kaotuse, sest kuigi mõnede arvates olevat see olnud äärmuslik meede, siis tema arust valikut polnud.
Lembit

Kuidas tõkestada pettusi?

2011-07-03T02:24:00.000-07:00

Ikka ja jälle vilksatab teateid mitmesugustest pettusejuhtudest turniiridel. Üks mõttetumaist tuli Saksamaa meistrivõistluste viimasest voorust. 23-aastane juuratudeng Natsidis oli selleks ajaks 8 vooruga rahvusvahelise meistri normi juba täitnud. Viimases voorus GM Siebrechtiga mängides kippus ta aga korduvalt teiste mängijate vaateväljast kaduma. Vastase tegid need eemalviibimised üsna närviliseks. Seepärast lõpetas ta partii võimalikult kiiresti viigiga. Kui kohtunik asja uurima hakkas, tunnistas noormees üles, et tema mobiilis oli tugev maleprogramm, mida ta seisu analüüsimiseks oli kasutanud. Milleks küll? Nüüd kõrvaldati mees turniirilt, tühistati täidetud IM norm ja kaheks aastaks peab ta ilmselt sunnitud võistluspausi tegema.

"Petmine" on ka Venemaa kohtunikekogu esimehe Igor Bolotinski artikli pealkiri ühes sealses uues kodulehes. Selles toodud näited pärinevad küll juba varasemast ajast ja on enamasti üldtuntud. Kõigepealt on näiteks Morozevitśi partii Zeljanoviga ühelt MM-eelturniirilt Moskvas, kus viimane I partiis tegi jõupositsioonilt viigi, kui aga M. nõudel teisel päeval ilmusid välja metallidetektorid ja kõrvalistel isikutel kadus juurdepääs tualettidele, kaotas Z. kiiresti.
2003 olevat Venemaa noortevõistlustel Dagomõssis üks papa pääsenud vaevu lintśimisest, kui ta läbi rõduakna poja mängu jälgis, talle aeg-ajalt mingeid märke tegi ja tualetis seletas, kuidas ikkagi mängida tuleb.
2007 MK ajal Hantõ-Mansiiskis olevat Tkatśov- Tśeparinovi partiis teine veel avangustaadiumi ajal 12 korda partii juurest lahkunud ja korrus allpool asunud tualetti läinud. Peakohtunik Gassanov palunud küll oma abilistel asja kontrollida, aga keegi ei saanud ju kabiini minna. Tkatśov avaldanud imestust, aga ei protestinud.

Meenutanud veel Topalovi-Kramniku tualetiskandaali Elistas, jõuabki Bolotinski järeldusele, kus kurja juur peitub. Ühelgi teisel alal ei võivat ju mänguväljakult mängu ajal lahkuda, et suitsetada või käsi pesta. Siit siis Venemaa kohtunikejuhi ettepanek: mängijatel tuleks keelata partii esimese 3 tunni jooksul mänguruumist lahkuda. Selle ajaga peaks partii jõudma juba kesk- või isegi lõppmängu ja probleem poleks enam nii pakiline. On see lahendus? Esimene kommenteerija muide leidis, et pole ju ka ühtki teist ala, kus mängitaks 5 - 8 tundi.

On ilmunud aga ka märksa ulatuslikumaid ettepanekuid. Eelkõige peab märkima chessbase´is avaldatud ettepanekuid FIDE-le:
1. FIDE peab teatama, et võtab meetmeid mistahes pettusekahtluste vältimiseks ja kõigile, kes leitakse partii abil kasutavat välisabi, määratakse karmid karistused.
2. Mängijail soovitatakse keelata tuua mängualale mistahes elektrooilisi seadmeid. Kui mängijal on vaja mingisugust spetsiifilist elektroonilist seadet, näiteks kuulmishäirete puhul, tuleb see kohtuniku ja korraldaja juures eelnevalt registreerida.
3. Kui mängija tabatakse mistahes elektrooniliste seadmete toimetamiselt mängualale, kaotab ta otsekohe partii, vaatamata sellele, kas neid seadmeid saab kasutada käikude edastamiseks või mitte.
4. Mängijate sekundantidel ja saatjatel ei lubata mängusaali siseneda. Seda meedet kasutatakse iga liiki turniiridel.
5. Pealtvaatajaile teatatakse, et nad ei või elektroonilisi seadmeid mängusaali tuua. Mobiilid tuleb välja lülitada ja kui keegi pealtvaatajatest tabatakse mängusaalis mobiiliga tegutsemas, saadetakse ta välja ja talle määratakse suur trahv.
6. Tipptasemel klassikalistes malepartiides ei tohi käigud mängusaalist välja jõuda teatud ajaperioodi jooksul, milleks tavaliselt on 15 minutit nende tegemisest. Eetrisse saadetavatel kiirpartiidel võib seda aega vähendada 5 minutile.
7. Mängusaali kujundades tuleb arvestada, et kaoks visuaalne kontakt mängijate ja pealtvaatajate vahel. See saavutatakse siis, kui lava valgustatakse eredalt ja pealtvaatajate ala hoitakse pimedas (nagu teatris). Vajalik võib olla ka klaassein.
8. Matśide mängijatel võivad privaatsed puhkeruumid olla vaid siis, kui mõlemad mängijad sellega eelnevalt nõustuvad. Tualetid olgu mõlemale mängijale ühised.
9. FIDE peab määratlema pettuses paljastatud mängijatele standardsed karistused, näiteks esimest korda eksinutele 3-aastane turniirimängu keeld ja teisel korral eluaegne keeld.
10. FIDE peab taotlema niisuguse olukorrani jõudmist, kus kõigil tippturniiridel (hiljem aga kõigil turniiridel) oleks kasutusel pettusevastaste meetmete põhiloetelu, et FIDE-lt antud turiirile tunnustust saada.

Milliseid meetmeid rakendada ja milliseid neist efektiivseks pidada, selles suhtes arvamused erinevad. Poleemika näib arenevat näiteks Chessbase´i ja New in Chess´i vahel. Teine neist peab näiteks 15-minutilist ülekannetega viivitamist mõttetuks (see kahjustavat pealtvaatajate ja eriti ajakirjanike huve) ning paneb kõik lootused mobiilide täielikule keelamisele. Kohtunikke oleks vaja aga spetsiaalselt treenida selleks, et nad oskaksid märgata mistahes auditooriumist tulevaid signaale.

Aga kui asi enam-vähem selge ja karistuski määratud, ei või asjale ikkagi punkti panna. Vahepeal oli palju juttu mõne Prantsuse meeskonna mängija poolt kõrvalise abi kasutamisest viimasel maleolümpial (ka meie 27.III Viimati arutletust). Nüüdseks pole kohtunikekogu määratud karmidest karistustest kahe mehe jaoks kolmest enam midagi järele jäänud. Mehed andsid asja Versailles´i I astme kohtusse. See leidis, et Felleri ja Hauchardi kohta langetatud otsuses ei peetud kinni protsessireeglitest ja seetõttu otsus tühistati (kolmas osaline apellatsiooni ei esitanud. Niisiis mängivad mehed tõenäoliselt juba augustis Cannes´is Prantsuse esivõistlustel. Seepärast ei piisa otsuste tegemisel vaid malekoodeksi teadmisest, vaid tuleb ka arvestada, kuidas need sobivad kokku üldkehtivate normidega.
Lembit

Mis loeb?

2011-06-29T01:13:00.000-07:00

Sageli on üksteisele järgnevate tegevuste puhul olnud juttu sellest, missugune neist peaks otsustama partii tulemuse. Nii viimaseski Chesscafes. Näide pärineb Hollandist. Mängija teeb käigu, annab vastase kuningale tuld, pakub viiki ja vajutab kellanupule. Fikseeritaksegi viik, see kantakse ka partiiprotokolli. Aga selgub, et kuningas oli saanud mati. Õigel ajal seda kumbki pool ei märganud. Mis siis nüüd?

Vaatame koodeksit. Art. 5.1a: Partii on võitnud mängija, kes andis vastasmängija kuningale mati. Sellega on partii kohe lõppenud.
Art. 5.2c: Partii lõpeb viigiga kahe mängija vastastikusel kokkuleppel partii ajal. Sellega on partii kohe lõppenud.
Art. 9.1b: Mängija, kes soovib pakkuda viiki, peab seda tegema pärast oma käigu tegemist malelaual ning enne oma kella seiskamist ja vastasmängija kella käivitamist. Mängu kestel ükskõik millisel muul ajal tehtud ettepanek on siiski kehtiv.

RC esimees peab oluliseks seda, et matt avastati alles pärast partiid. Partii lõppenud protokollide allakirjutamisega ja nendele viigilise tulemuse märkimisega. Kui tegemist oleks olnud kiir- või välkmalega, kus protokolli ei peeta, oleks viikileppimine vast ilmsem olnud. Niisiis jääb Geurt arvamusele, et partii tuleks lugeda lõppenuks viigiga. Absoluutselt kindel ei näi ta siiski olevat.

Ega ole minagi. Lugegem veel kord ülal tsiteeritud art. 5.1a. Partiis loetletud tegevustest oli matipanek esimene. Sellega partii lõppes. Kõik, mis juhtus hiljem, ei oma enam tähtsust. Oluline on sündmuste järjekord, samuti see, et matt pandi, mitte aga see, kas seda kohe matiks peeti või mitte.
Geurt on tsiteerinud veel viigipakkumist käsitleva art. 9.1b lõpuosa: ei saa ettepanekut tagasi võtta ja see on jõus, kuni vastasmängija võtab selle vastu, lükkab selle tagasi suuliselt, lükkab selle tagasi mingi malendi puudutamisega kavatsusega sellega käia või see lüüa või lõpeb partii mingil muul viisil.
See tähendab, et kui valge pakub mustale viiki ning seejärel must, kelle kell käib, ületab aja, siis ongi partii lõppenud muul viisil, see tähendab musta ajakaotusega. Seda küll, aga minu arust on näidetel siiski oluline vahe: viigipakkumine partiid ei lõpeta, matt (niisamuti nagu viikileppimine) aga küll.

Need read olid mul juba paberil, kui sattusin vaatama austraallaste kodulehekülge. Nii nagu paaril korral varemgi olid mu seisukohad nende omadele lähemal kui Geurti omadele.
Jesper Norgaardi arvates on Geurti seletus väheveenev. Reeglitest tuleks kõrvale kalduda vaid tungival põhjusel, antud juhul on aga tegemist vaid Geurti arvamusega. Norgaard toob näite: Kaks mängijat kirjutavad partiiprotokollidele alla. Siis mängivad nad midagi ütlemata lõppseisust edasi ja jõuavad matini. Kas matt peaks siis lugema?
Ja anekdootlik lugu mängijast, kes alistub pärast patti, sest ei leidnud enam ühtki head käiku. Aga pääsmine oligi ju selles, et ainsatki määrustepärast käiku polnud. Patt jääb lugema.

Austraallased mainivad veel art. 8.7: Partii lõpul kirjutavad mõlemad mängijad alla mõlemale partiiprotokollile, märkides ära partii tulemuse. Isegi siis, kui see on vale, jääb see kehtima, kui kohtunik ei otsusta teisiti.
See artikkel oleks võinud Geurtil olla üheks argumendiks. Aga see käib rohkem selliste juhtude kohta, kus mõlemad kirjutavad protokolli 1 : 0, aga on ühisel arvamusel, et valge alistus. Kui asi õigel ajal avastatatakse, on kohtunikul võimalus muuta partii tulemus 0 : 1-ks.
Kevin Bonham kirjutab: Partii selgelt õige tulemus on üle ebaõigelt allakirjutatud tulemusest.
Lembit

Veidi Buchholzist

2011-06-26T01:11:00.000-07:00

Paar päeva tagasi helistati ja öeldi, et ühel turniiril olevat paremusjärjestuse arvestamisega vist midagi korrast ära. Jutt oli Narva-Jõesuu nädalalõputurniirist, kus võrdsete punktide korral oli ette nähtud kasutada Buchholzi süsteemi (mis teatavasti on kõigi vastasmängijate punktide summa), selle võrdsuse korral aga mediaan-Buchholzi (sel puhul jäetakse ära kõige rohkem ja kõige vähem punkte saanud vastase punktid). Oluline pole niivõrd see, kuidas sa kellegagi mänginud oled, kuivõrd see, kui palju su vastastel punkte on.

Võtsin siis Male Toetusühingu kodulehelt turniiritabeli (seda saab sealt igaüks isegi näha) ja hakkasin arvutama. Selgus tõepoolest, et peaaegu kellelgi ei ühtinud minu rehkendused turniiritabelis seisvatega. Pidin juba telefoni võtma ja ütlema helistanule, et midagi on tõepoolest korrast ära. On olnud näiteks juhtumeid, kus on arvutatud mingi teise Buchholzi variandi järgi, mitte selle järgi, mis juhendis seisab. Siis aga märkasin tabelis mõnda pluss- ja miinusmärki, millega teatavasti tähistatakse mängimata partiisid. Kuigi neid oli vähe, muutus nüüd põhimõtteliselt kõik. 4. voorust jäi eemale Korban, kelle vastane Sagadijeva sai punkti. Kahest viimasest voorust puudus lisaks Korbanile ka Neff, kes siis mõlemal korral omavahel kokku viidi.

Turniirimääruste kohtade jagamist käsitlev lisa algab lausega: Kohtade jagamise eesmärgil loetakse mängimata partii tulemus viigiks mängija enda vastu. Veidi keerukas lause tähendab seda, et Buchholzi arvutamisel ei lähe nendel, kelle real tabelis plusse või miinuseid seisab, arvesse nende tegelik punktide arv, vaid midagi muud. Sagadijeval pole enam 3,5 punkti, vaid 3, sest loobumisvõidust Korbani üle on saanud viik. Seevastu Neffile tuleb arvestada mitte 2 punkti, vaid 3 (kahe viimase vooru mitteilmumisest on saanud viigid), Korbanile aga 2 asemel koguni 3,5 (kõigi mitteilmumiste kohal on nüüd viigid).

Ja kui ükskõik kes turniiril mänginutest on kohtunud kellegagi neist kolmest, siis tuleb vastavate partiide puhul arvesse võtta mitte see punktide arv, mis Korbanil, Neffil või Sagadijeval turniiritabelis seisab, vaid see arv, mis neil on vastavalt eelmise lõigu arvutustele. Kui aga kellelgi oleks nende vastu loobumisvõitu märkiv pluss (antud juhul oli sellega tegemist küll vaid Sagadijeva - Korbani partiis), siis läheksid Buchholzi arvutamisel arvesse hoopis iseenda, mitte vastase punktid.

Kui siis olin kõik need asjad arvesse võtnud ja uued rehkendused teinud, siis jõudsin kõigi mängijate puhul täpselt samadele tulemustele kui Narva meeste arvutid.Nii nõuab Buchholz ja muidugi ka teised kohajagamissüsteemid piisavalt tähelepanelikkust.

Buchholziga on mujalgi arusaamatusi olnud. Viimases Chesscafes kurdab üks India mängija, et temale olevat selle arvutamisel liiga tehtud. Tema võitnud tugevamaid vastaseid, aga teine mees loetud paremaks. Geurt siis oletab, et sel konkreetsel juhul võis olla kasutusel a4 = kärbitud Buchholz 1 (Buchholzi tulemus, millest on lahutatud vastasmängijate kõige madalam tulemus). Seda võib ju keegi pidada ehk ebaõigeks või ebaloogiliseks. Nii aga oli reeglites ja kohtunik jälgis reegleid. Korraldajail on õigus rakendada reeglitest mistahes varianti. Pole kohustust, et kõigepealt tuleb TM lisast 4 võtta a1, siis a2 jne.
Lembit

Küsimusi noortele

2011-06-22T01:32:00.000-07:00

Paralleelselt Prantsuse järjekordsete kohtunikeeksamitega korraldati eksamid ka noorkohtunikele. Neiltki nõuti oma vastuste põhjendamist ja vastamiseks oli aega kaks tundi.
Toon siinkohal ära küsimuste esimese poole, kus tuleb ette kujutada, et tegutsete koos ühe föderaalkohtunikuga kooli kiirturniiril, kus mõtlemisajaks on 20 minutit partiile.

1. Pärast 5-minutilist mängu tulevad kaks mängijat teile teatama, et on partiid alustanud vahetatud värvidega. -
Jätkaku mängu (art. 7.2).

2. Pärast 6. käiku tuleb üks mängija teile ütlema, et tema kell ei olevat partii alguses seatud 20 minutile. -
Jätkaku mängu (art. A4a).

3. Valgetega mängija otsib teid, kuna tema vastane on nihutanud oma lipu teisele väljale ja puudutanud tema etturit. Ta ei taha lipuga etturit lüüa, kuigi on valmis lipuga käima, sest pole seda veel käest lahti lasknud. -
Löögu ettur lipuga. Rakendan art. 4.3c, kuna üks mängija seda taotleb (art. A4b).

4. Üks mängija kaebab, et tema vastane on käinud lipuga ja jätnud oma kuninga tulle. -
Panen lauale tagasi seisu enne lipukäiku ja lisan vastase mõtlemisajale 2 minutit (art. A4c, 7.4).

5. Pärast enda sekkumist selles partiis eemaldute ja nüüd tuleb sama mängija ütlema, et vastane on tule tõrjumiseks käinud lipu asemel teise malendiga. -
Ütlen, et tuleb käia lipuga, kui see on võimalik (art. 4.3a). Kui võimalikku käiku pole, siis aktsepteerin laual tehtut.

6. Näete, et ühe mängija kellal on nooleke langenud. -
Ei ütle midagi (art. A4d1).

7. Näete, et üks lapsevanem teeb kätega oma lapsele mingeid märke. -
Nõuan lapsevanema lahkumist saalist (art. 13.7a).

8. Mängija, kes on oma partii juba lõpetanud, tuleb küsima, kuidas peaks oma vastasele viiki pakkuma. -
Selgitan talle reegleid (art. 9.1b).

9. Ühe mängija mobiiltelefon heliseb. Poiss ütleb, et isa helistas, kuna tahtis teada, millal voor lõpeb. -
Ütlen, et ta on partii kaotanud (art. 12.3b).

10. Üks mängija tuleb ütlema, et vastane on ühe malendi paigast nihutanud ja alles seejärel öelnud "kohendan", nüüd aga tahab käia teise malendiga. -
Kuna ütlemine oli pärast malendi puudutamist, siis tuleb sellega käia (art. 4.2).

Eksami teises osas tuleb kujutleda end tegutsemas klubidevahelisel matśil. Esitatud küsimused eeldavad Prantsuse Maleliidu reeglite ja antud võistluse juhendi piisavat tundmist.
Viimane küsimus on: Kas kapten võib öelda oma võistkonna mängijale, et ta pole pärast käigu tegemist kella vajutanud? -
Ei või. TM art. 15b järgi võib kapten öelda vaid "paku viiki", "nõustu viigiga" või "anna partii alla".
Lembit

Ärajäänud otsusest

2011-06-19T01:11:00.000-07:00

Ehk märkasite küsimust, millega tuldi tagasi nädal tagasi Rakvere kiirturniiri lõpetanud olukorra juurde. Oli jäänud veel viimane partii liidrite laual. Valgetel oli vist terve lipp üle, tema kellale aga jäänud vaid 2 sekundit vastase 7 vastu. Valge pani kella seisma, hüüdis kohtunikku ja kavatses viiki taotleda. Kuidas peaks siin kohtunik toimima? Antud juhul küll vajadust selliseks toimimiseks polnud, sest enne kui kohtunik laua juurde jõudis, olid mehed juba viiki leppinud. Aga kui ei oleks?

Kui aus olla, siis mulle väga meeldis, et ilma minuta toime tuldi. Kuigi kohtunik peaks igas olukorras tegema kõik mis vaja, ei meeldi mulle artikliga 10.2 tegelda. Ei meeldi selle ebamäärasuse tõttu (... vastasmängija ei tee jõupingutusi partii võitmiseks normaalsete vahenditega või et seda pole võimalik võita normaalsete vahenditega). Otsustajaks, kas see nii on, on kohtunik. Ükskõik, mida ta ka ütleb, tuleb lugeda õigeks. Kohtuniku otsust võib kritiseerida, aga protesteerida selle vastu ei saa. Nii et kõik sõltub konkreetsest kohtunikust ja sellest, kuidas tema asja näeb.

Ega ka tippkohtunike arvamused ühesugused ole. Meenub viimane kord, kus oli võimalus reeglite komisjoni tegevuses osaleda - üsna ammu 1999 Dohas. Vaidlused arenesid meil seisu üle lipp oda ja etturi vastu. Lipu omaja taotleb viiki. Mikko Markkula oleks viigi fikseerinud, Geurt Gijssen aga oleks lasknud edasi mängida, sest lippu on ju võimalik ette panna. Ega me ühisele arvamusele jõudnudki. Geurt rõhutas, et nii kaua, kui mängija saab eksida, ei tohi kohtunik viigitaotlusega nõustuda.

Kas ma oleksin Rakveres viigi fikseerinud? Ma ei uurinud seal lõppseisu, võimalk, et minu laua juurde jõudes polnudki see enam puutumata. Aga iga kohtuniku otsus saab lähtuda konkreetsest seisust. Nii et kindlalt ma tagantjärele öelda ei saa, aga tõenäoliselt oleks see minust fikseerimata jäänud.
Hea seis laual ei saa kompenseerida kaotusseisu kellal. Ajakaotusest ei päästa mingi seis, muidugi kui teisel poolel ikka matistamisvõimalus on. Ka siis, kui lauale jäävad kuningas ja lipp kuninga ja etturi vastu, on esimene ajaületuse korral partii kaotanud. Mingit nõudmist olla ei saa, võib olla vaid taotlus. Ka see ei garanteeri viiki.

Tsiteeriksin üht meie kohtunikekogu esimehe kirjatükki: "Kohtunikule on tähtis antud partiid jälgida. Kui palju peab mängijal selleks aega olema, on väga ebamäärane probleem. See sõltub kohtuniku enda sisetundest ja sellepärast võivad erinevad kohtunikud sellises olukorras erinevalt käituda (lisaks annab koodeks selleks ka kõik võimalused). Niisiis, kohtunik ei tohi mingil juhul seisu hinnata. Tema jaoks on tähtis see, mis toimub laual - kas seal tehakse jõupingutusi võitmiseks (või viigistamiseks) või mitte, s. t. mängijad peavad tõesti üritama midagi teha."

Igal juhul on parem viigitaotlus tagasi lükata, kui rahuldada see seisus, kus kohtunik ise kahtleb oma otsuse õigsuses. Oluline pole seis, vaid see, kuidas seda mängitakse.
Piiratud ajaga on seisu raske süveneda. Saksa kohtunik Willi Knebel on kirjutanud: "Kui taotlus esitatakse mõni sekund enne noolekese kukkumist, lükatakse see tagasi." Ehk piisab lihtsas seisus selleks ka kolmest käigust. Mängija peab jõudma näidata, kuidas ta viigi teeb või hoopis võidab.Üks teine saksa kohtunik: "Kellel vähe aega, see teeb vigu. Kellel on väga vähe aega, see teeb palju vigu. Kellel enam aega pole, see on teinud otsustava vea." Kui on võimalus vigu teha, ei saa kohtunik viiki fikseerida. Aeg on malepartiis otsustav tegur.

Kui arutati 2004.a. koodeksiredaktsiooni, siis oli arutusel ettepanek, et viiki võiks taotleda vaid siis, kui taotluse esitamise hetkel on mängijal aega veel vähemalt minut, nii et jõuab parasjagu käike teha. Ettepanek läbi ei läinud, aga oma mõte sel oli.
Kohtuniku otsus on antud juhul lõplik ja seda ei saa muuta ka siis, kui see on täiesti vale. Geurt võrdles asja jalgpalliga. Kui kohtunik ütleb, et on värav, siis see loeb, kuigi pall pole üle väravajoone läinud. Kus on koodeksis öeldud, et mängija, kellel selge võiduseis, võib taotleda viiki? Kusagil ei ole. Viigitaotleja lootused viiki saada on seda väiksemad 1) mida rohkem malendeid laual on, 2) mida keerulisem seis on ja 3) midavähem on mängijal aega.

Moodsamate ajakontrollide tulek on vähendanud subjektiivse art. 10.2 rakendamist (see tuli koodeksisse 1996). Et sellest hoopis hoiduda, oleks ju võinud näiteks Rakveres vähendada partiile ettenähtud mõtlemisaega ainult ühe minuti võrra (15-min. kiirmalest oleks siis saanud 14-min. välk) või lisada iga käiguga kasvõi ainult üks sekund (sel juhul poleks kõigi käikude tegemiseks kindlaksmääratud aega. Aga muidugi oleks see üsna kunstlik.
Nii peab mängijate viikileppimist Rakveres pidama dźentelmenlikuks, aga reeglite alusel oleks tulemus võinud saada ka teistsugune.
Lembit

Kas viik?

2011-06-15T02:19:00.000-07:00

Üks Simbabwe mees tõstatas eelmises Chesscafes küsimuse teoreetilistest viikidest. Mida teha, kui tal on aeg otsas, aga laual olevas seisus vastasel võidulootusi pole? Kord olevat ta mänginud 15-minutilise kontrolliga kiirmalet, lõpuks olnud temal vanker ja f-ettur, vastasel oda ning g- ja h-etturid.
Teoreetiline viik on termin, mida koodeksis pole. Seevastu räägitakse surnud seisust (art. 5.2b)ehk seisust, kust matini ei saa jõuda mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga (art. 9.6). Need võivad olla K-K, K+O-K, K+R-K või K+O-K+O (kui laual on samavärvilised odad. Muid "teoreetilisi viike" ei eksisteeri, kõiki ülejäänud seise saab põhimõtteliselt jätkata, sest matiseis on neis konstrueeritav, mis sest, et nende jätkamine pole ehk eriti viisakas. Olgu siis või Geurti poolt toodud näide Ka3, Ea4 - Ka6, Ea5.

Teine on jälle üks Iraani näidetest. Välkmales on mängijal A selge paremus, jäänud aga märksa vähem aega kui vastasel. Ta seiskab kellad, kutsub kohtuniku ja taotleb viiki. Seejuures tsiteeritakse art. 10.2b: Kui kohtunik lükkab oma otsuse edasi, võib vastasmängijale anda täiendavalt kaks minutit ja partii jätkub võimaluse korral kohtuniku juuresolekul. (Et art. 10.2 välkmales kehtiks, peab olema tegemist küllaldase järelevalvega ehk igal laual omaette kohtunikuga. Aga sel juhul peab ju kohtunik kogu aeg paigal olema, miks siis teda pidi kutsuma?)

Kohtunik lükkabki otsuse edasi ja B saab 2 minutit juurde. Paar käiku hiljem A nooleke kukub, B-l aga on üle 2 minuti aega. Aga kui kohtunik oleks tahtnud asja sügavamalt uurida? Kuidas ta saab nii lihtsalt otsustada? Kuidas partii jätkub, kui A on aja ületanud?
Aga kohtunikul polegi ju küllaldase järelevalve puhul muud teha, kui ainult üht partiid jälgida. Seepärast peaks ta täpselt teadma, mis juhtus partiis enne, kui art. 10.2 järgi taotlus esitati. Nii peaks ta ju nägema, kas mängija püüab võita partiid normaalsete vahenditega või ootab ta ainult vastase ajaületust.

Geurt on toonud näiteks seisu Valged Ke1, Lf1 (2). Mustad Ka8 (1).
Edasi mängiti: 1. La6+ Kb8 2. Lb6+ Kc8 3. Lc6+ Kd8 4. Ld6+ Ke8 5. Le6+ Kf8 6. Lf6+
Kg8 7. Lg6+ Kh8 8. Lh6+ Kg8 9. Lg6+ ja must taotles viiki. Valge ei teinud nende käikude jooksul mingeid jõupingutusi, et partiid normaalsete vahenditega võita ehk vastase kuningat matistada. Seepärast pole siin kohtunikul mingit põhjust, et jätta viik fikseerimata.
Ega mingeid üldisi soovitusi, kuidas viigitaotlusi menetleda, ole kerge anda. Kohtunikul peaks aga olema võimalus näha, kuidas mäng areneb, eriti nendel juhtudel, kui ta pole näinud, mis mingis partiis varem juhtus. Seepärast on targem, et kohtunik oma otsuse edasi lükkab.
Lembit

Küsivad prantslased - 3

2011-06-12T12:28:00.000-07:00

Kunagi oli Rakvere instituudipäevil esimene linn, kuhu tulin kohtunikeseminari läbi viima. Pärast 1993.a. rahvusvahelist turniiri pole mul siia asja olnud. Täna siis jälle. Rakvere kiirturniiri 70 mängijat pakkusid meile kolleeg Askoldiga parasjagu tööd. Hea avar turniirisaal spordihallis. Midagi erilist ei juhtunud. Olen juba ammu loobunud püüdest jälgida laudadel toimuvat ja olen valmis eelkõige taotlusteks määrustevastaste käikude ja nendega seostuvate ajakorrektuuride kohta. Aga tähelepanelik peab olema. Ühes partiis ei kuulnud täna õigesti teatatud tulemust. Paar vooru hiljem sai asi küll selgeks.

Võtame siis pigem käsile lõpuosa Prantsuse viimase kohtunikeeksami UV1 küsimustest. Loetletud on terve hulk juhtumeid, kus küsitakse, kas kohtunikul on vaja sekkuda või mitte. Ühtlasi tuleb viidata koodeksi artiklitele, mis kinnitaksid sellise väite õigsust.

1. Lahtine turniir, mõtlemisajaks 20 min. partiile. Laudade vahel liikudes näete, et üks mängija on teinud ratsuga määrustevastase käigu, mis võimaldab tal vastasele mõjusa kahvli panna. Kas sekkute? -
Kiirmales ei sekku (art. A4b, A4c).

2. Sama turniir. Laudade vahel liikudes märkate, et ühel laual on mõlemad kuningad tules. Mängijad sellele tähelepanu ei pööra. Kas sekkute? -
Sekkun (A4c: kohtunik sekkub võimaluse korral, kui mõlemad kuningad on tules).

3. Sama turniir. Jäänud on veel vaid üks partii, kus mängijad on ajapuuduses. Jääte selle partii kõrvale seisma ja jälgite seda mõned minutid, kuni üks mängija ületab aja. Kas sekkute? -
Ei sekku (art. A4d). Kuigi käigus on vaid üks partii, ei loeta selle jälgimist kohtuniku poolt küllaldaseks järelevalveks. Küllaldase järelevalve olemasolu otsustatakse partii algul, partii kestel see ei muutu.

4. Sama turniir. Mängija viib oma etturi 8. reale, ütleb: "Lipp" ja vajutab kella. Siis tõuseb ja läheb naaberlaualt, kus mäng juba läbi, lippu otsima. Kas sekkute? -
Sekkun (art. A4c: etturi muundumine pole lõpetatud).

5. Mingid karikavõistlused. Partiiks aega 50 minutit + 10 sek. igale käigule. Märkate, et ühe mängija kell näitab 0:00, mis ilmselt tähendab ajaületust. Mängijad jätkavad mängu ega ütle midagi. Kas sekkute? -
Sekkun. tegemist on 50 min. + (60x 10) sek. = 60 min, seega tavamalega. (Art. 6.8: nooleke loetakse langenuks, kui kohtunik teeb selle kindlaks)

6. Mängitakse pika ajakontrolliga (1 tund 30 min. partiile). Vastastikuses ajapuuduses kumbki käike ei kirjuta. Näete määrustevastast käiku vankriga. Vastane vastab sellele kohe. Kas sekkute? -
Jah (art. 8.4a).

Edasi on kaks küsimust mängureeglite muutmise kohta.
1. Mis päevast kerkib praegune malekoodeks? - 1. juulist 2009.
2. Millal võivad jõustuda järgmised koodeksimuutused? - Reeglid kehtivad 4 aastat. Seega 1. juulist 2013.

Ja lõpuks boonusküsimus ebatõenäolise olukorra kohta.
Laual on seis: Valged: Ka1, Lh3, Ob1 ja e1, Ea2 (5).
Mustad: Kh8, Lc8, Oc3 ja g8, Eh7 (5).
Ajakontrolliks on 40 käiku 2 tunniga, seejärel 1 tund lõpuni. Valge mängib 40. O:c3+ Kella vajutamise hetkel langeb valge nooleke. Määrustepäraste käikudega peaks järgnema seeria sunnitud vahetusi c3-l, mis viivad valgete poolt antavale matile. Mis on aga partii tulemus? Põhjendage. -
Kasutame art. 6.9: ... partii on kaotanud see mängija, kes pole sooritanud ettenähtud aja jooksul nõutavat arvu käike. Ometi lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga. Niisiis oleks võinud järgneda ainult 40. Oe1xc3+ Lc8xc3 41. Lh3xc3x Seega tuleb partii lugeda lõppenuks viigiga.
Lembit

Küsivad prantslased - 2

2011-06-08T01:12:00.000-07:00

Vaatame edasi Prantsuse kohtunikueksami küsimusi. Ka järgmistele küsimustele vastates tuleb arvestada, et olete kohtunikuks noortevõistlustel, kus teadmised reeglitest on veel vähesed ja nii peate mitte ainult langetama otsuse, vaid ka selgitama, miks te just nii toimite.

Departemangu noortevõistlustel on vaja mängida järelmatś välkmales ajakontrolliga 3 minutit partiile ja 2 sekundit igale käigule. Tegemist on küllaldase järelevalvega.
1. Valge teeb määrustevastase käigu ja vajutab seejärel kella. Must seiskab kellad, et fikseeriksite määrustevastase käigu. Mida teete? -
Kuna igal partiil on oma kohtunik, kasutatakse tavamale reegleid. Määrustevastase käigu eest lisab kohtunik mustale 2 minutit (3. korral fikseeritakse kaotus), seejärel partii jätkub. Vt. koodeksi art. 7.4.

2. Ühe mängija kellal kukub nooleke. Vastane sellele ei reageeri. Mida teete? -
Vastavalt art. 6.8 fikseerite tavamale reeglite järgi kaotuse.

Partiiprotokollid ja notatsioon
1. Ajakontrolliks on 50 min. partiile ja 10 sek. igale käigule. Kumbki pole juba mitu käiku kirjutanud. Valgetel on jäänud 8, mustal 3 minutit. Mida teete? -
See kontroll on teisendatult 50 min.+ (60x10) sek.= 60 min., seega tavamale. Mängija peab kirjutama, kuni tal jääb aega alla 5 min. Must ei tarvitse enam kirjutada, valge aga küll (art. 8.3). Kohtunik nõuab talt, et ta kirjutaks oma ajast kõik kirjutamata jäänud käigud. Kui tal jääb aega alla 5 minuti, pääseb ka tema kirjutamisest.

2. Sama ajakontroll. Departemangu kõige nooremate võistlused. Üks lapsevanem ütleb, et tema peaaegu 8-aastane poiss ei oska käike märkida. Kas ta võib kaasa mängida? Kui jah, kas teete reeglites muudatusi ja hoiatate vastast? Missugune reegel võib õigustada reeglite kohandamist? -
Võib lubada kaasa mängida. Art. 8.1 järgi võib mängija hankida käikude kirjutamiseks kohtunikule vastuvõetava abilise. Mängija mõtlemisaega seejuures vähendatakse. Kohtunik otsustab, kui palju. Koodeksi eessõna laseb leida sellisele probleemile lahenduse, mis oleks õiglane, loogiline ja arvestaks juhtumi konkreetseid iseärasusi.

3. Ajakontrolliks on 20 min. partiile ja 30 sek. igale käigule. Kas mängijad peavad partiid üles kirjutama ja kas nad võivad märkimise enne lõppu katkestada? Miks? -
Seda kontrolli teisendades saame 20 min. + (60x30) sek. = 50 min. Tegemist on niisiis kiirmalega ja käike kirjutada pole vaja (art. A1, A2).

4. Ajakontrolliks on 1:30 partiile ja 30 sek. käigule. Valgel on jäänud 4, mustal 1 minut. Mustad pole juba mitu käiku kirjutanud. Mida teete? -
Selle ajakontrolliga on vaja kogu aeg kirjutada (art. 8.4). Kohtunik peab nõudma mustalt käikude taastamist. Prantslased leiavad, et kuna mustade reegliterikkumine kahjustas teist poolt, siis võiks karistuseks anda valgetele mõned täiendavad minutid (art. 13.4b).

5. Üks mängija kurdab, et tema noor vastane kirjutab käike üles enne nende laual tegemist. Poiss ütleb, et tema treener on tal soovitanud tal nii toimida. Mida teete? Millisele artiklile saab vastates tugineda? -
Käikude kirjutamise keeld enne nende laual tegemist on pärit koodeksi 2005.
a. kehtestunud redaktsioonist (art. 8.1). Tuleb nõuda sellest reeglist kinnipidamist, võimaluse korral aga rääkida treeneriga. Siingi võib art. 13.4b alusel vastasele aega lisada.

6. Üks mängija kaebab, et tema vastane teeb alati käigu enne selle kirjutamist, seejärel aga kirjutab kaks poolkäiku (valge ja musta oma), tehes käigu oma vastase ajast. Mida teete? -
Mängija käitumine on normaalne, vastates ka art. 8.1. Kuni vastase käik pole tehtudmalelaual, pole aga mängija käigul ega saa malelaual käiku teha. Ta ei või mängida teise mängija ajast ja tuleb korrale kutsuda. Mängija on käigul, kui tema vastasmängija käik on tehtud (art. 1.1).
Lembit

Mitmesuguseid võistlusi

2011-06-05T09:45:00.000-07:00

Võiksin tänase kommentaari pealkirjastada samuti nagu aasta tagasi 6.VI: 100 mängijat, välismaalasigi. Mängijaid, seal hulgas välismaalasi oli Vabaetturi ehk BEKO rahvusvahelisel noorteturniiril isegi veidi rohkem kui mullu. Erinevates vanuseklassides on nii mängijad kui ka nende mäng erinev. Kui mullu püüdsin vähemalt mingil määral jälgida malemaja kõigil kolmel korrusel toimuvat, siis tänavu valisin märksa kergema variandi: jälgisin peamiselt nii neidude kui noormeeste vanemaid vanuseklasse. Seal olid juba enam-vähem korraliku mänguoskusega mängijad, kellel ka reeglitega kokkupuuteid olnud. Oli rahu ja vaikus. Minu kolleegidel alumistel korrustel oli märksa rohkem tegemist. Siinkohal vaid paarist momendist.

Mängijate arv eri turniiridel oli üpris erinev. Vanemaid neide oli vaid 7. Aga juhend nägi ka nende jaoks ette, et tuleb mängida 7 vooru śveitsi süsteemis. Küllap oleks iga normaalne kohtunik otsustanud ringsüsteemi kasuks. Mina lasksin arvutil jätkata śveitsis, nii imelik kui see ka ei tunduks. Asi oli nimelt selles, et esimesed 3 vooru mängiti kiirmalet, alles siis mindi üle tavamalele. Idee oli, et esimestes voorudes kohtuvad suhteliselt ebavõrdsed mängijad. Tähtsamates partiides seega pikem kontroll. Kuigi jah, nii väheste mängijate juures on juba 3. voorus enam-vähem võrdsed koos.

Kiirmales kirjutamiskohustust polnud, tavamales muidugi oli. Mingil määral püüdsin reeglite erinevustele enne turniiri tähelepanu juhtida, aga kõik korrapealt ei meenu. Kuivõrd aega ei lisandunud, siis viimasel 5 minutil kirjutama ei pidanud. Mulle näis, et kõik seda ei teadnud, jätkates kirjutamist päris lõpuni. Kusagil võis see isegi partii tulemusele mõjuda. Aga keset partiid kellelegi öelda, et ära enam kirjuta, oleks ju etteütlemine. Kui muidugi keegi ise küsis, kas ta võib nüüd kirjutamise lõpetada, siis muidugi ütlesin.
Olid mõned määrustevastased käigud ja sellest tingitud ajakorrigeerimised, oli mõni ajaületus. Oli venivaid lootusetuid partiisid, kus tuli lõpuni kirjutamist nõuda, aga ei midagi erilist.

Pärast voore jälgisin Harju tänava haljasalal kaht näidiskiirpartiid Volodini ja leedulannast suurmeistri Daulyte Deimante vahel. Enne partiisid korraldajad reeglitest ja kohtuniku olemasolust juttu ei teinud. Seepärast tekkis mul keset partiid küsimus, kas ja missugused peaksid mu kohustused ja õigused olema. Tegemist nagu klassikalise küllaldase järelevalvega, kus kohtunik võib oma nina ka enda algatusel vahele pista. Aga seda polnud ju välja kuulutatud. Leidsin siis, et ise ma oma initsiatiivi üles ei näita, kui aga mängijad mingit välispoolset abi vajavad, siis pakun ennast. Aga suurmeistrid said oma mänguga ise hakkama, nii et seegi variant jäi vaid hüpoteetiliseks.

BEKO turniiri viimast päeva kahjuks näha ei õnnestunud, pidin ühe varasema kokkuleppe järgi hoopis Nõmmel olema. Jälle üks uus kogemus. Teist korda mängiti Eesti esivõistlusi (välk)males-kabes, tingliku nimetusega "Ruuduline laud". Aega minimaalselt, males 5 minutit, kabes ainult 3 minutit partiile ilma ajalisanditeta. Registreeritud mängijatest jäi kümmekond tulemata, nii et laua taha istujaid oli 22. Hea oli see sellegi poolest, et osal laudadest tuli kasutada veidi kummalisi Hiina kelli, mille hingeelu ma ikka veel ei tunne. Kuivõrd kardeti, et nad võivad vajutusest mitte käigustuda, siis lasti neil pealegi iga käigu tegemisel häälitseda. Aga valdaval osal laudadest olid nüüd üsna lollikindlad Saitekid.

Males midagi erilist ei juhtunud. Tean küll, et kohtunik välgus ajaületust ei fikseeri. Aga kuna Saitekid niikuinii pärast ajaületust edasi ei liigu, siis ei teinud ma vist suurt viga, kui vihjasin tablool olevatele nullidele. Kusagil olid matt ja ajaületus praktiliselt üheaegsed. Lugesin mati primaarseks. Kusagil oli väike segadus laua taha istumisega, aga ei midagi erilist.

Males on välkmale reeglid enam-vähem selged ja koodeksis olemas, nii et nendega probleeme polnud. Kabekoodeksist leiame vaid kiirkabe omad ja needki vaid 100-ruudulise laua jaoks. Minu arust pole needki täiuslikud. Seepärast peab ikka ja jälle enne võistlusi reegleid selgitama (kas kõikjal tehakse seda ühtmoodi?). Lasksin seda sedapuhku teha minust sel alal märksa suuremate kogemustega Heinar Jahul (kes hiljem ka turniiri võitjaks tuli). Aga ega ma saanudki näiteks vastust küsimusele, mida teha, kui keegi nimme teeb viimastel sekunditel määruste-vastase käigu ja nii vastase aeg üle läheb. Aga üle elasin ka kabe. Mida homme jalad ütlevad, ei tea. Loomulikult tuli istumata püsida 11 male- ja 11 kabevooru jooksul, pärast iga vooru aga tõusta järgmise vooru paarimiseks korrus kõrgemale. Päris korralik füüsiline koormus. Aga muidu oli huvitav mängupäev.

Minu lugemist mööda peaks täna olema meie 500. kommentaar (arvuti lugemise järgi jõudsime selle arvuni küll juba paar nädalat tagasi). Aitäh siis teistele kaasaaitajatele, kes loodetavasti nüüd kirjutamise ka enda hooleks võtavad.
Lembit

Prantslaste uusi küsimusi

2011-06-01T01:20:00.000-07:00

Esmaspäeval võisin jälgida Kaido Külaotsa ja Mai Narva vanalinnapäevade simultaani. Kuivõrd aga korraldajaid oli suhteliselt väikese osavõtjate arvu jaoks piisavalt, oli mul peamiselt tegemist vaid malendite pealepanemise ja ärakoristamisega. Kui paar päeva varem olin Jõgeva pargikabes hädas tuulega, mis lisapartiides kerged plastmasslauad ja niisama kerged kabendid lihtsalt ümber keeras, siis siin pidasid nii nupud kui lauad ilmale märksa paremini vastu. Keerukaid simultaanireegleid pole ju ka olemas, ainult ühele hilisemale alustajale tuli öelda, et käik tuleks teha alles siis, kui simultaaniandja laua juurde tuleb. Hiljem aga läks mängijatel kahe simultaaniandja vastu juba sedavõrd kiireks, et hädavaevu jõuti oma käigud ära teha.

Niisiis vaadelgem siinkohal hoopis materjale Prantsuse kohtunikeajakirja Bulletin des Arbitres Fédéraux äsjailmunud 128. numbrist. Tavapäraselt on ära toodud ka nende viimastel kohtunikueksamitel kasutatud küsimused. Niisiis põhieksam UV1, tegemiseks aega 2 tundi, kõigilt vastustelt oodatakse põhjendamist. Uus on sedapuhku see, et kõik küsimused on koostatud eeldusega, et kohtunik tegutseb parajasti mingil noorteturniiril, kus vaja pole mitte ainult õiget otsustamist, vaid ka oskust seda otsust üsnagi algajatele seletada. Niisiis:

1. Olete abikohtunikuks departemangu noortevõistlustel. Ajakontrolliks 50 min. partiile ja 10 sek. igale käigule. Teie hoole all on kõige väiksemad. Lisaks tavapärasele määrustevastaste käikudega tegelemisele (teatada, mida laual näete; lisada vastasmängija ajale 2 minutit) nõuab peakohtunik millegipärast, et iga võistleja kõik määrustevastased käigud tuleb üles märkida. Milleks võiks see küll hea olla? -
Kolmas määrustevastane käik toob teatavasti kaotuse (art. 7.4b). Päris väikesed teevad neid rohkesti. Ilmselt on sellist raamatupidamist vaja selleks, et kindlaks teha, mitu määruste-
vastast käiku on mingis partiis juba olnud. Partiisid võib ju olla palju ja fikseerijateks võivad olla erinevad kohtunikud. Nii et kasvõi ristike partiiprotokolli vastava käigu juurde.

2. Kooli esivõistlustel on partiiks aega 30 minutit kummalegi. Ühes partiis on valgel veel kuningas ja vanker, mustal vaid kuningas. Möödute vahetevahel sellest lauast ja näete, et olukord ei muutu. Valge annab küll korduvalt tuld, aga edasi ei jõua. Kummalgi on jäänud umbes 1o minutit. Kas sekkute partiisse ja kuidas? -
Ei sekku. Algajate partii võib viia patile. Võimalik, et kohtunik võiks seisata kellad ja seletada mängijaile võimalikult lihtsalt viigitaotluse reegleid (art. 5.2e - 50 käiku, art. 5.2d - 3-kordne kordumine). Seejärel partii jätkub. Võimalusel jääb kohtunik lahedusse. On muidugi ka teine seisukoht, et partii aeg pole sobiv reeglite seletamiseks.

3. Laste partiis (ajakontroll 1:30 ja 30 sekundit käigule) on parajasti 84. käik. Üks mängija kutsub teid ja näitab, et vastane mängis Lxe4 ja on seega juba 50. kord järjest tuld andnud. Seepärast taotleb ta viiki. Mida vastate? Variandid: a) igavene tuli - viik, b) ükski reegel seda ei ütle, tuleb kasutada pedagoogikat, c) pärast partii läbimängimist aktsepteerite viiki, kui leiate, et see on põhjendatud. -
Õige on b variant. Tuleks selgitada art. 5.2e olemust - 50 käiku ei tähenda 50-kordset tuleandmist. Kuna Lxe4 on löömiskäik, siis see ilmselt ei rakendu (malendite arv muutub). Partii jätkub. Ebakorrektse taotluse eest tuleks vastasmängijale lisada 3 minutit (art. 9.5b).

4. Departemangu esivõistlused noorematele. Aega 5o minutit ja 10 sekundit igale käigule. Kaks mängijat kutsuvad teid, et fikseeriksite tule ja mati. Märkate, et valge kuningas on küll matis, aga ka must kuningas seisab tules. Mida teete? Variandid: a) kinnitate matti ja loete musta võitjaks, b) viik, c) taastate partii protokollide abil, korrigeerite kellanäidud ja lasete jätkata seisust, mis vahetult eelnes 1. määrustevastasele käigule, d) valge võit.
Õige on c variant. Kui mõlemad kuningad on tules, pidi vähemalt viimane käik olema määrustevastane. Partii taastame teisel laual. Kellad seame vastavalt art. 6.13 (kohtunik toimib oma parima äranägemise järgi).
Lembit

Nädalavahetus taas mängudega

2011-05-29T10:07:00.000-07:00

Vahepeal on male toetusühing jõudnud veel kaks kiirturniiri ära pidada. Tõsi küll, Jõgeva omaga polnud mul tegemist. Seal peeti linnapäevade raames samal ajal ka pargikabe võistlusi - seda mängitakse suurte nuppudega maapinnal. Pargikabe asemel oleks võinud olla ka pargimale - üks komplekt vastavaid nuppe oli seal kapis olemas. Mulluse ühe laua asemel oli neid nüüd kaks, viigi puhuks veel tavalised nupud otsustamiseks.
Seekord mängiti kahe miinuse süsteemis, mida nii males kui kabes üsna harva kasutatakse. Sirvisin kodus üsna mitmetes keeltes (male)kohtunike käsiraamatuid, aga midagi konkreetset kahjuks ei leidnud. Kas nuppude värvi peaks loosima või tuleks arvestada teiste mängijatega mängitud partiide värve? Või kas peaks miinusringi võitja lõpuks kohtuma veel finaalmatśi kaotajaga? Viimasel veel turniirist väljalangemiseks kaht kaotust pole, aga finaalmatśiga peaks ikkagi turniir lõppema. Niisiis ei lasknud mängida.

Olen Jõgeval viimastel aastatel korduvalt võistlustele sattunud. Vist ühelgi korral polnud rongid suutnud nendel päevadel graafikust kinni pidada. Nüüd kontrollisin hommikul veel enne rongile minekut internetist järele, kas kõik on vanaviisi. Oligi. Ja kui jaama jõudsin, siis selgus, et just sel päeval oli rong millegipärast väljunud 20 minutit varem! Et vist õigeks ajaks Jõgevale jõuda? Nii pidin jaamast koju tagasi minema. Kuidagi õnnestus sõit siiski korraldada. Aga meie raudteeülemuste selline tegevus näib mulle küll täiesti arusaamatuna.
Ja keset laadamelu ja üksteise järel vahetuvaid kontserte pole küll varem turniiri juhtinud. Mängijaid ei näinud see eriti häirivat. Oli ju selline eriline päev.

Täna tegelesin Keila kiirmaleturniiriga. 76 mängijat on päris palju. Kolleeg Askold töötas tavapäraselt arvutiga, minu hooleks jäi peamiselt tulemuste kokkukorjamine, sest mida seal muud teha jõuabki. Sageli kippus vooru lõpul siiski üks või kaks tulemust puudu jääma. Oleks ju võinud toimida rangelt ja fikseerida laekumata tulemuste eest kaotused. Püüdsin siiski ilma nendeta toime tulla.
Olen juba kirjutanud sellest, kui oluline on kiirturniiril laudade ja kellade optimaalne asend, aga kahjuks ei oska seda isegi alati leida. Enne turniiri algust näis mulle, et hakkan liikuma põhiliselt kahe laudaderea vahel ja kui ma siis ühes reas kellad ühtpidi ja teises teistpidi panen, siis on kõik hästi näha. Tegelikult oli aga vahe nii kitsas, et kui seal ka mängijad liikuma hakkasid, ei jäänud mul muud üle, kui hakata liikuma mänguala üht äärt pidi ja pooled kellad jäid mu alalisest vaateväljast välja.

Mängijad on harjunud kiirturniiridel iseseisvalt toime tulema. Ka täna oma partiide suhtes minu poole pöördujaid peaaegu polnudki. Keegi kaebas, et vastane oli talle oma käigul viiki pakkunud ja kui ta oli palunud käigu ära teha, siis üritas too viigiettepanekust loobuda. Tuli siis öelda, et ettepanek on endiselt jõus ka pärast käigu tegemist ja nüüd otsustab juba teine pool, kas ta viigi vastu võtab. Ühes partiis taheti mõned käigud pärast partii algust uuesti alustada, sest valged malendid seisid 7. ja 8., mustad aga 1. ja 2. real. See ei saa küll olla uuesti alustamise põhjuseks, liiati polnud sel ka praktilist tähtsust, sest kiirmales ju käike ei kirjutata.
Oli veel mõneti segane lugu, kus ettur oli muundatud vastasvärvi lipuks, aga sellel juhul pöörduti minu poole konsultatsiooniks alles pärast partii lõppu. Üldpõhimõte on teatavasti, et mängija peab määrustevastasele käigule tähelepanu juhtima enne oma järjekordse käigu tegemist. Seejärel läheb mingi taotluse esitamise õigus vastaspoolele.
Aga üldiselt oli päris tavaline turniir.
Lembit

Käimisest

2011-05-25T01:23:00.000-07:00

Vahel juhtub, et malendeid ei asetata korralikult välja keskele. Mida teha, kui malend lastakse käest lahti seal, kus kokku puutuvad kaks või isegi neli välja ning mängija tahab, et teie kohtunikuna otsustaksite, kus nupp peaks tegelikult olema? Kas võtta aluseks partiiprotokolli kirjapandud käik või uurida, missugusel väljal, kas e4 või d4 asub suurem osa malendist?
Geurt ütleb viimases Chesscafes, et kui üleskirjutatud käik on määrustepärane, siis ta seda ka arvestab. Kui käiku üles kirjutatud pole, tuleb ilmselt lähtuda laual nähtavast.

Üpris paljude küsimuste autorid on sedapuhku pärit Iraanist. Üks neist on võtnud arutluse alla juba koodeksi art. 1.1 avalause: Malepartiid mängivad kaks mängijat, kes kordamööda teevad oma malenditega käike ruudukujulisel laual, mida nimetatakse malelauaks. Teda on selles lauses viinud segadusse sõna kordamööda. Olevat võimatu määratleda, kumb mängija parajasti käigul on.
A teeb küll käigu ära, aga kella ei vajuta. B teeb käigu ning nüüd vajutavad mõlemad ka kella, algul A ja seejärel B. Häda olevat selles, et FIDE lubab mängijal käia juba siis, kui vastane on oma käigu teinud, aga pole veel kella vajutanud. Kui kell näitaks, et A on ikka veel käigul, kuni ta pole kella vajutanud ja et B-l pole õigust käia, kuna mängitakse kordamööda, oleksid asjad teistmoodi ning B käik tuleks lugeda määrustevastaseks. Küllaldase järelevalve tagamine partiide üle pole aga realistlik, sest välgus peaks siis 300 mängija kohta olema 150 kohtunikku.

Iraanlane läheb näidetega nii kaugele, et ühes partiis võiksid mängijad käigu teha ja kella mitte vajutada 7 korda järjest. Kui siis A lõpuks kella vajutab, siis kas on B-l samuti õigus kella vajutada ning nad võiksid seda korrata 6 korda ilma käiku tegemata? Päris kaos.
Küsimuse selline tõstatamine (kuigi siinkohal veidi liialdatud kujul) pole uus. Geurt kirjutab taas, et luba käia enne kellavajutust on tingitud puhtpraktilistest kaalutlustest. Ajapuuduses ja välgus on kohtunikul peaaegu võimatu näha sündmuste tegelikku järjekorda - kas käigu tegemisele järgnes kellavajutus ja käigu tegemine või hoopis käigu tegemine ja kellavajutus. Kellavajutus 3 korda järjest olevat keelatud (kuidas küll?). Ometi on Geurt veendunud, et 99,99 % mängijaist siin mingeid trikke ei kasuta.

Üks hollandlane on aga lauale pannud sellise seisu:
Valged: Kg1, Vb1, Eg2 (3). Mustad: Kg8, Vd6, Ec7, d7, f7, g7 ja h7 (7).
Käigul on valge. Ilmselt kavatseb ta enne partii lõppu veel veidi vastase närvidel mängida. Võtab oma vankri, aga asetab selle kõigepealt b3 ja alles sealt viib selle edasi b8-le. On see nüüd lihtsalt matt või peaks laskma valgel vankri b1 tagasi panna, tegema talle hoiatuse ja laskma käik uuesti teha või jätta määrustepärane käik Vb3 jõusse ja pidada ebaoluliseks, mis vankriga hiljem tehakse?
Asi on muidugi lihtne. Kui vanker b3-l käest lahti lasti, siis sinna see ka jääb. Muidu läheb vanker sinna, kus ta oma teekonna lõpetab, kui see on määrustepärane käik.
Lembit

Nii või teisiti?

2011-05-22T12:11:00.000-07:00

Male toetusühingu kiirturniiride sarja polnud pärast päris esimest Laagri turniiri tegutsema pääsenud. Täna käisin ära Suure-Jaanis. Nii on kõige muu kõrval see turniirisari ka mu Eestimaa tundmist laiendanud. Tajusin, et on päris suur vahe, kas sul mängib peaaegu 100 mängijat nagu Laagris või alla 60 nagu täna. Mis sellest, et täna pidin oma kolleegi Askoldiga kahekesi hakkama saama. Askold võttis tehnikaga tegelemise kõrval enda hoole alla ka silma peal hoidmise kuuel esimesel laual.

Millele oleks vaja järgmisel korral rohkem tähelepanu pöörata? Üks asi on kindlasti kohalolijate ja paarimisnimekirjas olijate nimede täielik kattumine. Kui tegemist on eelregistreerimisega, siis kipub üsna viimase minutini lahtiseks jäävat, keda mittetulnutest ikka veel oodata on ja keda mitte. Või laudade paigutus. Tegelik mängijate arv jäi varem planeeritust veidi väiksemaks ja seetõttu oleks võinud mängijad veidi teistmoodi laudade taha panna. Ei hakanud viimastel minutitel enam midagi muutma, aga nii jäi meil laudade vahele üsna napilt ruumi, samal ajal kui osa ruumist jäi kasutamata. Või mõelda isegi sellisele pisiasjale nagu see, kuhu peaks paarimiste lehe üles riputama, et see kõigile paremini nähtav oleks.

Tava- ja kirimale erinevused ning mõned juhendi olulised punktid said algul selgeks tehtud nagu tavaliselt. Määrustevastastest käikudest ei pääsenud seekordki. Pealegi tehti neid vaid siis, kui ühel või isegi mõlemal mängijal aega jäänud alla minuti. Mistahes reegleid me ka ei kasutaks, peab vastaspool kindlasti saama oma kaks lisaminutit kätte. Aga kuidas neid seada, millisel kellal? Eksimuste vältimiseks ja kõikidele kontrolli võimaldamiseks olen kõigepealt pannud laual olnud kella seisma, siis võtnud teise kella ja seadnud sellele õiged näidud. Tegin nii tänagi. DGT kelladega on see siiski üsna aeganõudev protsess. See annab mängijaile täiendavat aega mõtlemiseks ja võib mõjutada partii käiku. Mõtlesin siis, et võiks ju siiski proovida parandada näitu samal kellal. Igaks juhuks konsulteerisin Askoldiga. tema ütles kindlalt: ei! Jäin siis endise ja ilmselt ikkagi õige mooduse juurde.
Määrustevastaste käikude asendamisega probleeme ei tekkinud. Askold ütles küll, et pidi üsna kogenud mängijatele selgeks tegema, kas määrustevastase käigu kohta võib taotluse esitada juba enne oma käigukorra saabumist ja mida teha, kui puudutatud malendiga pole ühtki võimalikku käiku. Muide ka minul tuli vastata küsimusele, kas reegel "puudutatud - käidud" kehtib tõesti ka kiirmales.

Oli partii, kus mõtlemisaeg oli mõlemal otsa saanud. Oli üsna selge, kelle aeg varem lõppes. Sel ajal aga mängija ajaületuse taotlust ei esitanud. Nii peame siis lähtuma artiklist A4d ja lugema niisuguse partii viigiks. Ega kumbki ei protesteerinudki, küsisid ise, kas see võib nii olla.
Ühe laua juurde sattusin siis, kui seal tõepoolest oli tegemist üsna viimaste sekunditega. Mõlemad välgutasid, kuidas oskasid ja nupud ei tahtnud kuidagi oma väljadel püsima. Välkmale jaoks olid need malendid kergevõitu. Kohtuniku poole kumbki ei pöördunud. Ilmselt oli tegemist olukorraga, kus isegi kiirmales oleks kohtunik pidanud omaalgatuslikult sekkuma, kui ... aega oleks rohkem olnud. Leidsin, et mistahes sekkumine oleks olnud kasulik ühele poolele. Nii ootasin ka need viimased sekundid ära ja kohe ületaski üks aja, teise kellale jäi üks sekund.

Ükski kell täna nulli ei jooksnud. Tõsi küll, üks mängija kaebas, et tema kell käib kogu aeg ka siis, kui vastane on käigul. Vaevalt küll. Võtsin selle kella siiski mõneks ajaks hoolikama järelevalve alla, aga ei avastanud midagi ebanormaalset. Võimalik, et mängija oli kord hooletult kella vajutanud ja siis vastasmängija kell ei käigustunud.
Kokkuvõttes oli aga tegemist täiesti tavalise normaalse turniiriga, kuigi nagu näha võivad paljud asjad kohtunikule järelemõtlemiseks ainet anda.
Lembit

Kiirturniirile minnes

2011-05-18T09:52:00.000-07:00

Nädalavahetusel on jällegi ees kiirturniiride sarja üks osavõistlus. Kiirmales pole enamasti üleskerkivaid probleeme küll palju rohkem kui tavamales, aga oma spetsiifika siin kindlasti on. Vaatasin seepärast tänasest Chesscafest huviga seal tõstatatud küsimusi ja Geurt Gijsseni vastuseid nendele. Terve hulk neist lähtub ühelt Iraani maletajalt, kes muide kurdab, et tema maal toimivat kohtunikud igasugustel turniiridel ebakorrektselt, nii et mängijad ei saa kohtuniku otsustega nõustuda. Geurt soovitab tal õigust otsida konkreetse turniiri apellatsioonikomiteelt ja kui seda pole, siis maleliidult.

Aga nüüd siis sisulised küsimused, jutt on nii kiir- kui välkmalest.
Mida teha, kui üks mängija käib kaks korda järjest? -
Loomulikult peab mängija oma teise käigu tagasi võtma. Kui tema tegevus vastasmängijat tõepoolest häirib ja see sel moel aega kaotab, siis võiks kohtunik talle lisaaega anda. Kui see juhtub samas partiis korduvalt ja kohtunikul tekib mulje, et seda tehakse meelega, siis võiks mängijat karistada nii nagu määrustevastase käigu puhul (2 minutit aega vastasele, 3. korral kaotus). Välkmales toob määrustevastane käik kohe kaotuse.

Mida teha, kui mängija vajutab kella käiku tegemata? - Põhimõtteliselt peaks toimima samuti nagu eelmisel juhul, see käib ka võimalike karistuste kohta.

Mida teha, kui kellelgi on laual kaks lippu? Ilmselt oli mängijal algseisus ka ühe oda asemel lipp. Aga vastane märkab seda alles siis, kui kolm käiku on juba tehtud (see on teatavasti piir, mille järel enam mingeid taotlusi malendite ja malelaua asendi ega kellanäitude kohta vastu ei võeta). - Tavamales peaksime art. 7.1a järgi partii tühistama ja mängima uue. Kiir- ja välkmales peaks art. 7.1a järgi jääma nii, nagu on. Kirjasõnast otseselt midagi muud välja ei loe. Kindlasti oleks see liiga karm ja absurdnegi. RC esimees leiab siiski, et mainitud artiklit tuleks kasutada vaid siis, kui mängijal on mingid malendid valesti asetatud, näiteks seisab ratsu c1 ja oda b1. Algseisus oleva kahe lipu korral tuleks aga toimida nagu tavamales: kõigepealt algseis õigeks ja siis alustada uuesti.

Mida teha, kui mängija paneb oma etturi a8, ei asenda seda aga mingi muu malendiga ja vajutab kella? Kas vastane võib sel juhul taotleda võitu? -
Tuleks toimida nii, nagu näeb ette art. 7.4a määrustevastaste käikude kohta. Niisuguse käigu puhul on vastasel õigus 2 minutile lisaajale.

Mida teha, kui mängija lööb parema käega vastase malendi, võtab selle siis oma vasakusse kätte ja paneb parema käega oma malendi samale väljale? -
Ei näe me Geurtiga küll, et siin midagi valesti oleks. Mida küll võiks siin muuta ja mille eest karistada? Geurt ütleb, et on vist liiga järeleandlik. Vaevalt küll.

Üks mängija on ajapuuduses, ajab korraga kolm või isegi rohkem malendit ümber ja püüab neid siis korrektselt lauale tagasi panna. Kes peab jälgima, et need ka tõepoolest õigetele väljadele saaksid? - Kõigepealt peaks ilmselt vastasmängija vaatama, kas seis on õigesti taastatud. Kui on mingeid kahtlusi, siis peaks kohale kutsuma kohtuniku. Kuigi jah, ega kohtunikul siin kerge otsustada ole, eriti kui ta pole seisu varem jälginud.

Geurt juhib tähelepanu sellele, et oleks ohtlik, sageli isegi väär kirjutada iga reeglirikkumise eest ette täpne karistus. Mis ei välista, et mõned karistused on koodeksis tõepoolest täiesti selgelt kirjas, olgu siis tegemist määrustevastase käigu, vale viigitaotluse või mobiiltelefoni helisemisega. Teistel juhtudel peaks kohtunik rohkem arvesse võtma konkreetseid asjaolusid. Oleneb ka turniirist ja selle osavõtjatest. Laste turniiril on kohtunik ju suurelt osalt õpetaja rollis, professionaalide turniiridel on tema käitumine aga hoopis teistsugune.
Lembit

Partiid lõpevad

2011-05-15T02:17:00.000-07:00

Vaatleme mõningaid partiide lõppemisega seotud juhtumeid.
Esimene näide on USAst. Ühel mängijal oli laual kaks seotud etturit, vastasel ainult kuningas. Esimene teeb käigu ja arvab, et on vastase patti pannud. Ütlebki: "Ei suuda uskuda, et panin su patti!" Mehed suruvad käsi ja seiskavad kellad. Nüüd näitab vastane, et tegelikult patti polnudki. Kohtunik leiab, et viik jääb siiski jõusse, kuna suruti käsi ja seisati kellad.
Küllap see nii ongi. Protokoll on küll veel alla kirjutamata, aga piisab ka käesurumisest ja kellade seiskamisest, kes just kellad seiskas, polegi oluline. Ebaselges olukorras võib kohtunik langetada mistahes otsuse.

Torino olümpial võttis üks mängija malendi, pani selle siis lähteväljale tagasi ja käis hoopis teisega. Vastane küll protestis, aga kaotas hoopis ajaga, sest oli unustanud oma kella vajutada. Kirjutas aga partiiprotokollile alla ja meeskondade kaptenid allkirjastasid ka matśiprotokolli. Hiljem tuli küll protest, aga pärast protokollide allakirjutamist polnud sel enam mõju. Nii kinnitas apellatsioonikomitee kohtuniku otsuse.

Hollandis tõstatati küsimus, kas mängija võib alistuda seisus, kus ainult temal on materjali partii võitmiseks. Koodeksi art. 5.1b ütleb, et alistumisega partii lõpeb, art. 8.7 jätab aga allakirjutatud tulemuse jõusse isegi siis, kui see on vale (kui kohtunik ei otsusta teisiti). Kui aga kohtunik arvab, et tegemist on pettusega, tuleb rakendada art. 12.1 malemängu maine kahjustamise kohta koos vastavate karistustega.

Lisan siia veel mõtteid Hispaania koodeksikommentaaridest.
Alistumise levinumad vormid on: 1) kella seiskamine, 2) käe ulatamine vastasele, 3) kuninga ümberlükkamine, 4) valjusti teatamine. On kahetsusväärne, et kaks viimast esinevad üha harvemini, kuigi just need ei jäta võimalusi kahelda mängija kavatsustes.
Nii pole aga teise võimalusega. Enne kui vastane ulatab oma käe, võib mängija enda oma tagasi tõmmata. Kommenteerija arvates lõppes partii alistumisega, sest alistumine ei nõua mõlema mängija nõusolekut, vaid seda, et üks neist sellest teataks. Pärast alistumist partiid edasi mängima panna ei saa.

Kella seiskamine on tegevus, millest üksinda alistumiseks ei piisa. Kella võib seisata ka mingi taotluse esitamiseks, mingi malendi otsimiseks jne. Peab olema selge, milleks kell seisati. Alistumisel järgneb kella seiskamisele mingi muu tegevus (käe ulatamine, tulemuse märkimine protokolli).
Tähtsaks alistumise märgiks on ka partiiprotokoll, kuhu on märgitud alistumine või kantud vastav tulemus. Seetõttu on tähtis saada protokollile mõlema allkirjad. Ainsad erandid on juhud, kus partiis on varem olnud matt või patt.
Lembit

Meilt ja mujalt

2011-05-11T11:57:00.000-07:00

Ootamatult sattusin kohtunikurolli ka neljanda vanuseklassi võistlustel, õigemini küll nende järelkajal. 12-aastased ei saanud Põlvas selgeks, kes ikkagi parem on ja nii pidid nad asja Tallinnas lõpetama. Mis ühes partiis ikka juhtuda võib? Aga kõigeks peab valmis olema , nii et otsustaval momendil ei tuleks mõelda juhendi tõlgendamisele.
Tüdrukuid oli kaks, nendega asi lihtne. Poisse oli aga kolm. Mida teha kasvõi siis, kui kõik mängijad peaksid ühe punktiga lõpetama? Juhend kõneles ühest armageddoni süsteemis lisapartiist (kus aegadeks 6 ja 5 minutit).Olgu minutite arvuga kuidas on, aga armageddoni kasutatakse vist ikka vaid ühes partiis, mitte kolmese turniiri mängimiseks. Sai siis teatatud, et kui kiirmales on kõik võrdsed, järgneb 5 minutiga välkturniir. Või kui võitja küll selgub, aga 2. ja 3. on võrdsed? Juhendis on ju järelmängud ette nähtud ainult meistri selgitamiseks, teiste kohtade määramiseks loetletakse seal mitmeid lisanäitajaid. Leidsime siiski, et kui juba esimene selgitatakse järelmänguga ning ka teised medalipretendendid on kohal ja selles selgitamises osalenud, siis tehku nad ka teised medalid mänguga selgeks. Aga kõik see jäi vaid teooriasse. Tegelikult sai juba põhipartiidega kõik selgeks.

Muidugi oli enne mänge vaja ka kahes keeles seletada, mille poolest selline küllaldase järelevalvega partii erineb turniiril mängitutest. Eks ikka kohtuniku võimaluse tõttu partii käiku sekkuda kasvõi määrustevastase käigu või ajaületuse puhul. Tavalisel turniiril on kohtunik ju peaaegu statisti rollis. Ja kas määrustevastasuste hüvitamine toimub koodeksi või kohalike reeglite järgi. Õnneks ainsa määrustevastase käiguga turniir lõppeski. Kui üks poiss oli oma kuninga teise oma kõrvale pannud ja läksin kõrvallaualt aja korrigeerimiseks teist kella võtma, anti partii alla. Seis ja aeg oli selle jätkamise muutnud lootusetuks. Nii tulime nii tüdrukute kui ka poiste turniiril toime vaid põhipartiidega.

Kõik mängisid oma võimete järgi. Kahjuks näis mõnel olevat tegemist veidi halbade harjumustega. Olgu see siis viigiettepanekuks käega laua kohal vehkimine või pärast vastase käiku tema malendi kohendamine. Ei arva, et kohtunik peaks partii ajal nendel puhkudel kohe sekkuma, sest see võiks partii käiku veel rohkem segada. Pärast partiid peab sellistest asjadest kindlasti rääkima. Minu eest oli märkusetegijaid piisavalt, kahjuks tavaliselt küll mitte mängijate endi treenerid.

Armageddonini niisiis nendes matśides välja ei jõutud. Üldse kasutatakse seda aga üsna erinevalt. Viimasel ajal on näiteks tähelepanu äratanud USA naiste meistritiitli otsustanud Krushi ja Zatonskihhi partii. Võitis viimane, kuigi tal oli peaaegu kaks korda vähem aega kui vastasel. Nimelt kasutatakse ookeani taga ajataotluse meetodit. Nimelt on pärast kiirpartiisid otsustavaks armageddoniks kummalegi ette nähtud 45 minutit. Värvi loosimiseks peab aga kumbki esitama taotluse selle aja kohta, millega ta on valmis mängima (minutid ja sekundid). See võib olla 45 minutit või vähem. Mängija, kes vähem pakub (Z. pakkumine oli näiteks 27 minutit) mängibki selle ajaga, valides enne värvi. Vastasmängija saab enda kellale 45 minutit. Kui pakutakse võrdselt, viskab kohtunik kulli ja kirja, et määrata, kes võib värvi valida. Kuidagi kummaline siit vaadates see küll tundub, nagu see armageddon isegi.

Malekellad pidasid mul viimastel päevadel kenasti vastu, ootamatusi ei olnud. Sageli on küll nii juhtunud, et muidu heade DGT kelladega mängides on suuremal turniiril vähemalt korra kusagil kellatabloodel näidud kadunud. Selgub, et see pole vaid siinsete kellade viga. MM-kandidaatide turniiril olid Kramnik ja Radźabov jõudnud välguni. Edasipääsuks vajas R. selles partiis ainult viiki. Laual oli tehtud 60 käiku, aega jäänud kummalgi 15 sekundit (kontroll oli seal 5 minutit partiile ja lisaks 3 sekundit igale käigule). Laual olev vankrite ja lahkvärvi odadega seis päris võrdne, nii et oodati viikileppimist. Ja äkki olid näidud kellalt kadunud. Millegipärast suudeti partiid samast seisust jätkata alles 13 minutit hiljem. R. mängis nüüd millegipärast väga halvasti, kaotas selle seisu ja järgmise seeria ka. Kellad otsustamas MM tiitli saatust? Kohtunikest näitude kadu ei sõltunud, aga peakohtunik Leongi nahas ei tahaks ikkagi olla.
Lembit

Mängisid klubid

2011-05-08T11:46:00.000-07:00

Juba neljas aasta järjest tegelesin Eesti klubide meistrivõistlustega. Vahepeal nendes osalejate arv pidevalt vähenes. Tänavu oli nagu mullugi 7 võistkonda. Ega see arv eriti hea nende gruppideks jaotamiseks pole, aga eks toimime juhendi järgi. Muide mullu esitasin samasuguse võistluse kohtunikuaruandes 6 ettepanekut juhendi täpsustamiseks ja parandamiseks. Tänavu oli üks neist isegi arvesse võetud: ära jäetud mängijate autasustamine diplomitega (mida tegelikult ju niikuinii ei antud). Ülejäänutele ei reageeritud. Aga loomulikult on juhatusele asjad selgemad kui paarile C litsentsiga kohtunikule. Kahjuks on ka võistluskalender nii tihe, et seekord polnud aasta ühel tähtsamal võistlusel näha ühtki juhatuse liiget.

Esimene probleem oligi seoses võistkondade kahte gruppi jagamisega. Ühel klubil oli nimelt kaks võistkonda. Üks võimalus oleks olnud viia nad eri gruppidesse, sest juhend ei öelnud, kuidas gruppide koosseisud määratakse. Kui see ei sobinud, siis oleksin ma võinud muidugi panna nad juba I või II voorus mängima. Kasutasin siiski täiesti vaba loosimisest, mis jättis omavahelise mängu viimasesse vooru (teises paaris olid siis kaks Narva võistkonda). Arvan, et kui lõppjärjestuse määramisel on esimeseks näitajaks matśipunktid, siis suurt kokkumängimise
võimalust pole. Võib nii ja teisiti, reeglid täpselt asja ette ei näe.

Mingitest reeglite probleemidest polegi midagi kirjutada, selles suhtes oli mängijail teadmisi piisavalt. Ka ühe viigi 50 käigu reegli alusel fikseerisin vastavalt reeglitele. Vanker ja oda ei saanud õigeaegselt hakkama ainult vankriga. Kohtunik siin initsiatiivi ei ilmuta, see peab lähtuma mängijatelt. Selles partiis tehti 110 käiku.
Juhend nägi ette, et võistkondade koosseisud esitatakse 15 minutit enne uue vooru algust. Üks võistkond nii tegigi, aga 10 minutit hiljem selgus, et üks mängija õigeks ajaks ei saabu ja tuleks kasutada varumängijat. Mis teha? Küsisin vastasvõistkonnalt, kas nad on muudatusega nõus. Ei olnud. Lasin siis jätta koosseisu juba kirjapandud mängija ja kuivõrd see ei tulnud, fikseerisin kaotuse.
Mängijate vahetus erinevateks matśideks pidi juhendi järgi toimuma libisemise põhimõttel. Mitmele kaptenile oli see üsna segane asi. Enamasti istub ju varumängija selle mängija kohale, keda parajasti pole. Libisemise puhul on oluline see, et kunagi ei tekiks olukorda, kus ühes matśis mängib eespool üks, teises teine mängija. Põhimõtteliselt mängivad siis varumängijad viimastel laudadel.

Kõige rohkem oli seekord küll vist juttu kelladest ja mõtlemisaegadest. Ega mul endalgi vist ole aasta jooksul ühtki teist turniiri, kus ajakontroll koosneb kahest osast, nii et pärast 40 käiku lisandub 15 minutit, kogu aeg aga toob iga käik 30 sekundit juurde. Kõigepealt ettevaatust juba kellale mõtlemisaegade seadmisel. Kõik vajab üle kontrollimist. Ja vaata, kas kellal tegelikult ka õigel ajal 15 minutit lisandub. Tavaliselt küll, aga ajuti juhtub ka vigu. Muidugi saab lisaminutid kellale ka käsitsi lisada, aga see võtab aega ja kellegi kellal võivad just siis joosta viimased sekundid. Seekord siiski probleeme ei tekkinud. Iga vooru algul tuli küll hoiatada, et kõigepealt tuleb ikka valge kell käima panna ja alles siis võib avakäigu teha.
Võistkondades on alati mängijaid, kes väga sageli malelaudade taga ei istu. Oma arust tegin avamisel küll ajakontrolliga seostuvad asjad kahes keeles selgeks (ja juhendis olid nad muidugi ka), aga kolmandal mängutunnil tuli ikkagi üks kapten minu juurde ja ütles, et tema arust olevat küll kõik kellad valesti seatud. Tema kellal olevat äkki 19 minutist saanud 20 ja kusagil mujal olevat ta märganud analoogilist asja. Eks siis seletasin uuesti, et lisasekundid tulevad juurde kogu partii jooksul. Ja seepärast peab ka käike kogu aeg kirjutama. Oli juhtumeid, kus pärast kellavajutust oma kell ikkagi käima jäi. Kusagil vahetasin seepärast kella, aga küllap oli tavaliselt tegutsemist lihtsalt nõrga kellavajutusega. Eemalt on tõesti raske näha, kumb kellapool käib.

Uus oli tänavu ehk see, et rohkem kohtunikke polnudki (internetitabelid on küll Sten Kasela töö ja Aare Võsugi käis oma tabeleid pakkumas). Tegemist piisas, aga vist tulin toime. Enda edukaimaks lugesin eelviimast vooru, kus selgus, et järelmatśi võitja selgitamiseks pole mingil juhul vaja. Meenus aeg kaks aastat tagasi, kui Reval Sport ja Maletäht matśi mängisid. See lõppes viigiga, nii et võitja tuli ikkagi selgitada põhiturniiri täiendavate näitajatega. Nüüd konkureerisid samad võistkonnad, aga turniiril viimasena mängu jäänud partii andis võidu Maletähele. Viigi puhul oleks karika saanud vastasvõistkond.
Lembit

Kelle tulemust eelistada?

2011-05-04T01:13:00.000-07:00

Kord oli meil juba juttu probleemidest, mis seostusid kohtade väljaselgitamisega Euroopa meistrivõistlustel (6.IV Kaugelt jälgides). Mis teha, kui males pole selleks kehtestatud mingit üldiselt toimivat moodust, nii et asi sõltub iga konkreetse võistluse juhendist, mida vahel võib pealegi mitmeti tõlgendada.
Tänavusel EM-il osales peaaegu 400 mängijat, neist 85 reitinguga üle 2600. Selge, et konkurents oli tihe ning tegemist polnud vaid igaühe täpse kohaga turniiritabelis, vaid ka edasipääsuga järgmistele võistlustele. 23 mängijat pidi saama maailma karikavõistlustele. Aga tabelis oli pärast 15 parimat tervelt 29 mängijat, kes kõik saanud 7,5 punkti 11-st (nende seas ka meie Kaido Külaots). Nii et nende seast tuli välja selgitada veel 8 paremat või õnnelikumat.

Juhendis oli näitajate järjekord paika pandud selliselt:
1) turniiri esinemisreiting,
2) mediaan-Buchholz 1
3) Buchholz,
4) võitude arv.
1. juhul tuli jätta arvesse võtmata kõrgeima ja madalaima reitinguga vastasmängija tulemused. Kahe mängija reitingute vahe võis olla maksimaalselt 400 punkti (kui see oli suurem, siis loeti see 400-ga võrdseks).

Välja nägi asi kena, sisuliselt ei tarvitsenud ta aga seda olla. Üks, kes energiliselt asja kritiseerima hakkas, oli Taani GM Nielsen. Viimases voorus tegi ta viigi reitingut 2626 omava mehega ja nii jäi tema esinemisreitinguks 2703. Niisiis 32. koht ja muidugi ta MK-le ei pääsenud. Kui aga tema viimase vooru vastase reiting oleks olnud vaid 1200 ja ta oleks sellega viigistanud, siis oleks tema esinemisreiting olnud 2717 ja MK-le pääs kindel.
Oma kirjas Euroopa Maleliidule (ECU) toob Nielsen veel ühe hüpoteetilise juhu. Kaks fiktiivset mängijat oleksid võinud mängida ühesuguste vastastega, kelle keskmine reiting 2500, ja saada ühtmoodi 9 punkti. Nende esinemisreitingud oleksid võinud omavahel ikkagi tervelt 583 punkti võrra erineda.

Põhjalikult on asja uurinud Jeff Sonas, kelle uuringute tulemused leiame chessbase.com internetilehelt. Ta vihjab erinevatele meetoditele esinemisreitingu arvutamisel ning sellele, et võidu puhul võib see väheneda ja kaotuse puhul tõusta sõltuvalt vastase reitingust. Turniiri reeglid peaksid aga olema ühetähenduslikud ning kõigil 11 tulemusel ühesugune tähtsus.
Nagu kirjutab arutelu käigus Slovakkia maletaja Petuson, võib kõrgema reitinguga mängija võitmine olla teie tulemusele hukatuslik, temale kaotamisega võite aga saada suure eelise. Tśehhi GM Navara on soovitanud võtta esinemisreiting ja jätta siis kõrvale kõik võidetud partiid, mis võiksid seda halvendada, ja kaotatud partiid, mis võiksid tulemust parandada.
Lihtsuse mõttes olen ise nõus inglise GM Nunniga, kes teeb ettepaneku kasutada paremusjärjestuse määramiseks vastaste reitingute summat. Kui kaks mängijat saavad 7 punkti 9-st, aga ühe vastaste reitingud on keskmiselt 2500 ja teisel 2520, siis on teine ilmselt parem. See ei sõltu mängija enda reitingust. Ehk võiks ära jätta ka nõrgima vastase (aga mitte tugevaima).

Nielsen nõudis lõppjärjestuse muutmist või vähemalt kompensatsiooni (millist küll?) kannatada saanud mängijatele.
ECU tunnistab oma vastuses, et kasutatud näitajad olid tõepoolest ebaõnnestunud kombinatsioon esinemisreitingust ja mediaan-Buchholzist. Pärast turniiri pole aga kahjuks enam midagi teha. Veel enne viimast vooru (kui siiski?) oleks apellatsioonikomitee võinud tema poole pöördumisel oma seisukoha välja öelda.
Nii jäävad EM tulemused jõusse, ka mingit kompensatsiooni kannatanutele ei lubatud. Aga küsimused ripuvad lahendamata jäänutena õhus. Kõige parem oleks, kui FIDE pakuks välja mingi üldkasutatava ja õiglase toimimissüsteemi. Seni pakuvad turniirimäärused vaid võimalikku valikut erinevatest süsteemidest, isegi mingit soovitust andmata.
Lembit

Kas partii lõppes?

2011-05-01T01:13:00.000-07:00

Vaatame veel üht Chesscafes avaldatud ja USAs juhtunud segast asja.
Mängijad on kerges ajapuuduses, mustal on jäänud vaid 2, valgel 7 minutit. Mustad panevad viimasel real mati. Valge olnud śokis, raputanud pead, aga surunud siis vastase kätt. Musta protokolli sai 0:1, valge aga murdnud oma protokolli kokku ega kirjutanud sinna midagi. Must tahtnud seda näha, sest ta polnud viimaseid käike kirjutanud. Aga ka valgete protokollis viimaseid käike polnud.

Valge läks saalist välja, must seiskas kellad ja hakkas malendeid algseisu panema. Siis läks temagi ruumist välja, aga vastane tuli juba tagasi, teatades, et tema tahab partiid jätkata, sest matti ei olevat olnud, oda oli nimelt võimalik vahele käia. Nii oli see vist tõepoolest olnud, aga kumbki seda parajal hetkel ei märganud ja nüüd polnud enam seisugi.
Valge teatas kohtunikule, et partii käivat edasi, kuna ta tegelikult polnud alistunud. Musta arvates oli valge aga oma kaotust tunnistanud ja alles hiljem oma seisukohta muutnud. Kohtunik asja pealt ei näinud, aga andis nüüd valgele valikuvõimaluse: kas jätkata partiiprotokollide järgi viimasest kindlakstehtavast seisust või fikseerida viik (!?). Valge valis viigi, must oli aga pahane, et tema kord juba käes olnud võit läks kaduma.

Olen Geurtiga samal arvamusel, et viik on siin üsna veider tulemus. Kui mängijad omavahel üksmeelele ei jõudnud, väidetavalt antud matt jäi aga korrektselt vormistamata, siis oleks tulnud partiid jätkata. Kui lõppseisu suhtes kokkuleppele ei jõutud, siis oleks ilmselt tulnud protokollide järgi saada lauale viimane kokkulangev seis.

Maksuamet on juba viis aastat korraldanud oma lahtist kiirturniiri. Olen mängijaid igal aastal manitsenud olema tähelepanelikud ning hoolega jälgima nii malelaual kui ka kellal toimuvat. Kohtunik jälgib muidugi ka, aga omal algatusel sekkub asjadesse vaid äärmisel juhul. Seekord saidki mängijad oma asjadega kenasti hakkama ning minu ülesandeks oli peamiselt vaid paaride ettelugemine ja tulemuste kirjapanek. Mängusituatsiooni kordagi sekkuda ei tulnud. Seepärast polegi siinkohal rohkem kirjutada.
Lembit

Kas alustada uuesti?

2011-04-27T01:14:00.000-07:00

Viimases Chesscafes on toodud juhtum väidetavalt 40 aasta tagusest Austraaliast. Mingil turniiril mängitud kahe kooli vahelist matśi. Üks partii tuli katkestada. Valge pidi kirjutama käigu ja protokolli ümbrikku panema. Kui meeskonnad aga katkestatud partiisid lõpetama tulid, teatas üks kaptenitest, et kõik partiid olevat mängitud valede värvidega. Taotles, et lõpetatud partiide tulemused jääksid kehtima, katkestatud partiisid aga mängitaks uuesti algusest peale õigete värvidega. Must sai teada, et tema partii annulleeritakse, oli uudishimulik ja avas ümbriku. Valge aga polnudki käiku kirjutanud.
Vastasmeeskonna kapten hakkas seetõttu võitu nõudma. Valgete kapten vaidles vastu, sest partii olevat annulleeritud, kui valed värvid avastati. Mustade kapteni arvates olevat valge partii kaotanud siis, kui jättis salakäigu kirjutamata. See aga leidis aset varem, kui avastati valed värvid. Edasi olevat asi läinud apellatsioonikomiteesse, kus käinud elav arutelu, aga selle otsust enam ei mäletata.

Praegu on asi päris selge. Koodeksi art. 7.2 ütleb: Kui partiid on alustatud vastupidist värvi malenditega, siis partii jätkub, kui kohtunik ei tee teistsugust otsust.
Ega küsimuse esitamisest päriselt selgugi, kas otsus õigete värvidega mängimisest tõepoolest tegelikult ka tehti, jutt oli ju vaid kapteni taotlusest. Aga avada võis ümbriku ju vaid pärast otsust. Kui partii pidi jätkuma ja ümbrikus salakäiku polnud, pidi punkti saama vastaspool - loomulikult kui tal ka matistamiseks vajalik materjal olemas on.

Aga umbes 40 aastat tagasi? Geurt arvab, et küllap ka siis olid asjad samamoodi, ega ole vaevunud asja lähemalt uurima. Kuivõrd minu kohtunikutegevus algas Geurti omast märksa varem ja kogu see aeg on reeglitega tegemist olnud, siis söandan vastu vaielda.
Ülaltoodud artiklit tollal koodeksis ei olnud. Siis koodeksit aastakümneid ei muudetud. Kui oli vaja midagi muuta või täpsustada, lisati koodeksisse reeglite komisjoni tulnud küsimused ja nendele antud vastused.

1958. a. on RC-le esitatud küsimus, mida tuleb teha, kui partii ajal selgub, et partii on alanud vastupidist värvi malenditega. FIDE koodeksi ametlikes tekstides nii 1974 kui ka 198o on lisatud RC vastus: tuleb rakendada analoogilist artiklit 9.4. Art. 9.4 aga ütles siis sama nagu praegune 7.1a: Kui partii ajal leitakse, et malendite algseis polnud õige, tuleb partii tühistada ja mängida uus.
Alates 1984.a. (seega vähem kui 30 aastat tagasi) on koodeksis art. 8.5: Kui partii käigus märgatakse, et partii algas vastupidiste värvidega, tühistatakse partii ja mängitakse uus. Sama artikli leiame ka 1988.a. tekstist (siis oli hakatud juba koodeksi teksti iga nelja aasta järel läbi vaatama).
1992. a. on see artikkel (nüüd 8.6) saanud keerulisema sõnastuse: Kui partiid alustati vastupidist värvi malenditega ja veerand mõlema üldisest mänguajast esimese kontrollini on läbi, tuleb partiid jätkata. Varem võib kohtunik määrata mängimiseks uue partii õigete värvidega, kui seejuures oluliselt ei rikuta võistluste ajakava.

Nii on praegune sõnastus pärit alles FIDE Jerevani kongressist 1996, kus RC töös osalesime Geurtiga mõlemad (kehtima hakkas see siis alles 1.7.1997). Seepärast peaks minu arust ka RC esimehel olema piisav ülevaade reeglite arengust.
Muide kunagises NSV Liidus olid paljud reeglid teistsugused kui FIDEs üldiselt rakendatavad. Nii et kohtunik pidi alati arvestama, missugusel turniiril ta tegutseb ja milliseid reegleid peab rakendama. Nii oli see ka meie poolt vaadeldud reegliga.
Juba minu kohtunikutee algul ilmunud NSVL koodeksi esimesest eestikeelsest väljaandest (1950) leiame paragrahvi 17: Kui partii mängimise ajal või pärast selle lõppu selgub, et vastased on saanud teist värvi malendid, kui voorutabelis ette nähtud, siis esimesel juhul partii mängimist jätkatakse ja teisel puhul - partii tulemus loetakse maksvaks. Nii see jäigi.
Lembit

Kas muuta on vaja?

2011-04-24T06:09:00.000-07:00

Ringsüsteemis turniiril ei tohiks ühelgi kohtunikul mängude järjekorra ja värvide määramisega raskusi olla. Neid nn. Bergeri tabeleid, kus voorude kaupa kõik kirjas, on paljudes kohtades (kasvõi koodeksi erinevates väljaannetes või Eesti malekohtuniku käsiraamatus) avaldatud ja igal pool on need ühesugused. Nii on neid kasutatud juba aastakümneid. Vähegi kogenud kohtunikul pole neid tabeleid abiks vajagi, kuna ta teab hästi, kuidas toimima peab. Vaevalt on siinkohalgi neid tabeleid ära tuua vaja.

Viimases Chesscafes tuleb aga keegi van Oosterom USAst välja seisukohaga, et senisel üldkasutataval moodusel on üks oluline defekt. Nimelt andvat see suure eelise ülemisse tabelipoolde kuuluvatele mängijatele, sest need saavad esimestes voorudes märksa rohkem valgeid kui ülejäänud. Tõepoolest, kui võtame näiteks 8 mängijaga turniiri, siis nr. 1 mängib avavoorus valgetega nr. 8 ja teises voorus nr. 2 vastu, samal ajal on aga nr. 5 mustad avavoorus nr. 4 ja teises voorus nr. 8 vastu.
Eesmärgiks tulevat seada see, et pärast II vooru oleks igaüks mänginud ühe partii nii valgete kui mustadega, pärast IV vooru aga kaks partiid ja pärast VI vooru kolm partiid kummagi värviga. Lahendus olevat lihtne: igas voorus tuleb ära muuta kõige suurema numbri värvid, kõik muu aga võib jätta endiseks. Seega siis kui 8 osavõtjaga turniiris viimane number mängib voorude järjekorras 1-8, 8-5, 2-8, 8-6, 3-8, 8-7 ja 4-8, siis õige olevat 8-1, 5-8, 8-2, 6-8, 8-3, 7-8 ja 8-4.
Ja olekski nagu kõik korras.

Tegelikult on nokk kinni ja saba lahti. Geurt leiab, et on küll hea, kui pärast paarisarvu voore on kõigil mängijail võrdselt värve. Halb on aga see, et kahes viimases voorus on nüüd nr. 4-l mõlemas mustad (nr. 7 mängiks mõlemas valgetega). Seni oli kahes viimases voorus kõigil võrdselt värve. Ehk on lõpuvoorud esimestest olulisemad. Kui mängijaid on paaritu arv, siis mingeid muudatusi ei toimuks. Teiseks muutmise ebavajalikkuse põhjenduseks toob Geurt selle, et Bergeri tabelid on koostatud juba üle saja aasta tagasi ja nendest loobumine tähendaks traditsioonide rikkumist.

Arvan, et mõne värvi muutmine ei muudaks veel Bergeri tabeleid endid olematuks. Jääksid nad selleks ikkagi. Ja kuigi neid on tõepoolest üsna pikka aega ühtmoodi rakendatud, siis ei tähenda see absoluutset kokkulangemist, nagu võib Geurti kommentaarist järeldada.
Sirvisin veidi kodust raamaturiiulit ja leidsin sealt näiteks Barmeni rahvusvahelise malekongressi kogumiku aastast 1905. Ka selles öeldi, et paarid koostatakse Bergeri meetodi järgi. Aga kui mängijaid oleks olnud vaid 8, oleks turniir alanud praeguse viimase vooruga ja alles seejärel oleks tulnud esimene. Kui praegu mängib turniiritabeli viimane tabeli esimese poolega mustadega ja teise poole vastu valgetega, siis tol ajal peeti eranditult kinni reeglist, et kui numbrite summa on paarisarv, on suuremal valged ja kui paaritu arv, siis on valged väiksemal.
Seejärel loositi, milline voor tegelikult mängitakse esimesena ja seejärel ka teisena mängitav voor, mis võis olla järgmine kõrgem või madalam voor ning seejärel järgnesid juba ülejäänud voorud, kusjuures nende järjekorranumbrid vähenesid või kasvasid. Nii et algul olid asjad märksa keerukamad kui praegu. Ka seal Barmenis märgati alles pärast, et ühel etapil mängiti hoopis teised kolm vooru kui oleks pidanud.

Aga jah, kui mingit selget asja paranemist oodata pole, siis jätkem asjad nii, nagu oleme harjunud. Geurt lubas siiski küsimuse reeglite komisjoni arutada anda.
Lembit

Uuest Chesscafest

2011-04-21T12:14:00.000-07:00

Äsjases Chesscafes toodud esimene kiri on pärit Itaaliast. Täiesti tavaline juhtum. Üks mees kurdab, et talle loositud viimaseks vooruks vastu 300 punkti kõrgema reitinguga FIDE meister. See aga laua taha ei ilmunud, vooru ajal olevat teda hoopis hotellis näha olnud. See polevat ainus taoline juhtum. Sageli ei tule tugevamad mängijad viimast vooru nõrgemate vastu mängima, sest ei taheta oma reitingut kaotada. See pole spordimehelik ega korrektne, aga mida selliste juhtumite puhul ikkagi teha?

Aga ei oska ka RC esimees siin midagi soovitada. Ei malekoodeksis ega turniirimäärustes ei kõnelda taolistest juhtumitest, nii et sealt ei leia ka alust, millele tuginedes tegutseda. Geurt arvab ainult, et võiks selliste loobujate nimed avalikustada ja siis ehk teised võistluste korraldajad neid enam ei kutsuks. Aga kas peaksid seda tegema FIDE, Professionaalsete Maletajate Assotsiatsioon või hoopis kohalikud korraldajad? Ise võib ta proovida sellised asjad põhimõtteliselt FIDEs arutusele võtta. Aga esialgu jääb kõik lahtiseks.

Ühelt Uruguai mehelt on järelepärimine, mida peaks kohtunik tegema, kui mängija on teinud (mitte sooritanud) määrustevastase käigu. Käigu tegemine tähendab teatavasti malendi tõstmist ühelt väljalt teisele, käigu sooritamiseks peaks sellele lisama ka kellavajutuse.
Eks vaadakem koodeksist järele. Art. 7.4a seletab, mida teha siis, kui partii ajal leitakse, et on sooritatud määrustevastane käik. Eks siis taastatagu enne määrustevastast käiku laual olnud seis, tehtagu uus käik, arvestades art. 4.3 (puudutamine) ja 4.6 (käigu tehtuks lugemine) nõudeid ning karistatagu vastast ajaga või talle hoopis kaotuse määramisega (art. 7.4b). Määrustevastase käigu tegemise eest aga karistust ette nähtud pole. Nii et oodakem kõigepealt, kuni mängija on ka kella vajutanud (kui ta aega üle lasta ei taha) ja karistagem alles seejärel.

Samuti on asjad ka kiir- ja välkmales, kui partiide üle on olemas küllaldane järelevalve. Aga ega ka mitteküllaldase järelevalve korral asjad selles osas palju teistmoodi ole. Art. A4c kõneleb samuti mitte määrustevastase käigu tegemisest, vaid selle sooritamisest. Nii võib üldistavalt öelda, et määrustevastase käigu tegemise eest karistust pole.
Lembit

Neljateistkümnes kord

2011-04-17T09:34:00.000-07:00

Sattusin sel nädalavahetusel jälle Kohtla-Järvele noorte kevadist kiirturniiri korraldama. Turniirile on uuesti Eesti noorte lahtiste meistrivõistluste staatus antud ja ehk seepärast leiti, et keegi väljastpoolt peaks asjal pilku peal hoidma. Mängiti siin juba 14. korda ja tavad on välja kujunenud. Nii peab paika ka peaaegu kõik see, mida varem olen selles blogis kirjutanud (13.IV 2008 Kiirmale Kohtla-Järvel ja 19.IV 2009 Kevadel kaevurite linnas). Kurtsin nädalapäevad tagasi, et Eesti noorte meistrivõistlustel on ühe kohtuniku (ja arvutil paarija) jaoks tegemist liiga palju, nüüd oli mul veel neli abilist ja mängijaid polnud ka kuigi palju rohkem, aga asi lihtsamaks ikka ei läinud. Muidugi lähen ka ise järjest vanemaks. Igatahes avapäeva esimesel poolel ei saanud korrakski istuda. Peamine häda muidugi see, et Phileon-kellad, muidu kenad ja korrektsed, ei sobi 15-minutilisele mõtlemisajale. Selle kellale seadmiseks on vaja teha 44 vajutust ja kuna ta näite ei taasta ja mängijad mängisid põhiturniiril omavahel kaks partiid, siis tuli teises partiis alustada kellaseadmist jälle algusest peale. Küll oli selle kõrval hea panna lisamänguks kellale 5 minutit. Paar vajutust ja oligi asi korras. Põhiturniir oli ühe miinuse süsteemis, mida me üldiselt palju ei kasuta. Sealt väljalangenud jätkasid mängu śveitsi süsteemis. Tüdrukud mängisid ringsüsteemis. Nii et ühe korraga oli tegemist kolme erinevat süsteemi turniiriga. Mis puutus ajakontrolli, siis võis korraga olla käigus nii kiir- kui välkpartiisid, mitmel korral lõppes asi aga armageddoniga. Kujuta ette, et kui siin oleks olnud mõni praktiseeriv noorkohtunik, siis oleks ta võinud malevõistlustest saada üsna mitmekülgse pildi. Ise toimisin nii nagu varasematel turniiridel, üks pisiasi välja arvatud. Kuivõrd kellaseadmine on siin aeganõudev ettevõtmine, tegin eelmistel turniiridel määrustevastase käiguga eksijale vaid ühe hoiatuse (vastasele aega lisamata) ja fikseerisin teisel korral kaotuse. Nüüd otsustasime reeglite eiramise lõpetada ja toimida nii, nagu meie kohalikud reeglid ette näevad: 2 hoiatust, vastasele ajalisa siis, kui tal on jäänud alla 5 minuti. Kohtunikele siit eriti tööd juurde ei tulnud, kuigi sellisel segakoosseisuga turniiril määrustevastastest käikudest puudust polnud. Tavaliselt jäeti kuningas tulle. Ütlesin mängijatele küll turniiri algul, et tavamale ja kiirmale turniiridel on selge vahe. Mõlemal püüab kohtunik küll võimalikult hoolikalt jälgida partiis toimuvat, aga kui ta tavamales sekkub omal algatusel, siis kiirmales ta seda ei tee, vaid ootab mängijatepoolset algatust. Ometi oli mitmes partiis tegemist olukorraga, kus vastase ajaületust tähele ei pandud ja kohtunik sekkus viigi fikseerimiseks siis, kui ka teine pool oli aja üle lasknud. Phileon-kellad ajaületuse järel ei seisku, vaid jätkavad käimist, näidu ees miinusmärk. Kahjuks on Kohtla-Järve geograafiline asend endiselt ühes Eestimaa nurgas. Kaugemalt siia eriti ei tulda (kui seekord mitte arvestada Monika Tsõganovat oma õpilastega). Ka Venemaa ja Läti mängijaid oli sedapuhku vähe, soomlased puudusid. Aga korralduse ja mängijate eest hoolitsemisega jäin endiselt rahule. Lembit

Kuidas lõpeb partii?

2011-04-13T01:56:00.000-07:00

Vaadakem, millega on viimasel nädalal teistel internetikülgedel tegeldud ja millest huvitutud. Ühel Saksa lehel kirjeldatakse juhtumit, kus üks mees teisele partiis mati pannud. Kohe ei olevat seda aga kumbki märganud ja partii lõppenud viigiga. Protokollid kirjutati alla ja anti ära. Matt avastatud alles partiijärgse analüüsi käigus. Mis siis nüüd saab?

Aga võtame koodeksi. Art. 5.1a ütleb: Partii on võitnud mängija, kes andis vastasmängija kuningale mati. Sellega on partii kohe lõppenud, tingimusel, et matiseisu tekitanud käik oli määrustepärane. Art. 8.7 ütleb aga: Partii lõpul kirjutavad mõlemad mängijad alla mõlemale partiiprotokollile, märkides ära partii tulemuse. Isegi siis, kui see on vale, jääb see tulemus kehtima, kui kohtunik ei otsusta teisiti.

Ei saagi siit selgust kätte, kummagi artikli järgi tuleks erinevalt toimida. Matiga partii lõpeb. Kõik, mis juhtub pärast seda, pole enam oluline. Üldiselt on art. 8.7 rakendatav partii lõpuni. Reeglid ei ütle tõepoolest ära, kui kaua siis tulemust korrigeerida võib. Aga see peaks küll selge olema, et kui ikka asi selgub vahetult pärast partiid, siis peaksime küll mati kehtima panema. Geurt Gijssen on kusagil kirjutanud, et tema arvates võiks ringsüsteemis turniiril tulemust korrigeerida veel enne viimase vooru lõppu. Śveitsi süsteemis ehk siis, kui möödas veel üks voor. Hispaania koodeksikommentaari järgi tuleks seaduslikkus sel juhul ühendada õigluse ja pragmatismiga. Sel juhul peaks siis muutma mängijate punkte, mitte aga juba avalikustatud paarimist. Reitinguarvestuse jaoks võib tulemust muuta isegi pärast turniiri lõppu.
Muidugi oleks ka kohtunik pidanud tähelepanelikum olema. Kui mängijad ise matti ei märganud, oleks pidanud kohtunik sekkuma (muidugi mitte kiir- ega välkmales).

Vastupidine näide Rootsist. Valge teeb käigu ja arvab, et pani mati. Seikab siis kella ja must surub vastasel kätt ega ütle midagi. Protokollid kirjutatakse alla valge võiduga, aga hiljem leitakse, et matti polnud. Art. 5.1a alusel siin valge võita ei saanud, sest matti polnud. Käesurumist ei tarvitse aga ju tõlgendada alistumisena.
Ilmselt on siin otsustavaks partiiprotokollid, kuhu partii tulemus on kantud. Art. 8.7 ütleb, et isegi siis, kui see on vale, jääb see tulemus kehtima, kui kohtunik ei otsusta teisiti. Ise ei riskiks selles olukorras küll protokolli kantud tulemust muutma hakata. Kuni protokolli allakirjutamiseni on otsustusruum laiem.

Kolmas näide. Ülalpool tsiteeritud art. 5.1a nõudis teatavasti vaid matikäigu reeglipärasust. Aga ühes partiis seisavad valge Kh6 ja Vb7 ning musta Kf8 ja Va5 (on teisigi malendeid, aga nende asukoht pole oluline). Selles seisus tahab must käia Kg8, aga teeb kogemata võimatu käigu Kh8. Enne kui kohtunik jõuab sekkuda, mängib valge Vb8++ ja teatab, et selle määrustepärase käiguga on partii läbi.
Ilmselt tuleks siin viga parandada vastavalt art. 7.4a (taastada seis, nagu see oli vahetult enne määrustevastasust). Kohtunik lasku ilmselt kuningas tagasi panna f8 ja must tehku nüüd õige käik. Aga kui kohtunik ei näinud ja must alles pärast matti teatab, et käis kuningaga valesti? Kirjatähe järgi on nüüd mäng läbi, aga koodeksi eessõna järgi peaks kohtunikul olema ka nii palju tervet mõistust, et leida lahendus, mis oleks õiglane, loogiline ja arvestaks juhtumi konkreetseid iseärasusi.
Matiga nõustuvat kohtunikku küll süüdistada ei saa, aga vahel on mingi muu otsus parem. Väga kerge on toimida koodeksit rangelt järgides, aga ehk on vahel parem siiski otsida muid lahendusi.
Lembit

14 ja nooremad

2011-04-10T12:21:00.000-07:00

Pole vist ühelgi aastal tulnud tegelda kõigi kolme vanema vanuseklassi Eesti meistrivõistlustega ja kiirmale on veel ees. Oli neid mängijaidki, kes kõik kolm turniiri kaasa tegid. Esimesel päeval näis, et 14-aastastega on üsna kerge toime tulla. 3 tundi ja voor oligi läbi. Järgmine päev näitas, et nii lihtne see põrmugi pole: kaks vooru, millest kumbki kestis peaaegu 4,5 tundi ja ettenähtud vaheajast piisas hädavaevu järgmise vooru ettevalmistamiseks. Hiljem sai tagumine saalipool oma partiidega küll üsna kiiresti lõpule, aga tabeli ülaosas oli tegemist seda ägedamate lahingutega. Turniir ise oli aga üsna tavaline. Ei mängijate ega nende distsipliini üle kurta ei saa. Lubatud hilinemisaeg oleks juhendis oleva 15 minuti asemel vabalt ka 5 minutit olla. Treenerite ja teiste saatjatega oli läbisaamine hea, ainult üks daam kippus paaril korral liiga emotsionaalseks muutuma ja juhtimist enda kätte võtma. Ühelegi mängijale polnud vaja meelde tuletada, et kui iga käiguga ajale 30 sekundit lisandub, siis tuleb kõik käigud järjepidevalt üles kirjutada. Üsna paljudel protokollidel erinesid aga kummagi poole käigud märgatavalt. Käigud ise olid muidugi selged. Ainult kord tuli selgitada, et kui must ettur seisab f3 ja valge ettur käiguga g2-g4 temast mööda läheb, ei saa must ettur teda ometi ära lüüa. Möödaminnes löömine, millest kõneleb koodeks, eeldab siiski veidi teistsugust malendite asendit. Määrustevastaseid käike oli vähe. Vaid paaris partiis unusid kuningad tulle. Kuivõrd kasutasime kohalikke reeglitäiendusi ja vastastel olid suured ajavarud, polnud kelli vaja keerama hakata, tuli vaid üles märkida, millistel laudadel eksimused tehti. Ja viiki tuleb pakkuda pärast oma käigu tegemist. Muidu võib vastane enne pakkumisele vastamist ikkagi nõuda, et käik oleks enne laual tehtud.Ka seekord käis üks noormees mulle kurtmas, et temal on laual viigiline seis, aga vastane pakutud viiki vastu ei võta. Kui just patiseisu laual pole ja seisu kolmekordset kordumist ka mitte, siis pole kohtunikul küll mingit võimalust sekkumiseks. Partii lõppes hiljem küll viigiga, aga minu poole pöördumise hetkel oli laual alles samavärviliste odade lõppmäng, kus võis veel kõike juhtuda. 13 osavõtjat on 7-voorulise śveitsi jaoks vähevõitu, paaritu osavõtjate arv pealegi. Paarisime korrektselt arvutiga Swiss Perfecti programmi kasutades, kuid lõpuvoorudes pole arvutipoolsed üllatused sel juhul siiski täielikult välistatud. Seepärast on soovitav, et kohtunikud oleksid valmis viimast vooru ka käsitsi paarima, et vajadusel arvutipaarimist korrigeerida. Suuri erinevusi muidugi ei saa olla. Leidsin seekord, et kui üle jäävad neli tüdrukut, kellest ühel on punkte 5, kahel 3 ja ühel 1, siis on ilmselt parem hoiduda arvuti poolt pakutud variandist, kus kokku viidi 5 ja 1 punktiga tüdrukud (viimane oli punkti saanud pealegi mänguta), ning viia 3-punktistest üks üles ja teine alla. Poistel oli mängijaid rohkem, nii et seal võis arvutit usaldada küll. Kahju muidugi, et üks poiss turniiri ajal haigeks jäi, nii et ka seal tuli mängida paaritu arvuga. Noorteturniiril on iga turniiri järel märgitud korraldav klubi. Vähemalt seekord ei saanud ma küll aru, mida nad tegema peavad. Ehk võiksid sellised võistlused olla vähemalt heaks praktikabaasiks nende klubide noortele kohtunikele? Aga üldiselt arvan, et maleliidu juhtkonna küllaldase järelevalve all läksid turniirid täiesti normaalselt. Lembit

Kaugelt jälgides

2011-04-06T11:58:00.000-07:00

Mõnedki eelmisel nädalal internetilehtedele pandud kommentaarid seostuvad lõpulejõudnud Euroopa meistrivõistlustega. Nii pöörati tähelepanu sellelegi, et hiljutise olümpiaskandaali väidetav peasüüdlane (vt. meie 27. III Viimati arutletust) oli nüüdki malelaua taga. Aga siin pole midagi imestada. Kui mingi otsuse peale on esitatud apellatsioon ja sellele vastust veel pole, siis ei ole ka karistus veel jõustunud. Küll aga näib see olümpiajuhtum olevat suurendanud mängijate hirmu taoliste võimalike pettuste ees. Sellest siis ka grupi mängijate kiri, kus taotleti kohtunikele õiguse andmist kahtluse korral kõigi mängijate taskute läbiotsimiseks. Mängusaali ei tohiks aga tuua mistahes elektroonilisi seadmeid, ka mitte väljalülitatuid. Tõsi küll, nädala jooksul ilmus küll ka materjale, kus väideti, et pettusejuhtumeid on siiski tühiselt vähe ja sellised taotlused võivad viia ettearvamatutele tagajärgedele. Mängijaid võiks diskvalifitseerida kasvõi seetõttu, et nad unustavad kogemata jakitasku väljalülitatud mobiiltelefoni. Ettekavatsev petja aga leiab endale ikka viisi, kuidas toimida. On ettepanek, et elektroonilised demonstratsioonlauad tuleks ühe mängija taotlusel välja lülitada. Teine soovitus on hakata demonstratsioonilaudadel partiisid näitama 15-minutilise ajanihkega. Seda toetab teatavasti ka Kasparov. Prantslased ei saaks olümpial oma skeemi küll enam kasutada, aga samal ajal kaob pealtvaatajatel vahetu osalemise tunne. Kirjutati ka Doeberle Cupil sisseseatud kindlast korrast, mis keelab mängijatel rangelt kõnelused ükskõik kellega, kelle laudadel on mingisugused arvutid. Lubatud hilinemisaeg oli EM-il nii nagu koodeksiski 0, see tähendab, et hilineda ei tohtinud üldse. Turniirisaali ülesseatud suured kellad näitasid, kuidas kellade käigustamiseni jäänud sekundeid järjest vähemaks jäi. Seegi leidis aga vastuväiteid ja paljud pidasid normaalseks kuni pooletunnilist hilinemist. Kongressi ajal oli koos ka Euroopa Maleliit. Peamised arutlusteemad olid Sofia reegli üldine rakendamine, eeskirjad mängijate riietuse kohta ning Euroopa võistlustel mängitavate partiide kasutamise õigused. Otsustamine lükati edasi järgmisele peaassambleele. Näib, et isegi paremusjärjestuse selgitamine tekitas vaidlusi. Suure osavõtjate arvu juures on ka suured kohtade jagamised paratamatud. Kui saadud kohast sõltub medal või edasipääs mingile teisele võistlusele, siis on see küllalt oluline. Kusagil kirjutati, et osavõtjad olnud üldse teadmatuses, kuidas kohad määratakse. Muidugi polnud see väide õige, sest juhendis oli kõik ilusasti kirjas, esikohal turniiri esinemisreiting. Vaielda võib vast selle üle, kas on kõige parem jätta arvestamata mitte ainult halvima, vaid ka parima tulemuse saanud vastasega mängitud partii. Ega ideaalset kohtade jagamise süsteemi polegi olemas. Üks sõnavõtja leidis, et kõige paremini toimitavat neil Austraalias. Kõigepealt vaadatakse omavahelise kohtumise tulemust. Kui see oli viik või omavahel ei mängitudki, siis pannakse nüüd mängu üks 15-minutiline partii. Kui see viiki läheb, siis arvestatakse järjekorras Buchholzit, mediaan-Buchholzit ja voorujärgsete punktide summat. Küllap seegi on üks võimalus, aga kas ka ideaalne? Lembit

Kohtuniku sekkumisest

2011-04-03T01:15:00.000-07:00

Prantslaste kohtunikelehest leiame ka IA Francis Delboe artikli "Kas sekkumisel tuleb ilmutada initsiatiivi?" Midagi uut sellest ei leia, kokkuvõtliku ülevaate kordamiseks aga annab see küll. Arutlusteemaks on, kas kohtunik peab partii käiku sekkuma määrustevastase käigu ja noolekese kukkumise korral, kui kumbki mängija seda ei taotle. Olenevalt partiis kasutatavast ajakontrollist on vastus erinev. Üldiselt peab tavamales kohtunik omal algatusel vahele minema, sest art. 13.1 ütleb: ta jälgib, et malekoodeksist rangelt kinni peetaks. Eelpool mainitud juhtumeid reglementeerivad artiklid 6.8 ja 7.4. Kiir-ja välkmales seda teha ei tule. On vaid paar koodeksi art. A4c toodud erandit (mõlemad kuningad tules või etturi muundamine on jäänud pooleli). FIDE kongress 2008 tõi aga juurde küllaldase järelevalve mõiste. Kui välkmales on igal laual omaette kohtunik, kiirmales aga pole iga kohtuniku kohta rohkem kui 3 lauda, siis toimime nagu oleks tegu tavamalega. Kõige sagedamini võib siis tegemist olla järelmängudega kohtade lõplikuks selgitamiseks. Kordamiseks leiame sealt vastava tabeli. Niisiis, kas kohtunik peab teatama noolekese langemisest ja juhtima tähelepanu määrustevastasele käigule? Tavamales ning ka küllaldase järelevalvega kiir- ja välkmales on vastuseks "jah", tavalises kiir- ja välkmales aga "ei". Lembit

Kohtunik kiirturniiril

2011-03-30T01:24:00.000-07:00

Prantsuse kohtunikelehe viimases numbris on kindlasti lugemisväärt ka FA Pierre Beckeri kirjutus kohtunike tegutsemisest noorte kiirturniiridel. Selles kirjutatakse, et paljud sealsed kohtunikud eelistavad turniire nimekamate mängijatega, kus on nii panused kui auhinnad suuremad. Liiati olevat noorteturniiridel sageli tegemist mitte ainult osavõtjate, vaid ka nende vanemate halva distsipliiniga (kuigi selles võivad sageli süüdi olla kohtunikud ise). Autor peab küll abikohtunike või praktikantide tegutsemist noorteturniiridel igati kasulikuks, sest see paneb neid süvenema reeglitesse ja nende rakendamisse. Näidetest tundub, et mängijad on pahatihti veel üsna algajad. Mida peaks kohtunik tegema, kui mõni poiss küsib talt, kas ta võib selles seisus vangerdada või möödaminnes lüüa? Tõenäoliselt ei peaks ta vastama, vähemalt mitte sel ajal, kui partii parajasti käib (aga siis, kui partiid mängus pole, peaks ta need asjad küsijale kindlasti selgeks tegema). Prantsuse kohtunikud ei järgivat sageli reegleid. Art. 7.4 näeb teatavasti ette, et 2 esimese määrustevastase käigu eest antakse vastasmängijale kummalgi juhul 2 minutit täiendavat aega, kolmandal korral aga loetakse partii kaotatuks. Paljud kohtunikud leidvat aga, et partii tuleb võita mänguga ega anna ajalisa kas üldse või piirduvad vaid ühe minutiga. Mis siis, et poiss võib reeglitega kursis olla ja nende rakendamist nõuda. Ei saa loobuda kompensatsioonist, mida reeglid ette näevad. Kohtunik ei saa reegleid muuta ega neid tühistada. Ta on seaduste rakendaja, mitte nende andja. Eestis võimaldavad reeglid ka teist varianti, kus ajalisand tuleb vaid viimasel 5 minutil. Sel juhul tuleb turniiri algul selgelt öelda, millistest reeglitest lähtutakse. Ja kuigi mulle endale meeldib hoopis kolmas variant, ei tohi seda rakendada. On aga ka asju, mis võivad lõpptulemust veel rohkem mõjutada. Tuuakse näide: Valged: Kh2, Eb4, g4 ja h5 (4). Mustad: Kg8, Lf3, Vf8, Rd4, Eb5, c7, f7, g5 ja h6 (9). Must mängib Rd4-e2, mis viib patile. Mustadega mängija annab vastasele käe ja ütleb: "Tuli ja matt. Oled nõus?" Veel väiksem mängija valgetega kardab nii vastast kui ka tema malendeid laual ja vastab tasakesi: "Jah." Kohtunikud leiavad, et poisid saavad omavahel kahekesi hakkama ja kuivõrd mõlemad on tulemusega nõus, siis tuleb see fikseerida. Mis vahe on sel juhul kohtuniku kohalolul või selle puudumisel? Kohtunik on ju kohal selleks, et reeglitest kinni peetaks ning et see poleks vaid tugevama või leidlikuma õigus, mida rakendatakse. Kindlasti on kohtunikke, kes põhjendaksid oma tegutsemist sellega, et valgete juht andis ju "jah" öeldes partii alla. Aga art. 5.2a ütleb ju, et patiga ... on partii kohe lõppenud, tingimusel, et patiseisu tekitanud käik on määrustepärane. Alistumine toimus pärast partii lõppu ega oma seetõttu enam tähtsust. Teades lõppseisu, peab kohtunik lugema partii viigiks, sest see on see, milleni jõuti. Teine näide. Valged: Kc1, Vd5 ja e1, Ea2, b2, c2, f2 ja g3 (8). Mustad: Kb4, Ea6, b7, c7, d6 ja g4 (6). Valged on käigul ja mängivad Ve4+, ometi märkamata, et must kuningas ei saa tulla 3. reale. See toimub abikohtuniku silme all, kes küll taipab, et tegemist on matiga, aga ei ütle ühtegi sõna ja partii jätkub. Must käib Kb4-c3 (!?). Valged hakkavad mõtlema, kuidas jätkata ega märka määrustevastasust. Partii jätkumisel võiks tulemus muutuda: valge võiks ületada aja või tekiks patt, kuigi tegelikult on partii juba ammu lõppenud. Kiirmale reeglid keelavad kohtunikul anda märku noolekese langemisest ja art.4 alusel (Käigu tegemine) võib ta langetada oma otsuse vaid ühe mängija palvel. Samal ajal on asju, kus kohtunik ei pea mängija kaebust ootama, vaid ta sekkub näiteks vastavalt art. 12, kui üks mängija teist segab, või vastavalt art. 6, kui mängija hoiab sõrme kellanupul või ripub selle kohal. Piisab sellest, kui kohtunik ise asja näeb või mõni pealtvaataja teda informeerib. Ka matti ei keela koodeks fikseerimast. Noorte kiirpartiides on rohkem määrustevastaseid käike kui täiskasvanute omades. Need nõuavad kohtunikult suuremat tähelepanu ja ranget kinnipidamist reeglitest. Toodud näited olid muidugi äärmuslikud, selgitasid aga siiski põhimõtteid. Lembit

Viimati arutletust

2011-03-27T01:14:00.000-07:00

Jälgisin eelmisel nädalal üht sakslaste diskussiooni. Arutlus oli elav ja sõnavõtte kogunes nädala lõpuks ligi 40. Minu arust oli tegemist küll üsna selge asjaga ja arutlejad oleksid võinud oma aja ehk paremini ära kasutada. Niisiis käib tavamale turniir, kus 40 käigu tegemiseks antud 2 tundi, seejärel aga veel 1 tund partii lõpuni. Kasutusel on mehaanilised kellad. Mõlemal mängijal on tehtud 42 käiku. Mõlemad noolekesed on kukkunud, kummal varem, seda pole teada. Vooru algusest on üldse kulunud 4 tundi ja 3 minutit. Nüüd läheb üks mängija kohtuniku juurde ja nõuab viiki, viidates koodeksi artiklile 6.1. Selle artikli tekst on selline: Kui mõlemad noolekesed on langenud ja on võimatu kindlaks teha, kumb nooleke langes esimesena, siis a) partii jätkub, kui see juhtub mistahes mänguperioodil peale viimase, b) partii on viik, kui see juhtub mänguperioodil, kus tuleb sooritada kõik ülejäänud käigud. Kas rakendada artikli a või b osa? Minu arust ilmselt a. Kumbki mängija pole siin vaidlustanud kelladele seatud mõtlemisaegu, mõlemal on 40 käiku täis saanud, ilma et kumbki oleks väitnud, et vastane ületas seejuures aja. Muidugi oleks korralik kohtunik pidanud olema noolekeste kukkumise ajal laua juures ja asja fikseerima. Nii võib vaid nentida, et partii on üle läinud ajakontrolli teise järku ja võib rahulikult jätkuda. Mingit vajadust selle katkestamiseks viigi kunstliku fikseerimisega ei ole. Probleem oleks võinud tekkida siis, kui viimased käigud oleksid kirjutamata jäänud ning partii oleks tulnud rekonstrueerida, et kindlaks teha, kas käigud said täis või mitte. Võib nõustuda nende arutlejatega, kes leiavad, et mängijate viigitaotlused on reglementeeritud artiklis 9 või kiire lõppmängu puhul artiklis 10. Art. 6.11b on aga ainult toimimisjuhendiks kohtunikule, kui aeg on üle lastud (nii et käigud täis polnud) ega suudeta kindlaks teha, kumb tegi seda enne. Õigus on neilgi, kes leiavad, et kohtunik peab kõigepealt lugema art. 6.3: kohe pärast noolekese langemist tuleb kontrollida artikli 6.2a nõuete täitmist (kas käigud on täis) ja alles siis minema art. 6.11 kallale. Kõige rohkem pälvis eelmisel nädalal kohtunike tähelepanu vist küll siiski Prantsusmaal (täpsemalt küll mõni kuu varem Hanti-Mansiiskis) juhtunu. Endal pole mul juba aastaid suurtele turniiridele asja olnud ja ehk seepärast on mulle paistnud mobiilihelinaid keelavad ranged reeglid liialdatutena. Mingi muu asi võib mängijaid mängusaalis hoopis rohkem segada kui vaikne mobiilihelin. Mingil kohalikul turniiril ei kujuta ju ette, et telefoni teel keegi kusagilt kaugelt käike ette ütlema hakkaks. Seepärast on meie kohtunikekogu reeglites ... otsustab kohtunik eksinud mängijale määratava karistuse, mis ei tarvitse tingimata kaotus olla. Aga edaspidi pean vist hakkama oma hoiakut muutma. Ega päris selge veel polegi, mis olümpial õieti juhtus, sest süüdlased pole end süüdi tunnistanud ja ka seni avaldatud info ei lange päris kokku. Ligikaudu oli pilt aga selline. Olümpial paistis Prantsuse meeskonnas oma mänguga otsustavatel hetkedel eriti silma üks noor suurmeister, kes osutus 5. laual parimaks. Tema kaaslast, IM-i Venemaal polnudki, vaid partiisid jälgis ta interneti teel Ida-Prantsusmaalt Nancyst, käepärast maleliidu asepresidendilt laenatud mobiiltelefon ja arvuti Firebirdi programmiga. Kolmas osaline oli meeskonna treener. Too asepresident oli teinud kindlaks, et olümpia ajal oli see IM saatnud Hanti-Mansiiskisse ligi 200 sõnumit, enamasti ajal, kui too GM parajasti mängis. Tavaliselt olid need maskeeritud telefoni-numbriteks, mida aga hõlbus deśifreerida. Kui siis sõnum Nancyst Hanti-Mansiiskisse jõudis, leidis treener endale paraja paiga laudade vahel. Saali jaotanud nad 64 osaks, just nii nagu malelaual välju. Ja kuhu treener saalis läks, vastavalt sellele liikusid ka GM nupud malelaual. Nii olevat olulistes partiides arvuti ja mängija käigud peaaegu täielikult algusest lõpuni kokku langenud. Näib olevat küllalt fantastiline lugu, aga igatahes on Prantsuse Maleliidu distsiplinaarkomisjon oma ranged otsused langetanud, kuigi süüdistatavad väidavad, et otsustamiseks oleksid võistlused pidanud toimuma Prantsuse territooriumil ja korraldajaks Prantsuse Maleliit. Igatahes vähemalt teoreetiline võimalus selliseks sündmusteahelaks oli olemas. See tähendab, et suurematel võistlustel peavad ka kohtunikud veel tähelepanelikumad olema. Viimasel olevat ju igaüks pääsenud mobiiliga mängusaali, ainult relvade ja lõhkeainete kaasavõtt olevat keelatud. Minu kunagine hea tuttav GM Dolmatov on küll väitnud, et mobiilide ärakeelamisel leitakse kindlasti uued vahendid. Tema ettepanek on muide, et edaspidi kõik olümpia viie parema võistkonna mängijad peaksid läbima kontrolli valedetektoril. Lembit

Ikka Chesscafe jälgedes

2011-03-23T03:34:00.000-07:00

Laseme veel kord viimasest Chesscafest pilgu üle. Ehk on seal veel midagi, millest igapäevases kohtunikutöös kasu. Kellel huvi, leiab sealt midagi näiteks pimeda mängija kaasamängimise kohta nägijate võistlusel või IA nimetuse saamise tingimuste kohta. Veidi ka reitingutest, kaasa arvatud kinnitus selle kohta, et reitingulehte saab pääseda ka nii, et reitinguga mängijate vastu ainsatki punkti ei saada.

Üks Iraani FA on küsinud partii üleskirjutamise kohta. Ajakontrollis sisaldub ka 30 lisasekundit igale käigule. Ometi on üks mängija juba mõnda aega eiranud reeglit (art. 8.4), mis käsib sel juhul partiid pidevalt üles kirjutada. Nii on juba 10 käiku kirjutamata jäänud, aga alles on veel vaid mõni minut. Nüüd kutsub vastane kohtuniku ja juhib asjale tähelepanu. Kui resoluutne peaks siis kohtunik nüüd olema? Tagantjärele kirjutamine võib ju ähvardada isegi ajakaotusega.
Aga ega siin teha pole midagi, kirjutada tuleb. Näeb ju art. 13.1 ette: kohtunik jälgib, et malekoodeksist rangelt kinni peetaks. Ja tulebki range olla. Kui mängija pole seni art. 8.1 kinni pidanud, mis kohustab partiid üles kirjutama käik-käigult ning nii et eelmine käik oleks üles kirjutatud enne, kui tehakse järgmine, siis tuleb seda teha nüüd. Käikude kirjutamata jätmise tõttu on ta ju ilmselt mingi ajalise eelise saanud.

Üht Austraalia mängijat aga häiritakse partii ajal. Ei tee seda aga teine mängija, sest koodeksi art. 12.6 ütleb ju, et keelatud on vastasmängijat ükskõik mil moel häirida või segada, vaid hoopis keegi pealtvaataja, kes tema laua juurde tuleb ja tema seisu üle õla vaatama hakkab. Küsimus on konkreetne: kui lähedal võib pealtvaataja mängijale olla?
Pole siin muidugi mingit konkreetset reeglit. Küll aga võib ju mängija alati kohtuniku poole pöörduda, kui tema arvates mõni pealtvaataja, aga miks ka mitte teine mängija või isegi kohtunik tema lauale liiga lähedal seisab. Vahel ehk piisab ainult oma pilgu suunamisest pealtvaatajale, et seda lahkuma panna. Küll siis kohtunik vajalikud meetmed kasutusele võtab.

Korraks tullakse uuesti ka ühe kuu aja taguse loo juurde. Oli see üks Itaalia turniir, kus ühe mängija mobiil helises veel enne, kui teine mängija kohale jõudis (vt. ka meie 20.II Partiid ei mängitud).
Üks ameeriklane on nimelt koodeksist välja lugenud, et partii ilma valgete kohalolekuta alata ei saakski (art. 1.1 ...Partiid alustab mängija, kellel on valged malendid). Nii et kui mustade mobiil peaks helisema enne valgete kohalejõudmist, siis pole partii veel alanud ja mingit karistust ei saa helisemise eest olla. Kui aga heliseb valgete telefon, on partii sellega läbi ja tulemus fikseeritud. Siis pole ju oluline, millal must saabub või kas ta üldse tuleb. Art. 12.3 järgi peaks must igal juhul saama kas võidu või vähemalt viigi.

Geurt leiab ameeriklase kirja kommenteerides, et selle tekstis on üks lause kontekstist välja rebitud ja valesti tõlgendatud. Et asi selgem oleks, on võimalik, et järgmisel FIDE kongressil saab ülal tsiteeritud lause veidi teistsuguse sõnastuse, näiteks: Esimese käigu teeb valgete malenditega mängija. See tähendab, et valgete kohalejõudmist (või mittejõudmist) ei tohi üle tähtsustada, partii algab juba sellel hetkel, kui valge kell käigustatakse.
Küll aga tunnistab RC esimees, et kui RC pani kirja mobiile käsitlevat artiklit 12.3b, siis selle liikmed tõepoolest arvasid, et mobiilihelina puhul on tõepoolest võimalikud vaid kaks tulemust: vastane võidab või kui tal matistamisvõimalust pole, on tulemuseks viik. Ei pandud tähele, et ka vastane võib partii kaotada, kui ta kohale ei tule. Muidugi on see art. 6.6 reglementeeritud: Iga mängija, kes ilmub malelaua juurde pärast mänguaja algust, kaotab partii.
Lembit

Ajast ja viikidest

2011-03-20T06:03:00.000-07:00

Üks Venemaa mängija on viimases Chesscafes esile toonud järgmise juhtumi:
Ühel laual langeb valgete nooleke. Seda aga tähele ei panda. 2 minutit hiljem teeb must määrustevastase käigu, seda aga märgatakse. Nii kohtunikud kui ka mängijad märkavad nüüd ka noolekese kukkumist. Kohtunik otsustab valgele kaks minutit aega juurde anda ja partiid jätkata. Oli see siis õige otsus? Selge ju, et aeg oli varem üle, kui määrustevastasus tehti.

Oli küll, aga seda ju ei märgatud. Tavapartiis loetakse nooleke langenuks, kui seda märkab kohtunik või üks mängijatest. Siis hakkab kohtunik toimima, nagu see seisab kirjas art. 7.4b: ... määrustevastase käigu eest antakse vastasmängijale ... kaks minutit täiendavat aega. Nüüd partii jätkub. Kui 2 minuti lisamisega oleks aeg ikkagi üle olnud, oleks partii tulnud küll paratamatult valgele kaotatuks lugeda.

Üsna igapäevane näib olevat ka ühe ameeriklase poolt kirjeldatud juhtum. Jällegi tavapartii, ajakontrolliks kummalegi 2 tundi. Valge kuningas on tules. Ta viib selle sealt ära, küsib vastaselt: "Viik?" ja vajutab siis kella. Must ütleb selle peale: "Mis?" See lihtne olukord võib ometi tekitada terve hulga küsimusi.
Kõigepealt võib vastuküsimust "mis?" tõlgendada erinevalt, kaasa arvatud ka viigi tagasilükkamisena. Kõige tõenäolisemalt ei mõistnud üks mängija lihtsalt, mida teine küsis. Ehk oli mingi tähtsus hääletoonilgi, mis võis ju näiteks väljendada ettepaneku suhtes põlgust. Kui küsimusest aru ei saadud, oleks valgel nüüd kõige loomulikum olnud küsimust kohe korrata. Reeglites sellise kordamise suhtes muidugi mingit tähtaega kirja pandud pole.

Valge oli aga vahepeal jõudnud seisu veidi uurida, leidnud, et ta võib võita etturi ega tahtnudki nüüd enam viiki. Korrektne polnud selline käitumine kindlasti mitte. Väljapääs? Küllap oleneb asi suurel määral sellest, kas kohtunik partiid jälgis või mitte. Kui kohtunik asja pealt ei näinud, siis pole praktiliselt teha midagi - kummagi mängija ütlusi ei saa eelistada, valge võib eitada, et ta üldse viiki pakkus. Kui kohtunik aga kõike pealt nägi, siis võib ta sekkuda ning isegi öelda mustale, et valge pakkus viiki.

Üsna sarnane on ka ühe kanadalase kirjeldatud olukord. Tal olnud keeruline seis vähemetturiga. Rünnak küll oli, aga selle tulemusi raske ennustada. Igatahes oli vastasel vähemalt üks hea võimalus. Ometi pakkus see viiki, käiku aga ei teinud. Mees oli nõudnud, et ta teeks käigu, ja lubas seejärel vastata. Vaid selle ühe teatud käigu peale oleks ta viigiga nõustunud. Vastane mõtles 10 minutit, tegigi selle käigu ja vormistati viik.
Küsimus oli: aga mis siis, kui vastane oleks taibanud, et tal on parem seis ega olekski enam viiki tahtnud? Oli siis nüüd tegemist viigi tingimisi vastuvõtmisega või hoopis selle tagasilükkamisega? Kas viigipakkumine kehtib ka siis, kui reegleid rikkuda, või pole see käigu tegemiseni lihtsalt täielik?

Vaadakem siis koodeksist järele. Art. 9.1b: Mängija, kes soovib pakkuda viiki, peab seda tegema pärast oma käigu tegemist malelaual ning enne oma kella seiskamist ja vastasmängija kella käivitamist. Seega: 1) tee käik, 2) paku viiki ja 3) vajuta kella.
Ka ebakorrektse viigipakkumise ja kellavajutuse protseduuri korral on viigipakkumine ikkagi jõus. Ka siis ei saa pakkumist tagasi võtta ega pakkuja sellele mingeid tingimusi lisada. Siin ei lisatudki. Käigu nõudmine tähendab vaid vastasele ütlemist, et see järgiks korrektset protseduuri. Käigu tegemine ei muuda selles olukorras midagi.
Lembit

Partiid algavad

2011-03-16T03:21:00.000-07:00

Täna on jälle Chesscafe päev. Kuigi tean, et vaevalt sealt midagi niisugust leiab, millega juba kunagi varem kokku puutunud pole, alustan päeva kindlasti selle läbivaatamisega. Millest siis täna alustad? Olgu siis päris partii algusest.
Kuidas peaksid malendid laual seisma? Muidugi peaksid nad olema sirges reas väljade keskel. Nii on kena ja eriti oluline on see siis, kui käigud lähevad kohe elektroonilistele laudadele. Aga kui juba ratsukäik on mõneti kummalisem kui teiste malendite omad, siis erinevalt teistest võib ratsut ka lauale mitmeti asetada. Üks taanlane kirjutab, et olnud oma vastasega päris hädas. Sellele meeldinud nimelt, et ratsud vaataksid otse ette, mitte kuhugipoole kõrvale. Seda arvestanud ta ka pärast igat käiku. Kui vastane jalutama läinud, olevat mees nad jälle kõrvale vaatama pannud. Tagasi tulles keerati need jälle otseks, kuigi nii olevat neid teistest malenditest raskem eristada (?).

Pole siin küll mingeid reegleid, isegi uutes turniirimäärustes mitte. Geurt on tähele pannud, et tippmängijatel on oma tavad: Karpovi ratsud vaatavad paremale, Kasparovi omad vasakule, Ivantśuki omad otse. Ise olen pidanud ratsusid aastakümneid laudadele asetama, aga kõhklen ikkagi. Vist kaldun ühinema Kasparoviga. Kui kellegi teise poolt laudadele pandud nuppe on vaja korrigeerida, siis vaatan vaid, et kõik neli ratsut ühtmoodi seisaksid.

Aga mis siis, kui värvid või partiid sassi lähevad?
Ühes Dominikaani partiis oli mängu alguseks kohal vaid üks mees. Pidi ta mängima mustadega, polnud aga hoolikalt tabelist järele vaadanud, tegi siis käigu 1. e4 ja vajutas kella. Vastane tuli alles 25 minuti pärast (ju siis oli neil pikk lubatud hilinemisaeg). See märkas asja kohe ja kutsus kohtuniku. Mida see pidi tegema?
Art. 7.2: Kui partiid on alustatud vastupidist värvi malenditega, siis partii jätkub, kui kohtunik ei tee teistsugust otsust.
Antud juhul ei valmistanud kohtunikule küll mingit raskust mängijaid õigetpidi laua taha panna. Valgeid polnud kohal, ju siis tuli nende ajast 25 minutit maha arvata. Must oli ju olemas.
Üldiselt tuleks partiialguse kellakorrigeerimistel arvestada seda, et vooru aeg ei pikeneks ega seaks ajakava ohtu.

Mõnevõrra keerukam oli Kanada kohtuniku ülesanne. Seal käis śveitsi süsteemis turniir. Naaberlaudadel pidid mängima A ja B ning C ja D. Hilinemisajaks oli vanade tavade järgi lubatud terve tund. Esialgu olid aga kohal ainult A ja C. 10 minutit hiljem tuli D, istus aga A vastu ja hakkas sellega mängima. B tulekuni kulus veel 10 minutit. See läks kohe kohtuniku juurde kaebama, et tema mängukoht on ära võetud.
Kohtunik otsustas A ja D partii katkestada ja panna D oma õigele kohale C vastu. A hakkas nüüd mängima B-ga. A sai ettenähtud täisaja, 20 minutit hilinenud B sedavõrd vähem. Teist kella ümber ei seatud ja D alustas samuti 20-minutilise hilinemisega (sest miks ta C-ga mängima ei hakanud).

Küllap nii oligi õige, kuigi me koodeksist siin otsest abi ei leia, see tegeleb ju vaid üksikute partiidega. Ka śveitsi süsteemi reeglites ei tehta sellistest "vääratest" paarimistest juttu. Tõsi küll, koodeksist leiame 7.2: Kui partiid on alustatud vastupidist värvi malenditega, siis partii jätkub, kui kohtunik ei tee teistsugust otsust. Kui aga valede värvide puhul on võimalik partiid uuesti alustada, siis peaks see olema seda enam võimalik vale vastase korral. Pealegi avastati antud juhul valed paarid üsna varsti pärast vooru algust.
Kanada kohtunik on tõstatanud küsimuse, et kas ei peaks arvesse võtma ka laual tekkinud seise. See ei tohiks küll mingil moel asju mõjutada.

Sama kohtunik leiab, et kui A ja D partii oleks vahepeal juba lõppenud, oleks selle tulemus pidanud minema reitinguarvestusse, kuigi aja olemasolul oleks ta ikkagi õiged paarid mängima pannud. Vaevalt küll, kui partii turniiritabelisse ei lähe. Selleks võiks ju siis oleneda ka kellegi normide täitmine või mittetäitmine ning pettusedki poleks välistatud. Küll nõustun Geurtiga, et sel juhul võiksid turniiriarvestussegi minna partiid A-D ja B-C.
Lembit

16 ja nooremad

2011-03-13T10:55:00.000-07:00

16-aastaste meistrivõistlustega tuli mul tegemist teha kolmas aasta järjest. Ega need 18-aastaste omast suurt erinegi, eriti poiste osas. Kohtla-Järvel 18-aastastes mänginud 10 kõrgema reitinguga poisist oli 8 nüüdki olemas. Narva neiu ka jälle poistega konkureerimas, viimases voorus koguni esimesel laual mängimas.

Enne turniiri mõtlesin, mida teha topeltkodakondsusega neiuga, kelle tavaliseks elu- ja mängukohaks hoopis Soome. Väikese tüdrukute arvu juures on kaasamängimine muidugi hea, aga mida teha, kui asi peaks jõudma medalini. Ühe riigi pass pole halvem kui teise riigi oma, aga tulla kahe riigi meistriks? FIDE reitingulehtedes on igaühel vaid üks päritolumaa, aga reeglid reglementeerivad vist ikka veel ainult FIDE võistlustel osalemist. Aga muidugi on see korraldajate, mitte kohtunike valdkonda kuuluv küsimus ning kuivõrd meie paremik osutus temast parasjagu tugevamaks, siis tegelikult see ei kerkinudki.

Malemaja ülemisse saali mahtusid mõlemad turniirid kenasti ära. Pealtvaatajate jaoks jäi ruumi küll napilt. Võtsime siis üldiseks põhimõtteks, et igast klubist võiks korraga saalis olla vaid üks treener, lastevanemad aga jägigu toimuvat läbi klaasuste. Nii asjad vist laabusid. Ei usu, et saalis olles keegi oma laste mängu mõjutaks, aga nii oli ilmselt rahulikum. Kui keegi just korraks ringi tahtis teha, siis selleks ta loa ka sai.
Malemaja töötajad olid abivalmid, turniiri tehniline korraldaja Vabaettur tegi ka vajaliku. Noore kohtunikuna oli mul tava, et pool tundi enne turniiri algust oleks kõik korras. Nii varakult seda küll vaevalt vaja on. Aga pool tundi enne vooru peaks kohtunik küll kohal olema, et osavõtjate tulekuks asjad valmis oleks. Vaid ühel päeval see ei õnnestunud. Vooru algust see küll ei seganud. Kohtunikul tööd jätkus. Oli abilisigi. Kuigi näha, et kohtunikuna tegutsemine polnud nende sagedane töö. Seepärast ehk ei märgatud alati, mida parajasti peaks tegema.

Kuigi osavõtjate koosseisult olid kahe vanuseklassi turniirid küllalt sarnased, siis näis üleskerkivate küsimuste ring siiski olevat erinev. Mõned näited sellest, millega tegelda tuli.
Partiiprotokollid. Üsnagi mitmel korral olid mõlema mängija protokollidesse kantud erinevad tulemused. Vahel võitja märkas ega hakanud kaotusele allkirja andma, vahel mitte. Nii et kohtunik pidi igal juhul valvas olema.
Käikude üleskirjutamine ise. Oli mängijaid, kellele see veel parasjagu raskusi valmistas. Ühes tüdrukute partiis oli üleskirjutus sedavõrd erinev, et kaks kohtunikku partii käigu suuri vaevu taastada jõudsid. Ega sellega palju tegelda jõudnud. Paarile treenerile küll soovitasin, et nad tundides käikude tegemise kõrval lastele ka nende kirjapanekut seletaksid.
Ja kas võiks partiiprotokolle ka kuidagiviisi kaunistada? Vaevalt küll.

Ühes partiis oli mängija rahulolematu seepärast, et tema käigul olev vastane ei istunud laua taga, vaid liikus saali mööda ringi ja jälgis teistel laudadel toimuvat. Kohtunik ei saa nõuda, et mängija pidevalt laua taga istuks. Koodeksi art. 12.2 ütleb: Käigul olev mängija ei tohi ilma kohtuniku loata mängukohast lahkuda. Mängukoht aga tähendab ka seda ruumiosa, kus mängivad teised. Vahel võib ju mäng sõltuda sellestki, kuidas mängivad konkurendid. Küll aga pole lubatud mingid kontaktid teiste mängijatega. Ja loomulikult tõkestasin otsustavalt tee, kui mängija püüdis väljuda fuajeesse. Ka see on küll mänguala, mitte aga enam mängukoht.

Kohtunik ei tohi sündmuste käigust ette rutata. Ühes partiis tuli mängija minu juurde viiki taotlema, sest ... laua nurk ei olevat õiget värvi. Kui seisu vaatama läksin, siis meenus mulle tõepoolest kunagi Malekoolist loetu, et oda ja ääreettur ei saa võita, kui vastase kuningas on etturi ees ja oda pole nurgaga sama värvi. Aga niisuguse seisuni (mis tõepoolest hiljem tekkis) oli aega veel parasjagu ja vahepeal oleks ettureid vahetadagi tulnud. Niisiis ei mingit viigi fikseerimist, kuigi seis ise viigiline oli.

Sama materjali vahekorraga tuli mul paar vooru hiljem veel kokku puutuda. Vahe oli aga selles, et nüüd oli tegemist tsentrietturiga. Siis ei saa ju võidus mingit kahtlust olla. Minu juurde tuli poiss (pealegi kahel korral), kurtes, et vastane talle alla ei anna. See oli aga kogunud rohkem kui tunnise ajavaru ning mõtles ja mõtles, kuigi mingit valikut polnud. Kohtunikul pole siin aga midagi teha. Kaotuse saab fikseerida vaid koodeksis loetletud juhtudel. Andsin küll nõusoleku mängija treenerile, et see võib soovitada tal alla anda. Aga seegi ei mõjunud. Tublisti rohkem kui pooletunnise mõtlemise järel mängija siiski alistus. Nüüd võisin küll mängijalt küsida, millele ta lootis ja mida mõtles. Arusaadavat vastust ei saanud.

Mobiilid ei helisenud (isegi mitte treeneritel). Tõsi küll üks vibreeris ja vastane tuli kohe kohtunikku otsima. Partii käiku see kuidagiviisi ei mõjutanud, teised mängijad ei kuulnud vist midagi. Nii et piirdusin hoiatusega ja lasksin edasi mängida. Küll oli paaril korral vaja meenutada oma partii juba lõpetanud mängijatele, et ka nemad oma mobiilid turniirisaalis rahule jätaksid.

Turniiri avamisel meenutati ratsukäike ühes Kohtla-Järve partiis (vt. 13.II Noorte absoluutsed meistrivõistlused), mis said võimalikuks ainult tänu kohtuniku liberaalsusele. Eks siis püüdsin nüüd valmsam olla. Aga polnud selliseid katseidki. Suur enamus partiisid olid võitluslikud. Juba esimeses voorus jälgisin kahe väikese tüdruku tublisti üle 80 käigu kestnud partiid, mis lõppes alles siis, kui kummalegi olid jäänud vaid kuningad. Neidude võitja selgitati järelmatśiga. 7 vooru 15 mängija jaoks on ilmselt palju. Nii olid viimases voorus kahel esimesel laual vastamisi suure punktidevahega mängijad. Head oli siin vaid niipalju, et need partiid said ruttu otsa, nii et järelmatśki lõppes siis, kui teised partiid veel käisid.
Üldiselt oli aga tegemist huvitava turniiriga, küllap siin mänginutest on tulevikus kuulda ka seoses hoopis suuremate võistlustega.
Lembit

Noorkohtunike küsimusi

2011-03-09T01:16:00.000-08:00

Nii nagu tavaliselt, korraldati Prantsusmaal üheaegselt viimaste kohtunikueksamitega eksamid ka noorkohtunikele. Neilgi oli vastamiseks antud 2 tundi.
Eksami esimene osa koosnes 10 mitmesugusest küsimusest, millele tuli põhiliselt vastata kas jaa või ei.

1. Malekell tuleb alati asetada musta paremale käele. Kohtunikul pole õigust seda teisiti paigutada. Õige või vale?
- Vale. Kella paigutuse otsustab kohtunik, kuigi enamasti on pannakse see tõepoolest mustast paremale (6.4).

2. Kuna mängija pole võimeline kirjutama, peab kohtunik vähendama talle ettenähtud mõtlemisaega. Õige või vale?
- Õige. Kohtunik korrigeerigu kellanäite õiglasel moel (8.1).

3. Laual on valge kuningas ja vanker musta üksiku kuninga vastu. Nooleke valge kellal langeb. Mis on partii tulemus?
- Viik (6.9). Mustal puudub ju matistamisvõimalus.

4. Kui malelaud on paigutatud õigesti, on mängija parem nurgaväli valge. Õige või vale?
- Õige (2.1).

5. Mängitakse tavamalet. Mängija teeb määrustevastase käigu, mis asetab ta kuninga tulle, seejärel vajutab ta kella. Kas kohtunik peab sekkuma?
- Peab küll (7.4).

6. Arturi telefon on vibreerimisreźiimil. Ta võtab selle taskust välja, vaatab ekraani ja lülitab siis välja, ilma et oleks vastanud. Kas kohtunik peab sekkuma?
- Kohtuniku loata mängualal mobiili omada ei tohi. Kui aparaat häält teeb, kaotab mängija partii (12.3b). Ise arvan, et antud juhul peaks hoiatusest piisama.

7. Kas tavamales on tule ütlemine kohustuslik?
- Ei ole. Koodeksi ükski artikkel ei käse tuld öelda.

8. Käib kiirpartii. Mõlemad noolekesed on langenud. Võimatu on kindlaks teha, kumb neist langes esimesena. Mida otsustab kohtunik?
- Loeb partii viigiks (A4d3).

9. Samuti kiirmale. Mingeid taotlusi kellade algasendi korrigeerimiseks ei saa esitada, kui partiis on 3 käiku juba tehtud. Õige või vale?
- Õige (A4).

1o. Kas kohtunikul on õigus oma ülesandeid täites mängija võistluselt kõrvaldada?
- On küll (13.4g).

Jätame vaatluse alt välja eksami teise osa, kus peaksime teadma Prantsusmaa koolide, kolledźite ja lütseumide meistrivõistlusi puudutavaid reegleid. Eksami viimases osas peaksime oskama tuua näiteid selle kohta, kus ja millal mingisuguseid sanktsioone rakendada. Kindlasti vajalik teema, aga kuivõrd koodeks kõiki karistusi ju täpselt ei piiritle ja noorkohtunikel on ilmselt veel vähevõitu kogemusi, siis peaksid ehk küsimused puudutama just selgepiirilisi juhte. Pealegi tundub ka küsimuste äratrükitud kuju olema vigane (3. ja 5. küsimus on samad). Aga siiski.

1. Tuua kaks näidet toimingute kohta, mis viivad partii kaotusele.
- Tegemist peaks olema tõsise või korduva määrusterikkumisega. Näiteks pidev keeldumine malekoodeksist kinni pidamast (12.8) või partiis tehtud kolmas määrustevastane käik (7.4b).

2. Tuua kaks näidet tegevustest, mis väärivad suulist hoiatust.
- Tegemist peaks olema kergete süütegudega, mis pole korduvad ega ettekavatsetud. Näiteks malendite kohendamine vastase mõtlemisajal (4.2), käigu kirjutamata unustamine või mitteloetav kirjutamine (8.1).

Ülejäänud küsimustele vastamiseks peaks otsima näiteid selle kohta, millal peaks karistus olema 2- ja millal 15-minutiline. Pakutud vastusevariandid on aga kohati üsna subjektiivsed. Lihtsam on muidugi siis, kui karistused on koodeksis selgelt esitatud, näiteks 2 minutit esimese ja teise määrustevastase käigu eest või 3 minutit õigustamatu viigitaotluse eest seisu kolmekordse kordumise puhul. Aga kui seisata kellad käiku tegemata või jätta puudutatud malendiga käimata? Veel keerukam on otsustada vastasmängija häirimise või muude eetikareeglite rikkumise puhul. Aga just seda Prantsuse noorkohtunike eksamil oodatatakse.
Lembit

Küsivad prantslased - 2

2011-03-06T01:57:00.000-08:00

Vaatame täna ülejäänud küsimusi Prantsuse malekohtunike novembrikuiselt põhieksamilt UV1. Eksami kolmandas osas peame ette kujutama, et tegutseme tavamale turniiril, kus mõtlemisajaks on 40 käiku 2 tunniga ja siis 1 tund partii lõpuni.

1. Üks mängija teeb malelaual käigu, seiskab siis kella ja kutsub kohtuniku. Ta ütleb, et tehtud käiguga on seis 3 korda kordunud. Mida teeb kohtunik?
- Kohtunik ei saa seda taotlust arvestada, kuna see mängija pole enam käigul (9.2).

2. Mängija paneb oma vastase kuningale mati, aga samal hetkel kukub nooleke tema kellal. Mõlemad mehed taotlevad endale võitu. Mida teeb kohtunik?
- Annab võidu mati pannud mängijale. Matiga partii lõppes (5.1a).

3. Suures ajapuuduses teeb mängija, kellel on selge võiduseis, oma 40. käigu ja vajutab mehaanilise kella nuppu, kusjuures tema nooleke langeb. Vastane teatab, et on ajaga võitnud, seiskab kellad, keeldub partiid jätkamast ja kutsub kohtuniku. Mida see teeb?
- Rakendab artiklit 6.9 ja fikseerib, et mängija pole ettenähtud aja jooksul nõutavat arvu käike sooritanud. Seepärast saab ta kaotuse.

4. Laual on seis: valged Ke6, Oh6 (2), mustad Kg8, Ee7 ja h7 (3).
Käib partii viimane osa, kummalgi on aega alla 2 minuti. Valge on äsja käinud Ke6. Must on nüüd käigul, kutsub kohtuniku ja taotleb vastavalt artiklile 10.2 viiki, seletades, et kuninga ja odaga võita ei saa. Mida teeb kohtunik?
- Taotlust tuleb tõepoolest käsitleda art. 10.2 alusel. Seejuures peab kohtunik aga olema väga ettevaatlik. Kuninga ja odaga ei saa tõeoolest kuningat matistada. Kaks musta etturit muudavad aga asja. Kui must peaks käima Kh8, võib valge käia Kf7 ja anda seejärel Og7x. Kuna teoreetiliselt on matt võimalik, siis ei saa viiki fikseerida. Kohtunik toimib vastavalt art. 10.2b ja laseb partiil jätkuda enda juuresolekul.

5. Kohtunik asub artikli 10.2 alusel viiki fikseerima. Vastane küsib, kuidas ta saab selle otsuse peale apelleerida. Mida vastate?
- Apelleerida ei saa, kohtuniku otsus on lõplik (10.2d).

Eksami viimane osa käsitleb malenotatsiooni.
1. Kellele kuulub partiiprotokoll? - Võistluse korraldajatele (8.3).

2. Kuidas märgitakse viigipakkumist? - Märgiga = (C13).

3. Kas tule märkimine partiiprotokolli on kohustuslik? - Ei ole (C13).

4. Ajakontrolliks on 1 tund 30 minutit partiile ja iga käiguga lisandub 30 sekundit. Maletajal on jäänud aega 5.12. Ta küsib, millal ta võib partii märkimise lõpetada?
-Sellise ajakontrolliga partii üleskirjutamist katkestada ei või (8.1, 8.4).

5. Üks mängija ei lase kohtunikul oma partiiprotokolli vaadata. Mida teha?
- Protokoll peab olema kohtunikule kogu partii jooksul nähtav (8.2). Kohtunik võib kasutada hoiatust ja muid art. 13.4 ettenähtud karistusi. Kui need meetmed jäävad tulemusteta, võib äärmise vahendina lugeda partii mängijale kaotatuks (12.8).
Lembit

Küsivad prantslased

2011-03-02T04:27:00.000-08:00

Heidaksime täna pilgu prantslaste viimase, novembrikuise kohtunikeeksami küsimustele.
Selle esimeses osas tuleb ette kujutada, et tegemist on nende ülemaalise välkturniiriga, kus ajakontrolliks 5 minutit partiile. Igal partiil omaette kohtunikku pole, seega küllaldane järelevalve puudub.

1. Kaks mängijat kutsuvad kohtuniku. Ütlevad, et malendite algseis polnud õige: must ratsu seisab c8, oda aga b8. Tehtud on juba 5 käiku. Mida teeb kohtunik?
- Ei tee midagi, vaid laseb partiil jätkuda (B3A, A4a).

2. Kohtuniku silme all teeb mängija määrustevastase käigu, mis muudaks partii tulemuse oluliselt tema kasuks. Mida teeb kohtunik?
- Omal algatusel kohtunik ei sekku (B3A, A4b).

3. Laual on järgmine seis: Valged: Kf1, Ld3, Ob2, Rg5, Ec5, f2 ja g3 (7).
Mustad: Kg8, La6, Va8, Rg7, Ec6 ja f7 (6).
Kummalgi mängijal on jäänud vaid viimased sekundid. Valge käib Lh7+ ja vajutab kella. Kohe lööb must oma lipuga valge kuninga, näitamaks, et see on teinud määrustevastase käigu, ja vajutab samuti kella, vältimaks oma noolekese langemist. Kumbki vastane taotleb nüüd võitu. Mida teeb kohtunik?
- Kuninga löömine on määrustevastane käik. Esimese määrustevastase käigu tegi aga valge, jättes oma kuninga tulle. Siis võis must taotleda võitu (B3c). Selle asemel tegi must ise määrustevastase käigu. Nüüd on võidu taotlemise võimalus valgel ja kohtunik peabki talle võidu andma.

4. Käigul oleva mängija telefon heliseb, kui voor on just alanud. Vastane on väga viisakas ja tahab, et partii jätkuks. Ta ütleb kohtunikule, et selline mobiilihelin partii algul ei seganud teda üldse. Mida teeb kohtunik?
- Telefon oleks pidanud olema välja lülitatud. Vastavalt art. 12.3b on partii kaotatud. Reegleid tuleb rakendada, vastase kaastunne ei loe siin midagi. Meil võiks kohtunik teisiti toimida, kui võistlusjuhendisse on sisse kirjutatud, et mobiilihelina puhul on otsustajaks kohtunik.

5. Mõlemad noolekesed on langenud. Pealtnägijad väidavad, et esimesena langes nooleke mustade kellapoolel. Kas kohtunik peab nende arvamust arvestama ja fikseerima 1:0 või peab ta lugema partii lõppenuks viigiga?
- Fikseerigu viik. Tunnistajad ei saa muuta art. A4d3. Kui mõlemad noolekesed on langenud, loeb kohtunik partii viigiks.

Eksami teises osas tuleb aga vastata mõnele üldisemat laadi küsimusele.
1. Mis on kiirmale?
- Partiis peab mõtlemisajaks olema 15-59 minutit või ajalisanditega mängides peavad aeg ja 60-kordne lisand kokku mahtuma sellesse vahemikku (A1).

2. Ajakontrolliks on partiis 61 minutit. Kas kohtunik võib teatada noolekese langemisest?
- Jah võib, tegemist on ju tavapartiiga (6.8).

3. Mida teeb kohtunik, kui kaks mängijat teatavad, et nende malelaud on valesti asetatud, kuna selle parempoolne nurgaväli on must?
- Kannab seisu üle õigesti asetatud malelauale ja laseb pariil jätkuda (7.1b). Kiir- ja välkmales ei võta ta midagi ette, kui kolm käiku on juba tehtud (A4a).

4. Üks mängija tõstab süstemaatiliselt malendeid laual ühe käega, kella aga vajutab teisega. Kas see on lubatud?
- Ei ole (4.1, 6.7b).

5. Turniiril osaleb ka üks pime mängija. Enne üht vooru teeb üks vabaks jäänud mängija talle ettepaneku täita tema abilise funktsioone. Millised need on?
- Abiline võib teha mängijate käike vastasmängija laual, teatada need käigud, pidada pimeda mängija partiiprotokolli ja käigustada tema vastasmängija kell, teatada pimedale mängijale tema palvel tehtud käikude arv ja mõlema mängija poolt kasutatud ajad; nõuda partii võitu, kui vastasmängija on ületanud aja; informeerida kohtunikku, kui nägev mängija on puudutanud üht oma malenditest; sooritada vajalikke toiminguid partii katkestamisel (E2.9).
Lembit