Kuremaa koolituse materjalid

Reeglite muudatused


Punkti 11.3. b muudatus

FIDE reitingud

FIDE kohtunike süsteem

FIDE tiitlid

FIDE Handbook 2014

Mängureeglite muudatused, 1. juuli 2014

Alates 1. juulist 2014 kehtivad uued FIDE mängureeglid. Annan siinkohal ülevaate tähtsamatest muudatustest. Originaalis saab koodeksit lugeda aadressil

http://www.fide.com/fide/handbook

Minu kommentaarid pärinevad originaalis FIDE kohtuniku Geurt Gijssen'i artiklist:

http://www.chesscafe.com/geurt/

Tegelikult pidid need reeglid jõustuma juba aasta aega tagasi, kuid mingite arusaamatuste tõttu takerdus kogu kaadervärk FIDE bürokraatiasse ja niimoodi vanad reeglid aasta otsa kauem vastu pidasidki.

Kiirmale muudatused

Alustan kõige suuremast muutusest ja seda siis kiirmalest. Vast kõige lihtsam on meelde jätta, et kiir- ja välkmales on nüüd (peaaegu täielikult) samad reeglid!!!

Muudatus 1. Määrustevastane käik kiirmales kaotab partii!

Ärge küsige, miks see hea on, aga selline reegel on nüüd kiirmales kehtiv... Reegel ise kõlab pikemana nii (vabas tõlkes):

Määrustevastane käik on sooritatud, kui mängija on käivitanud vastasmängija kella. Kui kohtunik näeb sellist tegevust pealt ja vastasmängija ei ole vastukäiku veel teinud, siis ta loeb eksinud poolele partii kaotatuks. Kui kohtunik antud momenti ei näe, siis on mängijal enne oma käigu tegemist laual õigus taotleda võitu vastasmängija sooritatud määrustevastase käigu tõttu. Siiski, partii lõpeb viigiga, kui vastasmängijal ei ole võimalik matistada mistahes määrustepäraste käikude seeriaga. Kui kohtunik ei sekku ja mängija ei taotle võitu, siis määrustevastane käik jääb jõusse ja partii jätkub. Kui vastasmängija on teinud oma järgmise käigu, ei saa määrustevastast käiku enam muuta, kui just ei ole vastastikust kokkulepet mängijate vahel. 

Siinjuures on uus reegel ka kohtuniku sekkumise õigus (kohustus), kusjuures see kehtib ka välkmales. Varasem kohtuniku eemalolek, 2 minuti lisamine ja kahe valekäigu tegemine enam ei kehti.

Muudatus 2. On oluline reegel ka välkmales.

Kui kohtunik märkab, et mõlemad kuningad on tules või ettur asub ilma muundamata viimasel real, siis ta ootab seni, kuni järgmine käik on sooritatud. Kui määrustevastane seis jääb lauale, loeb kohtunik partii viigiks.

Reegel on päris huvitav. Kui te näiteks välkmales jätate etturi lauale ja vastasmängija unustab võidu nõudmata, siis peab kohtunik partii viigiks kuulutama. Varem kehtis siin määrustevastase käigu protseduur koos kohtuniku sekkumise õigusega.

Muudatus 3. Kiirmaleks loetakse ajakontrolli > 10 min ja < 60 min. Varem oli see 15 min (kaasaarvatud) ja 60 min vahel.

Muudatus 4. Tavamale reegleid kasutatakse vaid siis, kui a) iga kolme partii peale on vähemalt üks kohtunik ja b) iga üksik partii märgitakse üles või filmitakse kohtuniku või tema abilise poolt. 

Muudatus 5. Kui tavamale reegleid ei kasutata, siis pärast esimest sooritatud 10 käiku

1) ei saa muuta kella näite, v.a. juhul, kui võistluse ajakava liigselt kannatab;

2) ei saa muuta nuppude asendit või malelaua asendit (valge-must mõttes).

Varem oli piirang 3 käiguga, nüüd siis rohkem. Kusjuures vale nuppude asend esimese 10 käigu jooksul tähendab uut partiid.

Välkmale muudatused

Pea samad reeglid, mis kiirmales. Erinevused on ainult formaadis.

Muudatus 1. Välkmale ajakontrolliks on 10 minutit või vähem ühele mängijale.

Muudatus 2. Kui kasutatakse tavamalereegleid, siis 2 minuti lisamise juhud taanduvad 1 minuti lisamisele.

Muudatus 3. Tavamale reegleid kasutatakse vaid siis, kui a) iga partii peale on üks kohtunik ja b) iga üksik partii märgitakse üles kohtuniku või tema abilise poolt, kui võimalik, siis elektroonselt.

Tavamale muudatused

Esiteks märgime, et kõik tavamale reeglid kehtivad ka kiir- ja välkmales, v. a. juhtudel, kus seda on selgelt märgitud.

Muudatus 1. Etturit on lubatud muundada mõlemas järjekorras: enne ettur viimasele ja siis lipp (vigur) peale või siis enne lipp (vigur) peale ja ettur eelviimaselt realt eemaldada.

See oli enne ka lubatud, aga nüüd on see selgelt sõnastatud. Enamasti tekitas see segadust mitte mängijates, vaid pigem kohtunikes. Eestis vist ei ole see juba pikemat aega probleemiks olnud.

Muudatus 2. On mõneti huvitav ja võib anda erinevaid tulemusi võrreldes vana reegliga. 

Partii jooksul seiskab kumbki mängija pärast malelaual oma käigu  tegemist oma kella ja käivitab ühtlasi vastasmängija kella. Sellega loetakse käik "sooritatuks". Käik on samuti sooritatud, kui

1) käik lõpetab partii;

2) mängija on teinud oma järgmise käigu ilma et ta oleks sooritanud eelmist käiku.

Mängijal peab alati olema võimalus oma kella seisata. Aega malelaual käigu tegemise ning oma kella seiskamise ja vastasmängija kella käivitamise vahel loetakse mängijale ettenähtud aja osaks. 

Uus on siin 2) punkt. Vana reegel soovis lisa kella vajutamisi, mis on siiski lubatud ka praegu.

Näiteks. Ilmar Raua turniiril on ajakontroll 90 min 40 käigule + 15 minutit lõpuni, igal käigul lisandub 30 sekundit. Partiis Poom - Jezov tekkis olukord, kus 40 käiku oli mõlemal tehtud ja valge mõtles oma 41. käiku, aga valgete kell näitas rida nulle (15 minutit oli juurde tulemata). Ilmselt jättis keegi vahepeal kella vajutamata, kuna käiguloendur näitas 39 asemel koguni 38 käiku. Vanade reeglite järgi tulnuks valgetele kaotus märkida, kuna käigud on sooritamata (sooritamine käib koos kella vajutusega). Uute reeglite järgi on sooritatud vähemalt 40 käiku, hoolimata loenduri 38-st.

Muudatus 3. Kui malendid on paigast nihkunud ja tuleb taastada varasem seis, siis kohtunikul on õigus kellanäite ka mitte korrigeerida.

Muudatus 4. Kui mängija on oma etturi viinud viimasele reale ja vajutanud kella ilma etturit muundamata, siis selline käik on määrustevastane. Siinjuures tuleb ettur asendada sama värvi lipu vastu.

See on uus reegel. Tähtis on see ainult juhul, kui oluline peaks olema lipu asemel mingi muu viguri asendamine. Uue reegli järgi peab sellise "unustatud" etturi asendama lipuga, mingit muud valikut enam hiljem teha ei saa.

Muudatus 5. Esimene sooritatud määrustevastane käik annab vastasele 2 minutit, kuid teine vale käik toob kaasa kaotuse!

See reegel on tehtud rangemaks ja puudutab eelkõige nooremaid maletajaid ja treenereid. Vanasti võis sooritada kaks määrustevastast käiku.

Muudatus 6. Kui mängija taotleb viiki 3-kordse seisukorduse või 50 käigu reegli alusel, siis tema või kohtunik peab seiskama malekellad.

Seda reeglit on väga tihti muudetud ja kasutusel on olnu väga erinevad õigused või kohustused. Probleem on siin selles, et vahepeal kohtunikul selline kohustus puudus, mis aga tõi mängija unustamise tõttu üsna jaburaid olukordi.

Muudatus 7. Partii loetakse viigiks, kui kehtib üks või mõlemad:

   a. sama seis kordub mängijate 5 järjestikulise käigu järel;

   b. vähemalt 75 viimast käiku ei ole käidud ühegi etturiga ja ei ole löödud ühtegi malendit.

See  reegel on uus. 3-kordne seisukordus ja 50 käigu reegel kehtivad endiselt, aga need nõuavad mängija enda poolset taotlust. Uus 5 ja 75 reegel tähendab, et kohtunik peab toodud sündmuse märkamisel partii ära lõpetamata, hoolimata mängijate enda kavatsusest. See kehtib ka välk- ja kiirmale kohta (kus 3-kordne ja 50 reegel kehtivad samuti, kuid mida on praktikas äärmiselt raske rakendada).

Näiteks. Saaremaa noorte meistrivõistlustel mängiti viimasel laual üle 50 käigu nii, et keegi viiki ei taotlenud. Vanad reeglid ei lubanud kohtunikul sekkuda. Samas, nii noored mängijad ise veel ei oska seda reeglit järgida või midagi nõuda. Too partii ise lõppes "õnneks" patiga, ilmselt mingil hetkel oleks kohtunikul tekkinud ka idee partiisse sekkuda, kuid uus reegel on üsna selge ja minu meelest väga hea. Samuti annab see mingid täiendavad võimalused kiir- ja välkmaleks.

Muudatus 8. Kiire lõppmäng on reeglitest välja visatud. Kehtib ainult siis, kui juhendis on nii märgitud.

Kiire lõppmäng oli siis see juhtum, kus võis viiki taotleda, kui kellal oli vähem kui 2 minutit. Korraldajate jaoks on oluline, et see reegel peab juhendis märgitud olema, kui tahetakse seda kasutada. Siin on uus täiendus, et kui reegel kehtib, võib mängija nõuda näiteks Fischer'i ajakontrolli kasutamist (+5 sekundit kummalegi mängijale iga käigu eest). Vastane saab 2 minutit juurde ja mäng jätkub uue ajakontrolliga.

Muudatus 9. Partii ajal on keelatud omada mängusaalis mobiiltelefoni või muud elektroonilist kommunikatsioonivahendit. Kui selline seda leitakse, siis mängija kaotab partii ja tema vastane võidab.

Võistluse reeglid võivad ette näha teistsuguse, leebema karistuse.

Kohtunikul on õigus nõuda mängijalt tema riiete, koti või muude asjade kontrollimist (tema enda või määratud abilise poolt). Mängija keeldumise korral on kohtunikul õigus kasutada artiklit 12.9 (mängija karistamine).

Reegel on aetud nii karmiks kui võimalik. Tõsi, läbiotsimine puudutab vast siiski tiitlivõistlusi. Korraldajate jaoks on väga oluline lisada juhendisse punkt mobiiltelefonide kohta, kuna ilmselgelt on palju turniire, kus telefoni ei ole võimalik koju jätta. Mobiilihelina enda kohta on maailmas kasutatud ka näiteks rahalisi trahve.

Teisalt, "leebem" karistus jätab võimaluse ka mitte karistada, näiteks kiir- ja välkmaleturniiril (sest see reegel kehtib ka seal!).

Siinjuures on muudatus ka see, et üks pool kindlasti kaotab ja teine võidab, olenemata seisust! Vanasti sõltus tulemus siiski matistamise potentsiaali olemasolust.

Muudatus 10. Mängijal on õigus küsida kohtunikult selgitusi mängureeglite kohta.

Minu meelest on see loogiline ja väga hea reegel. Varem selline õigus puudus ja kohtunikul oli lausa keelatud partii ajal reegleid selgitada, kuna tähendanuks ühe poole eelistamist teisele... Veidi kummaline, kuna enamus mängijaid ei ole ju elukutselised ja ei pruugi üldse peenete nüanssidega kursis olla, eriti kõige nooremad maletajad. Reeglid on aga kõigile ju ühesugused (mis muide mulle endale kohe üldse ei meeldi, ei kehti ju rallil ja maanteel samad reeglid). 

Muudatus 11. Kui turniiri reeglid ei näe ette teisiti, siis mängijal on õigus vaidlustada mistahes kohtuniku otsus, isegi pärast seda, kui mängija on allkirjastanud partiiprotokolli.

Ei ole suur kuid ilmselt siiski vajalik muutus, mis võtab kohtunikelt ühe "mugava" argumendi ära.

Muudatus 12. Kohtuniku kohus on tagada "õiglane mäng". Kohtunik peab kasutama abimeetmeid aitamaks puuetega mängijaid ja neid, kes vajavad arstiabi.

Vajalik lisandus, eriti arstiabi. Vanad reeglid kohati kärpisid kohtunike õigusi. 

Kuidas lõppes välk?

Ühel Saksa leheküljel vaieldi hiljuti selle üle, kuidas oleks pidanud üks välkpartii lõppema. Päris tavaline olukord. Valge teeb määrustevastase käigu ja vajutab kella. Must ütleb, et valge on teinud võimatu käigu, aga kella ei vajuta. Nii läheb ta aeg kohe üle ja nüüd on valge see, kes kuulutab, et tema on võitnud vastase ajaületuse tõttu. Mida peaks kohtunik otsustama? Üks võimalus, et teda laua juures polegi, teine aga, et ta nägi kõike toimuvat ning ka seda, et must esitas taotluse enne aja ületamist.

Algul ei öeldud, missuguse tulemuse kohtunik selles partiis fikseeris. Esimene arvamuseavaldaja leidis, et kuivõrd asi on mõneti selgusetu, oleks kõige targem, kui mehed omavahel lihtsalt viiki lepiksid. Lõpuks selgus, et ka antud partii oli kohtuniku otsusel lõpetatud viigiga. Selline oleks küll liiga lihtne lahendus.

Mitteküllaldase järelevalve puhul ei ütle koodeksi välkmalelisa ära, missuguseid formaalsusi tuleks pärast määrustevastast käiku ette võtta. Koodeks ei ütle  ka seda, et sel juhul tuleks kell tingimata seisma panna. Muidugi oleks siis asja selgeks saanud.
Mida kohtunik ei näe, ei pea ka ta ilmtingimata uskuma. Problemaatiline on ka tunnistajate kasutamine, sest nad ei tarvitse olla päris erapooletud.

Kui just kuningas tules pole, võib välgus olla küsitav seegi, kas määrustevastase käiguga üldse oli tegemist. Antud juhul oli kuningas tules, seega määrustevastasus kõigile näha. Koodeksi art. 6.9 pole rakendatav. Määrustevastasuse taotlusest ajaületuseni olevat kulunud umbes 5 sekundit. Nii peab küll kohtuniku viigiotsust pidama ebaprofessionaalseks.

Näib, et arutlejate enamus jõudis lõpuks samasse, kuhu mina oma 2004.a. kirjatöös "Mõnda välkmale reeglitest". Tsiteerin seda materjali: Valge teeb määrustevastase käigu ja vajutab kella. Musta nooleke kukub. Mõlemad nõuavad võitu. Selle saab must, sest ajaületusel pärast määrustevastast käiku pole enam tähtsust.
Lembit

Käikude kirjutamisest

Sakslaste Schach-Zeitungi viimase numbri kohtunikeveerg on pühendatud käikude üleskirjutamisele, õigemini küll rohkem sellele, mida teha, kui need jäävad  millegipärast kirjutamata. Koodeksi artiklist 8 leiame üsna üksikasjaliku seletuse, kuidas kirjutama peaks.
Tähelepanu koondab FA Kehr artikli kahele lõpulausele: Kui mängija ei saa partiiprotokolli pidada, võib ta hankida käikude kirjutamiseks abilise, kes peab olema kohtunikule vastuvõetav. Kohtunik korrigeerib tema kellanäite õiglasel  moel.

Enamikul turniiridest tema arust abilist kasutada ei saa. Saksa kohtunikekogu otsusel tuleb juhul, kui partiid kirjutada ei saa, vähendada mõtlemisaega 10 minuti võrra. Tekib aga küsimus, miks ei saa. Kehri arvates pole vastus kaugeltki ühesugune.
Esmane on muidugi, et tegemist on mingi alalise või ajutise kehalise hädaga, kasvõi käeluumurruga. Kehri arvates oleks sel juhul ajalise karistuse rakendamine ülekohtune. Kas tuleks tõesti karistada seda, kelle osavõtt turniirist on juba omaette saavutus? Liiati on koodeksi uude teksti lisatud: Kellanäitu ei korrigeerita puudega mängijal. Nagu nüüd koodeksi lõppu lisatud sõnastikust näha, loetakse võimetuseks (disability) nii füüsilised kui ka vaimsed puuded.

Teine võimalus on see, et keegi pole üldse kirjutama õppinud. Siia kuuluvad ka lapsed, kes veel koolis ei käi. Kehri arvates tuleks ka neilt ajaline karistus ära jätta.
Ja jäävadki vaid juudid, kes laupäeviti kirjutada ei tohi. Nende suhtes olevat mõtlemisaja kallale minek küll põhjendatud.

Siiski jäävat õhku paar küsimust, millele Kehr vastata ei oska. Kõigepealt see, kuidas kohtunik peaks kindlaks tegema, et mängija partiid üles märkida ei saa. Võib-olla ta lihtsalt teeskleb ega viitsi kirjutada. Päris suurtel võistlustel on küll võimalus pöörduda arsti poole, aga need on siiski vaid erandjuhud.
Sakslaste probleemiks on seegi, et madalamate liigade võistlustel ei kasutata seal neutraalseid kohtunikke ja peamiseks otsustajaks on vastuvõtva meeskonna kapten. Täiesti neutraalne olla on nii raske või vähemalt võib mingi kahtlus tekkida.
Lembit

Hilinemised ja puudumised

Partiile hilinemisest. Näide Chesscafest, sedapuhku Hispaaniast. Turniirijuhend nägi lubatud hilinemisajaks ette  pool tundi. Voorud algasid tavaliselt kell 18, seega kaotused fikseeriti 18.30. Ühel päeval olid aga korraldajal tekkinud mingisugused probleemid, nii et kellad pandi käima alles kell 18.15. Mis kell tuli siis sel päeval kaotused fikseerida?
Partii algab siis, kui valge kell käivitatakse (art. 6.5), seega kell 18.15. Sellest peale arvestatakse ka hilinemisaega, mis saab otsa 18.45. Ka art. 6.6 kõneleb mänguaja (tegelikust) algusest. Varem olid asjad teisiti. Näiteks meil 1997 ilmunud koodeksis kõneleb sama artikkel mängukorra ettenähtud algusest.

Aga kui mängija üldse ei tule, vähemalt mitte ettenähtud ajal? FIDE reitinguvõistlustel kusagil Indias (nulltolerants!) ei jõudnud üks mängija õigeks ajaks kohale, sest tegi parajasti mingit eksamit, II vooru algul sattus liiklusummikusse, III vooru ajal aga ei saanud arsti juurest õigel ajal tulema. Niisiis kolm vooru ja mitte ainsatki mängitud partiid. Kas IV voorus tuleks teda paarida ja mitu korda võib turniiril  nulltolerantsi kasutada?

Olukord on halb ju vastasmängijate suhtes. Kui keegi lülitub turniiri, siis arvestab ta ju sellega, et saab iga voor mängida. 9-voorulisel turniiril võib nii kaduda mingi normi täitmise võimalus. Kuigi reeglid täpselt ei ütle, poleks Geurt seda meest IV vooruks paarinud, sest risk oleks olnud liiga suur.
Turniirimäärustes (end. art. 11a, nüüd 9a) seisab: Kui mängija on kaotanud ühe partii mitteilmumise tõttu põhjustel, mis pole arvestatavad, kõrvaldatakse ta võistlustelt pärast üht partiid, kui peakohtunik ei otsusta teisiti.
Tegemist pole niivõrd ühe mängija karistamisega, kui teiste julgeoleku tagamisega.

Kõige pikemalt on Chesscafes tsiteritud  ühe śveitsi mängija kirja, mis käsitleb elkõige elektroonilisi sidevahendeid ning seda, kuivõrd erinevas olukorras on suurturniiridel mängivad professionaalid ja pärast tööpäeva mängivad amatöörid. Kui esimesed võivad turniirile minnes oma mobiilid rahumeeli jätta hotellituppa, siis teistele võib nende kaasavõtmine turniirisaali olla eluline vajadus. Pettustega on vaja küll võidelda, aga samuti ei tohi male ka amatööride tasemel oma veetlust kaotada. Parim moodus on panna oma väljalülitatud seadmed malelaua kõrvale, et nendega ei saaks petta. Kuigi jah, laualt on kergem varastada kui laua kõrvalt kotist.

Reeglite komitee esimees ei poolda loomulikult erinevaid reegleid proffidele ja amatööridele, eriti kui need puuduta nulltolerantsi ja sidevahendeid. Küll aga viitab ta sellele, et art. 12.3b järgi võivad võistluste reeglid ette näha leebema karistuse ning et art. 13.9d toob uue karistusena sisse trahvi, mis võiks olla näiteks 10 eurot. Küllap alustab mõistlik korraldaja amatöörvõistlustel hoiatusest, siis järgneb trahv ja alles siis partii kaotus. Ometi tuleb iga vooru algul teatada, et mobiilid on keelatud ja peavad olema vähemallt välja lülitatud.
Lembit

Reeglid täpsemaks

Olulisi muudatusi koodeksi uus variant endaga teatavasti  kaasa ei too. Üks, millest juttu on olnud, on etturi muundamist käsitlev artikkel 3.7e. Selle lõppu otsutati kongressil lisada: Etturi võib laualt eemaldada ja uue malendi vastavale väljale asetada mistahes järjekorras. Artikkel ise jäeti endiseks. Viimases Chesscafes leiavad aga kaks tähelepanelikku meest - üks LAV-ist, teine Itaaliast -, et uus versioon tekitab veel rohkem segadust kui vana. Seal kõneldakse ju ikkagi algasendist kõige kaugemale reale jõudnud etturist. Nii et kui ettur ikkagi viimasel  real ära ei käi, kas ta on siis ikkagi muudatud?

Ka reeglite komitee esimees on kahtlema pandud. Siit siis umbes selline reeglivariant: Kui käigul olev mängija kavatseb viia etturi tema algasendist kõige kaugemale reale, peab ta selle etturi sama käigu osana vahetama muundumisväljal  oma lipu, vankri, oda või ratsu vastu. Mängija valik pole piiratud eelnevalt löödud malenditega. Seda  etturivahetust teise malendi vastu nimetatakse muundamiseks ja uue malendi toime on  viivitamatu. Muundamistoimingut võib teostada mitmel viisil: etturit pole vaja asetada muundumisväljale ning etturi eemaldamine, mistahes löödud malendi  eemaldamine ning uue malendi panemine muundumisväljale võib toimuda  mistahes järjekorras.  

 Nii peaks asi küll kõigile  selgeks saama, aga koodeksi üldiselt lakoonilisest esitluslaadist kipub selline tekst erinema ja toimub see ju tükk aega pärast kongressi. 
Väikese selgituse leiame Chesscafest ka ühe teise koodeksiartikli kohta.   Artikkel 10.2 näeb teatavasti ette mooduse, et mängija taotlusel võib edaspidi lisasekunditeta mängides partiid jätkata ka nii, et kummalegi mängijale antakse iga käiguga 5 lisasekundit (vastasmängijale küll kõigepealt 2 minutit juurde). Küsiti, kas lisasekundite taotleja ei võiks vastase eksimust arvestades hakata nüüd hoopis võidu peale mängima. Siiski mitte, sest niipea kui on tegemist lisasekunditega, artikkel 10 enam ei kehti. Nii et maksimaalne tulemus on viik.

Mängu ajal ei tohi mängija teatavasti endale abiks kasutada mingisuguseid märkmeid ega infoallikaid (art. 12.3), ilmselt kuulub siia ka käik, kui see kirja panna enne selle tegemist laual (art. 8.1). Ometi võib partiiprotokolli märkida mingi taotlusega seotud asjaolusid ja muid asjakohaseid andmeid (art. 12.4). Ega need piirid siin päris selged olegi. Kas võiks näiteks märkida ära viimase etturikäigu või löömise, mis olulised seisukorduste puhul? Või kasvõi see koht, kus sama seis juba korra laual oli? Seda püüdis teada saada üks inglane.

Reeglite komitee esimehe seletus oli umbes selline: Kui mängija tahab viiki taotleda, siis kutsugu kohtunik ja taodelgu. Sel hetkel võib ta näidata protokollis, millal oli sama seis laual esimesed kaks korda. Ka 50 käigu reegli puhul võib nüüd protokolli märkida, millal oli tegemist viimase löömise või etturikäiguga. Mingi tulevase taotluse suhtes aga protokolli märkusi teha ei tohi.
Lembit

Reeglite muudatused 2013

Viimasel nädalavahetusel 19.-21. oktoobril toimus verstade kaugusel Tallinnast, Kuremaal, treenerite täiendkoolitus, kus esitasin ettekanded kolmel teemal. Lisan siinjuures esitatud materjalid pdf-failidena. Juhin tähelepanu, et materjalid on mõeldud ettekandeks ja seega kasutamiseks koos kuuldud kommentaaridega.
Lisaks, sõnastused muudetavates reeglites on enamasti vabatõlge ja ei pruugi täita kogu vajalikku rangust.

Malekoodeksi muudatused (pdf)

FIDE malekohtunike reeglistik, malekohtunike litsentsid (pdf)

Šveitsi süsteemi, reitingu süsteemi muudatused, varia (pdf)

Võib-olla saab tulevikus ka mõne punkti pikemalt lahti kirjutada. Kohtunike valdkonnas on suurim muudatus see, et FIDE reitinguarvestusse läheb ainult see turniir, mille korral esitatud kohtunikud omavad kehtivat FIDE malekohtunike litsentsi. Huvitav on asjaolu, et sellega kogu lugu ei piirdu, vaid korraldaja peab arvestama veel mitme muu aspektiga.

Osad muudatused on veel lahtised. Näiteks ei ole täna teada, mis saab kiir- ja välkmale reitingute tasudest.