Toosama IA Tkatśov, oma ametipostilt ehk praegu Venemaal tähtsaim kohtunik, kellele toetusin oma eelmises kommentaaris, on hakanud sealse maleföderatsiooni kodulehel vastama mitmesugustele malekoodeksit ja muid reegleid puudutavatele küsimustele. Kindlasti hea ettevõtmine. Aga siiski, veidi ettevaatust!
Ühes küsimuses kurdab mängija, et välku mängides on vastane püüdnud korduvalt tema ajast käia, see on enne, kui ta oli jõudnud kella vajutada. Tema oli arvanud, et koodeksi art. 6.7 järgi ei tohi vastane oma malendit puudutada enne, kui ta on jõudnud kella vajutada. Kuidas tuleks vastast karistada?
Ja järgneb vastus: Teil on ABSOLUUTSELT (just selliste suurte tähtedega see trükitud oligi) õigus. Tulevat kohe seisata kellad ja pöörduda kohtuniku poole, kes võib koodeksist välja otsida mistahes karistuse, kasvõi partii kaotatuks tunnistamise. Aga samuti võidavat üldse Venemaa territooriumil mängimine teatud ajaks ära keelata.
Häda on eelkõige selles, et Vene koodeksitõlge ei tee selget vahet käigu tegemise ja sooritamise vahel, millele juhtisin tähelepanu ühes oma kommentaaris peagi pärast selle tõlke ilmumist. Nii et ärge laske end võõrastest materjalidest eksitusse viia. Niipea, kui vastane on käigu laual teinud, on vastamise kord teie käes. Teie käigule võib siis järgneda mõlemapoolne kellavajutus.
Otseselt see asi meid muidugi ei puuduta, naaberriigi mängijaid aga küll. Tkatśovi kommentaaridest (mitte ainult toodud näitest) lähtudes on minu kunagine hea tuttav IA Igor Vereśtśagin pannud ühel teisel internetilehel oma pikemale artiklile lausa hävitava pealkirja "Kas kohtunike arulagedusel on piiri?"
Jättes kõrvale kohtunikevahelised vaidlused üksikküsimuste üle, on selle artikli põhimõte aga täiesti selge - reeglid, mille järgi malet mängitakse, peaksid olema igal pool ühesugused. Igor väidab, et nõukogude ajal olevat NSVL koodeks vastanud 99% ulatuses FIDE omale, seejärel olevat aga põhimõtteliselt otsustatud needki allesjäänud erinevused kaotada.
Minu arust oli mainitud protsent küll märksa väiksem. Mul tuli 70-80-ndatel aastatel juhtida rahvusvahelisi turniire üsna mitmetes NSVL linnades ja igal pool tuli reglementi kirjutada, et turniir mängitakse FIDE reeglite järgi, mille parajasti kehtiva variandi kättesaamine oli ise juba omaette probleem. Hiljem näib aga, et idanaabrite juures on võetud suund pigem erinevuste suurendamisele kui vähendamisele.
Suurimad erinevused FIDE ja omamaiste reeglite vahel on praegu USA-s, nii et kui internetistki mingeid sealseid arutelusid jälgida, pead endale kõigepealt selgeks tegema, mis nende reeglites seisab. See tekst oli mul juba valmis, kui avasin tänase Chesscafe. Üllatavalt on sealgi Geurt Gijssen põhiliseks arutlusaineks võtnud sama teema - reeglite erinevuse, seda USA näite varal. Seetõttu on meilgi ilmselt mõtet pühendada samale asjale järgmine kommentaar. Liiati on järgmine FIDE kongress jällegi "koodeksikongress", kust võib oodata nii üht- kui teistpidi otsuseid.
Venemaal aga kehtestas mullu 21. novembril Spordi- ja Turismiamet spordiala "male" reeglid. Nüüd ei lange ka artiklite numbrid enam FIDE omadega kokku. Üksikasjalikult on artiklite kaupa erinevusi vaadelnud Igor juba mainitud artiklis. Ta küsib: "Kas tahetakse jätta oma jälg ajalukku või kuidagi oma palka õigustada?"
Ehk polnud selles kontekstis ka meie otsus FIDE malekoodeksi rakendamisest Eestis kõige targem. Aga FIDE koodeksit peame ikkagi primaarseks. Kui mingit märget võistlusjuhendis pole, tuleb meil sellest koodeksist täpselt kinni pidada.
Kõige parem oleks siiski, kui kõikjal mängitaks samade reeglite järgi.
Lembit
kolmapäev, 18. jaanuar 2012
pühapäev, 15. jaanuar 2012
Kolmekordne kordumine
Võtan sedapuhku aluseks IA Aleksandr Tkatśovi artikli. Tkatśov on Venemaa Maleföderatsiooni aseesimees ja selle tehnilise direktsiooni juht, seetõttu naaberriigi kõrgeim kohtunikutöö eest vastutav ametimees.
Sotśis peeti Venemaa noorte meistrivõistlusi. Seis oli kordunud kolm korda. Üks poiss tõstis käe, kutsus kohtuniku ja seletas talle olukorda. Oli kindel, et fikseeritakse viik, kuid kohtunik kordumist ei märganud ja laskis partiil jätkuda.
Võimalik, et kohtunikul polnud lihtsalt kogemusi. Kui turniiril oli mitmeastmeline juhtimissüsteem, oleks tulnud nüüd kutsuda pea- või vanemkohtunik. Kohtunik oleks samal ajal pidanud tagama laual oleva seisu, käigukorra ja kelladel oleva mõtlemisaja puutumatuse. Seis ja kellaajad on soovitav üles märkida. Naaberlaual oleks siis tulnud koos mängijatega partii avakäigust peale läbi mängida. Kui taas jõutakse laual oleva seisuni, siis pöörata tähelepanu sellele, kumma poole käik parajasti on. Nii otsustatakse, kas seis on kordunud või mitte, see teatatakse mängijatele, kellele põhjendatakse ka otsuse õigsust.
Sotśi partiis kirjutati pärast partiid protokollidele alla. Poiss läks siis oma treeneri juurde ja näitas talle partiid. Treeneri arvates oli ikkagi tegemist seisu kolmekordse kordumisega. Nüüd siis mindi peakohtuniku juurde. See uuris protokolli ja nentis samuti, et kordumine on aset leidnud. Ütles, et apellatsioonikomitee (AC) kätte pole asja ilmselt vaja anda, sest see on niigi selge, ja lubas tulemust muuta.
Koodeksi art. 8.7 ütleb: "Partii lõpul kirjutavad mõlemad mängijad alla mõlemale partiiprotokollile, märkides ära partii tulemuse. Isegi siis, kui see on vale, jääb see tulemus kehtima, kui kohtunik ei otsusta teisiti."
Tkatśovi arvates pole mängija kohustatud alla kirjutama, kui ta pole märgitud tulemusega nõus. Ise olen küll soovitanud ka sel juhul alla kirjutada, aga kandes sinna vastaspoole arvates õige tulemuse ja kirjutades sinna ka põhjenduse. Nii saaks seda arvestada protestimisel.
Õhtul saadi aga teada, et vastane on esitanud apellatsioooni. See rahuldatigi, kuigi ei antud mingit seletust selle kohta, miks ei kutsutud koosolekule teist osapoolt ega isegi teatatud sellest. Allkiri partiiprotokollil tähendavat nõustumist tulemusega, mida enam ümber ei vaadata. Mängijad saavad AC poole pöörduda alles peakohtuniku otsuse peale.
Vene reeglid ütlevat, et mängija võib vaidlustada peakohtuniku mistahes otsuse, kui taotlus esitatakse kirjalikult koos kautsjoni tasumisega ja mitte hiljem, kui juhend või reglement seda ette näeb. Apellatsiooni läbivaatamisel tuleb ära kuulata mõlemad osapooled. Otsuse langetab aga AC oma kinnisel istungil ja see on lõplik.
Sotśis teatas peakohtunik avalikult, et ta pole AC otsusega nõus. Sellest said kannatajad veidi lohutust, kuigi praktilist kasu sellest küll polnud.
Vene reeglite järgi võib peakohtunik need kohtunikud diskvalifitseerida, kelle langetatud otsused muudavad võistluse tulemusi. Karistus on jõus selle võistluse lõpuni ja tühistub alles aasta pärast võistlust.
Nagu Vaadeldaja veebilehest näha, on pärast Kalevi võistlusi vaidlustatud isegi minu kohtunikulitsentsi olemasolu. Esialgu seda vist küll veel keegi ära võtnud pole, kuigi oleks muidugi hea, kui selliseid võistlusi juhiksid kõrgema litsentsiga kohtunikud. Aga see on juba hoopis teine küsimus.
Lembit
Sotśis peeti Venemaa noorte meistrivõistlusi. Seis oli kordunud kolm korda. Üks poiss tõstis käe, kutsus kohtuniku ja seletas talle olukorda. Oli kindel, et fikseeritakse viik, kuid kohtunik kordumist ei märganud ja laskis partiil jätkuda.
Võimalik, et kohtunikul polnud lihtsalt kogemusi. Kui turniiril oli mitmeastmeline juhtimissüsteem, oleks tulnud nüüd kutsuda pea- või vanemkohtunik. Kohtunik oleks samal ajal pidanud tagama laual oleva seisu, käigukorra ja kelladel oleva mõtlemisaja puutumatuse. Seis ja kellaajad on soovitav üles märkida. Naaberlaual oleks siis tulnud koos mängijatega partii avakäigust peale läbi mängida. Kui taas jõutakse laual oleva seisuni, siis pöörata tähelepanu sellele, kumma poole käik parajasti on. Nii otsustatakse, kas seis on kordunud või mitte, see teatatakse mängijatele, kellele põhjendatakse ka otsuse õigsust.
Sotśi partiis kirjutati pärast partiid protokollidele alla. Poiss läks siis oma treeneri juurde ja näitas talle partiid. Treeneri arvates oli ikkagi tegemist seisu kolmekordse kordumisega. Nüüd siis mindi peakohtuniku juurde. See uuris protokolli ja nentis samuti, et kordumine on aset leidnud. Ütles, et apellatsioonikomitee (AC) kätte pole asja ilmselt vaja anda, sest see on niigi selge, ja lubas tulemust muuta.
Koodeksi art. 8.7 ütleb: "Partii lõpul kirjutavad mõlemad mängijad alla mõlemale partiiprotokollile, märkides ära partii tulemuse. Isegi siis, kui see on vale, jääb see tulemus kehtima, kui kohtunik ei otsusta teisiti."
Tkatśovi arvates pole mängija kohustatud alla kirjutama, kui ta pole märgitud tulemusega nõus. Ise olen küll soovitanud ka sel juhul alla kirjutada, aga kandes sinna vastaspoole arvates õige tulemuse ja kirjutades sinna ka põhjenduse. Nii saaks seda arvestada protestimisel.
Õhtul saadi aga teada, et vastane on esitanud apellatsioooni. See rahuldatigi, kuigi ei antud mingit seletust selle kohta, miks ei kutsutud koosolekule teist osapoolt ega isegi teatatud sellest. Allkiri partiiprotokollil tähendavat nõustumist tulemusega, mida enam ümber ei vaadata. Mängijad saavad AC poole pöörduda alles peakohtuniku otsuse peale.
Vene reeglid ütlevat, et mängija võib vaidlustada peakohtuniku mistahes otsuse, kui taotlus esitatakse kirjalikult koos kautsjoni tasumisega ja mitte hiljem, kui juhend või reglement seda ette näeb. Apellatsiooni läbivaatamisel tuleb ära kuulata mõlemad osapooled. Otsuse langetab aga AC oma kinnisel istungil ja see on lõplik.
Sotśis teatas peakohtunik avalikult, et ta pole AC otsusega nõus. Sellest said kannatajad veidi lohutust, kuigi praktilist kasu sellest küll polnud.
Vene reeglite järgi võib peakohtunik need kohtunikud diskvalifitseerida, kelle langetatud otsused muudavad võistluse tulemusi. Karistus on jõus selle võistluse lõpuni ja tühistub alles aasta pärast võistlust.
Nagu Vaadeldaja veebilehest näha, on pärast Kalevi võistlusi vaidlustatud isegi minu kohtunikulitsentsi olemasolu. Esialgu seda vist küll veel keegi ära võtnud pole, kuigi oleks muidugi hea, kui selliseid võistlusi juhiksid kõrgema litsentsiga kohtunikud. Aga see on juba hoopis teine küsimus.
Lembit
kolmapäev, 11. jaanuar 2012
Küsivad hispaanlased - 3
Täna siis viimased Hispaania mulluste kohtunikueksamite I osa küsimustest.
21. Milline on mänguala õige definitsioon? -
Mänguala hõlmab mängukohta, puhkeruume, kehakinnituse paika, suitsetamiskohta ja teisi kohtuniku poolt määratud ruume.
22. Missuguseid karistusi võib kohtunik rakendada? -
Hoiatada, suurendada vastasmängija kulutamata aega, vähendada süüdlase kulutamata aega, lugeda partii kaotatuks, vähendada süüdlase poolt selles partiis saadud punktide arvu, suurendada vastase poolt saadud punktide arvu, kõrvaldada mängija võistlustelt.
23. Toimub rahvusvaheline kiirturniir. Igale 2 lauale on 1 kohtuniik. Partii ajal selgub, et algseis polnud õige. Kuidas asja parandada? -
Annulleerida see partii ja mängida uus.
24. Millal võib kohtunik kiirmales ise sekkuda? -
Võib osutada mõlema noolekese langemisele.
25. Millised toodud konstateeringutest kehtivad välkmales? -
Kui on tegemist küllaldase järelevalvega, rakendatakse võistlusmäärusi ja art. A2 (pole vaja käike üles kirjutada).
26. Kuidas peaks nägemispuudega mängija oma käike üles kirjutama? -
Braille´i kirjas, tavalises notatsioonis või magnetofonilindile lugedes.
27. Mis on male960? - Malendite algseis määratakse loosiga.
28. Millal avatakse salakäiguga ümbrik? -
Ainult siis, kui on kohal salakäigule vastav mängija.
29. Millised toodud konstateeringutest on õiged? -
Vahetatud värvidega alustatud partii jätkub, kui kohtunik ei tee teistsugust otsust.
30. Mis on ebaõige? - See, et kohtunik võib alati partiisse sekkuda.
Hispaania eksamilt lihtsalt ei pääse. Eksamil on veel olemas ka II ja III osa.
II osas tuleb kõigepealt kirjutada ülevaade rahvusliku arbitri nimetuse saamiseks esitatavatest nõuetest, selleks vajalikest oskustest ja kogemustest, neid reguleerivatest eeskirjadest ning arvestatavatest turniiridest.
Seejärel on toodud ühe śveitsi süsteemis turniiri tabel. Üks mängija on jätnud tervislikel põhjustel viimased 3 partiid mägimata. Tuleb määrata turniiri lõplik paremusjärjestus, kasutades kohtade jagamisel nii Bergeri süsteemi kui ka võitude arvu.
Siis on toodud selline seis: Kh1, Vg1 - Kf2, Vb2, Re1. Viimane löömiskäik on olnud 63 Vxb2. Nüüd kirjutab valge protokolli käigu 113. Vg8 ja taotleb siis viiki. Olete selle partii kohtunik. Mida otsustate?
4. punktis on juttu suurest ajapuudusest 1-tunnise kontrolliga mängitavas tavapartiis. Kohtunik jälgib partiid. Valge nooleke langeb. Kohtunik ei sekku, vaid jätkab vaikselt partii jälgimist. Paar käiku hiljem teeb must määrustevastase käigu. Valge esitab selle kohta taotluse, ka must esitab nüüd taotluse ajaületuse kohta. Vaja on hinnata kohtuniku tegevust selle juhtumi korral. Milline otsus tuleks selles olukorras teha? Põhjendada.
5. punktis on küsimus piiratud loosimise korraldamisest liigasüsteemis (mitmed mängijad ei tohi millegipärast viimastes voorudes omavahel kohtuda). Praktiline näide ja kohtuniku toimimise seletus.
Eksami III osas on jällegi toodud ühe śveitsi süsteemis turniiri tabel. Kõigepealt tuleb seal määrata järjekordse vooru malendite värvid, seejärel aga teostada viimase, 7. vooru paarimine. Üks mängija lahkub turniirist, see jäetakse paarimata. Loomulikult tuleb kõike põhjendada.
Lembit
21. Milline on mänguala õige definitsioon? -
Mänguala hõlmab mängukohta, puhkeruume, kehakinnituse paika, suitsetamiskohta ja teisi kohtuniku poolt määratud ruume.
22. Missuguseid karistusi võib kohtunik rakendada? -
Hoiatada, suurendada vastasmängija kulutamata aega, vähendada süüdlase kulutamata aega, lugeda partii kaotatuks, vähendada süüdlase poolt selles partiis saadud punktide arvu, suurendada vastase poolt saadud punktide arvu, kõrvaldada mängija võistlustelt.
23. Toimub rahvusvaheline kiirturniir. Igale 2 lauale on 1 kohtuniik. Partii ajal selgub, et algseis polnud õige. Kuidas asja parandada? -
Annulleerida see partii ja mängida uus.
24. Millal võib kohtunik kiirmales ise sekkuda? -
Võib osutada mõlema noolekese langemisele.
25. Millised toodud konstateeringutest kehtivad välkmales? -
Kui on tegemist küllaldase järelevalvega, rakendatakse võistlusmäärusi ja art. A2 (pole vaja käike üles kirjutada).
26. Kuidas peaks nägemispuudega mängija oma käike üles kirjutama? -
Braille´i kirjas, tavalises notatsioonis või magnetofonilindile lugedes.
27. Mis on male960? - Malendite algseis määratakse loosiga.
28. Millal avatakse salakäiguga ümbrik? -
Ainult siis, kui on kohal salakäigule vastav mängija.
29. Millised toodud konstateeringutest on õiged? -
Vahetatud värvidega alustatud partii jätkub, kui kohtunik ei tee teistsugust otsust.
30. Mis on ebaõige? - See, et kohtunik võib alati partiisse sekkuda.
Hispaania eksamilt lihtsalt ei pääse. Eksamil on veel olemas ka II ja III osa.
II osas tuleb kõigepealt kirjutada ülevaade rahvusliku arbitri nimetuse saamiseks esitatavatest nõuetest, selleks vajalikest oskustest ja kogemustest, neid reguleerivatest eeskirjadest ning arvestatavatest turniiridest.
Seejärel on toodud ühe śveitsi süsteemis turniiri tabel. Üks mängija on jätnud tervislikel põhjustel viimased 3 partiid mägimata. Tuleb määrata turniiri lõplik paremusjärjestus, kasutades kohtade jagamisel nii Bergeri süsteemi kui ka võitude arvu.
Siis on toodud selline seis: Kh1, Vg1 - Kf2, Vb2, Re1. Viimane löömiskäik on olnud 63 Vxb2. Nüüd kirjutab valge protokolli käigu 113. Vg8 ja taotleb siis viiki. Olete selle partii kohtunik. Mida otsustate?
4. punktis on juttu suurest ajapuudusest 1-tunnise kontrolliga mängitavas tavapartiis. Kohtunik jälgib partiid. Valge nooleke langeb. Kohtunik ei sekku, vaid jätkab vaikselt partii jälgimist. Paar käiku hiljem teeb must määrustevastase käigu. Valge esitab selle kohta taotluse, ka must esitab nüüd taotluse ajaületuse kohta. Vaja on hinnata kohtuniku tegevust selle juhtumi korral. Milline otsus tuleks selles olukorras teha? Põhjendada.
5. punktis on küsimus piiratud loosimise korraldamisest liigasüsteemis (mitmed mängijad ei tohi millegipärast viimastes voorudes omavahel kohtuda). Praktiline näide ja kohtuniku toimimise seletus.
Eksami III osas on jällegi toodud ühe śveitsi süsteemis turniiri tabel. Kõigepealt tuleb seal määrata järjekordse vooru malendite värvid, seejärel aga teostada viimase, 7. vooru paarimine. Üks mängija lahkub turniirist, see jäetakse paarimata. Loomulikult tuleb kõike põhjendada.
Lembit
pühapäev, 8. jaanuar 2012
Kalevi võistlustelt
Aasta tagasi kirjutasin kommentaaris Kalevi Kerese-turniiri kohta positiivselt, et juhtimine on üle läinud meie nooremale kohtunike generatsioonile. Ka aastavahetuse kirjaridades märkisin, et aeg on juba asju lõpetama hakata. Tänavu vajati millegipärast jälle mind. Pean seda 20. ehk juubeliturniiriks, arvates, et olen kõigil senipeetutel tegutsenud. Korraldajate arvates oli see juba 21., eks nad siis tea paremini.
Mis oli tänavu teisiti? Mängupaik nagu mullugi Viru hotellis. Kahe ja poole päevaga on tavaliselt mängitud śveitsi süsteemis eelturniir(id) ja ringsüsteemis finaal(id). Hiljem hakkasid turniiri eelpäevadel toimuma koolide ja firmade turniirid, mullu Karpovi simultaan. Tänavu leidis aset aga hoopis suurem üritus - Eesti-Soome 50 laual ja see mahutati selle 2,5 päeva sisse. Tulemuseks said teine ja kolmas päev väga pikad. Õhtuses telesaates kurtsid suurmeistrid, et 8 tundi kestnud mängupühapäev oli neile üsna pingutav, küllap kohtunikele ka. Mis puutub kohtunike arvu, siis mullu oli see ilmselt rekordiline. Igatahes eelturniiril tuli mul siis hoolitseda vaid 6 ja finaalturniiril üheainsa laua eest. Tänavu olid korraldajad läinud vastupidisesse äärmusesse, kohtunike arv oli tõepoolest viidud miinimumini.
Olin arvamusel, et aega hakkavad venitama iga käiguga lisanduvad 10 sekundit (ehk piisaks 5-stki). Tegelikud hädad olid hoopis hullemad. Selle, mis juhtus valikturniiril, võiks paigutada kohtuniku õudusunenägude rubriiki. Kõigepealt selgus, et printer ei tööta, aga ligi 90 mängija vastaste selgitamine, kirjapanek ja teatavakstegemine oli üpris töömahukas ja aeganõudev protsess. Igatahes hilines juba II vooru algus võrreldes ajakavas väljakuulutatuga tervelt 40 minutit. Õnneks hiljem vahe ajagraafikuga küll ei suurenenud. Edasi nägi ajakava ette, et avapäeval mängitakse 5, teisel päeval aga 2 vooru. Pärast mõningaid ponnistusi selgus, et selle programmiga ei saa päevas üldse üle 4 vooru paarida (küsimus oli vist litsentsimaksude tasumises). Nii jäi vaid võistlejate ees vabandada ja paluda, et nad järgmisel hommikul juba kell 9 mängulaudade taga oleksid (peale paari erandi olidki). Nii kulges esimene turniiripäev parajas segaduses.
Ükskõik, kellest asjad sõltusid või kes konkreetselt süüdi oli, peab kõige turniiril toimuva eest vastutama peakohtunik. Pean pealegi tunnistama, et ega ma päris rahulikuks jääda ei suutnud, kuigi kohtunikutöö kogemusi peaks ju nagu üksjagu olema. Ega me vist head muljet külalistele oma korralduslikust küljest küll ei jätnud, kuigi otsesest pretensioonide esitamisest hoiduti.
Kasutatud paarimissüsteem tundus ka mõneti kummalisena. Mitmed mängijad juhtisid näiteks tähelepanu sellele, et arvuti on punktigrupi kõrgeima reitinguga mängija üle viinud hoopis madalamasse punktigruppi. Käsitsi niimoodi ju küll ei paariks. Küll aga pidin mängijate pretensioonid tagasi lükkama. Ei leidnud, et ühtki śveitsi süsteemi kirjapandud põhiprintsiipi oleks rikutud. Kui seda aga tehtud pole, siis pole ka kohtunikul mingit õigust sekkuda.
Eesti-Soome matśi korraldasin esmakordselt juba 1965. Need on alati olnud huvitavad ettevõtmised, nii seekordki, kahju vaid, et põhjanaabrid olid toonud siia nõrgavõitu koosseisu, nii et matśivõitjas polnud algusest peale kahtlust. Ehk peaks selliste massiliste matśide puhul, eriti kui samal päeval on veel teisigi üritusi, valima sellise ajakontrolli, mida oleks võimalikult lihtne kelladele seada. Seekord oli valitud see kaheastmeline, mida tavapäraselt on kasutatud Eesti võistkondlikel. Selle seadmine võtab aega ja eksimised pole võimatud. Tõsi küll, sedapuhku ilmnes vaid ühes partiis, et teises ajakontrollis juurdetulevat aega tegelikult ei lisandunud. Kuivõrd aga mängulaudade taha vajati nii kohtunikke kui ka korraldajaid, siis sel päeval jõudis kohtunike arv küll võimaliku miinimumini. Tervikuna õnnestus aga teine päev kindlasti paremini kui esimene.
Viimasele päevale jäi siis juba mainitud pikk finaalturniir. Kuivõrd toimisime kolleegiga kahekesi, siis oli võimalik ka sel aastal rakendada küllaldase järelevalve põhimõtet, mis tähendas, et partiisid mängitakse mitte kiir-, vaid tavamale reeglite järgi. Kui möödunud aastal kirjutasime kohtunikega kõik partiid igaks juhuks üles, siis kahe partii kirjutamine oleks kohtunikust pigem sekretäri teinud ja seetõttu loobusin sellest ning lootsin vaid arvutiekraanile. Õnneks ebameeldivaid tagajärgi see endaga kaasa ei toonud.
Tõsi küll, arvuti reageerib kõigele väga tundlikult. Ühes partiis kukkus paar nuppu ümber ja kuigi need kohe püsti said, siis käike selles partiis enam ekraanile ei ilmunud. Ja paaril korral püüdis arvuti pakkuda partiile viigilist tulemust veel enne, kui mängijad selles ise kokku leppisid. Aga muidugi oli viimane päev oma pikkusele vaatamata lihtsalt puhkepäev.
Üldkokkuvõttes võib asja aga avapäeva tõrgetele vaatamata siiski lugeda õnnestunuks. Muide ei pidanud ma kolme päeva jooksul tegelema ainsagi määrustevastase käiguga. Siinkohal minu tänu kõigile kolleegidele, korraldajatele ja muidu kaasaaitajatele. Üksteisele keegi etteheiteid tegema ei hakanud, vaid kõik püüdsid kaasa aidata selleks, et asi paremini korda läheks.
Lembit
Mis oli tänavu teisiti? Mängupaik nagu mullugi Viru hotellis. Kahe ja poole päevaga on tavaliselt mängitud śveitsi süsteemis eelturniir(id) ja ringsüsteemis finaal(id). Hiljem hakkasid turniiri eelpäevadel toimuma koolide ja firmade turniirid, mullu Karpovi simultaan. Tänavu leidis aset aga hoopis suurem üritus - Eesti-Soome 50 laual ja see mahutati selle 2,5 päeva sisse. Tulemuseks said teine ja kolmas päev väga pikad. Õhtuses telesaates kurtsid suurmeistrid, et 8 tundi kestnud mängupühapäev oli neile üsna pingutav, küllap kohtunikele ka. Mis puutub kohtunike arvu, siis mullu oli see ilmselt rekordiline. Igatahes eelturniiril tuli mul siis hoolitseda vaid 6 ja finaalturniiril üheainsa laua eest. Tänavu olid korraldajad läinud vastupidisesse äärmusesse, kohtunike arv oli tõepoolest viidud miinimumini.
Olin arvamusel, et aega hakkavad venitama iga käiguga lisanduvad 10 sekundit (ehk piisaks 5-stki). Tegelikud hädad olid hoopis hullemad. Selle, mis juhtus valikturniiril, võiks paigutada kohtuniku õudusunenägude rubriiki. Kõigepealt selgus, et printer ei tööta, aga ligi 90 mängija vastaste selgitamine, kirjapanek ja teatavakstegemine oli üpris töömahukas ja aeganõudev protsess. Igatahes hilines juba II vooru algus võrreldes ajakavas väljakuulutatuga tervelt 40 minutit. Õnneks hiljem vahe ajagraafikuga küll ei suurenenud. Edasi nägi ajakava ette, et avapäeval mängitakse 5, teisel päeval aga 2 vooru. Pärast mõningaid ponnistusi selgus, et selle programmiga ei saa päevas üldse üle 4 vooru paarida (küsimus oli vist litsentsimaksude tasumises). Nii jäi vaid võistlejate ees vabandada ja paluda, et nad järgmisel hommikul juba kell 9 mängulaudade taga oleksid (peale paari erandi olidki). Nii kulges esimene turniiripäev parajas segaduses.
Ükskõik, kellest asjad sõltusid või kes konkreetselt süüdi oli, peab kõige turniiril toimuva eest vastutama peakohtunik. Pean pealegi tunnistama, et ega ma päris rahulikuks jääda ei suutnud, kuigi kohtunikutöö kogemusi peaks ju nagu üksjagu olema. Ega me vist head muljet külalistele oma korralduslikust küljest küll ei jätnud, kuigi otsesest pretensioonide esitamisest hoiduti.
Kasutatud paarimissüsteem tundus ka mõneti kummalisena. Mitmed mängijad juhtisid näiteks tähelepanu sellele, et arvuti on punktigrupi kõrgeima reitinguga mängija üle viinud hoopis madalamasse punktigruppi. Käsitsi niimoodi ju küll ei paariks. Küll aga pidin mängijate pretensioonid tagasi lükkama. Ei leidnud, et ühtki śveitsi süsteemi kirjapandud põhiprintsiipi oleks rikutud. Kui seda aga tehtud pole, siis pole ka kohtunikul mingit õigust sekkuda.
Eesti-Soome matśi korraldasin esmakordselt juba 1965. Need on alati olnud huvitavad ettevõtmised, nii seekordki, kahju vaid, et põhjanaabrid olid toonud siia nõrgavõitu koosseisu, nii et matśivõitjas polnud algusest peale kahtlust. Ehk peaks selliste massiliste matśide puhul, eriti kui samal päeval on veel teisigi üritusi, valima sellise ajakontrolli, mida oleks võimalikult lihtne kelladele seada. Seekord oli valitud see kaheastmeline, mida tavapäraselt on kasutatud Eesti võistkondlikel. Selle seadmine võtab aega ja eksimised pole võimatud. Tõsi küll, sedapuhku ilmnes vaid ühes partiis, et teises ajakontrollis juurdetulevat aega tegelikult ei lisandunud. Kuivõrd aga mängulaudade taha vajati nii kohtunikke kui ka korraldajaid, siis sel päeval jõudis kohtunike arv küll võimaliku miinimumini. Tervikuna õnnestus aga teine päev kindlasti paremini kui esimene.
Viimasele päevale jäi siis juba mainitud pikk finaalturniir. Kuivõrd toimisime kolleegiga kahekesi, siis oli võimalik ka sel aastal rakendada küllaldase järelevalve põhimõtet, mis tähendas, et partiisid mängitakse mitte kiir-, vaid tavamale reeglite järgi. Kui möödunud aastal kirjutasime kohtunikega kõik partiid igaks juhuks üles, siis kahe partii kirjutamine oleks kohtunikust pigem sekretäri teinud ja seetõttu loobusin sellest ning lootsin vaid arvutiekraanile. Õnneks ebameeldivaid tagajärgi see endaga kaasa ei toonud.
Tõsi küll, arvuti reageerib kõigele väga tundlikult. Ühes partiis kukkus paar nuppu ümber ja kuigi need kohe püsti said, siis käike selles partiis enam ekraanile ei ilmunud. Ja paaril korral püüdis arvuti pakkuda partiile viigilist tulemust veel enne, kui mängijad selles ise kokku leppisid. Aga muidugi oli viimane päev oma pikkusele vaatamata lihtsalt puhkepäev.
Üldkokkuvõttes võib asja aga avapäeva tõrgetele vaatamata siiski lugeda õnnestunuks. Muide ei pidanud ma kolme päeva jooksul tegelema ainsagi määrustevastase käiguga. Siinkohal minu tänu kõigile kolleegidele, korraldajatele ja muidu kaasaaitajatele. Üksteisele keegi etteheiteid tegema ei hakanud, vaid kõik püüdsid kaasa aidata selleks, et asi paremini korda läheks.
Lembit
kolmapäev, 4. jaanuar 2012
Küsivad hispaanlased - 2
Vaatame edasi Hispaania mullustel kohtunikueksamitel esitatud küsimusi. Mulle näib, et see osa on märksa lihtsam.
11. Kes otsustab, kuhu paigutada malekell? - Kohtunik.
12. Kas mängija võib võtta endale abilise, kui ta pole võimeline ise malekella kasutama? -
Jah, aga see peab olema vastuvõetav kohtunikule, kes reguleerib ka kellanäite.
13. Kas mängija, kes ei soorita ettenähtud käikude arvu, kaotab partii? -
Jah, kuid kui vastasel pole matistamiseks piisavat materjali, fikseeritakse viik.
14. Ühe rahvusvahelise turniiri juhendis pole mingit vihjet hilinemisajale. Mis juhtub, kui mängija hilineb partiile? - Partii loetakse kaotatuks.
15. Mängija ajab tahtmatult ümber nii malendid kui ka malekella. Ta palub kohtuniku kohalolekut seisu taastamiseks, ei märgi aga üles enne intsidenti laual olnud malendite asendit. -
Mängija toimib küll korrektselt, ometi võib kohtunik seda mängijat karistada.
16. Mida teha, kui partiid alustati vahetatud värvidega? -
Partii jätkub, kui kohtunik ei otsusta teisiti.
17. Mis märgitakse partii lõpul partiiprotokolli? -
Selle tulemus ja mõlema mängija allkirjad.
18. Milleks kasutatakse partiiprotokolli? -
Käikude ja viigipakkumiste ülesmärkimiseks.
19. Mida ei tohi mängija teha? -
Kirjutada käike üles enne nende tegemist laual. Teised variandid olid: vastata vastase käigule enne selle üleskirjutamist/ mõlemad kandku viigipakkumine oma partiiprotokolli.
20. Siin on aga küsimus, mis otsustati hiljem tühistada:
Mõlemad mängijad on olnud suures ajahädas. Valgetega mängija teeb käigu, vajutab
kella ja pakub viiki samal hetkel, kui langeb vastase nooleke. Mis on partii tulemus? -
Pakutud variandid: valge võidab, sest mustal pole aega viigi vastuvõtmiseks; partii on läbi/ kohtunik pidi sekkuma ja lugema partii mustale kaotatuks või teatama viigist, kui laual oli matistamisvõimalusteta seis/ mustadega mängija võib noolekese langemisele vaatamata viigi vastu võtta/ kohtunik sekkub ja loeb partii mustale kaotatuks.
Lembit
11. Kes otsustab, kuhu paigutada malekell? - Kohtunik.
12. Kas mängija võib võtta endale abilise, kui ta pole võimeline ise malekella kasutama? -
Jah, aga see peab olema vastuvõetav kohtunikule, kes reguleerib ka kellanäite.
13. Kas mängija, kes ei soorita ettenähtud käikude arvu, kaotab partii? -
Jah, kuid kui vastasel pole matistamiseks piisavat materjali, fikseeritakse viik.
14. Ühe rahvusvahelise turniiri juhendis pole mingit vihjet hilinemisajale. Mis juhtub, kui mängija hilineb partiile? - Partii loetakse kaotatuks.
15. Mängija ajab tahtmatult ümber nii malendid kui ka malekella. Ta palub kohtuniku kohalolekut seisu taastamiseks, ei märgi aga üles enne intsidenti laual olnud malendite asendit. -
Mängija toimib küll korrektselt, ometi võib kohtunik seda mängijat karistada.
16. Mida teha, kui partiid alustati vahetatud värvidega? -
Partii jätkub, kui kohtunik ei otsusta teisiti.
17. Mis märgitakse partii lõpul partiiprotokolli? -
Selle tulemus ja mõlema mängija allkirjad.
18. Milleks kasutatakse partiiprotokolli? -
Käikude ja viigipakkumiste ülesmärkimiseks.
19. Mida ei tohi mängija teha? -
Kirjutada käike üles enne nende tegemist laual. Teised variandid olid: vastata vastase käigule enne selle üleskirjutamist/ mõlemad kandku viigipakkumine oma partiiprotokolli.
20. Siin on aga küsimus, mis otsustati hiljem tühistada:
Mõlemad mängijad on olnud suures ajahädas. Valgetega mängija teeb käigu, vajutab
kella ja pakub viiki samal hetkel, kui langeb vastase nooleke. Mis on partii tulemus? -
Pakutud variandid: valge võidab, sest mustal pole aega viigi vastuvõtmiseks; partii on läbi/ kohtunik pidi sekkuma ja lugema partii mustale kaotatuks või teatama viigist, kui laual oli matistamisvõimalusteta seis/ mustadega mängija võib noolekese langemisele vaatamata viigi vastu võtta/ kohtunik sekkub ja loeb partii mustale kaotatuks.
Lembit
pühapäev, 1. jaanuar 2012
Küsivad hispaanlased
Head uut aastat!
Tegelesin jälle veidi hispaania keelega. Avaldati mullu sealsetel rahvusliku kohtuniku eksamitel kasutatud küsimustikud. Eksam koosnes 3 osast ja kestis kokku 3 tundi. Kuivõrd mingisuguseid abimaterjale kasutada polnud lubatud, siis näis eriti eksami algusosa küllaltki raskena. Ise olen harjunud sellised asjad vajadusel raamatust järele kontrollima. Tagapool olid asjad vast mõnevõrra lihtsamad. Eksami I osas esitati 30 küsimust, kusjuures valik tuli teha 4 võimaliku vastuse seast.
Siin siis küsimused, millega eksam algas.
1. Millised toodud esinemisreitingutest on tiitlite saamiseks hädavajalikud? -
Vastuseks pidi märkima, et ükski pole päris õige. Peaaegu õiged olid GM - 2600, IM - 2450, WGM - 2400, WIM - 2250, ainult et esinemisreiting ei pea olema nendest numbritest suurem, vaid piisab ka neist arvudest.
2. Mida on vaja selleks, et turniir läheks reitinguarvestusse? -
Kõike väljapakutut, s. o. päevas ei mängita üle kahe vooru, mängitakse vähemalt 9 vooru ning kohtunikuks peaks olema IA, selle puudumisel sobib ka FA.
3. Mida on vaja normide alusel GM nimetuse saamiseks? -
Täita norm vähemalt kaks korda 27 partii põhjal(mitte 29). Kui normi täitmisest piisaks mitme rahvusvahelise tiitli jaoks, võib seda ka vastavalt kasutada. Mingil momendil peab mängija reiting ulatuma väärtuseni 2500 (mitte 2501).
4. Mida on vaja IO (rahvusvahelise organisaatori) tiitli saamiseks? -
Omada kogemusi peakorraldajana vähemalt kaht erinevat tüüpi 5 turniiril, korraldajana aga vähemalt kaht erinevat tüüpi FIDE turniiridel. Tunda piisavalt vähemalt üht FIDE ametlikest keeltest.
5. Millised loetletud põhimõtetest ei kuulu śveitsi süsteemi põhiprintsiipide hulka? -
Voorude arvu eelnev arutamine ja paarimissüsteemi etteteatamine.
6. Śveitsi süsteemis turniiril teatatakse, et ELO-arvestusse seda turniiri ei saadeta, kuna üks mängija ei lähe reitinguarvestusse. Kas on nii? -
Tema tulemust ei arvestata vaid juhul, kui ta saab sellel turniiril vähem kui 1 punkti või mängib vähem kui 3 partiid reitingut omavate mängijatega. Muidu on tema keskmine turniirireiting võrdne reitingut omavate vastaste keskmise reitinguga.
7. Millised loetletud põhimõtetest kehtivad passiivsete mängijate kohta? -
See, et śveitsi süsteemis turniiril hinnatakse passiivset mängijat tema viimase avaldatud reitingu järgi.
8. K on juurdekasvukoefitsient, mida kasutatakse reitingusüsteemi mõju stabiliseerimiseks. -
Ükski toodud vastusevariantidest pole aga õige. K=25 uutel mängijatel, kes on mänginud vähemalt 30 (mitte 25) arvestuslikku partiid. K=15, kui mängija reiting on vähem kui 2400 (mitte 2500).
9. Meeskonnavõistlused. Kaptenid lepivad kahes lõpetamata partiis viiki, nelja mängija partiid on aga teoreetilised viigid. Kolm neljast mängijast nõustuvad sellega, neljas aga ei nõustu ja tahab partiid jätkata. Kas mängija võib keelduda partiiprotokollidele alla kirjutamast? -
Mängijal on õigus partiid jätkata.
10. Meeskondlikul turniiril on vastuolud turniiri direktori (IA) ja peakohtuniku (FA) vahel. Direktor nõuab paarimise muutmist. FA leiab, et see on selliselt hea. Paarimist teostatakse alates I voorust üldisel kokkuleppel käsitsi. -
Peakohtunik on see ainus, kes vastutab paarimise eest.
Lembit
Tegelesin jälle veidi hispaania keelega. Avaldati mullu sealsetel rahvusliku kohtuniku eksamitel kasutatud küsimustikud. Eksam koosnes 3 osast ja kestis kokku 3 tundi. Kuivõrd mingisuguseid abimaterjale kasutada polnud lubatud, siis näis eriti eksami algusosa küllaltki raskena. Ise olen harjunud sellised asjad vajadusel raamatust järele kontrollima. Tagapool olid asjad vast mõnevõrra lihtsamad. Eksami I osas esitati 30 küsimust, kusjuures valik tuli teha 4 võimaliku vastuse seast.
Siin siis küsimused, millega eksam algas.
1. Millised toodud esinemisreitingutest on tiitlite saamiseks hädavajalikud? -
Vastuseks pidi märkima, et ükski pole päris õige. Peaaegu õiged olid GM - 2600, IM - 2450, WGM - 2400, WIM - 2250, ainult et esinemisreiting ei pea olema nendest numbritest suurem, vaid piisab ka neist arvudest.
2. Mida on vaja selleks, et turniir läheks reitinguarvestusse? -
Kõike väljapakutut, s. o. päevas ei mängita üle kahe vooru, mängitakse vähemalt 9 vooru ning kohtunikuks peaks olema IA, selle puudumisel sobib ka FA.
3. Mida on vaja normide alusel GM nimetuse saamiseks? -
Täita norm vähemalt kaks korda 27 partii põhjal(mitte 29). Kui normi täitmisest piisaks mitme rahvusvahelise tiitli jaoks, võib seda ka vastavalt kasutada. Mingil momendil peab mängija reiting ulatuma väärtuseni 2500 (mitte 2501).
4. Mida on vaja IO (rahvusvahelise organisaatori) tiitli saamiseks? -
Omada kogemusi peakorraldajana vähemalt kaht erinevat tüüpi 5 turniiril, korraldajana aga vähemalt kaht erinevat tüüpi FIDE turniiridel. Tunda piisavalt vähemalt üht FIDE ametlikest keeltest.
5. Millised loetletud põhimõtetest ei kuulu śveitsi süsteemi põhiprintsiipide hulka? -
Voorude arvu eelnev arutamine ja paarimissüsteemi etteteatamine.
6. Śveitsi süsteemis turniiril teatatakse, et ELO-arvestusse seda turniiri ei saadeta, kuna üks mängija ei lähe reitinguarvestusse. Kas on nii? -
Tema tulemust ei arvestata vaid juhul, kui ta saab sellel turniiril vähem kui 1 punkti või mängib vähem kui 3 partiid reitingut omavate mängijatega. Muidu on tema keskmine turniirireiting võrdne reitingut omavate vastaste keskmise reitinguga.
7. Millised loetletud põhimõtetest kehtivad passiivsete mängijate kohta? -
See, et śveitsi süsteemis turniiril hinnatakse passiivset mängijat tema viimase avaldatud reitingu järgi.
8. K on juurdekasvukoefitsient, mida kasutatakse reitingusüsteemi mõju stabiliseerimiseks. -
Ükski toodud vastusevariantidest pole aga õige. K=25 uutel mängijatel, kes on mänginud vähemalt 30 (mitte 25) arvestuslikku partiid. K=15, kui mängija reiting on vähem kui 2400 (mitte 2500).
9. Meeskonnavõistlused. Kaptenid lepivad kahes lõpetamata partiis viiki, nelja mängija partiid on aga teoreetilised viigid. Kolm neljast mängijast nõustuvad sellega, neljas aga ei nõustu ja tahab partiid jätkata. Kas mängija võib keelduda partiiprotokollidele alla kirjutamast? -
Mängijal on õigus partiid jätkata.
10. Meeskondlikul turniiril on vastuolud turniiri direktori (IA) ja peakohtuniku (FA) vahel. Direktor nõuab paarimise muutmist. FA leiab, et see on selliselt hea. Paarimist teostatakse alates I voorust üldisel kokkuleppel käsitsi. -
Peakohtunik on see ainus, kes vastutab paarimise eest.
Lembit
kolmapäev, 28. detsember 2011
Aastat lõpetades
Üks India maletaja on viimases Chesscafes tõstatanud küsimuse, millised on need seisud, kus on viigitaotlemine võimalik. On need kõik viigiseisud teooriaraamatutest, aga millised siis veel? Need, kus ühel poolel on suur materiaalne ülekaal? Ega isegi reeglite komisjoni esimehel seda laadi küsimustele kerge vastata ole.
On palju seise, mis peaksid teooria järgi viigiga lõppema, kui mõlemad pooled leiavad parimad võimalikud käigud. Sellistes seisudes viiki taotleda ei saa, küll aga võib vastasele viiki pakkuda. On ka seise, mida kumbki mingil juhul võita ei saa, näiteks kui lauale jäävad ainult kuningad või lisaks neile ka samaväljalised odad. Ka neil juhtudel pole vaja viiki taotleda, vaid kohtunik lihtsalt loeb need partiid viigiks. On seise, kus mängija teeb käigu, mis viib seisu 3-kordsele kordumisele või on sellega 50 käiku etturikäikude ja löömisteta täis. Artiklist 9 peaksime vajalikud peensused üles leidma. Aga on ka seise, kus kellelgi jääb alla 2 minuti aega ja ta usub, et seda seisu normaalsete vahenditega võita ei saa. Siis võib taotleda viiki artikli 10 alusel. Nii et variante ja võimalusi palju.
Kas aga oleks pidanud viik olema ka järgmisel juhul? Üks Iisraeli IA on toonud sellise juhtumi. Mingi kohalik turniir, laual kuningas ja vanker kuninga ja ratsu vastu. Tugevam pool kaotab ajaga, kohtunikku läheduses pole. Vankriga mees ütleb, et seda seisu võita ei saa. Ratsuga mees lisab, et eks see pea siis nii olema ja nõustub viigiga. Sekkub aga üks tark pealtvaataja, kes leiab, et art. 6.9 alusel (ajaületus) peaks ratsuga pool võitma. Nüüd see seda taotlebki, märkides, et ta oleks tulnud võitjaks lugeda kohe noolekese langemisega. Hilisem viikilepe olnud seetõttu ebaoluline. Lõpuks lepiti ikkagi viiki. Aga kas seda tohib teha juba pärast noolekese langemist?
Ratsuga on vankri vastu matiseis võimalik, kasvõi Kh8, Vg8 - Kh6, Rf7. Sellele seisule tuginedes oleks kohtunik pidanud lugema antud partii mustale võidetuks. Noolekese langemise järel enam viiki leppida ei saa. Kui aga mingi määrustepäraste käikude seeriaga poleks võit võimalik olnud, siis oleks asi lõppenud viigiga. Chesscafes oli loetelu võitu (viiki) andvatest seisudest oktoobris, mis oli üsna analoogiline meie 28.VIII "Aeg on üle" avaldatuga.
Või seis Malaisiast: Ke2, Oc6 - Kg4 Og5, Ef4, musta käik. Valgel on jäänud veel 5 minutit, mustal ainult 2. Kas valge saaks siin viiki taotleda? Küllap saab. Kui kohtunik näeb, et valge on korduvalt käinud odaga mööda pikka diagonaali, siis ta ilmselt nõustub sellega. Ehk isegi siis, kui valge teatab, et tal on selline kavatsus.
Leiame ka paar küsimust mobiilihelinate kohta. Indias on kellegi mobiil helisenud pärast 15. käiku. Tulemus märgitakse siis loomulikult 1:0 ja kuivõrd kumbki on teinud vähemalt ühe käigu, läheb partii ka reitinguarvestusse.
Küll aga peaksid nii kvalifikatsiooni- kui ka reeglite komisjon võtma seisukoha järgmises juhtumis: Mõlemad on vooru alguseks kohal. Valge mängib 1. b4, mis tuleb vastasele väga ootamatult. Jääb mõttesse ja ületabki aja. Reeglite järgi see peaaegu olematu partii ei peaks arvestusse minema, Geurti arvates võiks seda aga siiski pidada normaalseks partiiks, mille lõpp on 1:0.
Dominikaanis on hilinemisajaks endiselt 1 tund partiile. Valged teevad käigu ja panevad vastase kella käima. Kui möödas on 57 minutit, siis valge mobiil heliseb. Milline peaks partii tulemus olema, kui must veel 3 minutiga kohale jõuab?
Valge muidugi kaotusest ei pääse, aga kas ta peaks saama "-" või "0"? Kuivõrd must saabus kohale lubatud hilinemisajal, siis peaks ta saama 1 punkti. Reitinguarvesse see praeguste reeglite järgi küll ei lähe, aga Geurti arvates võiks ju minna.
Ühel India turniiril oli üks mängijaist käinud partii ajal raamatukapi juures mingeid raamatuid lehitsema (ilmselt küll mitte maleraamatuid) Ja kuigi ta seal mingeid märkmeid teinud, luges peakohtunik, kellele vastane kaebamas käis, partii kaotatuks. Ega koodeks siin kokreetset karistuśt ette näe. Nii võivad erinevad kohtunikud kasutada erinevaid karistusi.
Spordiaasta sai eile õhtul pidulikult lõpetatud, eks ta siis nüüd läbi ole. Olin sel aastal malekohtunikuna päris palju ametis - 23 võistlust ja 52 päeva, kirimale meistrivõistlused peale selle. Millegipärast oli mind üsna palju vaja Eesti esivõistlustel, male toetusühing pani ka oma sarja käima. Nii oli mul mitme aasta järel malevõistlusi rohkem kui kabeturniire. Kuigi ega kabemänge seetõttu vähemaks jäänud - 18 võistlust ja 40 päeva, enamus neist vähemalt mingil määral rahvusvahelised.
Lasksin veel kord silmad üle FIDE materjalidest. Veendusin, et hetkel võin end tõepoolest maailma suurima IA staaźiga aktiivselt tegutsevaks kohtunikuks pidada. Tõsi küll, viimase Lilienthali memoriaali peakohtunikuks on märgitud minu kunagine hea kolleeg GM Averbahh, aga see on viimastest aastatest tema ainus registreeritud tegutsemine ja üsna peatselt saab ta juba 90.
Üsna palju aega võttis tänavugi meie ajaveeb. Aastaga sai sinna pandud 104 mingit teksti. Aga muidugi on ka mul aeg nüüd lõpetama hakata. Veebiga küll ei tohiks probleeme tulla, sest teiste ametlike kaasaaitajate roll on viimasel ajal jäänud mõnevõrra tagasihoidlikuks ja kindlasti mõjuksid kõrgema litsentsiga kohtunike kirjatööd positiivselt kirjutiste kvaliteedile.
Aga kõigepealt ilusat vana-aasta lõppu ja veel paremat uut aastat meile kõigile!
Lembit
On palju seise, mis peaksid teooria järgi viigiga lõppema, kui mõlemad pooled leiavad parimad võimalikud käigud. Sellistes seisudes viiki taotleda ei saa, küll aga võib vastasele viiki pakkuda. On ka seise, mida kumbki mingil juhul võita ei saa, näiteks kui lauale jäävad ainult kuningad või lisaks neile ka samaväljalised odad. Ka neil juhtudel pole vaja viiki taotleda, vaid kohtunik lihtsalt loeb need partiid viigiks. On seise, kus mängija teeb käigu, mis viib seisu 3-kordsele kordumisele või on sellega 50 käiku etturikäikude ja löömisteta täis. Artiklist 9 peaksime vajalikud peensused üles leidma. Aga on ka seise, kus kellelgi jääb alla 2 minuti aega ja ta usub, et seda seisu normaalsete vahenditega võita ei saa. Siis võib taotleda viiki artikli 10 alusel. Nii et variante ja võimalusi palju.
Kas aga oleks pidanud viik olema ka järgmisel juhul? Üks Iisraeli IA on toonud sellise juhtumi. Mingi kohalik turniir, laual kuningas ja vanker kuninga ja ratsu vastu. Tugevam pool kaotab ajaga, kohtunikku läheduses pole. Vankriga mees ütleb, et seda seisu võita ei saa. Ratsuga mees lisab, et eks see pea siis nii olema ja nõustub viigiga. Sekkub aga üks tark pealtvaataja, kes leiab, et art. 6.9 alusel (ajaületus) peaks ratsuga pool võitma. Nüüd see seda taotlebki, märkides, et ta oleks tulnud võitjaks lugeda kohe noolekese langemisega. Hilisem viikilepe olnud seetõttu ebaoluline. Lõpuks lepiti ikkagi viiki. Aga kas seda tohib teha juba pärast noolekese langemist?
Ratsuga on vankri vastu matiseis võimalik, kasvõi Kh8, Vg8 - Kh6, Rf7. Sellele seisule tuginedes oleks kohtunik pidanud lugema antud partii mustale võidetuks. Noolekese langemise järel enam viiki leppida ei saa. Kui aga mingi määrustepäraste käikude seeriaga poleks võit võimalik olnud, siis oleks asi lõppenud viigiga. Chesscafes oli loetelu võitu (viiki) andvatest seisudest oktoobris, mis oli üsna analoogiline meie 28.VIII "Aeg on üle" avaldatuga.
Või seis Malaisiast: Ke2, Oc6 - Kg4 Og5, Ef4, musta käik. Valgel on jäänud veel 5 minutit, mustal ainult 2. Kas valge saaks siin viiki taotleda? Küllap saab. Kui kohtunik näeb, et valge on korduvalt käinud odaga mööda pikka diagonaali, siis ta ilmselt nõustub sellega. Ehk isegi siis, kui valge teatab, et tal on selline kavatsus.
Leiame ka paar küsimust mobiilihelinate kohta. Indias on kellegi mobiil helisenud pärast 15. käiku. Tulemus märgitakse siis loomulikult 1:0 ja kuivõrd kumbki on teinud vähemalt ühe käigu, läheb partii ka reitinguarvestusse.
Küll aga peaksid nii kvalifikatsiooni- kui ka reeglite komisjon võtma seisukoha järgmises juhtumis: Mõlemad on vooru alguseks kohal. Valge mängib 1. b4, mis tuleb vastasele väga ootamatult. Jääb mõttesse ja ületabki aja. Reeglite järgi see peaaegu olematu partii ei peaks arvestusse minema, Geurti arvates võiks seda aga siiski pidada normaalseks partiiks, mille lõpp on 1:0.
Dominikaanis on hilinemisajaks endiselt 1 tund partiile. Valged teevad käigu ja panevad vastase kella käima. Kui möödas on 57 minutit, siis valge mobiil heliseb. Milline peaks partii tulemus olema, kui must veel 3 minutiga kohale jõuab?
Valge muidugi kaotusest ei pääse, aga kas ta peaks saama "-" või "0"? Kuivõrd must saabus kohale lubatud hilinemisajal, siis peaks ta saama 1 punkti. Reitinguarvesse see praeguste reeglite järgi küll ei lähe, aga Geurti arvates võiks ju minna.
Ühel India turniiril oli üks mängijaist käinud partii ajal raamatukapi juures mingeid raamatuid lehitsema (ilmselt küll mitte maleraamatuid) Ja kuigi ta seal mingeid märkmeid teinud, luges peakohtunik, kellele vastane kaebamas käis, partii kaotatuks. Ega koodeks siin kokreetset karistuśt ette näe. Nii võivad erinevad kohtunikud kasutada erinevaid karistusi.
Spordiaasta sai eile õhtul pidulikult lõpetatud, eks ta siis nüüd läbi ole. Olin sel aastal malekohtunikuna päris palju ametis - 23 võistlust ja 52 päeva, kirimale meistrivõistlused peale selle. Millegipärast oli mind üsna palju vaja Eesti esivõistlustel, male toetusühing pani ka oma sarja käima. Nii oli mul mitme aasta järel malevõistlusi rohkem kui kabeturniire. Kuigi ega kabemänge seetõttu vähemaks jäänud - 18 võistlust ja 40 päeva, enamus neist vähemalt mingil määral rahvusvahelised.
Lasksin veel kord silmad üle FIDE materjalidest. Veendusin, et hetkel võin end tõepoolest maailma suurima IA staaźiga aktiivselt tegutsevaks kohtunikuks pidada. Tõsi küll, viimase Lilienthali memoriaali peakohtunikuks on märgitud minu kunagine hea kolleeg GM Averbahh, aga see on viimastest aastatest tema ainus registreeritud tegutsemine ja üsna peatselt saab ta juba 90.
Üsna palju aega võttis tänavugi meie ajaveeb. Aastaga sai sinna pandud 104 mingit teksti. Aga muidugi on ka mul aeg nüüd lõpetama hakata. Veebiga küll ei tohiks probleeme tulla, sest teiste ametlike kaasaaitajate roll on viimasel ajal jäänud mõnevõrra tagasihoidlikuks ja kindlasti mõjuksid kõrgema litsentsiga kohtunike kirjatööd positiivselt kirjutiste kvaliteedile.
Aga kõigepealt ilusat vana-aasta lõppu ja veel paremat uut aastat meile kõigile!
Lembit
Tellimine:
Postitused (Atom)