pühapäev, 30. november 2008

Oodates kongressi otsuseid

FIDE kongressi lõpust on juba nädal möödas, kahjuks teame selle otsustest esialgu vaid minimaalselt. See, et maailmameistri tiitli väljaselgitamise süsteemi tuleb jällegi korrektiive teha, näitab, et ega organisatsioonil kerge pole. Aga see on korraldajate, mitte kohtunike küsimus.
Meie jaoks on märksa olulisem küsimus koodeksist. Kas ja kuivõrd see paika pandi? Kongressi pressiteatest leiame ebamääraselt umbes nii Kongressi vältel pöörati rohket tähelepanu reeglite komitee soovitustele malekoodeksi kohta, kuhu esitati mitmeid muudatusi, kaasa arvatud kõigil võistlustel nullini viidud hilinemisaeg.

Seda loetakse siis kõige olulisemaks. Esialgu me ennast selle rakendamisel veel kindlalt ei tunne ega tea, kuidas ikkagi toimida. Sellest siis ka järjekindlusetus. Näide olümpia viimasest voorust. Matś Jamaika - Palestiina. GM Ermenkov (P) on küll turniirisaalis, aga läheb siis kohtunikulaua juurde sulepead otsima. Vastaseks on tal 200 punkti väiksema reitinguga Elliott. Ermenkov jõuab mängulaua juurde 20 (!)-sekundilise hilinemisega. Matśi kohtunik fikseerib kaotuse. Palestiina protestib. Sektorikohtunik ja seejärel peakohtuniku asetäitja otsustavad, et partii tuleb siiski mängida. Siis protestib Jamaika ja pärast ühetunnist mängu otsustab peakohtunik Leong, et partii on siiski mänguta kaotatud. Tabelisse kanti + : -. Üldse oli 11. voorus 6 hilinemiskaotust, olümpial üldse vist paarkümmend.

Või olgu küsimus dopingust ja selle kasutamise kontrollimisest. FIDE on ühinenud rangete rahvusvaheliste konventsioonidega. Positiivne proov peaks viima nii mängija kui ka tema võistkonna tulemuste tühistamisele. Proovi andmisest keeldumine tähendab sama.
Aga jällegi näide viimasest voorust. Ivantśuk kaotab dramaatilises partiis Kamskile ja õnnetuseks satub dopinguproovi andjate nimekirja. Kaotus viib ta aga päris endast välja (olen isegi mitmel võistlusel Ivantśuki suurt emotsionaalsust kogenud) ja isegi meeskonna kaptenil ei õnnestu teda veenda. Igatahes kaob ta õhtuni ära ja proov jääb andmata.
Taas olid FIDE tegelased probleemi ees. Ukraina on tulnud 4. kohale ja seega loetakse teda A grupi võitjaks. Reeglite järgi oleks tulnud see koht annulleerida ja medalid teistele anda. Erandi tegemine võiks isegi perspektiivis seada ohtu male olümpiaalaks saamise. Vist Spasski õhutusel otsustati siiski teise variandi kasuks. Ometi autasustamistseremoonial Ukrainat ikkagi polnud.

Ühe Prantsuse kohtuniku märkmetest võisin välja lugeda, et range keeld mobiiltelefoinide või mistahes muude häält tegevate asjade kaasatoomiseks mängualale olevat tühistatud. Aga need peavad olema absoluutselt tummad. Kirjutaja on lisanud, et ema võib ka lapse kaasa võtta, aga niipea kui see häälitseb, saab ta kaotuse. Mingid muudatused ei tohiks küll enne 1. juulit jõustuda. Loodetavasti töötasid seekord Eesti esindajadki nii kongressil üldse kui ka RC-s aktiivselt kaasa.

Eile varahommikul lahkus siitilmast veel üks kunagine hea tuttav Robert Wade (87), kolmekordne Uus-Meremaa ja kahekordne Briti tśempion, IM juba selle tiitli ametlikust loomisest peale (1950). Siin ehk mäletatakse veel tema kaasamängimist turniiril "Tallinn 1971". Muide oli ta ühe suurima maleraamatukogu omanik. Äsjase FIDE kongressiga sai täis 50 aastat sellest, kui Wade rahvusvaheliseks arbitriks nimetati. Mis parata, staaźikate kohtunike read kipuvad järjest hõrenema.
Lembit

laupäev, 29. november 2008

Seisukordused

Hiljuti tekitas väikestviisi segadust Dresdenis maleolümpial viimases voorus mängitud partii Meelis Kanep - Stefan Kindermann. Leidus inimesi, kes märkasid, et valged said teatud hetkel kolmekordse seisu kordusega viiki nõuda, kuid valged ise ja palju inimesi hiljem ei suutnud tükk aega aru saada, millest jutt käib.



Tuleb tõdeda, et tegemist on väga hea ja hästi peidetud näitega. Seis ise siin, diagramm 1 :



Selles seisus on mustad käigul ja nad peavad tegema oma 38. käigu. Mäng jätkus 38. ... Ve5+ 39. Kf1 Vd5 40. Ke2 Nüüd on mustad käigul, ja meie diagrammi seis esineb teist korda. Edasi järgnes 40. ... Oc5 41. Od3 Od4 Diagramm 2:



Partiis järgnes 42. Oe1, aga 42. Oa6 järel näeme, et meie diagramm 1 seis ilmuks lauale kolmandat korda. Seega, valgetel oli õigus ENNE oma 42. käigu tegemist taotleda viiki. Selleks tulnuks protokolli kirjutada 42. Oa6 ja pöörduda kohtuniku poole teatades, et kavatsetakse käia protokolli kirjutatud käik ja pärast seda on laual üks ja sama seis kolmandat korda. Käiku ennast ei või sellises olukorras laual teha, vastasel korral kaob viigi taotluse õigus sellele konkreetsele mängijale, küll aga võib seda taotleda tema vastane.

Muidugi on üsna arusaadav, et mängijad kiiresti 40. käigu ümber käike tehes ei pruugi sellist võimalust märgata. Pealegi peaks mängija olema üsna kindel oma taotluses, vastasel korral hakkab kohtunik rakendama karistusi. Samas on huvitav, et seda hiljem ei leitud, ilmselt on põhjus selles, et ei õnnestunud leida see algseis, millest jutt käib. Tunnistan, et isegi silmaga põgusalt üle käies ei märganud ma midagi, kuid hiljem, kui algpositsioon selgeks sai, on juhtum üsna lihtne. Antud situatsiooni võib võrrelda ka võitva või viigistava käigu leidmisega, praktilises partiis on lihtne asjadest mööda vaadata. Sellegipoolest soovitan Eesti juhtivmaletajatel ja noortel, kes tiitlivõistlustel osalevad, aeg-ajalt üle vaadata ka olulisemad malereeglid ... kasvõi mälu värskendamiseks, siis on lihtsam teatud asju partii ajal tähele panna.

Lisan väljalõike FIDE koodeksist :

9.2 Partii lõpeb viigiga käigul oleva mängija korrektsel taotlusel, kui sama seis vähemalt kolmandat korda (mitte tingimata järjestikuse käikude kordamisega):

a) on tekkimas, kui ta kõigepealt kirjutab oma käigu oma partiiprotokolli ja teatab kohtunikule oma kavatsusest see käik teha;

b) on just tekkinud ja viiki taotlev mängija on käigul.

Seisud a ja b loetakse samasuguseks, kui käigul on sama mängija, sama liiki ja värvi malendid asuvad samadel väljadel ning kui mõlema mängija kõigi malendite võimalikud käigud on samasugused. Seisud ei ole samasugused, kui etturit, mida võis möödaminnes lüüa, ei saa enam lüüa või kui on ajutiselt või alaliselt muutunud õigus vangerdada.

Märgin, et kui näiteks kaks vankrit v ratsut vahetavad kohad, siis ei muuda see olukorda, sest seis visuaalselt ei muutu. Samad reeglid kehtivad 50 või rohkema käigu jaoks.

9.3 Partii lõpeb viigiga käigul oleva mängija korrektsel taotlusel, kui

a) ta kirjutab oma partiiprotokolli käigu ja teatab kohtunikule oma kavatsusest teha käik, mille tulemusel kumbki mängija on teinud 50 viimast käiku ilma ühegi etturikäiguta ja ühegi löömiseta;

b) kumbki mängija on teinud 50 viimast käiku ilma ühegi etturikäiguta ja ühegi löömiseta.


9.4 Kui mängija teeb käigu, ilma et ta oleks viiki taotlenud, kaotab ta õiguse sel käigul seda taotleda artiklite 9.2 ja 9.3 alusel.

Kohtuniku poolt rakendatavad karistused ebakorrektse taotluse korral :

9.5 Kui mängija taotleb viiki artiklite 9.2 või 9.3 alusel, seiskab ta otsekohe mõlemad kellad. Ta ei saa oma taotlusest loobuda.

a) Kui leitakse, et taotlus on õige, lõpeb partii otsekohe viigiga.

b) Kui leitakse, et taotlus ei ole õige, lisab kohtunik kolm minutit vastasmängija allesjäänud ajale. Sellele lisaks, kui taotleja kellal on alles jäänud üle kahe minuti, vähendab kohtunik taotlejal allesjäänud aega poole võrra, maksimaalselt aga kolm minutit. Kui taotlejal on rohkem kui üks minut, aga vähem kui kaks minutit, jääb talle alles üks minut. Kui taotlejal on vähem kui üks minut, ei korrigeeri kohtunik taotleja kellal näitu. Siis partii jätkub ja teha tuleb kavatsetud käik.

Kohtunikele soovituseks: see 9.5 punkt on päris keeruline. Siiski, jätke meelde : kolmekordne = 3 minutit, 2 minuti reegel punktis 10.2 = 2 minutit. Ülejäänud 9.5 suunised on seotud ühe minuti allesjätmisega. Seega, kui ei ole kindel, siis võtke aeg maha ja vaadake koodeksist järgi, sest partii on nagunii peatatud ja kui taotlusel ei olnud alust, siis mängija kaotab päris palju aega. Samas tasub suhtuda karmilt nendesse juhtumitesse, kus lihtsalt taheti vastast segada ja mõtlemisaega pausi arvel juurde saada.

reede, 28. november 2008

Vanker on vanker

Aasta algul käis Saksa Maleliidu leheküljel vaidlus selle üle, mida peaks tegema, kui keegi paneb etturi lipustamisel lauale ümberpööratud vankri. Asi sai nagu kõigile juba selgeks, kui mõni päev tagasi seal sama teema uuesti üles võeti. Ehk leiti midagi uut? Vaevalt küll. Aga ühtekokku on seal juba 49 kommentaari ja neid on loetud üle 36oo korra.
Ka nüüd oli neid, kes leidsid, et lipu asemel ümberpööratud vankri pealepanek peaks otsekohe kaotuse tooma. Vaevalt küll, reeglid ei ütle ju, kuidas peaks vankri lauale asetama. Küll aga on määrustevastase käiguga tegemist siis, kui see vanker hakkab ebatavaliselt liikuma.
Kui tavapartiis viia ettur viimasele reale, panna vanker peale ja öelda seejuures "lipp ja matt", siis ei saa vastane punkti, nagu mõni arutleja arvab, vaid vanker toimib nagu vanker ikka.

Malendi valik lõpeb vankri lauale ilmumisega. Sellele järgnev kellavajutus, millele mõned arutlejad viitasid, pole selles suhtes enam oluline. Lipukäik ümberpööratud vankriga peab selle korrigeerimisel andma vastasele 2 lisaminutit nagu määrustevastane käik ikka. Loomulikult kehtib ka "puudutatud - käidud" reegel. Nii et kui vanker ei tohi käia lipuna, peab ta käima vankrina. Partii kaotusele viib alles 3. määrustevastane käik. Määrustevastase käigu korrigeerimisel ei tule minna tagasi etturi muundamiseni, vaid ainult selle momendini, kui vanker hakkas käima. Kuna vanker pandi lauale, siis oli ju etturi muundamine määrustepärane. Kui ümberpööratud vanker käib vankrina, pole kohtunikul sekkumiseks põhjust.

Kui on tegemist välkpartiiga, siis on vastavalt art. C3 vastasmängijal õigust võitu taodelda: Määrustevastane käik on sooritatud, kui vastasmängija kell on käivitatud. Vastasmängija võib seejärel enne oma käigu tegemist taotleda võitu.
Millal pidada etturi muundamist määrustevastaseks käiguks art. 7.4 järgi: Kui partii ajal leitakse, et on tehtud määrustevastane käik, kaasa arvatud etturi muundamine või vastasmängija kuninga löömine, tuleb taastada seis, nagu see oli vahetult enne vea tekkimist?
Võimalusi on rohkesti. Võib juhtuda, et kuningas jääb seejuures tulle, aga on ka võimalik, et käiakse näiteks c6-c8 või c7-d8, kuigi seal mingit löögivõimalust polnud. Võib juhtuda, et tahetakse ettur lipustada, aga puudutatakse kogemata kuningat või pannakse peale teist värvi malend või jäetakse ettur muundumisväljale või asendatakse see teise etturiga.

Ka sakslaste arutluses näisid lõpuks kõik nõusse jäävat, et vanker on igal juhul vanker. Lahtiseks jäi neil vaid küsimus, mis peaks sellest partii jooksul edasi saama. Õnneks saab ainult vanker pea peal seista, teiste malenditega taolisi probleeme pole. Ümberkukkunud malendid seatakse ju tavaliselt õigeks. Art. 7.3 Kui mängija ajab käiku tehes ühe või mitu malendit ümber, peab ta õige seisu taastama oma aja arvel. Viimasel ajal on mõnedel suurtel võistlustel (mõttemängud, olümpia) nõuded veel karmimaks läinud. Kui teen vankriga lipukäigu, on see sama kui odaga vankrikäik teha. Mis saab, see oleneb juba mänguliigist.
Art. 4.6 ei ütle, kas käik vastab reeglitele või mitte, vaid ütleb ainult, kui kaua pärast malendi puudutamist on mängijal veel valikuvõimalus. Ka siis, kui vanker seisab tagurpidi, on tema valik lõplik. Vastasmängijal on ehk kõige lihtsam öelda järgmisel käigul "kohendan" ja ise vanker ümber keerata. Siis saab asjad kohe selgeks.
Kui aga kohtunik näeb, et keegi tahab juba partiid alustada ümberpööratud vankritega, siis peaks vist küll hoiatuse tegema. Appi võib võtta kasvõi artikli 3.3, kust on näha, mispidi vanker peaks seisma.
Kui kusagil peaks ümberpööratud vankri probleem tõepoolest terav olema, siis võib ju kasvõi välkturniiril kohtunik profülaktika mõttes öelda, kuidas etturi muundumisel toimima peaks (kellad seisma ja kohtunikult vajalik malend paluda). Võib ka tähtsamad reeglid üles riputada.
Lembit

esmaspäev, 24. november 2008

Veel üht-teist

Ega Chesscafe viimasest veerust peale eelmistes kommentaarides vaadeldud põhiteema suurt muud leiagi. Aga siiski.
Ühes Itaalias mängitud partiis mängis must 5. ... La5+ ning alles siis märkas, et tema kuningas ja lipp olid laual oma asukoha vahetanud. Tahtis siis vastasega kokku leppida, et tõsta need normaalsesse asendisse, see aga ütles, et 3 käiku on tehtud ja enam ei saa. Must kahtlustas, et valge (kellel ka kohtunikupaberid olemas) märkas vale algseisu juba algul, aga midagi ei öelnud. Kohtunik oli valgega päri: sellest seisust tuleb jätkata ja must vangerdada ei saa. Alles hiljem sai must teada, et koodeksis on artikkel 8.5 (?, tegelikult muidugi 7.1) Kui partii ajal leitakse, et malendite algseis polnud õige, tuleb partii tühistada ja mängida uus. Partiid oleks tulnud uuesti alustada. Aga kas siis nüüd võiks selle partii kaotanud valge selle tulemuse peale protesti esitada?

Nii valge kui ka kohtunik ajasid ilmselt mainitud artikli segamini artikliga B4 Kui kumbki mängija on sooritanud kolm käiku, ei võeta vastu mingeid taotlusi seoses malendite vale asendi, malelaua paigutuse ja kellanäitudega. Kui kuninga ja lipu asend on ära vahetatud, pole vangerdus sellise kuningaga lubatud. See kehtib ainult kiir- ja välkpartiides, mitte aga tavapartiides. Mis puutub aga protestidesse, siis ütleb ju 7.1 selgelt: kui partii ajal. Nii et pärast partii lõppu pole enam teha midagi. Geurt lisab veel juurde, et ainus osapool, kellel oleks teatud moraalne õigus taotleda uue partii mängu, võiks olla vaid must. Jäi ju tema ebaõiglaselt vangerdusõigusest ilma.

Mingil väikesel Mehhiko turniiril tegi A valgetega vooru algul käigu. Tema vastast B-d veel mängusaalis polnud. 10 minutit hiljem helises A mobiil ja kohtunik luges partii talle kaotatuks. Selgus, et helistajaks oli B, kes tahtis vastasele oma hilinemisest teatada. Kas selline kaotuse panek on õige?
Päris selge, et valge rikkus artiklit 12.2b Kui mängija mobiiltelefon heliseb mängualal partii ajal, kaotab see mängija partii ja peab saama kaotuse. Kui B lubatud hilinemisaja piires kohale jõuab, peaks ta saama punkti. Kas aga see päris õige on? FIDE loeb selle partii minetatuks (forfeit), sest tulemus fikseeriti enne partii tegelikku algust.
Aga millal ikkagi partii algab? Geurt meenutab sellega seoses juhtumit Hollandist, kus mõlemad olid küll algusmomendiks kohal, kuid üks keeldus millegipärast mängimast. Kohtunik andis võidu vastasele. Reitinguarvesse niisugune partii ei lähe (selleks on vaja, et mõlemad oleksid teinud või sooritanud vähemalt ühe käigu). Küll läheb selline partii arvesse mingi tiitlinormi täitmiseks. Ega seegi väga loogiline pole. Ehk just praegu RC seda asja Dresdenis arutab. Igatahes Geurt lubas, et seda tehakse. Minetamise teel võidetud partiil pole värve, seda ei saa kummalegi poolele lugeda ei valgete ega mustadega võidetud partiiks.

Veel sain sellest veerust veidi kinnitust oma tegutsemisele. Nimelt olevat Tais mingi śveitsi süsteemis turniiri III voorus üks paar kogemata mänginud vastupidiste värvidega. Seda märgati alles vahetult enne järgmise vooru paarimist. Mida siis nüüd teha, kas midagi muuta või mitte?
Oodatult leiab ka Geurt, et partii tulemus tuleb sel juhul jõusse jätta, küll aga muuta III vooru protokollis värv tegelikuks ja arvestada seda IV vooru paarimisel.
Lembit

laupäev, 22. november 2008

Teema jätkuks

Üks sakslane kurtis viimases Chesscafe veerus, et neil pole ikka veel FIDE turniirimääruste ametlikku tõlget. Samal ajal aga kehtivad sellel maal kõik FIDE reeglid ainult siis, kui nende ametlik tõlge on avaldatud. Sellest siis ka temalt tervelt 10 küsimust Buchholzi kohta. Lähemalt neil peatuda pole siinkohal mõtet. Kõige rohkem on nendes siiski juttu sellest, kuidas toimida mängimata partiidega.
Meenutan, et kohe FIDE turniirimääruste kohtade jagamist puudutava lisa algul öeldakse: Kohtade jagamise eesmärgil loetakse tulemus viigiks mängija enda vastu. Sel pole mõju voorujärgsete punktide summale ega Koya süsteemile. Nendes süsteemides loeb vaid tulemus.
Loomulikult käib see aga Buchholzi süsteemi kohta. See tähendab, et kui mängija mitteilmumise tõttu on tulemus 1:0, 0:1 või 0:0 (kui kumbki ei tule) või saab keegi punkti mängijate paaritu arvu tõttu või on tabelis 0 seetõttu, et mängija alustab turniiri mingist hilisemast voorust või on juba turniirist lahkunud, läheb Buchholzi arvestusse partii tulemusena ikka viik.
Millegipärast kipuvad nii mõnedki mängijad, aga ka kohtunikud selle vahetevahel unustama. Kes asja vastu lähemat huvi tunneb, leiab Chesscafe originaaltekstist selle reegli kohta piisavalt näiteid.

Olen isegi vahel mõelnud küsimusele, mille seekord tõstatab üks argentiinlane: missugust abi võib mängija kasutada lõppjärjestuse arvutamiseks? Näiteks mängib ta viimases voorus üldse kogu turniiri kõige viimast partiid ja vastane pakub viiki. Otsustamiseks peaks aga vaatama turniiritabelit ja mängijate paremusjärjestust ning arvutama Buchholzi, et teada saada, millisele kohale mingi tulemus võib viia.
Kas ta võib seda uurida sõbralt või arvutada ise pliiatsi ja paberiga või võib ta kasutada kalkulaatorit või arvutit? Ehk isegi kohtuniku arvutit, kus on śveitsi süsteemi programm? Ja mida peaks kohtunik sel puhul ette võtma?

Me kõik teame koodeksi artiklit 12.2a: Partii ajal on mängijatel keelatud kasutada ükskõik milliseid märkmeid, informatsiooniallikaid ja nõuandeid või analüüsida teisel malelaual.
Aga jah, ega see tegevus vist selle artikli alla ei taha mahtuda. Geurti arvates võiks seda pigem võrrelda nõuandega, mida mängijale võib turniirimääruste järgi anda võistkonna kapten. Ringsüsteemi puhul ei peaks asjadega toimetulekul raskusi olema, śveitsi süsteemis on aga lood märksa keerukamad. Sealgi oleneb palju sellest, missugust moodust kohtade jagamisel kasutatakse. Eelmises kommentaaris mainitud voorujärgsete punktide summa on kergesti arvutatav, Buchholz aga märksa raskem. Geurt igatahes ei sekkuks, kui mängija püüab ilma kalkulaatorita oma Buchholzi arvutada, küll aga ütleks talle, et seda on peaaegu võimatu arvutada, eriti kui on mängimata partiisid või mängijaid on paaritu arv.
Kohtuniku arvuti kallale Geurt mängijat mingil juhul ei laseks. Põhjendus on aga omapärane: kohtunik võib olla kusagil teinud vea ja siis peaks ta vastutama, kui mängija teeb ebakorrektsele infole tugineva vale otsuse.
Lembit

neljapäev, 20. november 2008

Kohtade jagamisest

Olümpia kestab. Materjali eri allikatest on piisavalt. Olen huviga jälginud ka Tuuli ülevaateid. Aga kuidas küll võis paarimissüsteem tulla Eesti võistkonnale üllatusena? Isegi kirjutasin sellest juba mullu 11.XII Olümpia korrigeerib paarimist. Konkreetne näide, et kirjutamisel pole suuremat mõtet.
Geurt oma eilses Chesscafe veerus muidugi veel olümpiani ei jõua. Pealkirjaks on "Mures Buchholzi pärast", õigemini võiks ta olla küll laiemalt " ... kohtade jagamise pärast". Üsna temaatiline ongi seekordne veerg saanud. Neile, kes reegleid piisavalt lugenud, selles kuigivõrd uut pole. Mõned tähelepanujuhtimised leiame siiski.

Peale Buchholzi (Buchholzi süsteem on mängija kõigi vastasmängijate punktide summa, Mediaan-Buchholzi puhul lahutatakse sellest vastasmängijate kõige kõrgem ja kõige madalam tulemus) on niisiis juttu teistestki võimalikest süsteemidest. Voorujärgsete punktide summa suhtes näib RC esimehe seisukoht olevat ainult negatiivne, ta polevat leidnud sellest mingeid voorusi. Muidugi on igal süsteemilk puudusi, nii ka sellel. Ise arvan, et eriti siis, kui kõigil reitinguid pole, on see siiski kasutatav. Kõigepealt on seda lihtne tabelist lugeda, nii et igaüks saab oma koha välja arvutada. Põhjendus on süsteemil kindlasti olemas. Väga palju sõltub turniiril ikkagi avavooru(de) tulemustest. Kui 1. voorus võidad, on su lähemate voorude vastased tõenäoliselt tugevamad kui kaotuse korral. Seepärast tulebki sind konkurentidele eelistada.

Individuaalse ringsüsteemis turniiri puhul on RC esimehe eelistuste järjekord järgmine:
1) omavaheline kohtumine,
2) Koya (punktide arv nende vastasmängijate vastu, kes saavutanud vähemalt 50 %),
3) laiendatud Koya (hõlmates järk-järgult ka madalamaid punktigruppe),
4) Sonneborn-Berger (võidetud vastaste punktid ja pooled viigistanute omadest),
5) võidetud partiide arv.
Kes paneb lauale turniirimäärused, see näeb, et puudu on mustadega mängitud partiide arv, lisandunud aga laiendatud Koya (kuigi seda võib enesestmõistetavalt arvestada ka kohe seoses Koyaga).
Individuaalse śveitsi süsteemiga turniiri puhul on eelistused:
1) vastasmängijate keskmine reiting,
2) vastasmängijate kärbitud keskmine reiting. Kärpimist võib teostada mitmeti. Võib näiteks maha arvata madalaima reitingu, aga võib ka nii madalaima kui ka kõrgeima. Oluline on aga, et mängijad kasutatavast moodusest juba enne turniiri algust teada saaksid.
Turniirimäärustega võrreldes on siin eest kadunud omavaheline kohtumine ja turniiri esinemisreiting. Ja ei Gijssen ega ka turniirimäärused viita siin Buchholzile.

Ühes Indiast Chesscafesse tulnud kirjas öeldakse, et nemad kasutavad noortevõistlustel mediaan-Buchholzi, Buchholzi ja armageddoni (selles järjekorras). Huvitav, kas buchholzidest ei piisa, et peab veel äkksurmale minema? Geurti arvates tuleks sel juhul Buchholz mediaan-Buchholzist ettepoole asetada, uus on aga ehk soovitus: kui kohtade jagamisel kasutada armageddoni, siis tingimata lisasekunditega. Muidu oleks probleeme liiga palju.
Aga tuleme kohtade jagamise juurde veel järgmisel korral tagasi.
Lembit

esmaspäev, 17. november 2008

Veidi malendite puudutamisest

"Puudutatud - käidud" on malemängus üks rangemaid reegleid ning igale mängijale ja kohtunikule on see hästi teada. Ajuti võib aga sellegagi seoses probleeme tekkida. Võtkem kasvõi need küsimused, mis paar aastat tagasi Śveitsist Chesscafesse saadeti.
1) Mängija tahab olla kindel, et ta ei unustaks käia rünnaku alla sattunud lipuga ja puudutab seepärast kõigepealt lippu (puudutatud - käidud). On see õige ja kas ei sarnane see mitte käigu ennakult kirjutamisega?
Raske on öelda, mida mängija tegelikult kavatses. Puudutatud malendiga tuleb käia. Kui aga niimoodi toimitakse korduvalt, on tegemist vastasmängija segamisega ja kohtunik peaks sellele vastavalt reageerima.

2) Kas mängija võib sel juhul lipuga käimisest loobuda ja käia hoopis mingi muu malendiga ning kas on oluline, kas ta on seejuures kella vajutanud?
Loomulikult ei saa mängija enam mingi muu malendiga käia ja kellavajutusel pole siin mingit tähtsust. Küll aga saab vastane nõuda lipuga käimist, enne kui ta on mingit oma malendit meelega puudutanud.

3) Kui mängija ei käi esimesena puudutatud malendiga, siis kas vastane võib puudutatud - käidud reeglit ignoreerida, kui see on talle kasulik?
Võib muidugi. Ta võib lihtsalt mingit oma malendit puudutada ja vastavalt art. 4.7 Mängija kaotab oma õiguse esitada pretensioon selle koodeksi artikli 4 rikkumise kohta vastasmängija poolt, kui ta on juba ise mingit malendit puudutanud. Küll aga peab ta arvestama sellega, et mängijat võib esimese puudutatud malendiga sundima käima kohtunik, sest art. 13.1 järgi Kohtunik jälgib, et malekoodeksist rangelt kinni peetaks. Loomulikult käib ka puudutatud malendiga käimine selle artikli alla.

Austraalia leheküljel käis umbes samal ajal arutlus, kas vastase malendi puudutamine oma malendiga lugeda puudutamiseks või mitte. Sealgi jõuti arusaamani, et asi sõltub sellest, kas puudutamine oli juhuslik või mitte. Puudutamisega on tegemist ka siis, kui malendeid kasvõi sulepeaga nihutada.
Kindlasti on oluline, millist malendit tõstetakse või puudutatakse esimesena - just sellega tuleb käia.
Vahel tekib olukord, kus üks väidab, et on "kohendan" öelnud, teine aga kinnitab, et pole seda kuulnud. Kui on olemas vaid ühe mängija sõna teise vastu, siis tuleb eeldada, et ikkagi öeldi ning lükata käigunõue tagasi, kui pole mingit põhjust uskuda vastupidist. Kohtunik ei või
kunagi toetada mistahes taotlust malendi puudutamise kohta, kui tunnistajaid polnud, taotlus on vaieldav ning tal pole põhjust olla veendunud, et mängija patustab. Kohtunik peab kahtlustest hoolimata mängijat usaldama, eriti kui see juhtub esmakordselt.
Ehk leiab sel teemal midagi ka minu artiklist "Malendi puudutamisest käiguni" (2004).
Lembit