Viimases Chesscafes selgitatakse küsimust, kas mängijal on õigus partii ajal pöörduda kohtuniku poole reegleid puudutavate küsimustega (üks ukraina FA toob näiteks, et mängija ei tea viigi pakkumise täpset korda)või kasutada koodeksit ja teisi ametlikke dokumente. RC esimees leiab, et koodeks peab alati võistlustel olema, kasvõi kohtuniku laual (ise pole ma kunagi voorule koodeksita läinud, kuigi enda arvates seda enam-vähem tunnen). Igal mängijal on õigus seda lugeda. Sama võib öelda ka teiste FIDE ametlike dokumentide kohta. Loomulikult peab ka kohtunik vajadusel reegleid selgitama.
Ühe inglise maletaja arvates on liiga karm koodeksi art. 6.9, mis käsitleb ajaületusi. Teatavasti öeldakse selles: "Ometi lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmägija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga."
Inglase toodud näites laseb must aja üle ja valge taotleb võitu, mis tegelikult oleks võimalik vaid siis, kui must oma kuninga nurka viiks, muudaks oma etturi ratsuks ja blokeeriks siis sellega kuninga väljapääsutee. Reeglit tuleks ikka tõlgendada nii, et see ei viiks absurdini, nagu matiseisu konstrueerimine toodud näites. Varem koodeksis kasutatud väljend "kõige oskamatuma mänguga" olnud siiski parem. See tähendas, et oma malendeid lubataks küll lüüa, aga teadlikult kooperatiivmatile ka ei minda. Väljapääsuna pakutakse koodeksilause lõppu kirjutada "ilma et mängija muundaks oma etturit".
Kui vaadata Gijsseni vastust, siis tundub, et paranduse läbiminekuksv siiski lootust pole. Kui nooleke langeb, peab kohtunik kindlaks tegema, kas mängijal on matistamisvõimalus olemas ja seejuures arvesse võtma ka igasuguseid etturi muundamise võimalusi. Eelkõige on ajaületus ikkagi kaotus. Geurt toob näitena seisu, mis tema juhitud turniiril kord laual oli.
Valged: Ke1, Ea6 (2). Mustad: Kg3, Vc5, Re3, Ee5 ja g5 (5).
Must ületas aja ja sai kaotuse. Muide hiljem teatas Gijssen, et laua taga olid siin vastamisi Kasparov ja Karpov (välkpartii Brüssel 1987).
Hiljuti olevat ta saanud Mehhikost tabeli, mis näitab olukordi, kus kohtunik peab noolekese langemisel lugema partii viigiks. Selle leiab siis viimasest Chesscafest. Siinkohal seda ära tooma ei hakka, sest minu arust pole põhimõttelist vahet ühe india kohtuniku poolt juba aastaid tagasi koostatud tabeliga, mille leiab minu 28.
VIII tekstist Aeg on üle.
Üks hollandlane tõstatab küsimuse, et korduvad viigipakkumised on koodeksis väga ebamääraselt reguleeritud. Koodeksi art. 12.6 teatavasti ütleb: "Keelatud on vastasmängijat ükskõik mil moel häirida või segada. Siia kuuluvad ka ... ülemäärased (originaalis unreasonable) viigipakkumised...".
Kõigepealt pole sellesse lausesse kerge leida sobivat sõna. "Ülemäärane" on eesti keeles vaid üks võimalikest variantidest. Geurti arvates võiks inglise keeles seista ka disturbing, inconvient, annoying, bothering või distracting. Olulisem on muidugi sisu.
Küsimuse tõstataja arvates ei paku korralikud mängijad viiki, kui millegipärast usuvad, et vastane mängib võidule. Ning kui vastane lükkab pakkumise tagasi, siis ei pakuta seda samas partiis uuesti, kui vastane pole ise vahepeal viiki pakkunud. Erand olevat vaid siis, kui teie vastasele on võit väga vajalik ja ta läheb riskiga liiga kaugele, teie aga ei taha sellest kasu lõigata. Ehk võiks järjestikused viigipakkumised koodeksiga selgelt keelata? Aga ehk on ka ainult üks viigipakkumine ülemäärane? Näiteks kui teil on selge viigiseis, aga viimasele käigule jäänud vaid 1-2 sekundit. Vastane pakub korrektselt viiki, aga ometi on see piirav häirimine, et ületaksite aja.
Geurti arvates on kõik väga individuaalne. Üht mängijat korduvad viigipakkumised häirivad, teist mitte. Kui keegi lühikese aja jooksul teile kaks korda viiki pakub, võib pöörduda kohtuniku poole, et see vastast informeeriks: ei enam mingeid viigipakkumisi. Kui vastane pakub viiki korrektselt, siis ta kell käib. Kohtunikul on nii väga raske otsustada, kas viigipakkumine on ülemäärane või mitte. Kui kohtunik leiab, et on, võib ta rakendada art. 13.4 ettenähtud karistusi.
Aga ka viigipakkumisi piirava artikli muutmist ette näha pole.
Lembit
pühapäev, 30. oktoober 2011
kolmapäev, 26. oktoober 2011
Elementaarset Chesscafest
Viimasest Chesscafest võib saada kinnitust mõnedelegi niikuinii teada olevatele seisukohtadele. Hea tava on ju võimalikult varakult teavitada kõiki mängijaid turniiri tingimustest ja iseärasustest. Kui mängija saab kutse ja tingimused, otsustab ta oma osalemise. Ühel Saksa turniiril unustati õigeaegselt juhendisse kirjutamast partiidele lubatud hilinemisaeg. Ometi tahtsid korraldajad koodeksis ettenähtud momentaalse kaotuse asemel kasutada vana tunnist hilinemist.
Kas võib seda ikkagi kasutada, kui see alles turniiri avamisel teatavaks teha? Võib, aga tingimuseks on see, et sellega peavad nõustuma kõik mängijad. Kui kasvõi ükski esitab vastuväiteid, siis tuleb toimida nii, nagu koodeks ütleb. Millegi muutmiseks on vaja kõigi mängijate soostumist.
Samas kirjas tõstatati küsimus mobiilidest. Leiti, et need on muutunud igaühe elu asendamatuks osaks (ise ei ole küll veel mobiilini jõudnud) ja seepärast peaks nendesse leebemalt suhtuma. Aga ei. RC esimees alustas koodeksi art. 12.3b tsiteerimisest, mis näeb ette, et kohtuniku loata ei tohi mängualal olla mingeid elektroonilisi sidevahendeid, kui neid pole täielikult välja lülitatud. Loa annab kohtunik, mitte võistluste korraldaja. Geurti arvates peaks kohtunik enne igat vooru meenutama mobiilide täieliku väljalülitamise vajadust (see, mille jätsin Narvas tegemata), sest nii jääks enamik probleeme olemata. Uus on ehk väide, et järjest enam olevat neid, kes tahavad seda koodeksi artiklit muuta nii, et see keelaks üldse mängualal igasuguste elektroonikavahendite omamise, ka sel juhul, kui need on välja lülitatud.
Üks ameeriklane olevat mänginud sõbraga. Puudutanud vankrit, võtnud siis vankri küljest käe ära ja teinud vangerduse. Sõber olevat öelnud, et pärast vankri puudutamist enam vangerdada ei saa. Kuidas siis nii: ka vangerdamisel puudutatakse ju vankrit?
Ju ta siis polnud lihtsalt koodeksit lugenud. Art. 4.4b ja 4.3a ütlevad väga selgelt ära, et kui puudutatakse vankrit ja alles seejärel kuningat, siis sellel käigul enam vangerdada ei saa ja tuleb käia vankri kui esimese puudutatud malendiga.
Geurt meenutab, et 30 aastat tagasi toimiti teisiti. Tõepoolest, ise olen 1979. a. ilmunud koodeksisse tõlkinud: "Kui mängija puudutab vangerdamisel algul vankrit, peab kohtunik talle tegema märkuse, kuid vangerdus jääb jõusse. Kui see on võimatu, siis tehakse käik vankriga." Aga nii oli siis.
Lembit
Kas võib seda ikkagi kasutada, kui see alles turniiri avamisel teatavaks teha? Võib, aga tingimuseks on see, et sellega peavad nõustuma kõik mängijad. Kui kasvõi ükski esitab vastuväiteid, siis tuleb toimida nii, nagu koodeks ütleb. Millegi muutmiseks on vaja kõigi mängijate soostumist.
Samas kirjas tõstatati küsimus mobiilidest. Leiti, et need on muutunud igaühe elu asendamatuks osaks (ise ei ole küll veel mobiilini jõudnud) ja seepärast peaks nendesse leebemalt suhtuma. Aga ei. RC esimees alustas koodeksi art. 12.3b tsiteerimisest, mis näeb ette, et kohtuniku loata ei tohi mängualal olla mingeid elektroonilisi sidevahendeid, kui neid pole täielikult välja lülitatud. Loa annab kohtunik, mitte võistluste korraldaja. Geurti arvates peaks kohtunik enne igat vooru meenutama mobiilide täieliku väljalülitamise vajadust (see, mille jätsin Narvas tegemata), sest nii jääks enamik probleeme olemata. Uus on ehk väide, et järjest enam olevat neid, kes tahavad seda koodeksi artiklit muuta nii, et see keelaks üldse mängualal igasuguste elektroonikavahendite omamise, ka sel juhul, kui need on välja lülitatud.
Üks ameeriklane olevat mänginud sõbraga. Puudutanud vankrit, võtnud siis vankri küljest käe ära ja teinud vangerduse. Sõber olevat öelnud, et pärast vankri puudutamist enam vangerdada ei saa. Kuidas siis nii: ka vangerdamisel puudutatakse ju vankrit?
Ju ta siis polnud lihtsalt koodeksit lugenud. Art. 4.4b ja 4.3a ütlevad väga selgelt ära, et kui puudutatakse vankrit ja alles seejärel kuningat, siis sellel käigul enam vangerdada ei saa ja tuleb käia vankri kui esimese puudutatud malendiga.
Geurt meenutab, et 30 aastat tagasi toimiti teisiti. Tõepoolest, ise olen 1979. a. ilmunud koodeksisse tõlkinud: "Kui mängija puudutab vangerdamisel algul vankrit, peab kohtunik talle tegema märkuse, kuid vangerdus jääb jõusse. Kui see on võimatu, siis tehakse käik vankriga." Aga nii oli siis.
Lembit
pühapäev, 23. oktoober 2011
Nädal Narvas
Nädalavahetusel tegelesin iga-aastase Nõmme sügise kabeturniiriga. Olen oma maleveergudes viidanud sellele, et śveitsi süsteemis ei tarvitse voorude arvu suurendamine tähendada optimaalsemaid tulemusi. Ideaalne võiks ehk olla 1/3 mängijate arvust. Nõmmel oli meil 22 mängija jaoks 9 vooru, mida ka ju väga palju pole. Asi oli aga selles, et tegemist oli väga suure mängutugevuse vahega, mistõttu paljude partiide tulemusi võis kergesti ette enustada. Nii pidid viimases voorus kohtuma väga suure punktidevahega mängijad. Lubasin seetõttu paarijal kaks nõrgimat omavahel uuesti kokku panna (tean muidugi, et üldiselt śveitsis nii ei toimita), mistõttu paarid said veidi võrdsemad. Lõpuks olid 3. koha jagajad mänginud täpselt samade 9 vastasega. Enne lõpetamist lisamatśi ka mängida ei saanud. Nõmmelane loobus siis lihtsalt välismaalase kasuks.
Kodus võtsin ette eelmistest Läänemere noorte maletähtede turniiridest kirjutatu
(14.X 2007 Ühest noorteturniirist ajendatud mõtted, 9.X 2009 Tähed jälle Narvas) ja püüdsin tänavust turniiri nendega võrrelda. Ega suurt vahet olnudki. Narvakad on korraldustööd südamega võtnud ja sel on olnud tulemusi. Nii eelmistel turniiridel kui nüüdki.
Kahjuks jäid tänavu eemale Poola ja Rootsi, mille tagajärjel turniiri koosseis muidugi kannatas. Teiselt poolt võimaldas see ära mahtuda ühte saali, mis oli küll mõnevõrra kitsavõitu, ning mängida kõigil päevadel ainult üks voor. Ka mängijatega oli probleeme vähem. Isegi viigipakkumistega said mängijad seekord ise hakkama, ei tulnud kusagil vahendajaks hakata. Ainult ühes partiis tuli mul seletada, mida 50 käigu reegel tegelikult tähendab.
Määrustevastaseid käike mulle teadaolevalt ei tehtud. Turniiri algul unustasin meenutada mobiilide kohta käivaid keelde, hiljem oleks see juba veidi naljakas olnud. Ühegi mängija mobiilihelinat ometi ei kuulnud. Enne turniiri arutasime jälle, kui palju maletajatele hilinemisaega lubada ja jäime jällegi Eestis kasutatava 15 minuti juurde. Ühegi välismängija hilinemist ei märganud, paari Eesti mängija oma viimastes voorudes küll (aga ainult mõned minutid) ja üks Narva tüdruk ei saanud kahes partiis kohale tulla.
Maletähtede turniir on minu jaoks olnud üks vähestest juhtudest, kus on olnud võimalikud vahetud kontaktid ja kogemustevahetus teiste riikide kohtunikega. Pealegi annab see võimaluse igas matśis kasutada neutraalset kohtunikku. Ometi pole seejuures tegemist ainult positiivsega.
Kui eelmisel turniiril oli mul kaks IA-dest kolleegi, siis seekord kahjuks mitte ühtegi. Kohtuniku üks ülesandeid on matś täielikult ette valmistada: nimesildid paigale, kellad õigeks, malenupud kenasti keset välju. See peab kindlasti aset leidma enne mängijate saabumist. Kui aga kohtunik tuleb koos võistkonnaga, pole eam midagi teha. Oli voore, kus pool tundi enne algust polnud veel ainsatki kohtunikku. Nii leidsin, et kindlam on endal tund varem tulla ja asjad paika panna.
Ka keset vooru näis, et kohtunikel on oma võistkonna mängud märksa huvitavamad kui need, kuhu ta on kohtunikuks määratud. Aidati vooru ajal mänge analüüsida ja kui üks kohtunik oli mingiks asjaajamiseks tunniks ära lubatud, siis vaatas ta tagasi tulles kõigepealt kõiki oma võistkonna partiisid ja alles siis oma matśi. Oli ka kohtunik, kellele pakkus suurt huvi raamat "Mehe surm" sarjast "Huvitav detektiiv".
Miks siis peakohtunik alluvaid korrale ei kutsunud? Veidi ebamugav oli, sest eelkõige oli kohtunik oma delegatsiooni liige ja sellega koos turniirile tulnud. Küll aga mingi partii lõppedes ei kasutanud ma kunagi lihtsamat teed ega hakanud sellega tegelema, vaid vaatasin kõigepealt, kus kohtunik on, ja tuletasin talle meelde, et ta asjad korda ajaks. Vahelt võis see pealtvaatajaile ehk isegi kummaline tunduda.
Veidi oli probleeme partiiprotokollidega. Turniiriks trükitud kenad blanketid polnud kasutatavad, sest need olid A4 formaadis ega mahtunud laudadele ära. Võtsime siis tavalised. Tekst oli eesti keeles, mida ei mõistetud. Väga sageli kirjutati valgete nimi mustade kohale ja vastupidi, seejärel veetud nooltest oli raske aru saada. Küllalt paljud pisemad jätsid perenime kirjutamata ja piirdusid vaid eesnimega. Pärast seda, kui üks kohtunik oli matśiprotokolli kirjutanud hoopis vastupidise tulemuse kui partiiprotokollides kirjas, pidin hakkama iga sissekannet hoolega kontrollima. Oli näiteks protokoll, mis lõppes mustade pandud matiga, tulemust polnud märgitud, aga tegelikult oli võitnud valge.
Ega kõik ka peakohtuniku tegevusega rahule jäänud. Ühes voorus tuli minu juurde ühe võistkonna suurmeistrist esindaja ja nõudis vastasvõistkonna kahele mängijale kaotuse määramist, sest need olevat omavahel rääkinud. Kahjuks polnud ma kõnelust märganud, aga nüüd olid nad igatahes oma laudade taga. Pealegi pole minu arust ei koodeksis ega võistlusmäärustes punkti, mis näeks ette automaatset kaotust. Nii ma siis ütlesingi. Selle peale teatas suurmeister, et siin ei toimuvatki võistlust, vaid käivat ainult tsirkus. Kui soovitasin tal kõigepealt matśi kohtunikuga rääkida, siis teatati, et selle mehega ta küll rääkima ei hakka. Ning ka vooru lõpul tuli ta veel kord välja teesiga täielikust tsirkusest. Ometi läks suurmeistri võistkonnal nii selles voorus kui turniiril üldse hästi. Küllap ma oleksin isegi võinud ajuti veidi teisiti toimida ja kõnelda, aga minu arust oli tegemist korraliku võistlusega.
Kõige rohkem küsimusi esitati mulle ehk seoses nii võistkondliku kui individuaalse paremusjärjestuse määramisega. Tegelikult polnudki siin midagi küsida, sest asi on korraldajate otsustada ja juhendina kõik teadetetahvlil kirjas. Minu võimuses midagi muuta polnud. FIDE viimase aastakümne tava järgi otsustasid paremusjärjestuse matśipunktid, seejärel aga partiipunktid (eelmisel turniiril oli teiseks näitajaks olnud omavaheline kohtumine, aga seda kritiseeriti). Kui matśipunktid andsid võidu Eestile, siis partiipunkte kogunes Venemaale rohkem. Ja muidugi püüdis Läti võistkonna juht pärast kahes avavoorus saadud 4,5:5,5 kaotusi mulle tõestada, et partiipunktid on ikka need kõige õigemad.
Individuaalarvestuses nägi juhend ette, et kui mingit kohta jagavad kolm mängijat, võetakse arvesse vaid Berger. Aga kui igal laual on kuus mängijat, siis pole võimatu, et ka Bergerid jäävad võrdseks. Väikseimate tüdrukutega juhtuski 2.-4. koha jagamisel nii. Liigseid medaleid meil polnud. Nii jätsime medalita kõige vanema, aga diplomi sai temagi.
Nii et kui keegi ütleb, et Narvas käis tsirkus, siis ärge seda ütlemist päris puhta kullana võtke. Vähemalt Narva linnuses oli neil päevil küll tegemist põnevate ja tõsiste malelahingutega. Olgu siinkohalgi veel kord öeldud aitäh kõigile, kes nende edule kaasa aitasid.
Lembit
Kodus võtsin ette eelmistest Läänemere noorte maletähtede turniiridest kirjutatu
(14.X 2007 Ühest noorteturniirist ajendatud mõtted, 9.X 2009 Tähed jälle Narvas) ja püüdsin tänavust turniiri nendega võrrelda. Ega suurt vahet olnudki. Narvakad on korraldustööd südamega võtnud ja sel on olnud tulemusi. Nii eelmistel turniiridel kui nüüdki.
Kahjuks jäid tänavu eemale Poola ja Rootsi, mille tagajärjel turniiri koosseis muidugi kannatas. Teiselt poolt võimaldas see ära mahtuda ühte saali, mis oli küll mõnevõrra kitsavõitu, ning mängida kõigil päevadel ainult üks voor. Ka mängijatega oli probleeme vähem. Isegi viigipakkumistega said mängijad seekord ise hakkama, ei tulnud kusagil vahendajaks hakata. Ainult ühes partiis tuli mul seletada, mida 50 käigu reegel tegelikult tähendab.
Määrustevastaseid käike mulle teadaolevalt ei tehtud. Turniiri algul unustasin meenutada mobiilide kohta käivaid keelde, hiljem oleks see juba veidi naljakas olnud. Ühegi mängija mobiilihelinat ometi ei kuulnud. Enne turniiri arutasime jälle, kui palju maletajatele hilinemisaega lubada ja jäime jällegi Eestis kasutatava 15 minuti juurde. Ühegi välismängija hilinemist ei märganud, paari Eesti mängija oma viimastes voorudes küll (aga ainult mõned minutid) ja üks Narva tüdruk ei saanud kahes partiis kohale tulla.
Maletähtede turniir on minu jaoks olnud üks vähestest juhtudest, kus on olnud võimalikud vahetud kontaktid ja kogemustevahetus teiste riikide kohtunikega. Pealegi annab see võimaluse igas matśis kasutada neutraalset kohtunikku. Ometi pole seejuures tegemist ainult positiivsega.
Kui eelmisel turniiril oli mul kaks IA-dest kolleegi, siis seekord kahjuks mitte ühtegi. Kohtuniku üks ülesandeid on matś täielikult ette valmistada: nimesildid paigale, kellad õigeks, malenupud kenasti keset välju. See peab kindlasti aset leidma enne mängijate saabumist. Kui aga kohtunik tuleb koos võistkonnaga, pole eam midagi teha. Oli voore, kus pool tundi enne algust polnud veel ainsatki kohtunikku. Nii leidsin, et kindlam on endal tund varem tulla ja asjad paika panna.
Ka keset vooru näis, et kohtunikel on oma võistkonna mängud märksa huvitavamad kui need, kuhu ta on kohtunikuks määratud. Aidati vooru ajal mänge analüüsida ja kui üks kohtunik oli mingiks asjaajamiseks tunniks ära lubatud, siis vaatas ta tagasi tulles kõigepealt kõiki oma võistkonna partiisid ja alles siis oma matśi. Oli ka kohtunik, kellele pakkus suurt huvi raamat "Mehe surm" sarjast "Huvitav detektiiv".
Miks siis peakohtunik alluvaid korrale ei kutsunud? Veidi ebamugav oli, sest eelkõige oli kohtunik oma delegatsiooni liige ja sellega koos turniirile tulnud. Küll aga mingi partii lõppedes ei kasutanud ma kunagi lihtsamat teed ega hakanud sellega tegelema, vaid vaatasin kõigepealt, kus kohtunik on, ja tuletasin talle meelde, et ta asjad korda ajaks. Vahelt võis see pealtvaatajaile ehk isegi kummaline tunduda.
Veidi oli probleeme partiiprotokollidega. Turniiriks trükitud kenad blanketid polnud kasutatavad, sest need olid A4 formaadis ega mahtunud laudadele ära. Võtsime siis tavalised. Tekst oli eesti keeles, mida ei mõistetud. Väga sageli kirjutati valgete nimi mustade kohale ja vastupidi, seejärel veetud nooltest oli raske aru saada. Küllalt paljud pisemad jätsid perenime kirjutamata ja piirdusid vaid eesnimega. Pärast seda, kui üks kohtunik oli matśiprotokolli kirjutanud hoopis vastupidise tulemuse kui partiiprotokollides kirjas, pidin hakkama iga sissekannet hoolega kontrollima. Oli näiteks protokoll, mis lõppes mustade pandud matiga, tulemust polnud märgitud, aga tegelikult oli võitnud valge.
Ega kõik ka peakohtuniku tegevusega rahule jäänud. Ühes voorus tuli minu juurde ühe võistkonna suurmeistrist esindaja ja nõudis vastasvõistkonna kahele mängijale kaotuse määramist, sest need olevat omavahel rääkinud. Kahjuks polnud ma kõnelust märganud, aga nüüd olid nad igatahes oma laudade taga. Pealegi pole minu arust ei koodeksis ega võistlusmäärustes punkti, mis näeks ette automaatset kaotust. Nii ma siis ütlesingi. Selle peale teatas suurmeister, et siin ei toimuvatki võistlust, vaid käivat ainult tsirkus. Kui soovitasin tal kõigepealt matśi kohtunikuga rääkida, siis teatati, et selle mehega ta küll rääkima ei hakka. Ning ka vooru lõpul tuli ta veel kord välja teesiga täielikust tsirkusest. Ometi läks suurmeistri võistkonnal nii selles voorus kui turniiril üldse hästi. Küllap ma oleksin isegi võinud ajuti veidi teisiti toimida ja kõnelda, aga minu arust oli tegemist korraliku võistlusega.
Kõige rohkem küsimusi esitati mulle ehk seoses nii võistkondliku kui individuaalse paremusjärjestuse määramisega. Tegelikult polnudki siin midagi küsida, sest asi on korraldajate otsustada ja juhendina kõik teadetetahvlil kirjas. Minu võimuses midagi muuta polnud. FIDE viimase aastakümne tava järgi otsustasid paremusjärjestuse matśipunktid, seejärel aga partiipunktid (eelmisel turniiril oli teiseks näitajaks olnud omavaheline kohtumine, aga seda kritiseeriti). Kui matśipunktid andsid võidu Eestile, siis partiipunkte kogunes Venemaale rohkem. Ja muidugi püüdis Läti võistkonna juht pärast kahes avavoorus saadud 4,5:5,5 kaotusi mulle tõestada, et partiipunktid on ikka need kõige õigemad.
Individuaalarvestuses nägi juhend ette, et kui mingit kohta jagavad kolm mängijat, võetakse arvesse vaid Berger. Aga kui igal laual on kuus mängijat, siis pole võimatu, et ka Bergerid jäävad võrdseks. Väikseimate tüdrukutega juhtuski 2.-4. koha jagamisel nii. Liigseid medaleid meil polnud. Nii jätsime medalita kõige vanema, aga diplomi sai temagi.
Nii et kui keegi ütleb, et Narvas käis tsirkus, siis ärge seda ütlemist päris puhta kullana võtke. Vähemalt Narva linnuses oli neil päevil küll tegemist põnevate ja tõsiste malelahingutega. Olgu siinkohalgi veel kord öeldud aitäh kõigile, kes nende edule kaasa aitasid.
Lembit
reede, 21. oktoober 2011
Noorkohtunike küsimusi
Prantslaste juunikuiste kohtunikeeksamite ajal korraldati eraldi eksamid ka noorkohtunikele. Neiltki nõuti vastuste põhjendamist ja aega oli samuti 2 tundi. Mida neilt siis küsiti?
I. Sõnavara
1. Mis on patiseis? -
Kui mängijal pole ühtki määrustepärast käiku ja ta kuningas pole tules (5.2a).
2. Mis on surnud seis? -
Kui kumbki ei saaks vastaspoole kuningat matistada mistahes määrustepäraste käikude seeriaga (5.2b).
3. Mis on kiire lõppmäng? -
Kui partii kõik ülejäänud käigud tuleb teha kindlaksmääratud ajaga (10.1).
4. Mis on välkmale? -
Kui kõik käigud tuleb teha vähem kui 15 minutiga või on kindlaksmääratud aeg ja 60-kordne lisand kokku alla 15 minuti (B1).
5. Mida tähendab "j´adoube"? -
Kohendan (4.2).
II. Kohtunikutegevus kiirturniiril
1. Kas mängijad peavad käike üles märkima? - Ei (A2a).
2. Ühe mängija telefon heliseb. Missugune on karistus? - Kaotus (12.3b).
3. Üks mängija teeb partiis kolmandat korda määrustevastase käigu. Milline on tagajärg? - Kaotus (7.4b).
4. Kui kumbki on avakäigu teinud, märkavad mängijad, et nende malelaual on parempoolne nurgaväli must. Mida teeb kohtunik? -
Tõstab malendid ümber õigesti asetatud lauale (7.1b, A.4a).
5. Mängijad on teinud 12 käiku. Siis näitavad nad kohtunikule, et ajad polnud kellale õigesti seatud. Mida teeb kohtunik? - Laseb neil edasi mängida (A4a).
III. Noorte klubidevahelised võistlused
Neid küsimusi vaatlema ei hakka, sest need puudutavad Prantsuse kohalike võistluste tingimusi, mis määratakse peamiselt võistlusjuhendiga.
IV. Mitmesuguseid küsimusi
1. Kes otsustab, kuhu asetada malekell? - Kohtunik (6.4).
2. Kiirpartiis on langenud mõlemad noolekesed. Mis on partii tulemus? - Viik (A4d).
3. Kas käigul olev mängija võib kohtuniku loata mängukohast lahkuda? - Ei tohi (12.2)
4. Kas käik tuleb üles kirjutada enne või pärast selle tegemist? - Pärast (8.1).
5. Kuidas märgitakse viigipakkumine partiiprotokolli? - "=" (C13).
Lembit
I. Sõnavara
1. Mis on patiseis? -
Kui mängijal pole ühtki määrustepärast käiku ja ta kuningas pole tules (5.2a).
2. Mis on surnud seis? -
Kui kumbki ei saaks vastaspoole kuningat matistada mistahes määrustepäraste käikude seeriaga (5.2b).
3. Mis on kiire lõppmäng? -
Kui partii kõik ülejäänud käigud tuleb teha kindlaksmääratud ajaga (10.1).
4. Mis on välkmale? -
Kui kõik käigud tuleb teha vähem kui 15 minutiga või on kindlaksmääratud aeg ja 60-kordne lisand kokku alla 15 minuti (B1).
5. Mida tähendab "j´adoube"? -
Kohendan (4.2).
II. Kohtunikutegevus kiirturniiril
1. Kas mängijad peavad käike üles märkima? - Ei (A2a).
2. Ühe mängija telefon heliseb. Missugune on karistus? - Kaotus (12.3b).
3. Üks mängija teeb partiis kolmandat korda määrustevastase käigu. Milline on tagajärg? - Kaotus (7.4b).
4. Kui kumbki on avakäigu teinud, märkavad mängijad, et nende malelaual on parempoolne nurgaväli must. Mida teeb kohtunik? -
Tõstab malendid ümber õigesti asetatud lauale (7.1b, A.4a).
5. Mängijad on teinud 12 käiku. Siis näitavad nad kohtunikule, et ajad polnud kellale õigesti seatud. Mida teeb kohtunik? - Laseb neil edasi mängida (A4a).
III. Noorte klubidevahelised võistlused
Neid küsimusi vaatlema ei hakka, sest need puudutavad Prantsuse kohalike võistluste tingimusi, mis määratakse peamiselt võistlusjuhendiga.
IV. Mitmesuguseid küsimusi
1. Kes otsustab, kuhu asetada malekell? - Kohtunik (6.4).
2. Kiirpartiis on langenud mõlemad noolekesed. Mis on partii tulemus? - Viik (A4d).
3. Kas käigul olev mängija võib kohtuniku loata mängukohast lahkuda? - Ei tohi (12.2)
4. Kas käik tuleb üles kirjutada enne või pärast selle tegemist? - Pärast (8.1).
5. Kuidas märgitakse viigipakkumine partiiprotokolli? - "=" (C13).
Lembit
laupäev, 15. oktoober 2011
Küsivad prantslased - 2
Jätkame täna prantslaste juunikuisel kohtunikeeksamil esitatud küsimuste vaatlemist. Niisiis:
III. Malenotatsioon
1. Kuidas märgitakse viigipakkumine partiiprotokolli? - "=" (C 13).
2. Kas tule andmine tuleb protokolli märkida? - Kohustust pole (C 13).
3. Kas mängijad peavad alla kirjutama mõlemale partiiprotokollile? - Kindlasti (8.7).
4. Ajakontrolliks on 1 tund 30 min. partiile ja 30 sek. igale käigule. Üks suures ajapuuduses olev mängija lõpetab käikude kirjutamise. On see lubatud? -
Ei ole, sest lisandub ju 30 sekundit (8.4).
5. Ajakontrolliks on 30 minutit partiile ja 10 sekundit igale käigule. Kas mängijad peavad käike üles kirjutama? - Ei ole vaja, sest tegemist on kiirmalega (A 2).
IV. Olete kohtunik. Teid kutsutakse. Mida otsustate?
1. Ühes partiis, kus ajakontrolliks on 2 tundi 40 käigule ja 1 tund partii lõpuni, lükkab must etturi f3-f2. Laual on nüüd seis
Valged: Ka1, Ob6 (2). Mustad: Ke2, Og8, Ec2 ja f2 (4).
Viimase ajakontrollini jääb valgel alla 2 minuti. Ta seiskab kella, kutsub kohtuniku ja kirjutab partiiprotokolli Oxf2. Ühtlasi taotleb ta viiki, kuna vastane ei saa partiid võita. Mida teete? -
Üleskirjutatud käik näitab, et valge teab, kuidas selles seisus viiki saada. Kohtunik nendib, et normaalsete vahenditega partiid võita pole võimalik (10.2) ja fikseerib viigi.
On võimalik kasutada ka art. 10.2b ja teha otsus alles pärast noolekese langemist.
2. Pikaleveniva partii ajal kutsub teid valgetega mängija. Ta taotleb viiki 50 käigu reegli alusel. Vastane pole nõus, väites, et üks neist 50 käigust oli etturikäik. - Kui protokollist nähtub, et käikude hulgas oli tõepoolest etturikäik, siis art. 9.3a ei rakendu. Taotluse esitaja vastasmängija kellale lisatakse 3 minutit ja partii jätkub (9.5b).
3. Kiirmale. Laual on järgmine seis
Valged: Kh3, Ea4, c4, e4 ja g4 (5). Mustad: Ke6, Ea5, c5, e5 ja g7 (5).
Must käib g7-g5 ja tema nooleke langeb. Valge ütleb, et on partii võitnud, must ütleb, et seis on viik, kuna võita ei saa.
Kutsutakse teid. Mida fikseerite tulemuseks? -
Viik. Pärast 1. ... g5 on lauale tekkinud surnud seis, mida kumbki võita ei saa
(5.2b).
4. Välkpartiis pöörduvad mängijad teie poole, teatades, et mõlemad noolekesed on langenud ja nad ei tea, kumb langes enne. Mis on partii tulemus? -
Viik (A4d3, B3).
5. Üsna partii algul heliseb käigul oleva mängija mobiil. Vastane ütleb, et see teda ei häirinud, ja palub jätta teine pool karistamata. Mõlemad hakkavadki mängima. Kas nõustute sellise toimimisega? -
Vastavalt art. 12.3b tuleb mobiili omanikule kaotus panna. Eestis oleks võimalik ka teistsugune otsus, kui selline võimalus on võistlusjuhendisse märgitud.
Lembit
III. Malenotatsioon
1. Kuidas märgitakse viigipakkumine partiiprotokolli? - "=" (C 13).
2. Kas tule andmine tuleb protokolli märkida? - Kohustust pole (C 13).
3. Kas mängijad peavad alla kirjutama mõlemale partiiprotokollile? - Kindlasti (8.7).
4. Ajakontrolliks on 1 tund 30 min. partiile ja 30 sek. igale käigule. Üks suures ajapuuduses olev mängija lõpetab käikude kirjutamise. On see lubatud? -
Ei ole, sest lisandub ju 30 sekundit (8.4).
5. Ajakontrolliks on 30 minutit partiile ja 10 sekundit igale käigule. Kas mängijad peavad käike üles kirjutama? - Ei ole vaja, sest tegemist on kiirmalega (A 2).
IV. Olete kohtunik. Teid kutsutakse. Mida otsustate?
1. Ühes partiis, kus ajakontrolliks on 2 tundi 40 käigule ja 1 tund partii lõpuni, lükkab must etturi f3-f2. Laual on nüüd seis
Valged: Ka1, Ob6 (2). Mustad: Ke2, Og8, Ec2 ja f2 (4).
Viimase ajakontrollini jääb valgel alla 2 minuti. Ta seiskab kella, kutsub kohtuniku ja kirjutab partiiprotokolli Oxf2. Ühtlasi taotleb ta viiki, kuna vastane ei saa partiid võita. Mida teete? -
Üleskirjutatud käik näitab, et valge teab, kuidas selles seisus viiki saada. Kohtunik nendib, et normaalsete vahenditega partiid võita pole võimalik (10.2) ja fikseerib viigi.
On võimalik kasutada ka art. 10.2b ja teha otsus alles pärast noolekese langemist.
2. Pikaleveniva partii ajal kutsub teid valgetega mängija. Ta taotleb viiki 50 käigu reegli alusel. Vastane pole nõus, väites, et üks neist 50 käigust oli etturikäik. - Kui protokollist nähtub, et käikude hulgas oli tõepoolest etturikäik, siis art. 9.3a ei rakendu. Taotluse esitaja vastasmängija kellale lisatakse 3 minutit ja partii jätkub (9.5b).
3. Kiirmale. Laual on järgmine seis
Valged: Kh3, Ea4, c4, e4 ja g4 (5). Mustad: Ke6, Ea5, c5, e5 ja g7 (5).
Must käib g7-g5 ja tema nooleke langeb. Valge ütleb, et on partii võitnud, must ütleb, et seis on viik, kuna võita ei saa.
Kutsutakse teid. Mida fikseerite tulemuseks? -
Viik. Pärast 1. ... g5 on lauale tekkinud surnud seis, mida kumbki võita ei saa
(5.2b).
4. Välkpartiis pöörduvad mängijad teie poole, teatades, et mõlemad noolekesed on langenud ja nad ei tea, kumb langes enne. Mis on partii tulemus? -
Viik (A4d3, B3).
5. Üsna partii algul heliseb käigul oleva mängija mobiil. Vastane ütleb, et see teda ei häirinud, ja palub jätta teine pool karistamata. Mõlemad hakkavadki mängima. Kas nõustute sellise toimimisega? -
Vastavalt art. 12.3b tuleb mobiili omanikule kaotus panna. Eestis oleks võimalik ka teistsugune otsus, kui selline võimalus on võistlusjuhendisse märgitud.
Lembit
kolmapäev, 12. oktoober 2011
Küsivad prantslased
Ilmunud on Prantsuse kohtunikelehe Bulletin des Arbitres Fédéraux uus number. Nagu tavaliselt on selles toodud ka nende järjekordsel, juunikuisel eksamil kohtunikele esitatud küsimused. Aega oli kaks tundi, vastuseid oli vaja põhjendada. Võtame ette pooled põhieksamil UV1 esitatud küsimustest. Millegipärast tundub, et seekord olid küsimused tavapärasest lihtsamad, aga see võib olla ka vaid subjektiivne arvamus.
I. Kas kohtunik peaks sekkuma?
Kaks meest mängivad. Järgnevas viies olukorras kohtuniku silme all nooleke kukub või tehakse määrustevastane käik. Vastasmängija kohtuniku sekkumist ei taotle. Kas kohtunik peaks algatuse enda kätte võtma? Kui jah, siis täpsustage, milles sekkumine seisneb.
1. Välkturniiril on 50 mängijale ainult üks kohtunik. Must käib vankriga a1-h2 ja vajutab kella. -
Ei. Küllaldase järelevalveta turniiril kohtunik omaalgatuslikult ei sekku (A4c, B3a).
2. Ajakontrolliks on 1 tund 30 min. partiile ja 30 sekundit igale käigule. Must paneb oma kuninga tulle ja vajutab kella. -
Kuna on tavamale, siis kohtunik sekkub (13.1). Taastame seisu enne määrustevastast käiku ja laseme partiil jätkuda (6.13). Vastasmängijale lisatakse 2 minutit aega, kolmas määrustevastane käik toob kaotuse (7.4b).
3. Tavapartiis on vaja 2 tunniga teha 40 käiku, ajalisandit pole. Must teeb laual oma 40. käigu ja tema nooleke kukub, kui ta kella vajutab. -
Kohtunik fikseerib noolekese langemise (6.8). Kontrollib, kas tegemist oli tõepoolest 40. käiguga. See tähendab kaotust (6.7a, 6.9).
4. Kiirturniir 20 minutit partiile, ajalisandit pole. Iga 3 laua jaoks on kohtunik. Valge nooleke kukub, must teeb kohe oma käigu. -
Tegemist on küllaldase järelevalvega, nii et kehtivad tavamale reeglid. Partii loetakse musta võiduks.
5. Välkpartiis on vastamisi kaks kogemusteta mängijat. Kohtunik möödub lauast, kui parajasti üks mängija teeb käigu, mis paneb ta kuninga tulle, samal ajal kui vastase kuningas on juba tules. Ühele kohtunikule tuleb umbes 30 lauda. -
Kohtunik ei sekku ja küllaldast järelevalvet pole (B3b, A4c ei rakendu).
II. Üldist.
1. Mis on välkmale? -
Kummagi mõtlemisaeg on alla 15 minuti või on määratud aeg ja 6o-kordne lisand kokku alla 15 minuti (B1).
2. Kas tulest teatamine on kohustuslik? -
Ei ole. Üheski koodeksi artiklis sellest ei kõnelda, kuigi algajate seas on see üsna levinud arvamus.
3. Kas pealtvaataja, kes märkab määrustevastast käiku, võib sellest otse vastavale mängijale teatada? -
Ei või, see oleks sekkumine partiisse. Informeerida võib ainult kohtunikku (13.7).
4. Kaks mängijat teatavad, et on alustanud partiid vahetatud värvidega. Kas kohtunik peaks laskma neil uuesti alustada? -
Ei peaks, kuigi ta võib otsustada ka teisiti (7.2).
5. Kas mängija võib seisata kella, et kohtunikult abi otsida? -
Jah võib, näiteks etturi muundamisel vajaliku malendi saamiseks. (6.12b).
Lembit
I. Kas kohtunik peaks sekkuma?
Kaks meest mängivad. Järgnevas viies olukorras kohtuniku silme all nooleke kukub või tehakse määrustevastane käik. Vastasmängija kohtuniku sekkumist ei taotle. Kas kohtunik peaks algatuse enda kätte võtma? Kui jah, siis täpsustage, milles sekkumine seisneb.
1. Välkturniiril on 50 mängijale ainult üks kohtunik. Must käib vankriga a1-h2 ja vajutab kella. -
Ei. Küllaldase järelevalveta turniiril kohtunik omaalgatuslikult ei sekku (A4c, B3a).
2. Ajakontrolliks on 1 tund 30 min. partiile ja 30 sekundit igale käigule. Must paneb oma kuninga tulle ja vajutab kella. -
Kuna on tavamale, siis kohtunik sekkub (13.1). Taastame seisu enne määrustevastast käiku ja laseme partiil jätkuda (6.13). Vastasmängijale lisatakse 2 minutit aega, kolmas määrustevastane käik toob kaotuse (7.4b).
3. Tavapartiis on vaja 2 tunniga teha 40 käiku, ajalisandit pole. Must teeb laual oma 40. käigu ja tema nooleke kukub, kui ta kella vajutab. -
Kohtunik fikseerib noolekese langemise (6.8). Kontrollib, kas tegemist oli tõepoolest 40. käiguga. See tähendab kaotust (6.7a, 6.9).
4. Kiirturniir 20 minutit partiile, ajalisandit pole. Iga 3 laua jaoks on kohtunik. Valge nooleke kukub, must teeb kohe oma käigu. -
Tegemist on küllaldase järelevalvega, nii et kehtivad tavamale reeglid. Partii loetakse musta võiduks.
5. Välkpartiis on vastamisi kaks kogemusteta mängijat. Kohtunik möödub lauast, kui parajasti üks mängija teeb käigu, mis paneb ta kuninga tulle, samal ajal kui vastase kuningas on juba tules. Ühele kohtunikule tuleb umbes 30 lauda. -
Kohtunik ei sekku ja küllaldast järelevalvet pole (B3b, A4c ei rakendu).
II. Üldist.
1. Mis on välkmale? -
Kummagi mõtlemisaeg on alla 15 minuti või on määratud aeg ja 6o-kordne lisand kokku alla 15 minuti (B1).
2. Kas tulest teatamine on kohustuslik? -
Ei ole. Üheski koodeksi artiklis sellest ei kõnelda, kuigi algajate seas on see üsna levinud arvamus.
3. Kas pealtvaataja, kes märkab määrustevastast käiku, võib sellest otse vastavale mängijale teatada? -
Ei või, see oleks sekkumine partiisse. Informeerida võib ainult kohtunikku (13.7).
4. Kaks mängijat teatavad, et on alustanud partiid vahetatud värvidega. Kas kohtunik peaks laskma neil uuesti alustada? -
Ei peaks, kuigi ta võib otsustada ka teisiti (7.2).
5. Kas mängija võib seisata kella, et kohtunikult abi otsida? -
Jah võib, näiteks etturi muundamisel vajaliku malendi saamiseks. (6.12b).
Lembit
pühapäev, 9. oktoober 2011
Seekord Viimsis
Toetusühingu kiirturniiride sari jätkus sedapuhku Viimsis. Üsna normaalne turniir. 62 mängijat,kolm suurmeistritki nende hulgas. Korralduse poolest probleeme polnud. Kõigil laudadel pealegi DGT kellade moodne variant, mis toimis kenasti. Ainult ühel kellal üks pool millegipärast ei käigustunud. Kohtunike ülesandeks siis vaid eelkõige hoolitseda, et iga vooru järel kõik tulemused korrektselt kirja saaks ja järgmise vooru paarid seinale üles. Poole päeva pealt hakkasin juba igatsema mingite probleemide järele. Ega neid õieti tulnudki.
Mööda minnes nägin pisiprobleemi seoses ühe malendi puudutamisega. Üks pool oli oma käigu juba teinud, mitte aga veel sooritanud (s. t. kell oli veel vajutamata). Kui teine pool nüüd mingit nuppu puudutab, kas see toob siis kaasa käimiskohustuse? Kindlasti toob, sest koodeksi avaartikli järgi on mängija käigul niipea, kui vastasmängija käik on tehtud.
Kusagil oli segadus laua taha istumisega. Ega seal kõik omavahel üksteist tundnud. Kahel üsna lähestikku oleval laual olid avaminutitel kaks kohta veel tühjad (lubatud hilinemisaeg on selles sarjas 7 minutit). Kui üks mees tuli, istus ta vale laua taha ja oli selleks ajaks, kui viimanegi saabus, jõudnud seal juba trobikonna käike teha. Kuivõrd aega oli kulunud vaid mõni minut, polnud mul muidugi midagi selle vastu, kui kumbki mees endale õige partneri vastu sai.
Ühel viimasel ajal vähe mänginud mehel hilines korraks mobiil. Ega see vist eriti kedagi seganud, kuigi üks repliik "Laulab!" kellegi poolt järgnes. Jätsin kaotuse panemata, sest juhend mulle niisuguse õiguse andis.
Oli veel üks juhtum, mida ma vahetult ei näinud ja kuivõrd asja lahendas ära minu kolleeg ning tema otsuse vastu ei protesteeritud, siis polnudki mul partiiga otsest tegemist. Põhimõtteliselt oli aga asi selline. Must jättis oma kuninga tulle ja tegi seega määrustevastase käigu, aga siis ei märganud ka valge tekkinud olukorda ja tegi hoopis mingi muu käigu, taotlust määrustevastasuse kohta esitamata. Määrustevastane käik annab süüdlase vastasele teatavasti kaks lisaminutit.
Aga kui eksivad mõlemad? Kes siis peaks need lisaminutid saama? Küsisin mitme kaasamänginud kohtuniku käest ja vastused olid erinevad. Ausalt öeldes, ega mul endalgi päris surmkindlat seisukohta polnud. Enda lohutuseks leidsin aga koju jõudnult oma väljakirjutusi uurima hakates, et ega needki, kes peaksid reeglite õige rakendamise eest hea seisma, näi palju targemad olevat.
Jälgisin nimelt Chesscafed, kus kohtunike rubriiki toimetab teatavasti reeglite komisjoni esimees. Siinkohal mõned tsitaadid ajast, kui meie veebilehte veel polnud.
Halkidikis 2001 otsustas RC üksmeelselt, et kohtunik ei tohi määrustevastaste käikude puhul sekkuda (jutt on kiirmalest), kui ainult tema sellist käiku märkas. Föderatsioone paluti see edastada kohtunikele. Vaja on ühe mängija taotlust (IX 2001).
Kiirmales tuleb taastada seis enne määrustevastast käiku, kui see avastatakse partii jooksul (XII 2002).
Võimatute seisude kohta koodeks ei ütle, mida sel juhul teha. Võimalik oleks olnud teisele mängijale 2 minuti lisamine (IX 2003). Nii meie turniiril tehtigi. Ühes Taani kiirpartiis nõudsid mängijad kummalegi 2 minutit, kohtunik ei andnud kummalegi.
Kiirmales nõuab kohtunik taotlust. Karistatakse ainult seda, kes tegi viimase määrustevastase käigu: vastane saab 2 lisaminutit (I 2006).
Tagasi minna seisu juurde enne esimest määrustevastast käiku ja siis otsustada, kumba mängijat karistada. Kas mõlemat või seda, kes tegi esimese määrustevastase käigu. Tuleks ehk karistada mõlemat ja anda kummalegi 2 minutit juurde, kuigi see ei näi karistusena (VI 2006).
Kaht järjestikust määrustevastast käiku ei saa olla (IX 2006).
Nii et järgigem koodeksit ja kui see meile täpseid juhiseid ei anna, siis toimigem oma parima arusaama järgi.
Lembit
Mööda minnes nägin pisiprobleemi seoses ühe malendi puudutamisega. Üks pool oli oma käigu juba teinud, mitte aga veel sooritanud (s. t. kell oli veel vajutamata). Kui teine pool nüüd mingit nuppu puudutab, kas see toob siis kaasa käimiskohustuse? Kindlasti toob, sest koodeksi avaartikli järgi on mängija käigul niipea, kui vastasmängija käik on tehtud.
Kusagil oli segadus laua taha istumisega. Ega seal kõik omavahel üksteist tundnud. Kahel üsna lähestikku oleval laual olid avaminutitel kaks kohta veel tühjad (lubatud hilinemisaeg on selles sarjas 7 minutit). Kui üks mees tuli, istus ta vale laua taha ja oli selleks ajaks, kui viimanegi saabus, jõudnud seal juba trobikonna käike teha. Kuivõrd aega oli kulunud vaid mõni minut, polnud mul muidugi midagi selle vastu, kui kumbki mees endale õige partneri vastu sai.
Ühel viimasel ajal vähe mänginud mehel hilines korraks mobiil. Ega see vist eriti kedagi seganud, kuigi üks repliik "Laulab!" kellegi poolt järgnes. Jätsin kaotuse panemata, sest juhend mulle niisuguse õiguse andis.
Oli veel üks juhtum, mida ma vahetult ei näinud ja kuivõrd asja lahendas ära minu kolleeg ning tema otsuse vastu ei protesteeritud, siis polnudki mul partiiga otsest tegemist. Põhimõtteliselt oli aga asi selline. Must jättis oma kuninga tulle ja tegi seega määrustevastase käigu, aga siis ei märganud ka valge tekkinud olukorda ja tegi hoopis mingi muu käigu, taotlust määrustevastasuse kohta esitamata. Määrustevastane käik annab süüdlase vastasele teatavasti kaks lisaminutit.
Aga kui eksivad mõlemad? Kes siis peaks need lisaminutid saama? Küsisin mitme kaasamänginud kohtuniku käest ja vastused olid erinevad. Ausalt öeldes, ega mul endalgi päris surmkindlat seisukohta polnud. Enda lohutuseks leidsin aga koju jõudnult oma väljakirjutusi uurima hakates, et ega needki, kes peaksid reeglite õige rakendamise eest hea seisma, näi palju targemad olevat.
Jälgisin nimelt Chesscafed, kus kohtunike rubriiki toimetab teatavasti reeglite komisjoni esimees. Siinkohal mõned tsitaadid ajast, kui meie veebilehte veel polnud.
Halkidikis 2001 otsustas RC üksmeelselt, et kohtunik ei tohi määrustevastaste käikude puhul sekkuda (jutt on kiirmalest), kui ainult tema sellist käiku märkas. Föderatsioone paluti see edastada kohtunikele. Vaja on ühe mängija taotlust (IX 2001).
Kiirmales tuleb taastada seis enne määrustevastast käiku, kui see avastatakse partii jooksul (XII 2002).
Võimatute seisude kohta koodeks ei ütle, mida sel juhul teha. Võimalik oleks olnud teisele mängijale 2 minuti lisamine (IX 2003). Nii meie turniiril tehtigi. Ühes Taani kiirpartiis nõudsid mängijad kummalegi 2 minutit, kohtunik ei andnud kummalegi.
Kiirmales nõuab kohtunik taotlust. Karistatakse ainult seda, kes tegi viimase määrustevastase käigu: vastane saab 2 lisaminutit (I 2006).
Tagasi minna seisu juurde enne esimest määrustevastast käiku ja siis otsustada, kumba mängijat karistada. Kas mõlemat või seda, kes tegi esimese määrustevastase käigu. Tuleks ehk karistada mõlemat ja anda kummalegi 2 minutit juurde, kuigi see ei näi karistusena (VI 2006).
Kaht järjestikust määrustevastast käiku ei saa olla (IX 2006).
Nii et järgigem koodeksit ja kui see meile täpseid juhiseid ei anna, siis toimigem oma parima arusaama järgi.
Lembit
Tellimine:
Postitused (Atom)