Veel Chesscafest

Üks itaallane teeb viimases Chesscafes ettepaneku näha koodeksis ette karistus, kui keegi peaks vajutama kella ilma käiku tegemata. Heakskiitu ei järgnenud. Ütleb ju praegugi art. 6a üsna selgelt, et partii jooksul seiskab kumbki mängija pärast malelaual oma käigu tegemist oma kella ja käivitab ühtlasi  vastasmängija kella. Võib olla, et mängija teeb käigu ja enne kui ta vajutab oma kella, teeb vastane oma käigu. Siis on tal ju õigus käiku tegemata kella vajutada.

Kusagil Indias on mingil noorteturniiril tekkinud vaidlus partii tulemuse suhtes. Mustal olnud laual kuningas,  vanker ja ettur, valgel vaid kuningas ja ratsu. Sellise materjali juures ületas must aja. Partii loeti viigiks, kuigi must näitas, et matiseis on täiesti võimalik, näiteks Kh6, Rf7 - Kh8, Vg8, Eg2.
Praeguste reeglite järgi oleks kohtunik tõepoolest pidanud valgele võidu andma (art. 6.9). Uue koodeksi projekti järgi loetavat selline seis viigiks, kui ratsuga mängijal pole forsseeritud võitu (kuidas need seisud küll koodeksis piiritletakse?).

On tõstatatud küsimus, kas mängija peaks ka sel juhul 2 minutit täiendavat aega saama, kui tema vastane teeb tavapartiis määrustevastase käigu, aga ei soorita seda. Ilmselt mitte. Art. 7.4 rakendatakse vaid sooritatud käikude puhul.
Geurt on arvamusel, et nii tuleks toimida ka edaspidi. Ainus halb asi on, et kui mängija ainult teeb määrustevastase käigu, aga ei soorita seda, on vastasel ees ebaõige seis, mis raskendab tal järgmise käigu leidmist. Igatahes on asi lubatud reeglite komitees arutusele võtta.
Art. A4c keelab kohtuniku sekkumisse kiirpartiisse ilma mängija  taotluseta. Tavapartiis võib seda ilmselt teha. Kas midagi peaks muutuma, kui mängija märkab oma eksimust ja korrigeerib seda enne kohtuniku sekkumist?

Päritakse, kas kunagi olevat kehtinud reegel, mille järgi seotud malendiga käinud ja kella vajutanud mängijal tuli käia kuningaga. Geurt vastab jaatavalt. Ilmselt pidi see olema üsna ammu. Vanu raamatuid sirvides jäi mulle silme ette Dufresne´i Kleines Lehrbuch des Schachspiels (7.väljaanne 1901). Otseselt seda reeglit ei leidnud, aga mitmel juhul oli karistuseks kuningakäik küll.

Jälle on juttu kapteni rollist meeskonnavõistlustel. Kuidas peaks ta ikkagi toimima, kui mängija temalt küsib, kas ta võib pakutud viigi vastu võtta? Eelkõige peaks vastus sõltuma punktide arvust, mida meeskond vajab. Kapteni õigused jäävad paljuski selgusetuks. Ta ei tohiks minna vastase laua juurde ega seisu uurida. Ehk peaks mängija protestima, kui vastase kapten tema lauale läheneb?

Inglise krahvkondade võistlustel muudeti mobiilireegleid. Kaotuse fikseerimiseks peab mobiil nüüd helisema kaks korda.
Iga föderatsioon võib ju ise detailsemaid reegleid rakendada. Kui võistlus FIDE reitinguarvestusse ei lähe, siis probleemi pole. Reeglite komitee kavatseb art. 12.3b lõppu lisada: Võistluse reeglid võivad ette näha teistsuguse leebema karistuse. Seega läheb asi paindlikumaks.

Ettepanek Prantsusmaalt: Vaja on ühtset śveitsi süsteemi turniiride tarkvara. Kõiki FIDE heakskiiduga turniire tuleks paarida ühtviisi.
Vastus: Piisab sellestki, kui programmil on FIDE heakskiit.
Ettepanek Indiast: Vähendada mängija reitingut, kui ta pole aastas ühtki reitingupartiid mänginud.
Vastus: Pole aus. Turniiril mängides korrigeerib mängija oma reitingut ise.
Veel võib sellest Chesscafest leida praktilisi soovitusi, kuidas toimida partii viigiks tunnistamisel art. 10.2 alusel.
Lembit

Mõttemängud

Noorte mõttemängude festival on muutunud iga-aastaseks traditsiooniliseks ürituseks. Teiste lauamängude kõrval on alati kavva kuulunud ka male ja seda mind tänavu korraldama kutsutigi. Kabeliit oli teinud kõik, mida võistlusteks vaja, olgu see siis mängijate ühislõuna ühes kesklinna restoranis (kus toitlustamiskulud mahtusid osavõtumaksu sisse) või turniiri parimatele ettenähtud karikad ja medalid. Diplomi ja pisikese śokolaaditahvli sai lõpetamisel aga eranditult iga mängija. Ning kui vahel kipub vanakesest kohtunikul olevat suure mängijate arvuga raske toime tulla, siis seekord oli mul koguni kaks abilist: üks neist hoolitses mängijate registreerimise, toitlustamise ja autasustamise eest, teine tegi arvutipaarimise, kusjuures selgus, et vajadusel seab ta ka kaks lisaminutit kellale minust kiiremini. Nii oli olemas kõik, mis vaja.

Esimene pisiprobleem oli seoses juhendiga. Male oli mängude viimane ala ja selgus, et kui teised alad olid läbi, siis kadus kabeliidu leheküljelt ka malevõistluste juhend. Ja kuigi juhend on kohtunikule tähtsaim dokument, polnud mul seda ka paberil olemas. Tähtsamad asjad nagu ajakontroll ja voorude arv olid mul muidugi meeles, vanuserühmad ja kohtade jagamise süsteem kahjuks mitte. Alles pärast turniiri leidsin, et vaadeldaja kodulehel oli juhend veel kenasti olemas. Nii et oleks pidanud lihtsalt rohkem otsima.

Peamine probleem oli siiski osavõtjate nappus. Kolme vanuseklassi peale saime kokku vaid 12 poissi ja tüdrukut. Kõige rohkem oli neid Kadrioru klubist. Kui igaüks oleks pidanud mängima ainult eakaaslastega, poleks vanematel üldse olnud kellegagi mängida. Niisiis kõik kokku ühisele turniirile. Olen endiselt seisukohal, et śveitsi süsteemis on optimaalne, kui voore on kolmandik mängijate arvust. Kuivõrd aga sedapuhku tuli osal mängijatest kokku minna endast märksa vanematega, siis ehk aitas suurem voorude arv asja veidigi tasakaalustada. Nii jäin juhendi seitsme vooru juurde.

Muidu oli turniir nagu ikka. Parajalt määrustevastaseid käike, õnneks küll enamasti siis, kui vastasel veel üle 5 minuti aega varuks. Nii et ajakorrektiive eriti palju vaja polnud.
Ütlesin mängijatele turniiri algul, et kiirmales kohtunik äärmise vajaduseta ei sekku. Tõstku käsi, kui nende arvates midagi juhtub. Nii oligi.
Paaril mängijal näis olevat tava mängida kahe käega. Kas peaks kohtunik siis sekkuma? Reeglid siin ei kohusta, aga kui vastane asjale tähelepanu ei pööra, peaks kohtunik aitama halvast harjumusest lahti saada. Kasvõi jutuajamisega pärast partiid.

Aga ikkagi osavõtjate vähesus. On meil juba turniire liiga palju või polnud festivali aeg kõige sobivam? Ehk jäi aga lihtsalt infot väheks. Maleliidu lehel teadet polnud, kabeliidu omalt ei teatud otsida. Maletajaid ju ikka Eestimaal leidub, kasvõi Põltsamaalgi oli ju päev varem tervelt sada mängijat.
Lembit

Sagedased juhtumid

 On seise, mis näivad kohtunikepraktikas juba klassikaks muutuvat ja mille juurde ikka uuesti tagasi pöördutakse. Ka viimases Chesscafes oli mitmeid seise, mis meiegi rubriigis varem esinenud. Üks neist oli kord seenioride MM-võistlustel esinenud juhtum. Valged vankrid seisid c1 ja d1, must vanker d5. Valge tõstab vankri c1-lt, lööb sellega musta vankri, parandab siis oma vea, paneb vankri c1 tagasi ja lööb d1 olnud vankriga (meie 24.VIII 2011 Üsna elementaarsest). Kas nii võib?

Või siis Azmaiparaśvili - Malahhovi kunagine MM-võistluste partii (meie 25.IX 2011 Vaadates Chesscafed, aga ka minu omaaegne internetiartikkel Puudutatud - käidud). Seal pidi vahetatama vankrid ja seejärel kavatses A. käia odaga. Kogemata jättis ta aga vastase vankri löömata ja haaras kohe kinni odast. Alles siis A. märkas ja vahetas vankrid. M. viisakusest käiku ei nõudnud ja kaotas partii. Kui A. tegi ettepaneku lugeda partii lõppenuks viigiga, ütles M., et ta on juba alistunud. Mõlemal juhul olid mängija mõtted tõenäoliselt juba järgmise käigu juures, kavatsust käia puudutatud malendiga tegelikult polnud.
Kortśnoi olevat kunagi ühe partii alla andnud, kui oli kogemata hakanud partii ajal mängima veel laual olnud etturiga.
Hollandi Antillidelt pärit IA Roose leiab, et kohtunikule tuleks siin anda "eelistusõigus", kuigi ta ise märgib, kui ohtlik see on, kui kohtunik nii otsustaks MM-tiitli saatuse.
Või kas peaks kohtunik juhtima tähelepanu, kui märkab, et üks mängija on jätnud mingi käigu pariiprotokolli  kirjutamata? Paljud kohtunikud sel juhul sekkuvad. Pole aga võimatu, et selline sekkumine segaks  vastast rohkem kui mängijat ennast. Mängija mõtleb rahuldustundega,et 40 käiku on lõpuks täis, tegelikult on aga neid alles 39. Kohtuniku sekkumine oleks siis kasulik süüdlasele ja segaks vastast.

Ka Geurt leiab, et mõnes olukorras on tõepoolest raske sekkuda. Nii peaks kohtunik endalt alati küsima, kas pole parajasti tegemist olukorraga, kus on parem jätta sekkumata.  Arvestama peaks mitte ainult vastase, vaid ka teiste läheduses istuvate mängijate võimalikku segamist. Vähem või rohkem kirjutatud käikude puhul peaks kohtunik küll märkuse tegema, seda aga mitte ajapuuduses.

Geurt toob näite oma praktikast. Ühel turniiril näinud ta täielikus kaotusseisus mängijat selgelt reegleid rikkumas (milliseid küll?). Vastane sai rikkumisest aru ja vaatas kohtuniku poole sekkumist oodates. Geurt mõistis, et rikkumine tehti selleks, et iga sekkumise peale skandaali korraldada. See oleks aga teisi häirinud. Mõne käigu pärast mängija alistus. Geurt lahkus pärast protokollide allakirjutamist koos temaga turniirisaalist, tehes ka ametliku hoiatuse partiiaegse käitumise pärast. Samuti seletas ta vastasele, miks ta ei sekkunud.
Uus koodeks annab kohtunikule ilmselt mõnevõrra vabamad käed. Malendi meelega puudutamine asendub tõenäoliselt puudutamisega kavatsusega selle malendiga käia või see lüüa (vt. 27.V  Kas midagi muutub?).

Veel korraks tunnistajate kasutamisest. Inglismaa võistlused U-11 klassis. Treenerid mängusaali lubati, lapsevanemaid mitte. Kohtunik ei märka, mis laual toimub. U-9 meeskonna treener, kes juhtumisi on ühe mängija isa, ütleb, et vastane oli teinud käigu, nupu käest lahti lasknud, aga pannud selle siis hoopis teisele väljale. Nüüd tõstab ka mängija ise käe ja kinnitab sama. Kaptenid püüavad küll asja sõbralikult lahendada, aga kokkuleppele ei jõua. Kohtunikud lükkasid taotluse tagasi. Tunnistaja ütlused loeti kehtetuks põhjendusel, et see võistkond oli partiid juba lõpetanud. Keda peaks kohtunik uskuma ja kelle ütlustest lähtuma?
Geurti põhiseisukoht on, et tunnistajaid uskuda on ohtlik, kahel vastasel on alati erinev arvamus. Neutraalseid tunnistajaid esineb harva. Nii jääb siis toimimisel eelkõige uskuda, et laual midagi määrustevastast ei juhtunud, ja taotlus tagasi lükata.
Lembit

Mitmesuguseid käike

Mais Geurt Gijsseni haiguse tõttu Chesscafes kohtunikerubriiki ei ilmunud, juuni oma oli aga õigeaegselt nähtaval. Mõnest sealsest teemast. Malendi löömise või ka muundamise korral pole tähtis, missuguse nupu esimesena pihku võtame. Samal ajal nõutakse vangedamisel, et seda peab alustama tingimata kuningakäiguga. Itaalias olevat seda kohtunike koosolekul arutatud ja üks sealne kohtunik leiab, et ka siin tuleks asjad vabaks lasta ja lubada ka vankrikäiguga alustada.
Geurt siiski nii ei arva. Kui keegi tõstab Ke1-g1, siis on selge, et järgnema peab vangerdus. Muud võimalust pole. Kui aga pannakse Vh1-f1, mis ju iseendast  on võimalik käik, ja alles mõne minuti pärast Kg1 pannakse, siis võib see näida vastase narritamisena.

Aga selline elementaarne seis: valged Kh6, Lg6 - mustad Kh8, Lf4, Eg5. Valge puudutab oma kuningat, aga paneb hoopis Lg7 mati. Selline toimimine pole art. 4.3 järgi korrektne (tuli käia esimese puudutatud malendiga), aga vastavalt art. 3 on ta ometi määrustepärane. Määrustepärase käiguga antud matt on lõpetanud partii. Küsimuse tõstataja arvates peaks midagi muutma, viimane käik ei peaks olema legal (määrustepärane), vaid correct (korrektne, korralik) või regular (regulaarne, korrapärane).

Või ütleme, et toodud seisus puudutab valge lippu, aga käib Kh5. Kas kohtunik peaks siin sekkuma, kui vastane midagi ei taotle? Kui kohtunik hakkaks nõudma lipukäiku, siis ta ei karista valgeid, vaid hoopis aitab neid. Mustal matti anda ei lubata, aga valgel lubatakse leida üles käik 1.Lg7x. Ehk oleks väljapääs selles, kui nõuda kohtunikult art. 4 (Käigu tegemine) rikkumise korral sekkumist alles siis, kui mängija esitab malendi puudutamise kohta taotluse.

Geurt näib itaallasega nõusse jäävat. Koodeksis ei peaks seisma mitte nõue, et viimane  käik oleks määrustepärane, vaid et see käik oleks kooskõlas art. 3 ja 4 nõuetega. Ometi peaks Geurti arvates kohtunik ikkagi nõudma asja korrigeerimist, kui ta märkab mingi reegli rikkumist.
Mis puutub aga reeglitesse, siis leidsid itaallased, et art. 4.6 lõpp polevat õigel kohal. Seal öeldakse, et käiku nimetatakse määrustepäraseks, kui kõik art. 3 asjakohased nõuded on täidetud. See sobiks siis paremini juba artiklisse 3. Geurt vastab, et reeglite komisjoni nõunikud olevatki juba selle ümberpaigutuse teinud. Mulle endale see nõunike avaldatud märkmetes küll silma ei hakanud.

Ja veel. Ehk peaks kõik definitsioonid tõepoolest ära tooma juba koodeksi põhiosas, nagu RC nõunikud ongi välja pakkunud. Kiirmale reeglid moodustavad koodeksi lisa A. Art. A4c ütleb näiteks, et määrustevastane käik on sooritatud. Peaks selle lause kuhugi koodeksi põhiossa panema? Küllap saame praegugi põhiosast enam-vähem selgeks, mis see käigu sooritamine on. Art. 6.7a ... käiku ei loeta sooritatuks, kuni ta pole seda teinud. Mängijal peab alati olema võimalus oma kella seisata. Määrustepärane ja määrustevastane käik sooritatakse ühtmoodi. Suurem selgus ei teeks muidugi paha.

Nädal tagasi viitasin olümpiakohtunike nimetamise ümber tekkinud tülile. Nüüd sain Türgi malejuhilt kirja, kus teatab, et on oma ametist tagasi astunud. Mul pole vist temaga kunagi mingeid kokkupuuteid olnud, ometi teavitab ta juba mõnda aega kõigist oma tegemistest.
Lembit

Noorkohtunike küsimusi

Viimastel Prantsuse kohtunikueksamitel olid tavapäraselt katsed ka noorkohtunikele. Kahe tunniga tuli hakkama saada nelja ossa jaotatud küsimustega.

I osas oli tegemist määrustevastase käiguga kiirmales.
1. Kes võib kutsuda kohtuniku? - Vastasmängija, mitte süüdlane, võistkonna kapten ega pealtvaataja.
2. Millal võib ta oma taotluse esitada? -
 Kui vastane on kella vajutanud, mitte pärast malendi käest vabastamist.
3. Pealtvaataja teatab teile diskreetselt mõni käik varem sooritatud  määrustevastasest käigust. Mida teete? - Ei tee midagi (ei loe partiid kaotatuks ega alusta seda uuesti määrustevastasele käigule eelnenud ajast.
4. Mängija vajutab kella, aga "unustab" seejuures 8.reale viidud etturi mingi teise malendiga asendamata. Kas see on määrustevastane käik? - On küll.
5. Mängija teeb käigu, aga enne kellavajutust märkab, et tema kuningas on tules. Kas ta võib mängida teisiti ja jääda karistamata? - Jah (kõik vastused art. A4).

II osas küsitakse, kas vangerdus on võimalik.
1. Kui kuningas on tules? - Ei.
2. Kui kuningas on juba käinud? - Ei.
3. Kui vanker on juba käinud? - Ei.
4. Kui kuninga ja vankri vahel asub mingi malend? - Ei.
5. Kui vanker on löögi all? - Jah (kõik vastused art. 3.8b).

Eksami III osas on küsimusi Prantsuse noortevõistluste korraldamise kohta, viimases osas aga tuleb deśifreerida järgmised käigud
1. Rfxd4 (=)   - f-liinil olev ratsu lööb midagi väljalt d4 ja mängija pakub ühtlasi viiki,
2. d8V+         - ettur läheb d8 ja muundub vankriks, andes ühtlasi tuld,
3. gxf6 e.p.    - ettur g5 lööb möödaminnes kaksiksammu teinud etturi (vastused lisa C).
Ja veel on siin kaks küsimust:
1. Mis on kiire lõppmäng? -
 Partii järk, kus kõik ülejäänud käigud tuleb teha kindlaksmääratud ajaga (art. 10.1).
2. Mängija hilineb. Tema vastane on oodanud juba 10 minutit ja tema telefo heliseb. Mida otsustab kohtunik kummagi mängija suhtes? - Kohalolnud mängija kaotab. Hilineja võidab, kui saabub hilinemiseks lubatud aja piires (art. 12.3b).
Lembit

Määrustevastasuse artiklist

Mingeid olulisi sisulisi muudatusi malekoodeksis vähemalt reeglite komisjoni nõunikud ei kavanda. See käib ka koodeksi 7. artikli - Määrustevastasused - kohta. Tekstiparandajate arvates tekitavat just see artikkel kohtunikes (mitte mängijates) sageli segadust. Artiklit koostades on lähtutud sellest, et mängijad oma vastast kavatsuslikult ei peta, kuigi nad võivad vahel seda teha. Nii pole kohtunikud rappa aetud reeglitega, mille eesmärgiks on eelkõige õigluse taastamine. On soovitatud malereegleid võrrelda bridźi omadega, aga kuivõrd ma seda mängu ei oska, siis jääb siinkohal võrdlus ära.

Aga konkreetsemalt. 5 paragrahvi asemel on selles artiklis nüüd 6. Sai juba viidatud sellele, et eelmisest artiklist toodi siia art. 6.13, mis siia paremini sobib ja ütleb, et määrusevastasuste korrigeerimisel toimib kohtunik oma parema äranägemise järgi ja korrigeerib vajadusel ka kella käiguloendurit. Kui sellele lausele erilist tähelepanu ei pööratudki, siis on see ometi selge vihje sellele, et FIDE reitinguarvestusse minevatel võistlustel on käiguloenduri kasutamine endiselt lubatud. Teiselt poolt ei saa aga siit kuidagi välja lugeda nende kasutamise kohustust. Kuivõrd see paragrahv on nüüd 7.1, siis muutuvad ühe võrra suuremaks kõigi ülejäänud paragrahvide numbrid.

Art. 7.2 sõnastus on muudetud veidi täpsemaks. Teatavasti tuleb selle järgi vääralt asetatud malelaua puhul seis üle kanda õigesti asetatud lauale. Nüüd täpsustatakse, et seda tuleb teha vaid siis, kui mängija ees olevad nurgaväljad on tõepoolest vastupidist värvi. See, et valgetega mängija ees on 8. ja mustade ees 1. rida, ei takista partii jätkumist.

Ehk aitab kohtunikel vaidlevate mängijatega paremini toime tulla see, et art. 7.5 ütleb nüüd selgelt, et määrustevastane käik on etturi viimine viimasele reale seda millekski muundamata (vastasmängija kuninga löömine oli ju ka seni selgelt kirjas).
Art. 7.5b on lisatud, et mängija võib esitada taotluse vastase määrustevastase käigu kohta alles siis, kui see on selle käigu mitte ainult teinud, vaid ka sooritanud (s. t. ka kell on vajutatud).
Art. 7.6 õpetab, mida teha siis, kui malendid on mingil põhjusel oma väljadelt nihkunud. Siia on lisatud, et määrustevastase käigu korrigeerimine peab vastama art. 4.3 ja 4.6 nõuetele - seega ei saa teha mistahes suvalist käiku, vaid tuleb arvestada puudutamisreegleid.
Niisiis on selleski artiklis oodata vaid minimaalseid sõnastuse kohendamisi.
Lembit

Küsivad prantslased - 2

Nüüd siis prantslaste viimaste kohtunikueksamite teine pool. Ajakontrolliks on nende küsimuste jaoks nagu viimasel BEKO turniirilgi 1 tund partiile.  Varem loeti seda kiirmaleks, nüüd tavamaleks.
-
1. Missugune on selle kontrolli ekvivalent Fischeri süsteemis? -
Prantsuse reeglite järgi on ekvivalendiks 50 minutit partiile ja 10 sekundit käigule.

2. Näete, et üks  mängijaist ületab aja, aga vastane ei ütle midagi. -
Fikseerite kaotuse (art. 6.8, 6.2, 6.3).

3. Ühe mängija telefon teeb häält. Mängija lülitab selle välja, öeldes, et telefon signaliseeris, et patarei on tühjaks saanud. -
Koodeksi järgi tuleb panna kaotus, kui turniiril pole kehtestatud mingeid erireegleid (art. 12.3b).

4. Mängija puudutab oma lippu ja vastase etturit (etturi löömine oleks määrustepärane käik, kuid kaotaks lipu), siis aga muudab oma arvamust ja paneb lipu teisele väljale, öeldes, et pole seda ju veel käest lahti lasknud. -
Ettur tuleb lipuga lüüa, sest "kohendan" ju ei öeldud (art. 4.3c).

5. Mängima on jäänud viimased kaks mängijat, ühel on laual vaid kuningas, teisel on lisaks veel oda. -
Fikseerite viigi (art. 5.2b, 9.6).

6. Partii lõppedes ei taha üks mängija ära anda oma partiiprotokolli originaali. Ütleb, et tahaks selle endale jätta, kuna koopia pole loetav. -
Originaal tuleb ära anda (art. 8.3). Mängijal võib soovitada protokoll ümber kirjutada.

7. Mängija pakub vastasele viiki. See ütleb, et nüüd otsustab Prantsuse Maleliit, kas võib viiki pakkuda. -
Maleliit on neil keelanud teatud võistlustel viigipakkumise. Sellise võistluse kohta pole aga nendes otsustes mingit vihjet.

8. Mängijal jääb aega 4 minutit. Kas ta peab partiid märkima? Vastasel on jäänud 7 minutit. Kas tema peab kirjutama? -
Kui on jäänud alla 5 minuti, võib märkimise lõpetada, 7 minuti omaja aga peab kirjutama (art. 8.4).

9. Mängija tuleb teilt nõudma viigi fikseerimist seisu kolmekordse kordumise tõttu. Kuidas peab ta oma taotluse esitama? Kuidas otsustate viigi fikseerimise? -
Käigul olev mängija peab oma otsuse protokolli  kirjutama ning ütlema kohtunikule, et kavatseb nii käia. Kohtunik kontrollib kordumist teisel laual. Kui taotlus on õige, fikseerib ta viigi, kui mitte, annab ta vastasele 3 minutit aega juurde ja laseb partiid edasi mängida (art. 9.2, 9.5).

10. Mängija küsib teilt, kas ta võib minna oma auto parkimistasu maksma. -
Kohtunik otsustab (art. 12.2).
Ongi kõik. Muidugi on neil veel märksa raskem eksam UV1.

Istanbuli maleolümpia alguseni jääb veel üle kahe kuu, aga esimene tüli on juba puhkenud kohtunike kutsumise ümber. Türgi Maleliidu president Yazici, kes on ka üks viiest FIDE asepresidendist (põhikirja järgi peaks neid küll olema vaid kaks), teatas, et 7 maa kohtunikud tegutseda ei saa, sest need maad on oma pretensioonidega kahjustanud FIDE finantshuve. Need maad aga on Prantsusmaa, Saksamaa, Śveits, Ukraina, USA, Gruusia ja Inglismaa, kus kokku paiknevat kolmandik maailma registreeritud mängijatest ja kus loomulikult on ka rohkesti kogenud kohtunikke. Meie maleliidu suhted FIDE-ga näivad olevat head, nii et Eesti parima kohtuniku Margit Brokko-Olde tegutsemist olümpial ei sega miski. Juhtivate tegelaste hulgas on seegi kord küllalt palju neid, kellega juba eelmise sajandi lõpul oli võimalus kokku puutuda. Peakohtunikuks on kohtunikekogu esimees Nikolopoulus ise.
Lembit