Veel välkmalest

Vaatame veel paari välkmale juhtumit viimasest Chesscafest.
Üks Lõuna-Aafrika mängija kurdab, et tema vastane teinud määrustevastase käigu ja sellega tekkinud lauale määrustevastane seis. Tema seda ajapuuduses ei märganud ja teinud oma käigu. Kas oleks vastasmängija võinud nüüd kellad seisma panna ja taotleda määrustevastase käigu tõttu viiki? Kas tema käiku loetakse määrustevastaseks, kui see on tehtud vastase poolt tekitatud määrustevastases seisus? Normaalsetes oludes oleks see olnud ju määrustepärane käik.

Malekoodeks kõneleb vaid kaht liiki määrustevastastest seisudest:
a) kui viimasele reale jõudnud ettur jäetakse teise malendiga asendamata ja
b) kui mõlemad kuningad seisavad tules.
Esimene juhtum on lihtne: ettur jääb etturiks ega too kaasa mingeid tagajärgi. Teine juhtum on keerukam. Geurti arvates võib kahe kuninga tules olekul käigul olija taotleda võitu. Ka siis, kui viimane käik annaks mati, oleks ikkagi tegemist määrustevastase käiguga. Muidugi võiksid mängijad ise asjale lahenduse leida. Orientiiri selleks annab koodeksi välkmale osa lõpulause: Kui vastasmängija on oma käigu teinud, ei saa määrustevastast käiku korrigeerida, kui pole vastastikust kokkulepet kohtuniku sekkumiseta. Nii et omavahel kokkuleppimist ei sega miski.

Üks brasiillane aga olevat ekraanilt tähelepanelikult jälginud välkmale MM-võistlusi. Nii Svidleri ja Carlseni kui ka Mamedźarovi ja Ivantśuki partiis olevat valged lükanud oma etturi viimasele reale ja vajutanud kella, etturi asemele midagi muud panemata. Kas siis niimoodi ikkagi võib?

Üldise juhendi toimimiseks annab koodeksi art. 7.4a:
Kui partii ajal leitakse, et on sooritatud määrustevastane käik, kaasa arvatud vastasmängija kuninga löömine või muundamisnõuete mittetäitmine, tuleb taastada seis, nagu see oli vahetult enne määrustevastasust. Kui seisu, mis oli malelaual vahetult enne seda, kui tehti määrustevastane käik, ei saa kindlaks teha, jätkub partii viimasest kindlakstehtavast seisust enne määrustevastasust.
Nii et etturi muundamata jätmine tuleb lugeda määrustevastaseks käiguks.

Kiirmales annab meile juhendi art. A4c, kusjuures seal sekkub ka kohtunik võimaluse korral, kui mõlemad kuningad on tules või kui etturi muundamine pole lõpetatud. Seal on teatavasti võimalik 2 määrustevastase käigu eest saada kunmmalgi korral 2 minutit aega ja kaotada partii kolmandal korral, välkmale reeglid on aga teistsugused. Juba esimene määrustevastane käik võib tuua kaotuse. Kui vastane võitu ei taotlenud, siis oleks võinud partii küll jätkuda, aga viimasele reale lükatud ettur oleks pidanud etturiks jäämagi. Vaevalt see küll mainitud partiides niimoodi läks.

Sõitsin sel nädalal mõneks tunniks Tartu. Kirjandusmuuseumis lõpetati elulooliste mälestuste kogumise võistlust "Minu mälestuste Soome". Kirjutasin põhiliselt oma tegutsemisest kohtunikuna mitmesugustel võistlustel Soomes aastatel 1968 - 2005 ning kokkupuudetest sealsete maletegelaste ja -kohtunikega. Vaevalt see jutt küll mingit üldist huvi võis äratada, aga ligi saja kirjatöö seast arvati see siiski nelja parema hulka.
Lembit