Noor kohtunik teadku

Viimati vaatlesime Prantsuse noortele malekohtunikele esitatavaid küsimusi 5. XI Noorkohtuniku eksam. Tookord oli tegemist mullusuvistel eksamitel kasutatud küsimustega. Bulletin des Arbitres Federaux värske number toob ära küsimused, mis olid kasutusel novembrikuistel eksamitel. Vaatleme neidki. Noorkohtuniku vanuseks võib seal olla 12 - 16 aastat. Aga ega niisama lihtsalt selleks saa. Vastamiseks oli aega 2 tundi.
Eksamitöö I osas peate ette kujutama, et tegutsete turniiril, kus 40 käigu tegemiseks antakse 2 tundi ja seejärel lisandub veel 1 tund. Reageerida tuleb mitmetele turniiril juhtunud intsidentidele.

1. Kaks mängijat pöörduvad teie poole. Nad on teinud juba 4 käiku ja alles siis märganud, et malelaud seisab valesti, kuna parempoolne nurgaväli on must.
Panete malelaual oleva seisu õigesti asetatud lauale ja lasete partiil jätkuda, malendite algseis oli ju õige (7.1b).

2. Üks mängija kirjutab süstemaatiliselt oma käigu partiiprotokolli enne selle tegemist laual.
Alates Calvia kongressist käike ennakult üles kirjutada ei tohi (8.1). Kohtunik peab kindlalt, aga viisakalt nõudma sellest reeglist kinnipidamist. Sellele lauale tuleb kindlasti regulaarselt pilk peale visata.

3. Partii analüüsimiseks ettenähtud ruumis satute mängijale, kes seal parajasti analüüsib veel mängitavat partiid.
Tegemist on ilmse pettusega. 12.3 ütleb selgelt, et teisel malelaual partiisid analüüsida ei tohi. Kindlasti on see märksa raskem süütegu kui eelmises punktis toodu. 13.4d järgi võib kohtunik lugeda partii mängijale kaotatuks.

4. Mängija teeb partii jooksul 3. korda määrustevastase käigu.
Partii loetakse mängijale kaotatuks (7.4b).

5. Ajapuuduses langeb mängija kellal nooleke kella vajutamise momendil. Selgub, et tegemist oli 40. käiguga.
Käik pole veel sooritatud. Partii loetakse mängijale kaotatuks (6.7a, 6.9).

6. Ühel laual teeb valgetega mängiv algaja lühikese vangerduse, siis aga märkab, et väljal g1 seisaks kuningas tules. Seepärast teeb ta pika vangerduse, mis on võimalik. Vastane, kes on samuti algaja, pöördub teie poole ja taotleb endale võitu.
Kohtunik kaotust ei fikseeri. Puudutatud malendiga tuleb käia. Kuna vangerdus loetakse kuningakäiguks (3.8), tuleb käia kuningaga. Kui pikk vangerdus on võimalik, pole põhjust seda keelata (4.4c).

7. Partii viimasel etapil kukub valge kellal nooleke. Mustal on lauale jäänud ainult kuningas.
Partii lõpeb viigiga, sest matistamisvõimalust ju pole (6.9).

8. Ettur jõuab muundumisväljale. Mängija paneb etturi asemele lipu, aga siis märkab, et ratsu pealepanek oleks kasulikum, sest see paneks kahvli. Kell on veel vajutamata. Nii asendab mängija lipu ratsuga ja vajutab siis kella, vastane aga seiskab kella ja nõuab lipu pealepanemist.
Etturi muundamisel on uue malendi valik lõplik, kui see on muundumisvälja puudutanud (4.4d). Nii tuleb ettur asendada lipuga.
Küsimused 3 ja 6 annavad 2 punkti, teised igaüks 1 punkti.

Eksami teises osas tuleb seletada, mida tähendavad järgmised mõisted: vabaettur, igavene tuli, muundamine, kerge vigur ja käigupuudus. Kõigil juhtudel pakutakse 3 varianti. Iga õige vastus annab siin 1 punkti.
Töö viimases osas on küsimused Prantsuse klubide noorte meistrivõistluste kohta. Tuleb näiteks teada, kuidas määratakse malendite värvi, missugune roll on võistkonna kaptenil, milline on nende võistluste struktuur ja kellel on neist osavõtmise õigus. Ka selle osa eest võib saada 5 punkti.
Lembit