Ajaületusest

Tavapäraselt on viimases Chesscafes käsitletud ka mitmeid ajaületusega seotud juhtumeid. Uut siin ilmselt midagi pole, aga väike meeldetuletus ehk siiski.
Tavakontrolliga partii Belgiast (40 käiku 2 tunniga + 1 tund lõpuni). Must laseb 40. käigul aja üle, väidetavalt olevat ta paar sekundit liiga hilja kella vajutanud. Valge seda ei märka ja mõtleb oma järgmist käiku. Kohtunik oli kohal ja kirjutas isegi käike. 10 sekundit hiljem ütles ta valjusti, et must ületas aja ja on seega kaotanud. Küsimuse esitajat selline sekkumine üllatab. Kuidas võis kohtunik mängija taotluseta seda teha?


Selleks ju kohtunik ongi, et partiisid jälgida ja vajadusel sekkuda. Nooleke loetakse langenuks, kui kohtunik teeb selle kindlaks ... (art. 6.8). Küllap oli see, et ta reageeris väikese ajanihkega, tingitud asjaolust, et ta tahtis oma üleskirjutuse järgi käikude arvus päris kindel olla. Kiir- ja välkmales (kui puudub küllaldane järelevalve) on lood teisiti, seal küll kohtunik taotluseta ei sekku (art. A4d1).


Ikka pole rahule jäänud see inglane, kes eelmises veerus (ka meie 21. II Kaks lihtsat seisu) polnud nõus sellega, et talle pandi ajaületamise korral kaotus seisus, kus temal laual kolm etturit ja vastasel ainult ratsu. Eks siis tuli Geurtil nüüd uuesti üle seletada, et kui ikka mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga õnnestub kooperatiivkorras lauale matt konstrueerida, siis toob ajaületus paratamatult kaotuse.


Küll aga selgub, et Ameerikas oleks kohtunik pidanud teisiti toimima. Nimelt sealsete reeglite art. 14E järgi loetakse nii kuningat ja oda kui ka kuningat ja ratsut ajavõiduks ebapiisavaks materjaliks, välja arvatud juhul, kui on võimalik demonstreerida forsseeritud võitu. Niisiis oleks seal fikseeritud viik, niisama nagu Geurti poolt seekord toodud elementaarses seisus: valged Kd6 ja Rd7, mustad Kf4 ja Re3. Nii ebaloomulik kui see ka ei tundu olevat, peame FIDE reeglite järgi aga ajaületajale kaotuse fikseerima.

Uuesti käsitlemist leiab teinegi eelmise kuu juhtum (meie 24. II Aeg sai otsa). Kohtunik märkas välkpartiis, et üks nooleke oli langenud (vastane seda ilmselt ei märganud), aga siis olid äkki kõik näidud kellaekraanilt kadunud. Kuivõrd välgus ju kohtunik aja otsasaamisel sekkuda ei või, pakkus Geurt tookord lahenduseks kummalegi näiteks 5 minutit aega juurde ja partii jätkugu.

Üks sakslane leiab nüüd, et sellisel juhul tuleks kellale ikkagi panna need ajad, mis seal tegelikult olid - ajaületajale seega 0. Mis sellest, et nüüd vaatavad ilmselt mõlemad mängijad kella ja ajaületus saab kohe selgeks. Aga see olevat ju paratamatu.
Geurt jääb oma kuu aega tagasi väljaöeldud arvamuse juurde. Nõustun temaga ilmselt isegi: mängija ei tohiks kasu saada sellest, et kell rivist välja langeb. Muidu ta arvatavasti poleks kohe kella vaadanud. Aga 5 minutit lisaaega välgus tundub mulle küll palju olevat.
Lembit