Vaatame siinkohal veel mõningaid küsimusi, mis viimases Chesscafes käsitlemist leidsid.
Kellale aegade seadmise kohta on küsimus LAV-ist: kas mängija peaks enne partii algust kontrollima, kas kellale seatud ajad on õiged? Kui ta ei kontrollinud, siis mis juhtub, kui kohtunik on seadnud ajad valesti ning pärast partiid nõuab kaotaja uue partii mängimist?
Kellanäitude korrigeerimisest kõneleb koodeksi art. 6.10b. See algab: Kui partii ajal leitakse, ... Kui tegemist oli valede algnäitudega, toimib kohtunik oma parema äranägemise järgi. Kui partii on läbi, siis mingeid proteste enam vastu ei võeta. Seepärast on vaja, et nii kohtunikud kui ka mängijad kontrolliksid enne partiid ja partii ajal kellanäite.
Mobiilihelinast. Ühel turniiril Hispaanias lõpetas kohtunik partii (aga vastamisi olid GM ja IM) mobiilihelina tõttu. Mees, kellele fikseeriti kaotus, näitas küll, et tema mobiil oli välja lülitatud, ning andis kohtunikule võimaluse kontrollida, et sealt ei saanud kuidagi mingi heli tulla. Kohtunik siiski oma otsust ei muutnud.
Veelkordne näide sellest, et kaotuste fikseerimisel peab olema ettevaatlik. Kohtunik peab olema täiesti kindel, et karistus läheb õigele süüdlasele. Kui pole asjas kindel, siis on ilmselt parem jätta karistus määramata kui karistada süütut.
Mängijate käitumise kohta on üllatava küsimuse esitanud Slovakkia GM Mrva: kas käigul olev mängija võib oma kohalt tõusta ja hakata kellegagi juttu ajama? Vastus peaks ju üsna selge olema, aga ometi ilmneb, et ega me päris otsest vastust koodeksist leiagi.
Art. 12.2 keelab vaid, et käigul olev mängija ei tohi ilma kohtuniku loata mängukohast lahkuda. Laua tagant püstitõusmist keelata ei saa, pealegi võib ju mängija tegevus malelaual paljuski sõltuda konkurentide mängust, millel seetõttu peab pilgu peal hoidma.
Teiste mängijatega jutuajamise keelamisel võib ehk kohtunik viidata art. 12.3: Mängu ajal on mängijatel keelatud kasutada ükskõik milliseid ... informatsiooniallikaid ja nõuandeid. Pole ju teada, millest jutt käib.
Jutuajamine võib segada ka vastast. Seetõttu tasub viidata art. 12.6: Keelatud on vastasmängijat ükskõik mil moel häirida või segada.
Art. 13.7a aga ütleb: ... teiste partiide mängijad ei tohi partii läheduses kõnelda ega muul viisil sellesse sekkuda.
Nii et kõneluste keelamiseks peaks aluseid ikka olema.
Partii lõpp ja käigud. Ühes Argentiina partiis viis mängija oma etturi 8. reale, midagi selle aemele panemata ja vajutas kella. Kohtunik luges käigu määrustevastaseks ja hakkas kellanäite korrigeerima. Sel hetkel teine pool alistus. Kohtunikku jäi vaevama küsimus, kas sel momendil üldse võis alistuda ja mis tuleb lugeda partii viimaseks käiguks. Tema arvates pidi mängijalt küsima, milleks see kavatses oma etturi muundada.
Alistuda võib ilmselt alati, välja arvatud ehk juhud, kui partii oli juba varem millegipärast teistsuguse tulemusega lõppenud. Etturi muundamine polnud veel sooritatud (selleks on ju vaja, et uus malend puudutaks muundumisvälja.
Aga kui muundumiskäiguga oleks tekkinud patt? - Ei saanud ju tekkida, kuna me ei tea, milleks etturit muundada kavatseti.
Ikka ja jälle on küsimusi käesurumise tähenduse kohta. Taanis olevat üks poiss olnud juba võitmas oma kogenud vastast, siis aga puudutas kogemata üht malendit ning ehmatas, sest tema arvates viis nüüd iga käik matini tema enda kuningale. Üks päästev käik ikkagi oli ja selle ta ka tegi. Ometi andis vastane talle ikkagi mati - määrustevastase käiguga. Poiss oli siiski nii ehmunud, et surus vastase kätt. Teised mängijad mõistnud kohe, et käik oli määrustevastane. Kohale kutsutud kohtunik andis punkti vastasele, sest poiss polnud osutanud käigu määrustevastasusele ja surunud kätt.
Geurt kordab, et ainus viis mängija alistumise kindlakstegemiseks on allkiri paberil, millel on mängijate nimed ja partii tulemus.
8.7: Partii lõpul kirjutavad mõlemad mängijad alla mõlemale partiiprotokollile, märkides ära partii tulemuse. Isegi siis, kui see on vale, jääb see tulemus kehtima, kui kohtunik ei otsusta teisiti.
Käesurumine on alistumise märgina tavaline, vahel on aga ka neid, kes püüavad trikitada. Näiteks teatavad alistumisest nii vaikselt, et ainult vastane võib seda kuulda, siis aga suruvad selle kätt ja ütlevad, et leppisid viiki. Käesurumist võib mitmeti tõlgendada, sellest on siingi korduvalt juttu olnud. Kiirmales, kus partiiprotokolle ei peeta, on väga kasulikud tulemuste lehed.
Lembit
pühapäev, 31. oktoober 2010
kolmapäev, 27. oktoober 2010
Veel välgust
Mida siis veel lugeja viimasest Chesscafest välkmale kohta vastustest USA-st, Iraanist ja Belgiast tulnud küsimustele teada saab? Kogenud mängija jaoks siin vast midagi uudist pole. Aga siiski.
Tasub meeles pidada järgmine juhtum. Valge aeg saab otsa, mustal veel mitte. Must teeb aga nüüd määrustevastase käigu ja valge võib taotleda võitu. Tegemist on ilmselt mitteküllaldase järelevalvega. See tähendab, et nii kaua, kui mängija pole noolekese langemist taotlenud, ei loeta seda langenuks.
Leiame selle kiirmale reeglitest (rakenduvad ka välgus): Nooleke loetakse langenuks, kui mängija on esitanud selle kohta põhjendatud taotluse (A4d1), aga ka välkmale omadest: Määrustevastane käik on sooritatud, kui vastasmängija kell on käivitatud. Vastasmängija võib seejärel enne oma käigu tegemist taotleda võitu (B3c). Ja nii saabki aja ületanud valge võidu.
Niisamuti võiks aja ületanud valge taotleda viiki, kui ta on pandud patti ning seetõttu pole tal ühtki määrustepärast käiku, aga vastane on unustanud ütlemata, et valge on aja üle lasknud.
On ka jälle üks sageli korduv küsimus. Mida teha, kui vastane puudutab oma malendit, millega kavatseb käia, veel enne, kui vastane on jõudnud tema kella käima vajutada? - Ega siin polegi midagi teha. Mängija on ju käigul niipea, kui tema vastasmängija käik on tehtud (mitte sooritatud). Heaks tooniks sellise tegevuse pidevat kordumist muidugi pidada ei sa.
MIda teha, kui vastane on oma kuninga kogemata tulle jätnud? - Pange kellad seisma ja taotlege võitu, sest vastane on ilmselt sooritanud määrustevastase käigu. Kui tules olev kuningas maha lüüa, siis olete ise teinud viimase määrustevastase käigu ja võitu võib hakata taotlema hoopis vastane.
Kui panete vastasele mati, piisab sellest, kui panete oma malendi sihtväljale ja ta seal käest vabastate. Kellade seiskamine pole sel juhul enam oluline.
Käike tuleb teha ainult ühe käega. Eksis see ameeriklane, kes arvas, et vangerdada võib ikkagi kahe käega.
Lembit
Tasub meeles pidada järgmine juhtum. Valge aeg saab otsa, mustal veel mitte. Must teeb aga nüüd määrustevastase käigu ja valge võib taotleda võitu. Tegemist on ilmselt mitteküllaldase järelevalvega. See tähendab, et nii kaua, kui mängija pole noolekese langemist taotlenud, ei loeta seda langenuks.
Leiame selle kiirmale reeglitest (rakenduvad ka välgus): Nooleke loetakse langenuks, kui mängija on esitanud selle kohta põhjendatud taotluse (A4d1), aga ka välkmale omadest: Määrustevastane käik on sooritatud, kui vastasmängija kell on käivitatud. Vastasmängija võib seejärel enne oma käigu tegemist taotleda võitu (B3c). Ja nii saabki aja ületanud valge võidu.
Niisamuti võiks aja ületanud valge taotleda viiki, kui ta on pandud patti ning seetõttu pole tal ühtki määrustepärast käiku, aga vastane on unustanud ütlemata, et valge on aja üle lasknud.
On ka jälle üks sageli korduv küsimus. Mida teha, kui vastane puudutab oma malendit, millega kavatseb käia, veel enne, kui vastane on jõudnud tema kella käima vajutada? - Ega siin polegi midagi teha. Mängija on ju käigul niipea, kui tema vastasmängija käik on tehtud (mitte sooritatud). Heaks tooniks sellise tegevuse pidevat kordumist muidugi pidada ei sa.
MIda teha, kui vastane on oma kuninga kogemata tulle jätnud? - Pange kellad seisma ja taotlege võitu, sest vastane on ilmselt sooritanud määrustevastase käigu. Kui tules olev kuningas maha lüüa, siis olete ise teinud viimase määrustevastase käigu ja võitu võib hakata taotlema hoopis vastane.
Kui panete vastasele mati, piisab sellest, kui panete oma malendi sihtväljale ja ta seal käest vabastate. Kellade seiskamine pole sel juhul enam oluline.
Käike tuleb teha ainult ühe käega. Eksis see ameeriklane, kes arvas, et vangerdada võib ikkagi kahe käega.
Lembit
pühapäev, 24. oktoober 2010
Välgust ja kiirmalest
Oletasin, et RC esimehe järjekordne Chesscafe veerg on vähemalt mingil määral pühendatud hiljutisel FIDE kongressil arutatule. Kahjuks mitte. Pealkiri oli Blitz, Blitz, Blitz ja välkmalest seal peamiselt juttu tehtigi.
Mõned arutatud näited olid küll üsna absurdsed. Muidugi peab kohtunik ka taolistes lahenduse leidma. Belgiast oli pärit seis: Valged: Kf6 (1). Mustad: Kh8, Eh2 (2).
Siin käib valge 1. Kg7!? ja must vastab 1. ... h1L!?, vajutades ühtlasi kella. Nüüd taotleb valge viiki, kuna must on teinud määrustevastase käigu, aga valgel matistamismaterjali pole.
Et midagi sellist ei tohiks juhtuda, on juba art. 1.2 paika pandud: Oma kuninga jätmine või asetamine rünnaku alla, samuti vastasmängija kuninga löömine pole lubatud.
Kui must käis h1L, kaotas ta õiguse taotluse esitamiseks määrustevastase käigu kohta, aga kuningakäik polnud ju ka võimalik. Nüüd peaks sekkuma kohtunik. Liiati ütleb kiirmale art. A4c: Siiski sekkub kohtunik võimaluse korral, kui mõlemad kuningad on tules või etturi muundumine pole lõpetatud. Geurti arvates võiks RC kaaluda sama reegli sissekirjutamist ka välkmale lisasse. Välkmale art. B3c lisab: Kui vastasmängija on oma käigu teinud, ei saa määrustevastast käiku korrigeerida, kui pole vastastikust kokkulepet kohtuniku sekkumiseta.
Aga ikkagi, kuidas peaks see partii nüüd lõppema? Geurti vastus on: viik! See näib küll üsna saalomonliku lahendusena, aga mingi tulemus peab ju partiil olema. Muidugi on selliseid mänge haruharva, minul õnneks polnud.
Mul polnud juba üle kolme kuu ühelegi maleturniirile asja olnud. Nüüd olin neljas aasta järjest ühe riigiameti lahtisel kiirturniiril. Osavõtjate arv on seal pikkamööda kasvanud: tunamullu 8, mullu 10, tänavu juba 17. Koosseis üsna ebaühtlane: kaks tippmaletajat tegid omavahel viigi (kogu turniiri ainus viik üldse), võitsid kõiki ülejäänuid ja selgitasid lõpuks välkpartiidega turniiri võitja.
Turniiri algul meenutasin kirimale üht erinevust tavamalega võrreldes: kummalgi turniiril jälgivad kohtunikud küll malelaudadel toimuvat, aga kui tavamales võib see ühtlasi tähendada kohtuniku omaalgatuslikku sekkumist partiisse, siis kiirmales sekkub kohtunik vaid vähestel erandjuhtudel, üldiselt peab algatus tulema aga mängijailt endilt. Nii et oldagu tähelepanelikud.
Mängude käigus ilmnes mitmeid asju, millele järgmise vooru eel sai tähelepanu juhitud. Näiteks:
Määrustevastase käigu tegemisel on vastasel õigus saada 2 lisaminutit, aga seda tuleb kohtunikult küsida. Kui mängijad ise asja omavahel ära klaarivad, läheb võimalus kaotsi.
Kui lauale tekiks seis, kus üks pool ületab aja, aga vastase allesjäänud jõududest matistamiseks ei piisa, fikseeritakse viik.
Kella tuleb vajutada sama käega, millega malendeid tõstad.
Puudutatud malendiga tuleb ka kiirmales käia. Juba käest lahtilastud nupu asemel teisega käia ei tohi, mängitagu siis kasvõi sama perekonna liikmega.
Mobiiliga turniiri ajal ei räägita (see sai küll juba ka enne turniiri maha öeldud).
Nii et kõik päris elementaarsed asjad. Mingeid probleeme ei olnud ega saanudki olla.
Pisidetail turniiri juhendist. Kui võitjate välkpartiid poleks tulemusi andnud (tegelikult tegid nad küll asja selgeks), oleks asi selgitatud armageddoni (äkksurmaga), kus valgel aega 6 ja mustal 5 minutit, viigi pihul loetakse võitjaks must. Näib, et sel moel on musta ülesanne liiga kerge. Parem on ehk anda valgele 5 ja mustale 4 minutit. Sellel seisukohal on praegu ka turniirimäärused.
Lembit
Mõned arutatud näited olid küll üsna absurdsed. Muidugi peab kohtunik ka taolistes lahenduse leidma. Belgiast oli pärit seis: Valged: Kf6 (1). Mustad: Kh8, Eh2 (2).
Siin käib valge 1. Kg7!? ja must vastab 1. ... h1L!?, vajutades ühtlasi kella. Nüüd taotleb valge viiki, kuna must on teinud määrustevastase käigu, aga valgel matistamismaterjali pole.
Et midagi sellist ei tohiks juhtuda, on juba art. 1.2 paika pandud: Oma kuninga jätmine või asetamine rünnaku alla, samuti vastasmängija kuninga löömine pole lubatud.
Kui must käis h1L, kaotas ta õiguse taotluse esitamiseks määrustevastase käigu kohta, aga kuningakäik polnud ju ka võimalik. Nüüd peaks sekkuma kohtunik. Liiati ütleb kiirmale art. A4c: Siiski sekkub kohtunik võimaluse korral, kui mõlemad kuningad on tules või etturi muundumine pole lõpetatud. Geurti arvates võiks RC kaaluda sama reegli sissekirjutamist ka välkmale lisasse. Välkmale art. B3c lisab: Kui vastasmängija on oma käigu teinud, ei saa määrustevastast käiku korrigeerida, kui pole vastastikust kokkulepet kohtuniku sekkumiseta.
Aga ikkagi, kuidas peaks see partii nüüd lõppema? Geurti vastus on: viik! See näib küll üsna saalomonliku lahendusena, aga mingi tulemus peab ju partiil olema. Muidugi on selliseid mänge haruharva, minul õnneks polnud.
Mul polnud juba üle kolme kuu ühelegi maleturniirile asja olnud. Nüüd olin neljas aasta järjest ühe riigiameti lahtisel kiirturniiril. Osavõtjate arv on seal pikkamööda kasvanud: tunamullu 8, mullu 10, tänavu juba 17. Koosseis üsna ebaühtlane: kaks tippmaletajat tegid omavahel viigi (kogu turniiri ainus viik üldse), võitsid kõiki ülejäänuid ja selgitasid lõpuks välkpartiidega turniiri võitja.
Turniiri algul meenutasin kirimale üht erinevust tavamalega võrreldes: kummalgi turniiril jälgivad kohtunikud küll malelaudadel toimuvat, aga kui tavamales võib see ühtlasi tähendada kohtuniku omaalgatuslikku sekkumist partiisse, siis kiirmales sekkub kohtunik vaid vähestel erandjuhtudel, üldiselt peab algatus tulema aga mängijailt endilt. Nii et oldagu tähelepanelikud.
Mängude käigus ilmnes mitmeid asju, millele järgmise vooru eel sai tähelepanu juhitud. Näiteks:
Määrustevastase käigu tegemisel on vastasel õigus saada 2 lisaminutit, aga seda tuleb kohtunikult küsida. Kui mängijad ise asja omavahel ära klaarivad, läheb võimalus kaotsi.
Kui lauale tekiks seis, kus üks pool ületab aja, aga vastase allesjäänud jõududest matistamiseks ei piisa, fikseeritakse viik.
Kella tuleb vajutada sama käega, millega malendeid tõstad.
Puudutatud malendiga tuleb ka kiirmales käia. Juba käest lahtilastud nupu asemel teisega käia ei tohi, mängitagu siis kasvõi sama perekonna liikmega.
Mobiiliga turniiri ajal ei räägita (see sai küll juba ka enne turniiri maha öeldud).
Nii et kõik päris elementaarsed asjad. Mingeid probleeme ei olnud ega saanudki olla.
Pisidetail turniiri juhendist. Kui võitjate välkpartiid poleks tulemusi andnud (tegelikult tegid nad küll asja selgeks), oleks asi selgitatud armageddoni (äkksurmaga), kus valgel aega 6 ja mustal 5 minutit, viigi pihul loetakse võitjaks must. Näib, et sel moel on musta ülesanne liiga kerge. Parem on ehk anda valgele 5 ja mustale 4 minutit. Sellel seisukohal on praegu ka turniirimäärused.
Lembit
kolmapäev, 20. oktoober 2010
Küsivad prantslased - 2
Vaataksime täna ülejäänud osa Prantsuse kohtunike tänavusuvise põhieksamist UV1.
Küsimustiku III osas on juttu koodeksi artikli 10.2 põhjal esitatavatest viigitaotlustest. Olukorrad ja ajakontrollid on erinevad.
1. Laual on järgmine seis:
Valged: Ke3, Vh2, Ed3, e4 ja h5 (5).
Mustad: Kd7, Ve5, Ed6 ja h6 (4).
Ajakontrolliks on 2 tundi partiile, millele pärast 40. käiku lisandub veel 1 tund. Valgel on jäänud aega 36 sekundit, mustal 1 minut 5 sekundit.
Pärast 36. käiku kutsub teid käigul olev valgetega mängija ja taotleb art. 10.2 alusel viiki. Mida vastate? -
Me pole veel partii viimases staadiumis, vaid enne 40. käigul olevat ajakontrolli. Taotlust seetõttu vastu võtta ei saa. Mustadele lisatakse 2 minutit mõtlemisaega (10.1, 10.2).
2. Laual on sama seis. Ajakontrolliks on aga 15 minutit partiile, lisaks 3 sekundit igale käigule. Valgel on jäänud 1 minut 10 sekundit, mustal 1 minut 55 sekundit.
Jälle kutsub teid käigul olev valgetega mängija ja taotleb art. 10.2 alusel viiki. Mida vastate? -
Siin ´pole tegemist ajakontrolliga partii lõpuni, vaid Fischeri kontrolliga. Seetõttu ei saa ka siin taotlust rahuldada ja vastasele võib samuti lisada 2 minutit mõtlemisaega (10.1, 10.2).
3. Laual on seis:
Valged: Kc4, Oe3, Eb5 ja d2 (4). Mustad: Kd7, Rc8, Ec5 ja d6 (4).
Ajakontrolliks on 61 minutit kogu partiile (nii tavatseti Prantsusmaal pikka aega mängida). Valgel on jäänud vaid 3 sekundit, mustal 1 minut 26 sekundit.
Käigul olev valgetega mängija taotleb ka siin art. 10.2 alusel viiki. Nõuate, et nad mängiksid enne otsuse langetamist veidi edasi. Valge käib kiirelt Og5, aga pärast musta vastukäiku nooleke kukub. Mida otsustate? -
Anda võit mustale. Valgel oli võimalus teha käik, mis oleks arvatavasti taganud viigi (Oxc5).
4. Laual on seis:
Valged: Kd1, Re1, Ec2 (3). Mustad: Kb5, Og5, Ec3 (39.
Ajakontrolliks on 20 minutit partiile. Valgel on jäänud 22 sekundit, mustal viimane sekund.
Käigul olev mustadega mängija kutsub teid ja taotleb art. 10.2 alusel viiki. Ütleb, et tema oda kontrollib muundumisvälja ja kui valged lipustavad etturi, siis kahib ta oda ja valged võita ei saa ning viik oleks vältimatu. Kellale jäänud aega vaadates pole partii jätkamise nõudmine ehk hea lahendus. Mida teete? -
Asi pole nii lihtne. Ilmselt valge võit. Etturi lipustamiseks võivad valged panna oma ratsu e7.
IV osa küsimused on välkmalest. Mängitakse departemangu noorte meistrivõistluste järelmatśi, kus aega 5 minutit partiile. Rohkem partiisid käigus pole, nii et kohtunik seisab partii juures.
1. Valgetega mängija jätab kuninga tulle ja vajutab kella. Vastane ei ütle midagi. Mida teete? -
Sekkute. Lasete valgel teha määrustepärane käik ja annate mustale 2 minutit juurde, arvestades puudutamise reegleid (7.4, 4.3, 4.6). Tegemist on ju küllaldase järelevalvega. Määrustevastane käik ei kaota sel juhul ka välgus.
2. Valgetega mängija käib ratsuga ja laseb selle käest lahti. Kuningas jääb tulle. Enne kellavajutust paneb ta ratsu tagasi sinna, kus see oli, ja käib kuningaga (ratsukäiguga tuld tõrjuda ei saa). Mustade juht protesteerib. Mida teete? -
Lastakse valgel käia (välja arvatud, kui leitakse, et ta tahtis ettekavatsetult vastast häirida). Määrustevastase käigu kohta kehtib jälle art. 7.4a. Kuna ta pole kella vajutanud, on määrustevastane käik sooritamata.
V osas käib lahtine tavamaleturniir. Ajakontrolliks on 1 tund 30 minutit 40 käigule, siis lisandub 30 minutit. Algusest peale toob iga käik juurde 30 sekundit.
1. Voor algas kell 14. Kell 17.59 on kaks mängijat protokolli järgi teinud 39 käiku ja kell näitab, et valgel on jäänud 28, mustal 33 minutit. Must taotleb ajavõitu. Mida teete? -
Must on ajaga võitnud (6.9, 6.10). Tõenäoliselt on mängijad vajutanud ühe korra üleliia ja aeg lisandunud seetõttu liiga vara, aga kuna 40 käiku pole tehtud, saab must ajavõidu.
2. Kaks noort kutsuvad teid. Valge kuningas on tules ja nad ei tea, mis ajast peale (see ei selgu ka partii läbimängimisel). Pärast 45. käiku on mustadel 2 enametturit ja võiduseis. Läbimängu alustati partii algusest, aga juba 6. käigust peale protokolle deśifreerida ei õnnestu ja ka poisid ei mäleta, kuidas nad mängisid. Mida teha? -
Alustada partiid 6. käigust uuesti.
3. Laual on seis:
Valged: Kd2, Vh1, Ea2, c2 ja d3 (5).
Mustad: Kb6, Vd8, Ea6, b5 ja c4 (5).
Selles seisus mängib valge dxc4. Kuna see on määrustevastane käik, lisate mustale 2 minutit ja nõuate, et valge käiks teisiti. Valge käib Vh6+ ja must käib kohe kuningaga. Mida teete? -
Sekkute. Valge on puudutanud etturit d3 ja peab sellega käima, üks määrustepärane käik ju etturil on (7.4a, 4.3).
Lembit
Küsimustiku III osas on juttu koodeksi artikli 10.2 põhjal esitatavatest viigitaotlustest. Olukorrad ja ajakontrollid on erinevad.
1. Laual on järgmine seis:
Valged: Ke3, Vh2, Ed3, e4 ja h5 (5).
Mustad: Kd7, Ve5, Ed6 ja h6 (4).
Ajakontrolliks on 2 tundi partiile, millele pärast 40. käiku lisandub veel 1 tund. Valgel on jäänud aega 36 sekundit, mustal 1 minut 5 sekundit.
Pärast 36. käiku kutsub teid käigul olev valgetega mängija ja taotleb art. 10.2 alusel viiki. Mida vastate? -
Me pole veel partii viimases staadiumis, vaid enne 40. käigul olevat ajakontrolli. Taotlust seetõttu vastu võtta ei saa. Mustadele lisatakse 2 minutit mõtlemisaega (10.1, 10.2).
2. Laual on sama seis. Ajakontrolliks on aga 15 minutit partiile, lisaks 3 sekundit igale käigule. Valgel on jäänud 1 minut 10 sekundit, mustal 1 minut 55 sekundit.
Jälle kutsub teid käigul olev valgetega mängija ja taotleb art. 10.2 alusel viiki. Mida vastate? -
Siin ´pole tegemist ajakontrolliga partii lõpuni, vaid Fischeri kontrolliga. Seetõttu ei saa ka siin taotlust rahuldada ja vastasele võib samuti lisada 2 minutit mõtlemisaega (10.1, 10.2).
3. Laual on seis:
Valged: Kc4, Oe3, Eb5 ja d2 (4). Mustad: Kd7, Rc8, Ec5 ja d6 (4).
Ajakontrolliks on 61 minutit kogu partiile (nii tavatseti Prantsusmaal pikka aega mängida). Valgel on jäänud vaid 3 sekundit, mustal 1 minut 26 sekundit.
Käigul olev valgetega mängija taotleb ka siin art. 10.2 alusel viiki. Nõuate, et nad mängiksid enne otsuse langetamist veidi edasi. Valge käib kiirelt Og5, aga pärast musta vastukäiku nooleke kukub. Mida otsustate? -
Anda võit mustale. Valgel oli võimalus teha käik, mis oleks arvatavasti taganud viigi (Oxc5).
4. Laual on seis:
Valged: Kd1, Re1, Ec2 (3). Mustad: Kb5, Og5, Ec3 (39.
Ajakontrolliks on 20 minutit partiile. Valgel on jäänud 22 sekundit, mustal viimane sekund.
Käigul olev mustadega mängija kutsub teid ja taotleb art. 10.2 alusel viiki. Ütleb, et tema oda kontrollib muundumisvälja ja kui valged lipustavad etturi, siis kahib ta oda ja valged võita ei saa ning viik oleks vältimatu. Kellale jäänud aega vaadates pole partii jätkamise nõudmine ehk hea lahendus. Mida teete? -
Asi pole nii lihtne. Ilmselt valge võit. Etturi lipustamiseks võivad valged panna oma ratsu e7.
IV osa küsimused on välkmalest. Mängitakse departemangu noorte meistrivõistluste järelmatśi, kus aega 5 minutit partiile. Rohkem partiisid käigus pole, nii et kohtunik seisab partii juures.
1. Valgetega mängija jätab kuninga tulle ja vajutab kella. Vastane ei ütle midagi. Mida teete? -
Sekkute. Lasete valgel teha määrustepärane käik ja annate mustale 2 minutit juurde, arvestades puudutamise reegleid (7.4, 4.3, 4.6). Tegemist on ju küllaldase järelevalvega. Määrustevastane käik ei kaota sel juhul ka välgus.
2. Valgetega mängija käib ratsuga ja laseb selle käest lahti. Kuningas jääb tulle. Enne kellavajutust paneb ta ratsu tagasi sinna, kus see oli, ja käib kuningaga (ratsukäiguga tuld tõrjuda ei saa). Mustade juht protesteerib. Mida teete? -
Lastakse valgel käia (välja arvatud, kui leitakse, et ta tahtis ettekavatsetult vastast häirida). Määrustevastase käigu kohta kehtib jälle art. 7.4a. Kuna ta pole kella vajutanud, on määrustevastane käik sooritamata.
V osas käib lahtine tavamaleturniir. Ajakontrolliks on 1 tund 30 minutit 40 käigule, siis lisandub 30 minutit. Algusest peale toob iga käik juurde 30 sekundit.
1. Voor algas kell 14. Kell 17.59 on kaks mängijat protokolli järgi teinud 39 käiku ja kell näitab, et valgel on jäänud 28, mustal 33 minutit. Must taotleb ajavõitu. Mida teete? -
Must on ajaga võitnud (6.9, 6.10). Tõenäoliselt on mängijad vajutanud ühe korra üleliia ja aeg lisandunud seetõttu liiga vara, aga kuna 40 käiku pole tehtud, saab must ajavõidu.
2. Kaks noort kutsuvad teid. Valge kuningas on tules ja nad ei tea, mis ajast peale (see ei selgu ka partii läbimängimisel). Pärast 45. käiku on mustadel 2 enametturit ja võiduseis. Läbimängu alustati partii algusest, aga juba 6. käigust peale protokolle deśifreerida ei õnnestu ja ka poisid ei mäleta, kuidas nad mängisid. Mida teha? -
Alustada partiid 6. käigust uuesti.
3. Laual on seis:
Valged: Kd2, Vh1, Ea2, c2 ja d3 (5).
Mustad: Kb6, Vd8, Ea6, b5 ja c4 (5).
Selles seisus mängib valge dxc4. Kuna see on määrustevastane käik, lisate mustale 2 minutit ja nõuate, et valge käiks teisiti. Valge käib Vh6+ ja must käib kohe kuningaga. Mida teete? -
Sekkute. Valge on puudutanud etturit d3 ja peab sellega käima, üks määrustepärane käik ju etturil on (7.4a, 4.3).
Lembit
pühapäev, 17. oktoober 2010
Nimekirju lugedes
Süvenesin täna mõneks ajaks nimekirjadesse. Rahvusvahelise nimetusega kohtunikke on palju ja neid tuleb järjest juurde. Muidugi on see seltskond üsna ebaühtlane. Seepärast on paratamatu, et neid peaks kuidagiviisi liigitama, et siis seda jaotust kasutada võistlustele kohtunike nimetamisel.
FIDE-s taibati seda juba 90-ndate aastate algul. Moskva kongressil 1994 pidi osa rahvusvahelistest arbitritest (IA-dest) jõudma seeniorarbitri (SIA) nimetuseni. Kas olid normid kõrged või tegemist millegi muuga, aga kongressi eel avaldati presidendi bülletäänis ainult kolme kandidaadi nimed (mina juhtumisi ka nende hulgas). Carol Jarecki sai nüüd A kategooria. Aga tookord poleks sedavõrd väikese grupi esiletõstmine midagi muutnud ning seetõttu otsustati SIA nimetuse sisseseadmisest loobuda ja teha juurde hoopis madalam FIDE arbitri (FA) kategooria.
Nüüd on siis FIDE oma vana idee lõpuks praktikasse viinud ja pealegi üsna keeruliselt. Seetõttu ei hakka siin detailide käsitlemisele aega ega ruumi kulutama ja viitan vaid Eesti malekohtunike käsiraamatule, kus kõik kenasti kirjas. Arvesse võetakse kohtunike tegutsemist viimasel aastakümnel ning selle põhjal loetakse osa kohtunikke kõigepealt passiivseteks, teised aga jagatakse A, B, C ja D gruppi. Vastavalt gruppidele võib siis tabelist välja lugeda, kus keegi tegutseda võib. Nimekirju peaks muudetama iga 2 aasta järel. Hantõ-Mansiiskis avaldati A, B ja C grupi nimekiri kui ka passiivseks loetavate nimed. Tinglikult võib A, B ja C gruppi kuuluvaid nimetada tippkohtunikeks, sest neile on enam-vähem kõik uksed lahti. Neil maadel, kel tippkohtunikke pole, tuleb vähegi olulisemate võistluste korraldamisel teistelt maadelt abi otsida.
Päris huvitav on vaadata, mis sellest asjast välja tuli. Üldse on nimekirjades 47 A (32 riigist), 64 B (30 riigist) ja 293 C (55 riigist) grupi kohtunikku. Passiivkohtunikeks on tunnistatud 560, teadmata hulk ülejäänuid mahuvad siis D gruppi.
Vaadelgem siis, kuidas ABC tippkohtunikud jaotuvad. Ilmselt peaks see näitama, kuivõrd aktiivselt kusagil rahvusvahelisi võistlusi korraldatakse ja kuivõrd hoolitsetakse oma kohtunike pääsu eest rahvusvahelistele võistlustele väljaspoole. Loomulikult sõltub kohtuniku mingil turniiril tegutsemise kvaliteet, võistlustele pääs aga tavaliselt suurelt osalt mitte. Samuti näeme loetelust, kust vajadusel minna kohtunikke otsima.
Tippkohtunike arvud said minu arvates küllaltki omapärased. Kõige rohkem tippkohtunikke on Hiinas 25 (2A,+ 12B+11C), järgnevad aga Ungari 24 (neist küll 23 C-d) ja siis Araabia Ühendemiraadid 19 (17 C-d) nimega! Huvi pärast olgu siin veel arve toodud: Hispaania ja Prantsusmaa 18, Egiptus 16, USA 15, Tśehhi ja Usbekistan 14, Venemaa ja Austria 13, Filipiinid 12, Brasiilia, India, Iraan, Serbia ja Śveits 10, Poola, Rumeenia ja Liibüa 9, Kreeka 8, Saksamaa ja Kolumbia 7, Holland, Türgi, Taani ja Island 6, Armeenia, Inglismaa ja Singapur 5, Gruusia, Iisrael, Bulgaaria ja Horvaatia 4 jne. Üldse on selles nimekirjas 62 riigi kohtunikke.
Minu ettekujutuse järgi see kohtunike edetabel vist küll eriti täpselt riikide paiknemist maailma malekaardil ei kajasta. Aga muidugi ei käinud ma kongressil ega osalenud mingil määral ka nimekirja koostamisel, nii et hoidun omapoolsetest kommentaaridest.
Aga kus on Eesti? Eestit pole. Meie lähiümbrusest on seal 3 leedulast, 2 rootslast ja soomlast, 1 lätlanna. Minu arust oli varem meie kohtunikel vaja neid maid abistada, nüüd on asjad muutunud vastupidiseks. Kui oma tippkohtunikud on olemas näiteks Sambial, Bahreinil, Briti Neitsisaartel, Fidźil või Luksemburgil ja meil mitte, siis on vist küll midagi paigast ära.
Ise leidsin nimekirjast väga palju tuttavaid nimesid, kellega paarkümmend aastat tagasi tegutsesin ja kes on suutnud oma aktiivsuse säilitada. Vanus nimekirja pääsemiseks ilmselt takistus pole, igatahes oli seal 77-aastaseidki. Ei leidnud 4o4 tippkohtuniku seast muide ainsatki, kes oleks IA nimetuseni jõudnud juba 60-ndatel. Umbes tosin peaks meid veel olema. Ja kuivõrd 7 meist viidi nüüd passiivkohtunike nimekirja, siis D gruppi on jäänud veel väga vähe. Seda selleks. Aga Eesti jaoks avaldatud nimekirjad küll kenad pole.
Lembit
FIDE-s taibati seda juba 90-ndate aastate algul. Moskva kongressil 1994 pidi osa rahvusvahelistest arbitritest (IA-dest) jõudma seeniorarbitri (SIA) nimetuseni. Kas olid normid kõrged või tegemist millegi muuga, aga kongressi eel avaldati presidendi bülletäänis ainult kolme kandidaadi nimed (mina juhtumisi ka nende hulgas). Carol Jarecki sai nüüd A kategooria. Aga tookord poleks sedavõrd väikese grupi esiletõstmine midagi muutnud ning seetõttu otsustati SIA nimetuse sisseseadmisest loobuda ja teha juurde hoopis madalam FIDE arbitri (FA) kategooria.
Nüüd on siis FIDE oma vana idee lõpuks praktikasse viinud ja pealegi üsna keeruliselt. Seetõttu ei hakka siin detailide käsitlemisele aega ega ruumi kulutama ja viitan vaid Eesti malekohtunike käsiraamatule, kus kõik kenasti kirjas. Arvesse võetakse kohtunike tegutsemist viimasel aastakümnel ning selle põhjal loetakse osa kohtunikke kõigepealt passiivseteks, teised aga jagatakse A, B, C ja D gruppi. Vastavalt gruppidele võib siis tabelist välja lugeda, kus keegi tegutseda võib. Nimekirju peaks muudetama iga 2 aasta järel. Hantõ-Mansiiskis avaldati A, B ja C grupi nimekiri kui ka passiivseks loetavate nimed. Tinglikult võib A, B ja C gruppi kuuluvaid nimetada tippkohtunikeks, sest neile on enam-vähem kõik uksed lahti. Neil maadel, kel tippkohtunikke pole, tuleb vähegi olulisemate võistluste korraldamisel teistelt maadelt abi otsida.
Päris huvitav on vaadata, mis sellest asjast välja tuli. Üldse on nimekirjades 47 A (32 riigist), 64 B (30 riigist) ja 293 C (55 riigist) grupi kohtunikku. Passiivkohtunikeks on tunnistatud 560, teadmata hulk ülejäänuid mahuvad siis D gruppi.
Vaadelgem siis, kuidas ABC tippkohtunikud jaotuvad. Ilmselt peaks see näitama, kuivõrd aktiivselt kusagil rahvusvahelisi võistlusi korraldatakse ja kuivõrd hoolitsetakse oma kohtunike pääsu eest rahvusvahelistele võistlustele väljaspoole. Loomulikult sõltub kohtuniku mingil turniiril tegutsemise kvaliteet, võistlustele pääs aga tavaliselt suurelt osalt mitte. Samuti näeme loetelust, kust vajadusel minna kohtunikke otsima.
Tippkohtunike arvud said minu arvates küllaltki omapärased. Kõige rohkem tippkohtunikke on Hiinas 25 (2A,+ 12B+11C), järgnevad aga Ungari 24 (neist küll 23 C-d) ja siis Araabia Ühendemiraadid 19 (17 C-d) nimega! Huvi pärast olgu siin veel arve toodud: Hispaania ja Prantsusmaa 18, Egiptus 16, USA 15, Tśehhi ja Usbekistan 14, Venemaa ja Austria 13, Filipiinid 12, Brasiilia, India, Iraan, Serbia ja Śveits 10, Poola, Rumeenia ja Liibüa 9, Kreeka 8, Saksamaa ja Kolumbia 7, Holland, Türgi, Taani ja Island 6, Armeenia, Inglismaa ja Singapur 5, Gruusia, Iisrael, Bulgaaria ja Horvaatia 4 jne. Üldse on selles nimekirjas 62 riigi kohtunikke.
Minu ettekujutuse järgi see kohtunike edetabel vist küll eriti täpselt riikide paiknemist maailma malekaardil ei kajasta. Aga muidugi ei käinud ma kongressil ega osalenud mingil määral ka nimekirja koostamisel, nii et hoidun omapoolsetest kommentaaridest.
Aga kus on Eesti? Eestit pole. Meie lähiümbrusest on seal 3 leedulast, 2 rootslast ja soomlast, 1 lätlanna. Minu arust oli varem meie kohtunikel vaja neid maid abistada, nüüd on asjad muutunud vastupidiseks. Kui oma tippkohtunikud on olemas näiteks Sambial, Bahreinil, Briti Neitsisaartel, Fidźil või Luksemburgil ja meil mitte, siis on vist küll midagi paigast ära.
Ise leidsin nimekirjast väga palju tuttavaid nimesid, kellega paarkümmend aastat tagasi tegutsesin ja kes on suutnud oma aktiivsuse säilitada. Vanus nimekirja pääsemiseks ilmselt takistus pole, igatahes oli seal 77-aastaseidki. Ei leidnud 4o4 tippkohtuniku seast muide ainsatki, kes oleks IA nimetuseni jõudnud juba 60-ndatel. Umbes tosin peaks meid veel olema. Ja kuivõrd 7 meist viidi nüüd passiivkohtunike nimekirja, siis D gruppi on jäänud veel väga vähe. Seda selleks. Aga Eesti jaoks avaldatud nimekirjad küll kenad pole.
Lembit
kolmapäev, 13. oktoober 2010
Küsivad prantslased
Nähtavale on ilmunud Prantsuse kohtunike ajakirja Bulletin des Arbitres Fédéraux uus number. Nagu tavaliselt pakkusid seekordki vast kõige rohkem huvi nende viimasel, juunikuisel kohtunike põhieksamil UV1 kasutatud küsimused. Tingimused olid seekordki tavalised: vastamiseks 2 tundi, vaja ka põhjendusi ja viiteid koodeksi artiklitele. Siinkohal on küsimustestumbes pooled. Midagi erilist pole, aga vastamisel mõtlema peab.
I osas käib 90 mängijaga lahtine turniir, kus mõtlemisajaks kummalegi 20 minutit.
1. Laual on järgmine seis:
Valged: Ke1, Lf3, Va1 ja h1, Ob2 ja g1, Rf1 ja c3,
Ea2, b3, c2, d3, e4, f2, g2 ja h2 (16).
Mustad: Ke8, Ld8, Va8 ja h8, Oc5 ja e6, Rc6 ja f6,
Ea7, b7, c7, d6, e5, f7, g7 ja h7 (16).
On valgete käik ja nendega mängija kutsub teid, et teatada malendite väärast asendist - mõlemad valged odad paiknevad mustadel väljadel. Mida teete? -
Partiis on tehtud üle 3 käigu ja enam ei võeta seoses malendite vale asendiga vastu mingeid taotlusi. Odad jäävad mustadele väljadele ja partii jatkub. On ju kiirmale (A4a).
2. Kui voor on kümme minutit käinud ja partiides kümmekond käiku tehtud, kutsub üks mängija teid, et teatada segadusest kellaga. Temal jääb alles veel 5 minutit, vastasel 16. Mida teete? -
Kui partiis on tehtud üle 3 käigu, ei võeta ka seoses kellanäitudega vastu mingeid taotlusi (A4a). Kui muidugi üks kell näitaks tervet tundi, peaks kohtunik sekkuma, et mitte riskida kogu turniiri ajakavaga.
3. On jäänud veel viimane partii. Seisate selle kõrval, et jälgida ajapuuduses toimuvat. Valgetega mängija jätab oma kuninga tulle ja vajutab kella. Mustad käivad etturiga ja ründavad valgete lippu, öeldes "tuli" (kuningas oli ju juba tules). Valged protesteerivad ja taotlevad oma eelmise käigu tagasivõtmist, kuna see oli määrustevastane. Mida teete? -
Partii peab jätkuma, nagu see on, kusjuures valged peavad tõrjuma tule, nagu mustad seda nõuavad (öeldes "tuli"). Mis puutub sellesse, kas lugeda seda partiid küllaldase järelevalve all toimuvaks (kohtunik ju jälgib seda) ja suhtuda siis sellesse nagu tavapartiisse, siis minu arvates ei saa reegleid poole partii pealt muuta. Vooru alustati ju küllaldase järelevalveta.
4. Kasutatakse elektroonilisi kelli. Mõlema mängija aeg on läbi. Kriipsuke ekraanil näitab, et mustade nooleke on langenud esimesena. Mustad taotlevad võitu, sest valgete aeg on läbi. Võitu taotlevad ka valged, rõhutades, et mustade aeg sai varem otsa. Mis on partii tulemus? -
Kui mõlemad noolekesed on langenud, loetakse kiirmales partii lõppenuks viigiga. Kriipsukest ekraanil arvesse ei võeta (tavamales küll).
II osa küsimused on seotud seisu kolmekordse kordumisega. Kujuteldaval turniiril on ajakontrolliks 50 minutit partiile, lisaks 10 sekundit igale käigule.
1. Valged teevad käigu, vajutavad kella ja seiskavad selle siis, et teid kutsuda. Teatavad, et käik, mille nad tegid, viib seisu kolmekordsele järjestikusele kordumisele. Kiire pilk partiiprotokollidele näitab, et kordumiseks vajalikud nõuded on täidetud. Mida teete? -
Valged on teinud käigu ja kella vajutanud, seega pole nad enam käigul. Taotlusõigus on kadunud ja partii jätkub (9.2, 9.4).
2. Käib turniiri viimane partii. Vastastikuses ajapuuduses mängitakse vaid lisasekundite arvel. Kumbki käike ei kirjuta. Olete partii jälgimiseks laua lähedal. Valged on käigul ja ütlevad teile, et pärast vastase viimast käiku on seis kordunud kolm korda. Märkasite seda ka ise. Mustad vaidlevad vastu ja kuna kumbki partiid üles ei märgi, nõuavad, et seda jätkataks. -
Tähelepanelikul lugemisel märkate, et art. 9.2b ei nõua partii üleskirjutamist. Kui olete veendunud, et seis on tõepoolest kolm korda kordunud ja taotlus määrustepärane (taotleja käigul), võite fikseerida viigi.
3. Valged kirjutavad käigu protokolli ja seiskavad kella, et teid kutsuda. Ütlevad, et kui teevad selle käigu, kordub seis 3. korda, ja nõuavad seepärast viiki. Pärast kiiret pilguheitu protokollidele leiate, et viimase 10 käigu jooksul käigud kordunud pole. Valged ütlevad, et seis oli kaks korda laual juba 15 käiku tagasi. Mida teete? -
Kordused ei tarvitse olla järjest ja korduma ei pea käigud, vaid seisud. Kui veendute, et seis on sama poole käigulolekul 3. kord sama ja taotlus reeglipärane (taotleja käigul), loete partii viigiks.
4. Jälgite turniiri viimast partiid, kus vastamisi kaks noort mängijat. Mängijad kordavad käike ja sama seis tekibki 3. korda lauale. Kumbki mängija midagi ei taotle. Mida teete? -
Kui kumbki mängija mingit taotlust ei esita, ei võta kohtunik midagi ette. Kuivõrd tegemist oli noorte mängijatega, võib ehk kasutamata jäetud võimalusele tähelepanu juhtida pärast partiid.
Lembit
I osas käib 90 mängijaga lahtine turniir, kus mõtlemisajaks kummalegi 20 minutit.
1. Laual on järgmine seis:
Valged: Ke1, Lf3, Va1 ja h1, Ob2 ja g1, Rf1 ja c3,
Ea2, b3, c2, d3, e4, f2, g2 ja h2 (16).
Mustad: Ke8, Ld8, Va8 ja h8, Oc5 ja e6, Rc6 ja f6,
Ea7, b7, c7, d6, e5, f7, g7 ja h7 (16).
On valgete käik ja nendega mängija kutsub teid, et teatada malendite väärast asendist - mõlemad valged odad paiknevad mustadel väljadel. Mida teete? -
Partiis on tehtud üle 3 käigu ja enam ei võeta seoses malendite vale asendiga vastu mingeid taotlusi. Odad jäävad mustadele väljadele ja partii jatkub. On ju kiirmale (A4a).
2. Kui voor on kümme minutit käinud ja partiides kümmekond käiku tehtud, kutsub üks mängija teid, et teatada segadusest kellaga. Temal jääb alles veel 5 minutit, vastasel 16. Mida teete? -
Kui partiis on tehtud üle 3 käigu, ei võeta ka seoses kellanäitudega vastu mingeid taotlusi (A4a). Kui muidugi üks kell näitaks tervet tundi, peaks kohtunik sekkuma, et mitte riskida kogu turniiri ajakavaga.
3. On jäänud veel viimane partii. Seisate selle kõrval, et jälgida ajapuuduses toimuvat. Valgetega mängija jätab oma kuninga tulle ja vajutab kella. Mustad käivad etturiga ja ründavad valgete lippu, öeldes "tuli" (kuningas oli ju juba tules). Valged protesteerivad ja taotlevad oma eelmise käigu tagasivõtmist, kuna see oli määrustevastane. Mida teete? -
Partii peab jätkuma, nagu see on, kusjuures valged peavad tõrjuma tule, nagu mustad seda nõuavad (öeldes "tuli"). Mis puutub sellesse, kas lugeda seda partiid küllaldase järelevalve all toimuvaks (kohtunik ju jälgib seda) ja suhtuda siis sellesse nagu tavapartiisse, siis minu arvates ei saa reegleid poole partii pealt muuta. Vooru alustati ju küllaldase järelevalveta.
4. Kasutatakse elektroonilisi kelli. Mõlema mängija aeg on läbi. Kriipsuke ekraanil näitab, et mustade nooleke on langenud esimesena. Mustad taotlevad võitu, sest valgete aeg on läbi. Võitu taotlevad ka valged, rõhutades, et mustade aeg sai varem otsa. Mis on partii tulemus? -
Kui mõlemad noolekesed on langenud, loetakse kiirmales partii lõppenuks viigiga. Kriipsukest ekraanil arvesse ei võeta (tavamales küll).
II osa küsimused on seotud seisu kolmekordse kordumisega. Kujuteldaval turniiril on ajakontrolliks 50 minutit partiile, lisaks 10 sekundit igale käigule.
1. Valged teevad käigu, vajutavad kella ja seiskavad selle siis, et teid kutsuda. Teatavad, et käik, mille nad tegid, viib seisu kolmekordsele järjestikusele kordumisele. Kiire pilk partiiprotokollidele näitab, et kordumiseks vajalikud nõuded on täidetud. Mida teete? -
Valged on teinud käigu ja kella vajutanud, seega pole nad enam käigul. Taotlusõigus on kadunud ja partii jätkub (9.2, 9.4).
2. Käib turniiri viimane partii. Vastastikuses ajapuuduses mängitakse vaid lisasekundite arvel. Kumbki käike ei kirjuta. Olete partii jälgimiseks laua lähedal. Valged on käigul ja ütlevad teile, et pärast vastase viimast käiku on seis kordunud kolm korda. Märkasite seda ka ise. Mustad vaidlevad vastu ja kuna kumbki partiid üles ei märgi, nõuavad, et seda jätkataks. -
Tähelepanelikul lugemisel märkate, et art. 9.2b ei nõua partii üleskirjutamist. Kui olete veendunud, et seis on tõepoolest kolm korda kordunud ja taotlus määrustepärane (taotleja käigul), võite fikseerida viigi.
3. Valged kirjutavad käigu protokolli ja seiskavad kella, et teid kutsuda. Ütlevad, et kui teevad selle käigu, kordub seis 3. korda, ja nõuavad seepärast viiki. Pärast kiiret pilguheitu protokollidele leiate, et viimase 10 käigu jooksul käigud kordunud pole. Valged ütlevad, et seis oli kaks korda laual juba 15 käiku tagasi. Mida teete? -
Kordused ei tarvitse olla järjest ja korduma ei pea käigud, vaid seisud. Kui veendute, et seis on sama poole käigulolekul 3. kord sama ja taotlus reeglipärane (taotleja käigul), loete partii viigiks.
4. Jälgite turniiri viimast partiid, kus vastamisi kaks noort mängijat. Mängijad kordavad käike ja sama seis tekibki 3. korda lauale. Kumbki mängija midagi ei taotle. Mida teete? -
Kui kumbki mängija mingit taotlust ei esita, ei võta kohtunik midagi ette. Kuivõrd tegemist oli noorte mängijatega, võib ehk kasutamata jäetud võimalusele tähelepanu juhtida pärast partiid.
Lembit
pühapäev, 10. oktoober 2010
Käik ja aeg
Kanada IA Denommee on kusagil vaadelnud elementaarset seisu
Valged: Kb6, La6 (2). Mustad: Kb8, La8 (2).
Mis saab siis, kui käigul olev valge puudutab mõlemat lippu, aga nooleke tema kellal langeb enne käigu tegemist? Koodeks ei võta arvesse asjaolu, et mõlema lipu puudutamisel on kohustuslik käik Lxa8+ ja pärast seda on tegemist surnud seisuga. Niisiis saab valge kaotuse. Kui valge jõuab lüüa 1. Lxa8+, siis on see igal juhul surnud seis ja viik, sest 1. ... Kxa8 on kohustuslik käik.
Art. 4.6 järgi on käigu tegemiseks vaja, et lööv malend oleks käest vabastatud ja löödud malend ei puudutaks enam lauda. Üldreeglina ei pea koodeks asjaolu, et mängija peab puudutatud malendi lööma, ekvivalendiks käigu tegemisele.
Surnud seisu puhul pole art. 6.9 järgi ajaületus oluline. Pole vaja enam kella vajutada, on aga vaja käik teha.
Laual on järgmine seis
Valged: Ka8, Vd4, Ob2 (3). Mustad: Kh8, Vd8 ja e7, Ef7, g6 ja h7 (6).
Valge on siin sunnitud matistama, sest tema ainuvõimalik käik on Vxd8++. Kui valge ületab aja enne käigu tegemist, on partii viik, kuna mustal pole matile viivaid määrustepäraste käikude seeriaid. Asjaolu, et käik on kohustuslik, ei võeta arvesse, sest enne ajaületust tuleb teha (mitte sooritada) legaalne matikäik. Mõlema vankri puudutamisest võidutaotluseks ei piisa.
Alistumine tähendab alati kaotust, kui partii pole millegipärast juba enne lõppenud (näiteks patiseis laual). Kui mängija sel puhul kirjutab ekslikult protokollile alla, märkides sinna kaotuse, võib kohtunik otsustada tulemuse säilitada.
Või näide Iisraelist. Mängitakse välku. Ühel mehel kukub nooleke just siis, kui ta on löönud vastase viimase etturi. Tal jäi lauale 3 etturit, vastasel ainult oda. Ajaületaja taotles viiki lauale jäänud ebaküllaldase materjali tõttu. Vastane aga leidis, et matt on võimalik: üks ettur võib muunduda odaks ja siis nurka minna. Tekkis vaidlus, kusjuures tõstatus küsimus ka sellest, kas otsustamisel oleks erinevusi tava-, kiir- ja välkmale vahel.
Küllap peame siingi lähtuma artiklist 6.9: ajaületus toob kaotuse, kui aga kuningat mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga matistada ei saa, on tulemuseks viik. Kuivõrd antud juhul oli matiseisu konstrueerimine võimalik (ükskõik kui kunstlikult see ka ei toimuks), siis on partii kaotatud.
Laual on seis Valged: Ke5, Vh5 (2). Mustad: Kh1, Rh2 (2).
Kui siin valge ületab aja, tuleb ta lugeda kaotajaks. Sellest seisust on ju võimalik jõuda näiteks seisuni Ka8, Vb1 - Ka6, Rd5, siin aga võib valge käia Vb8??, millele järgneb Rc7++. Muidugi oleks valge lähteseisus kaotuse vältimiseks lihtsalt ratsu lüüa. Kiir- ja välkmale siin põhimõtteliselt tavamalest ei erine, aga seal peab mängija ise võitu taotlema.
Täna aga saab 80-aastaseks Sillamäe maleelu pikaaegne hing Viktor Meśkov. Malekohtunikuna alustas ta tegutsemist aastal 1951, aastal 1965 jõudis vabariikliku kategooriani. Palju-palju õnne!
Lembit
Valged: Kb6, La6 (2). Mustad: Kb8, La8 (2).
Mis saab siis, kui käigul olev valge puudutab mõlemat lippu, aga nooleke tema kellal langeb enne käigu tegemist? Koodeks ei võta arvesse asjaolu, et mõlema lipu puudutamisel on kohustuslik käik Lxa8+ ja pärast seda on tegemist surnud seisuga. Niisiis saab valge kaotuse. Kui valge jõuab lüüa 1. Lxa8+, siis on see igal juhul surnud seis ja viik, sest 1. ... Kxa8 on kohustuslik käik.
Art. 4.6 järgi on käigu tegemiseks vaja, et lööv malend oleks käest vabastatud ja löödud malend ei puudutaks enam lauda. Üldreeglina ei pea koodeks asjaolu, et mängija peab puudutatud malendi lööma, ekvivalendiks käigu tegemisele.
Surnud seisu puhul pole art. 6.9 järgi ajaületus oluline. Pole vaja enam kella vajutada, on aga vaja käik teha.
Laual on järgmine seis
Valged: Ka8, Vd4, Ob2 (3). Mustad: Kh8, Vd8 ja e7, Ef7, g6 ja h7 (6).
Valge on siin sunnitud matistama, sest tema ainuvõimalik käik on Vxd8++. Kui valge ületab aja enne käigu tegemist, on partii viik, kuna mustal pole matile viivaid määrustepäraste käikude seeriaid. Asjaolu, et käik on kohustuslik, ei võeta arvesse, sest enne ajaületust tuleb teha (mitte sooritada) legaalne matikäik. Mõlema vankri puudutamisest võidutaotluseks ei piisa.
Alistumine tähendab alati kaotust, kui partii pole millegipärast juba enne lõppenud (näiteks patiseis laual). Kui mängija sel puhul kirjutab ekslikult protokollile alla, märkides sinna kaotuse, võib kohtunik otsustada tulemuse säilitada.
Või näide Iisraelist. Mängitakse välku. Ühel mehel kukub nooleke just siis, kui ta on löönud vastase viimase etturi. Tal jäi lauale 3 etturit, vastasel ainult oda. Ajaületaja taotles viiki lauale jäänud ebaküllaldase materjali tõttu. Vastane aga leidis, et matt on võimalik: üks ettur võib muunduda odaks ja siis nurka minna. Tekkis vaidlus, kusjuures tõstatus küsimus ka sellest, kas otsustamisel oleks erinevusi tava-, kiir- ja välkmale vahel.
Küllap peame siingi lähtuma artiklist 6.9: ajaületus toob kaotuse, kui aga kuningat mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga matistada ei saa, on tulemuseks viik. Kuivõrd antud juhul oli matiseisu konstrueerimine võimalik (ükskõik kui kunstlikult see ka ei toimuks), siis on partii kaotatud.
Laual on seis Valged: Ke5, Vh5 (2). Mustad: Kh1, Rh2 (2).
Kui siin valge ületab aja, tuleb ta lugeda kaotajaks. Sellest seisust on ju võimalik jõuda näiteks seisuni Ka8, Vb1 - Ka6, Rd5, siin aga võib valge käia Vb8??, millele järgneb Rc7++. Muidugi oleks valge lähteseisus kaotuse vältimiseks lihtsalt ratsu lüüa. Kiir- ja välkmale siin põhimõtteliselt tavamalest ei erine, aga seal peab mängija ise võitu taotlema.
Täna aga saab 80-aastaseks Sillamäe maleelu pikaaegne hing Viktor Meśkov. Malekohtunikuna alustas ta tegutsemist aastal 1951, aastal 1965 jõudis vabariikliku kategooriani. Palju-palju õnne!
Lembit
kolmapäev, 6. oktoober 2010
Kuidas lõppes partii?
Ega juba lõppenud partii tulemus alati päris selge ole, vahel isegi mitte kogenud kohtunikele. Siit-sealt selle kohta mõned näited.
Austraalias sai mängija mati. Mõni käik varem oli aga tema vastane teinud määrustevastase käigu. Mida peaks nüüd tegema kohtunik?
Ilmselt jätma mati jõusse. Matiga partii lõppes. Määrustevastase käigu korrigeerimise kohta ütleb art. 7.4: Kui partii ajal leitakse...
Kaks austraalia poissi lepivad pärast rohkeid vigu viiki seisus, kus ühel on lauale jäänud vanker ja ratsu, teisel ainult vanker. Analüüsi käigus selgus, et juba paarkümmend käiku varem oli selles partiis üks teisele mati pannud, kumbki seda aga ei märganud. Läheb nüüd kirja võit või viik?
Art. 5.1a ütleb ju, et kuningale mati panekuga on partii kohe lõppenud, tingimusel, et matiseisu tekitanud käik oli määrustepärane. Seejärel toimunu polnud enam oluline, ka mitte protokolli allakirjutamine. Art. 13.1 järgi kohtunik jälgib, et malekoodeksist rangelt kinni peetaks. Nii oleks ta pidanud sekkuma ja kellad seisma panema.
Austria kunagine tippkohtunik Knebel kirjeldas juhtumit, kus must tegi ajapuuduses käigu ja vajutas kella. Valge ütles: "Patt" ja pani kellad seisma. Must vaatas seisu ja ulatas vastasele käe. Siis leidis üks pealtvaataja, et patti ikkagi polnud. Must tahtis partiid jätkata, aga tal ei lastud seda teha. Ometi pani ta valge kella käima ja see ületas aja.
Must oleks võinud taotleda valge karistamist enda häirimise eest. Karistuse suurus oleks võinud sõltuda sellest, kas ta ütles ettekavatsetult või impulsiivselt. Oleks ehk piisanud 1-2-minutilisest ajakorrektiivist. Antud juhul, kus käesurumine tähendas pati fikseerimisega nõustumist, sai partii läbi.
Brasiilias oli ühel kiriturniiril laual niisugune seis:
Valged: Kd6, Lc6, Eb2, c3 ja e7 (5). Mustad: Ka5, Ec4 (2).
Käigul olnud mustad andsid alla, ometi pani kohtunik kirja viigi, sest laual oli patt. Sealsed mängijad pöördusid siis järelepärimisega RC juhtide poole: kas kohtuniku toimimine oli õige ja kas patt oli tõesti alistumisest tähtsam ning mis oleks saanud, kui sama asi oleks juhtunud tavamales?
RC esimees Gijssen tsiteeris art. 5.1b ja 5.2a, mille järgi nii alistumine kui ka patt lõpetavad partii. Patiga oli partii juba lõppenud, alistumine seega enam ei lugenud.
RC sekretäri Reubeni arvates, kui mõlemad kirjutavad protokollile alla, mille järgi mustad kaotavad ja vahepeal on partiis olnud patt, läheb otsustamisõigus kohtunikule. Tema jätaks sel juhul küll protokolli märgitu kehtima. Mis tähtsus on halbadel käikudel, kui mängija ei mõista, et ta on olnud patis.
Śoti kohtunike käsiraamat Arbiter Guide aga ütleb: Mängijal, kes on alistunud ja märkab siis, et ta on patis või pannud mati, pääseteed pole. Kui oled nõustunud ebakorrektse matitaotlusega, oled partii kaotanud.
Lembit
Austraalias sai mängija mati. Mõni käik varem oli aga tema vastane teinud määrustevastase käigu. Mida peaks nüüd tegema kohtunik?
Ilmselt jätma mati jõusse. Matiga partii lõppes. Määrustevastase käigu korrigeerimise kohta ütleb art. 7.4: Kui partii ajal leitakse...
Kaks austraalia poissi lepivad pärast rohkeid vigu viiki seisus, kus ühel on lauale jäänud vanker ja ratsu, teisel ainult vanker. Analüüsi käigus selgus, et juba paarkümmend käiku varem oli selles partiis üks teisele mati pannud, kumbki seda aga ei märganud. Läheb nüüd kirja võit või viik?
Art. 5.1a ütleb ju, et kuningale mati panekuga on partii kohe lõppenud, tingimusel, et matiseisu tekitanud käik oli määrustepärane. Seejärel toimunu polnud enam oluline, ka mitte protokolli allakirjutamine. Art. 13.1 järgi kohtunik jälgib, et malekoodeksist rangelt kinni peetaks. Nii oleks ta pidanud sekkuma ja kellad seisma panema.
Austria kunagine tippkohtunik Knebel kirjeldas juhtumit, kus must tegi ajapuuduses käigu ja vajutas kella. Valge ütles: "Patt" ja pani kellad seisma. Must vaatas seisu ja ulatas vastasele käe. Siis leidis üks pealtvaataja, et patti ikkagi polnud. Must tahtis partiid jätkata, aga tal ei lastud seda teha. Ometi pani ta valge kella käima ja see ületas aja.
Must oleks võinud taotleda valge karistamist enda häirimise eest. Karistuse suurus oleks võinud sõltuda sellest, kas ta ütles ettekavatsetult või impulsiivselt. Oleks ehk piisanud 1-2-minutilisest ajakorrektiivist. Antud juhul, kus käesurumine tähendas pati fikseerimisega nõustumist, sai partii läbi.
Brasiilias oli ühel kiriturniiril laual niisugune seis:
Valged: Kd6, Lc6, Eb2, c3 ja e7 (5). Mustad: Ka5, Ec4 (2).
Käigul olnud mustad andsid alla, ometi pani kohtunik kirja viigi, sest laual oli patt. Sealsed mängijad pöördusid siis järelepärimisega RC juhtide poole: kas kohtuniku toimimine oli õige ja kas patt oli tõesti alistumisest tähtsam ning mis oleks saanud, kui sama asi oleks juhtunud tavamales?
RC esimees Gijssen tsiteeris art. 5.1b ja 5.2a, mille järgi nii alistumine kui ka patt lõpetavad partii. Patiga oli partii juba lõppenud, alistumine seega enam ei lugenud.
RC sekretäri Reubeni arvates, kui mõlemad kirjutavad protokollile alla, mille järgi mustad kaotavad ja vahepeal on partiis olnud patt, läheb otsustamisõigus kohtunikule. Tema jätaks sel juhul küll protokolli märgitu kehtima. Mis tähtsus on halbadel käikudel, kui mängija ei mõista, et ta on olnud patis.
Śoti kohtunike käsiraamat Arbiter Guide aga ütleb: Mängijal, kes on alistunud ja märkab siis, et ta on patis või pannud mati, pääseteed pole. Kui oled nõustunud ebakorrektse matitaotlusega, oled partii kaotanud.
Lembit
pühapäev, 3. oktoober 2010
Austraallased kordavad käike
Mingeid radikaalseid ettepanekuid reeglite muutmiseks tehakse harva. Austraallased näivad ühega olevat hakkama saanud. Nimelt on seal kurdetud seisu kolmekordse kordumise reeglite keerukuse üle. Nüüd soovitatakse seisu kolmekordse kordumise asemel üle minna kahekordsele. Niisiis kui teie kavatsetud käik või juba vastase viimane käik tooksid kaasa seisu kordumise ning muidugi kui käigul on sama mängija ning vahepeal pole midagi muutunud ka vangerdamise või möödaminnes löömise õiguse suhtes, saategi taotleda viiki.
Asjal oleksid muidugi oma positiivsed küljed. Mängijal oleks kahekordset kordumist lihtsam tõestada, kohtunikul kontrollida. Liiati takistab see käikude kordamist aja võitmiseks eriti lisasekunditega mängimisel. Mõnedes lõppmängudes esineb ju kahekordseid kordusi sageli. Ka hilisematele partii läbimängijatele oleks asi lihtsam ja huvitavam. Viiki võiksid vastasele pakkuda ka ilma sõnadeta - tee lihtsalt selline käik, mis võimaldaks tal seisu korrata.
Aga ka ettepaneku autorid ise arvavad, et ega suurt lootust selle läbiminekuks pole - kolmekordse kordumise reegel on juba väga kaua püsinud, aga inimestele muutused ei meeldi.
Või teete käigu ja pärast vastase vastukäiku leiate, et see siiski kõige parem polnud ning tahate nüüd nupu endisele väljale tagasi panna ja siis uud ideed proovida, aga ei saa, sest vastane võiks siis kohe viiki nõuda. Arvatakse, et nii juhtuks palju rohkem viike eksituse tõttu ning võita oleks raskem, sest mängijad peavad kulutama aega vältimaks seise, mis juba laeval olnud.
Nii et vaevalt ettepanekust asja saab. Lisavariandina on austraallased pakkunud, et ehk võiks nõuda, et kordused peaksid aset leidma järjest. Ka nii võiks olla kergem kontrollida.
Probleeme tekitas seal selline juhtum: Mustal oli veel 3-4 minutit aega ja võiduseis. Kuna iga käiguga sai 30 sekundit juurde, otsustas ta korrata käike. Kordusi ta aga õigesti ei lugenud ja nii sai valge, kellel vähem aega, võimaluse viigitaotluseks. Taotluse asemel aga vaatas valge mustale otsa ja ütles: "Viik". Must, kes arvas, et seis on kordunud vaid kaks korda, vastas: "Ei!" Valge tegi käigu. Nüüd oli seis igatahes 3 korda kordunud, aga koos käimisega kadus ka taotlusõigus. Must tegi uue käigu, mis tekitas uue seisu, ja võitis kiiresti.
Mõni tund hiljem saab kohtunik meili, kus musta süüdistatakse petmises. Mingeid viiteid reeglitele polnud, kuid must olevat teinud kordustega midagi valesti ja ta oleks pidanud mõistma, et seis on kordunud ja leppima viiki. Kohtunik aga oleks pidanud sekkuma ja lugema partii viigiks.
Viigi fikseerimist peavad taotlema ikkagi mängijad ise. Kohtuniku poole kohe ei pöördutud. Tagantjärele pole aga enam midagi teha.
Mis puutub aga mobiilihelinatesse, siis on Austraalias nendel turniiridel, mis ei lähe FIDE reitinguarvestusse, võetud kasutusele kaheastmeline karistussüsteem: esimene helin toob kaasa hoiatuse ja vastane saab oma allesjäänud mõtlemisajale 5 minutit juurde, teine helin viib kaotusele. Kõnelda mobiiliga seejuures muidugi ei tohi.
Lembit
Asjal oleksid muidugi oma positiivsed küljed. Mängijal oleks kahekordset kordumist lihtsam tõestada, kohtunikul kontrollida. Liiati takistab see käikude kordamist aja võitmiseks eriti lisasekunditega mängimisel. Mõnedes lõppmängudes esineb ju kahekordseid kordusi sageli. Ka hilisematele partii läbimängijatele oleks asi lihtsam ja huvitavam. Viiki võiksid vastasele pakkuda ka ilma sõnadeta - tee lihtsalt selline käik, mis võimaldaks tal seisu korrata.
Aga ka ettepaneku autorid ise arvavad, et ega suurt lootust selle läbiminekuks pole - kolmekordse kordumise reegel on juba väga kaua püsinud, aga inimestele muutused ei meeldi.
Või teete käigu ja pärast vastase vastukäiku leiate, et see siiski kõige parem polnud ning tahate nüüd nupu endisele väljale tagasi panna ja siis uud ideed proovida, aga ei saa, sest vastane võiks siis kohe viiki nõuda. Arvatakse, et nii juhtuks palju rohkem viike eksituse tõttu ning võita oleks raskem, sest mängijad peavad kulutama aega vältimaks seise, mis juba laeval olnud.
Nii et vaevalt ettepanekust asja saab. Lisavariandina on austraallased pakkunud, et ehk võiks nõuda, et kordused peaksid aset leidma järjest. Ka nii võiks olla kergem kontrollida.
Probleeme tekitas seal selline juhtum: Mustal oli veel 3-4 minutit aega ja võiduseis. Kuna iga käiguga sai 30 sekundit juurde, otsustas ta korrata käike. Kordusi ta aga õigesti ei lugenud ja nii sai valge, kellel vähem aega, võimaluse viigitaotluseks. Taotluse asemel aga vaatas valge mustale otsa ja ütles: "Viik". Must, kes arvas, et seis on kordunud vaid kaks korda, vastas: "Ei!" Valge tegi käigu. Nüüd oli seis igatahes 3 korda kordunud, aga koos käimisega kadus ka taotlusõigus. Must tegi uue käigu, mis tekitas uue seisu, ja võitis kiiresti.
Mõni tund hiljem saab kohtunik meili, kus musta süüdistatakse petmises. Mingeid viiteid reeglitele polnud, kuid must olevat teinud kordustega midagi valesti ja ta oleks pidanud mõistma, et seis on kordunud ja leppima viiki. Kohtunik aga oleks pidanud sekkuma ja lugema partii viigiks.
Viigi fikseerimist peavad taotlema ikkagi mängijad ise. Kohtuniku poole kohe ei pöördutud. Tagantjärele pole aga enam midagi teha.
Mis puutub aga mobiilihelinatesse, siis on Austraalias nendel turniiridel, mis ei lähe FIDE reitinguarvestusse, võetud kasutusele kaheastmeline karistussüsteem: esimene helin toob kaasa hoiatuse ja vastane saab oma allesjäänud mõtlemisajale 5 minutit juurde, teine helin viib kaotusele. Kõnelda mobiiliga seejuures muidugi ei tohi.
Lembit
Tellimine:
Postitused (Atom)