Välgust ja kiirmalest

Oletasin, et RC esimehe järjekordne Chesscafe veerg on vähemalt mingil määral pühendatud hiljutisel FIDE kongressil arutatule. Kahjuks mitte. Pealkiri oli Blitz, Blitz, Blitz ja välkmalest seal peamiselt juttu tehtigi.
Mõned arutatud näited olid küll üsna absurdsed. Muidugi peab kohtunik ka taolistes lahenduse leidma. Belgiast oli pärit seis: Valged: Kf6 (1). Mustad: Kh8, Eh2 (2).
Siin käib valge 1. Kg7!? ja must vastab 1. ... h1L!?, vajutades ühtlasi kella. Nüüd taotleb valge viiki, kuna must on teinud määrustevastase käigu, aga valgel matistamismaterjali pole.

Et midagi sellist ei tohiks juhtuda, on juba art. 1.2 paika pandud: Oma kuninga jätmine või asetamine rünnaku alla, samuti vastasmängija kuninga löömine pole lubatud.
Kui must käis h1L, kaotas ta õiguse taotluse esitamiseks määrustevastase käigu kohta, aga kuningakäik polnud ju ka võimalik. Nüüd peaks sekkuma kohtunik. Liiati ütleb kiirmale art. A4c: Siiski sekkub kohtunik võimaluse korral, kui mõlemad kuningad on tules või etturi muundumine pole lõpetatud. Geurti arvates võiks RC kaaluda sama reegli sissekirjutamist ka välkmale lisasse. Välkmale art. B3c lisab: Kui vastasmängija on oma käigu teinud, ei saa määrustevastast käiku korrigeerida, kui pole vastastikust kokkulepet kohtuniku sekkumiseta.
Aga ikkagi, kuidas peaks see partii nüüd lõppema? Geurti vastus on: viik! See näib küll üsna saalomonliku lahendusena, aga mingi tulemus peab ju partiil olema. Muidugi on selliseid mänge haruharva, minul õnneks polnud.

Mul polnud juba üle kolme kuu ühelegi maleturniirile asja olnud. Nüüd olin neljas aasta järjest ühe riigiameti lahtisel kiirturniiril. Osavõtjate arv on seal pikkamööda kasvanud: tunamullu 8, mullu 10, tänavu juba 17. Koosseis üsna ebaühtlane: kaks tippmaletajat tegid omavahel viigi (kogu turniiri ainus viik üldse), võitsid kõiki ülejäänuid ja selgitasid lõpuks välkpartiidega turniiri võitja.
Turniiri algul meenutasin kirimale üht erinevust tavamalega võrreldes: kummalgi turniiril jälgivad kohtunikud küll malelaudadel toimuvat, aga kui tavamales võib see ühtlasi tähendada kohtuniku omaalgatuslikku sekkumist partiisse, siis kiirmales sekkub kohtunik vaid vähestel erandjuhtudel, üldiselt peab algatus tulema aga mängijailt endilt. Nii et oldagu tähelepanelikud.

Mängude käigus ilmnes mitmeid asju, millele järgmise vooru eel sai tähelepanu juhitud. Näiteks:
Määrustevastase käigu tegemisel on vastasel õigus saada 2 lisaminutit, aga seda tuleb kohtunikult küsida. Kui mängijad ise asja omavahel ära klaarivad, läheb võimalus kaotsi.
Kui lauale tekiks seis, kus üks pool ületab aja, aga vastase allesjäänud jõududest matistamiseks ei piisa, fikseeritakse viik.
Kella tuleb vajutada sama käega, millega malendeid tõstad.
Puudutatud malendiga tuleb ka kiirmales käia. Juba käest lahtilastud nupu asemel teisega käia ei tohi, mängitagu siis kasvõi sama perekonna liikmega.
Mobiiliga turniiri ajal ei räägita (see sai küll juba ka enne turniiri maha öeldud).
Nii et kõik päris elementaarsed asjad. Mingeid probleeme ei olnud ega saanudki olla.

Pisidetail turniiri juhendist. Kui võitjate välkpartiid poleks tulemusi andnud (tegelikult tegid nad küll asja selgeks), oleks asi selgitatud armageddoni (äkksurmaga), kus valgel aega 6 ja mustal 5 minutit, viigi pihul loetakse võitjaks must. Näib, et sel moel on musta ülesanne liiga kerge. Parem on ehk anda valgele 5 ja mustale 4 minutit. Sellel seisukohal on praegu ka turniirimäärused.
Lembit