Veel Chesscafe veergudelt

Vaatame siinkohal veel mõningaid küsimusi, mis viimases Chesscafes käsitlemist leidsid.
Kellale aegade seadmise kohta on küsimus LAV-ist: kas mängija peaks enne partii algust kontrollima, kas kellale seatud ajad on õiged? Kui ta ei kontrollinud, siis mis juhtub, kui kohtunik on seadnud ajad valesti ning pärast partiid nõuab kaotaja uue partii mängimist?
Kellanäitude korrigeerimisest kõneleb koodeksi art. 6.10b. See algab: Kui partii ajal leitakse, ... Kui tegemist oli valede algnäitudega, toimib kohtunik oma parema äranägemise järgi. Kui partii on läbi, siis mingeid proteste enam vastu ei võeta. Seepärast on vaja, et nii kohtunikud kui ka mängijad kontrolliksid enne partiid ja partii ajal kellanäite.

Mobiilihelinast. Ühel turniiril Hispaanias lõpetas kohtunik partii (aga vastamisi olid GM ja IM) mobiilihelina tõttu. Mees, kellele fikseeriti kaotus, näitas küll, et tema mobiil oli välja lülitatud, ning andis kohtunikule võimaluse kontrollida, et sealt ei saanud kuidagi mingi heli tulla. Kohtunik siiski oma otsust ei muutnud.
Veelkordne näide sellest, et kaotuste fikseerimisel peab olema ettevaatlik. Kohtunik peab olema täiesti kindel, et karistus läheb õigele süüdlasele. Kui pole asjas kindel, siis on ilmselt parem jätta karistus määramata kui karistada süütut.

Mängijate käitumise kohta on üllatava küsimuse esitanud Slovakkia GM Mrva: kas käigul olev mängija võib oma kohalt tõusta ja hakata kellegagi juttu ajama? Vastus peaks ju üsna selge olema, aga ometi ilmneb, et ega me päris otsest vastust koodeksist leiagi.
Art. 12.2 keelab vaid, et käigul olev mängija ei tohi ilma kohtuniku loata mängukohast lahkuda. Laua tagant püstitõusmist keelata ei saa, pealegi võib ju mängija tegevus malelaual paljuski sõltuda konkurentide mängust, millel seetõttu peab pilgu peal hoidma.
Teiste mängijatega jutuajamise keelamisel võib ehk kohtunik viidata art. 12.3: Mängu ajal on mängijatel keelatud kasutada ükskõik milliseid ... informatsiooniallikaid ja nõuandeid. Pole ju teada, millest jutt käib.
Jutuajamine võib segada ka vastast. Seetõttu tasub viidata art. 12.6: Keelatud on vastasmängijat ükskõik mil moel häirida või segada.
Art. 13.7a aga ütleb: ... teiste partiide mängijad ei tohi partii läheduses kõnelda ega muul viisil sellesse sekkuda.
Nii et kõneluste keelamiseks peaks aluseid ikka olema.

Partii lõpp ja käigud. Ühes Argentiina partiis viis mängija oma etturi 8. reale, midagi selle aemele panemata ja vajutas kella. Kohtunik luges käigu määrustevastaseks ja hakkas kellanäite korrigeerima. Sel hetkel teine pool alistus. Kohtunikku jäi vaevama küsimus, kas sel momendil üldse võis alistuda ja mis tuleb lugeda partii viimaseks käiguks. Tema arvates pidi mängijalt küsima, milleks see kavatses oma etturi muundada.
Alistuda võib ilmselt alati, välja arvatud ehk juhud, kui partii oli juba varem millegipärast teistsuguse tulemusega lõppenud. Etturi muundamine polnud veel sooritatud (selleks on ju vaja, et uus malend puudutaks muundumisvälja.
Aga kui muundumiskäiguga oleks tekkinud patt? - Ei saanud ju tekkida, kuna me ei tea, milleks etturit muundada kavatseti.

Ikka ja jälle on küsimusi käesurumise tähenduse kohta. Taanis olevat üks poiss olnud juba võitmas oma kogenud vastast, siis aga puudutas kogemata üht malendit ning ehmatas, sest tema arvates viis nüüd iga käik matini tema enda kuningale. Üks päästev käik ikkagi oli ja selle ta ka tegi. Ometi andis vastane talle ikkagi mati - määrustevastase käiguga. Poiss oli siiski nii ehmunud, et surus vastase kätt. Teised mängijad mõistnud kohe, et käik oli määrustevastane. Kohale kutsutud kohtunik andis punkti vastasele, sest poiss polnud osutanud käigu määrustevastasusele ja surunud kätt.
Geurt kordab, et ainus viis mängija alistumise kindlakstegemiseks on allkiri paberil, millel on mängijate nimed ja partii tulemus.
8.7: Partii lõpul kirjutavad mõlemad mängijad alla mõlemale partiiprotokollile, märkides ära partii tulemuse. Isegi siis, kui see on vale, jääb see tulemus kehtima, kui kohtunik ei otsusta teisiti.
Käesurumine on alistumise märgina tavaline, vahel on aga ka neid, kes püüavad trikitada. Näiteks teatavad alistumisest nii vaikselt, et ainult vastane võib seda kuulda, siis aga suruvad selle kätt ja ütlevad, et leppisid viiki. Käesurumist võib mitmeti tõlgendada, sellest on siingi korduvalt juttu olnud. Kiirmales, kus partiiprotokolle ei peeta, on väga kasulikud tulemuste lehed.
Lembit