kolmapäev, 6. oktoober 2010

Kuidas lõppes partii?

Ega juba lõppenud partii tulemus alati päris selge ole, vahel isegi mitte kogenud kohtunikele. Siit-sealt selle kohta mõned näited.
Austraalias sai mängija mati. Mõni käik varem oli aga tema vastane teinud määrustevastase käigu. Mida peaks nüüd tegema kohtunik?
Ilmselt jätma mati jõusse. Matiga partii lõppes. Määrustevastase käigu korrigeerimise kohta ütleb art. 7.4: Kui partii ajal leitakse...

Kaks austraalia poissi lepivad pärast rohkeid vigu viiki seisus, kus ühel on lauale jäänud vanker ja ratsu, teisel ainult vanker. Analüüsi käigus selgus, et juba paarkümmend käiku varem oli selles partiis üks teisele mati pannud, kumbki seda aga ei märganud. Läheb nüüd kirja võit või viik?
Art. 5.1a ütleb ju, et kuningale mati panekuga on partii kohe lõppenud, tingimusel, et matiseisu tekitanud käik oli määrustepärane. Seejärel toimunu polnud enam oluline, ka mitte protokolli allakirjutamine. Art. 13.1 järgi kohtunik jälgib, et malekoodeksist rangelt kinni peetaks. Nii oleks ta pidanud sekkuma ja kellad seisma panema.

Austria kunagine tippkohtunik Knebel kirjeldas juhtumit, kus must tegi ajapuuduses käigu ja vajutas kella. Valge ütles: "Patt" ja pani kellad seisma. Must vaatas seisu ja ulatas vastasele käe. Siis leidis üks pealtvaataja, et patti ikkagi polnud. Must tahtis partiid jätkata, aga tal ei lastud seda teha. Ometi pani ta valge kella käima ja see ületas aja.
Must oleks võinud taotleda valge karistamist enda häirimise eest. Karistuse suurus oleks võinud sõltuda sellest, kas ta ütles ettekavatsetult või impulsiivselt. Oleks ehk piisanud 1-2-minutilisest ajakorrektiivist. Antud juhul, kus käesurumine tähendas pati fikseerimisega nõustumist, sai partii läbi.

Brasiilias oli ühel kiriturniiril laual niisugune seis:
Valged: Kd6, Lc6, Eb2, c3 ja e7 (5). Mustad: Ka5, Ec4 (2).
Käigul olnud mustad andsid alla, ometi pani kohtunik kirja viigi, sest laual oli patt. Sealsed mängijad pöördusid siis järelepärimisega RC juhtide poole: kas kohtuniku toimimine oli õige ja kas patt oli tõesti alistumisest tähtsam ning mis oleks saanud, kui sama asi oleks juhtunud tavamales?
RC esimees Gijssen tsiteeris art. 5.1b ja 5.2a, mille järgi nii alistumine kui ka patt lõpetavad partii. Patiga oli partii juba lõppenud, alistumine seega enam ei lugenud.
RC sekretäri Reubeni arvates, kui mõlemad kirjutavad protokollile alla, mille järgi mustad kaotavad ja vahepeal on partiis olnud patt, läheb otsustamisõigus kohtunikule. Tema jätaks sel juhul küll protokolli märgitu kehtima. Mis tähtsus on halbadel käikudel, kui mängija ei mõista, et ta on olnud patis.

Śoti kohtunike käsiraamat Arbiter Guide aga ütleb: Mängijal, kes on alistunud ja märkab siis, et ta on patis või pannud mati, pääseteed pole. Kui oled nõustunud ebakorrektse matitaotlusega, oled partii kaotanud.
Lembit

Kommentaare ei ole: