Geurti arvamus ei muutu

Ootasin tänast Chesscafe kohtunikeveergu huviga. Kuu aega tagasi analüüsiti seal juhtumit Belgias, kus valged said välkpartiis mati, kuid lõid seejärel ikkagi musta lipu. Kohapeal said küll võidupunkti mustad, Geurt Gijssen aga asus arvamusele, et võitma oleksid pidanud hoopis valged, sest lipu löömisele olid mustad omakorda vastanud kuninga löömisega. Meie veebis oli sellest juttu 20.septembril pealkirja all "Probleemidega välkmale".



Tänane veerg ongi saanud pealkirja "Vaieldavad otsused" ja algab see minu kirjaga Geurtile. Püüan selle siinkohal eesti keelde tõlkida:

Kallis Geurt, mul on erinev arvamus Sinu vastuse kohta Mr Krzewinskile Belgiast viimase kuu veerus. Mängija B matistas oma vastase kuninga ja vastavalt artiklile 5.1a

Partii on võitnud mängija, kes andis vastasmängija kuningale määrustepärase käiguga mati. Sellega on partii kohe lõppenud tingimusel, et matiseisu tekitanud käik oli määrustepärane.

Siin pole vahet tava-, kiir- ega välkmale vahel. Partii lõppes, kui mängija A sai mati, kõigel pärast seda juhtunul pole enam tähtsust. Kohtunik ilmselt nägi, mis toimus, ega vaielnud vastu sündmuste sellisele käigule, nagu esitati Mr Krzewinski kirjas. Seega oli kohtuniku otsus õige. Mängija B loeti võitjaks. Ma ei mõista, kuidas saab lugeda võitjaks mängijat, kelle kuningas on saanud mati. Ka välk on ikkagi malemäng.

Parimate soovidega Lembit (perekonnanime on Geurt siia ise lisanud).



Arvasin nimelt illusoorselt, et koodeksi esimene osa - Mängumäärused- on ülimuslik kõigi teiste mängu reguleerivate dokumentide ja nende osade suhtes. Ilmselt pean nüüd oma seisukohta revideerima, kuigi samal seisukohal olid olnud need kohtunikud Norrast, Saksamaalt, Poolast ja ehk mujaltki, kes samuti Chesscafesse pöördusid. Ja vaevalt, et C litsentsiga kohtunik peakski kõiki peensusi teadma.



Reeglite ja turniirimääruste komitee esimees tsiteerib vastuses üldtuntud välgureegleid B5, B6 ja B7. Olen temaga ka nende kommenteerimisel mitmeski asjas samal arvamusel. Tõepoolest peab tavamales kohtunik noolekese langemisest märku andma, kiir- ja välkmales aga mitte. Vaid etturi muundamise lõpetamata jätmisel ja kahe kuninga üheaegsel tulesolekul peab kohtunik sekkuma. Välgus on kohtunikul tõepoolest võimatu iga partii juures olla ning juhtub sedagi, et pariid jätkuvad ka pärast matti ja matistatud mängija vahel võidabki - aga lisaksin, et ainult siis, kui kohtunik ei näe.



Geurt kirjutab, et ta ei leia koodeksist mingit viidet sellele, et kohtunik võiks välgus sekkuda, kui mängija pole tähele pannud, et ta on matistanud vastase kuninga või et partii on lõppenud patiga. Ise arvan praegugi, et artikkel 5 lihtsalt kohustab meid jalule seadma partii õiget tulemust. Aga muidugi on ka Geurti mittesekkumisvariandil oma põhjendus olemas. Antud juhul on see reeglite komitee (mitteametlik) seisukoht, mis tehakse üle maailma teatavaks. Ning minu arvates on ülimalt oluline, et võimalikult kõik kohtunikud tõlgendaksid reegleid ühtviisi. Mängijate tulemused ei tohi sõltuda sellest, kes parajasti kohtunikuks on.



Siit siis juhis kõigile kohtunikele tegutsemiseks: ärge sekkuge välkpartiisse, ka siis mitte, kui laual matti näete. Partii on mängijate endi asi. Kutsumise korral peate muidugi olukorra võimalikult õiglaselt lahendama.



Kas võiks midagi muutuda? Geurt kirjutab, et pole vastu sellele, et koodeksisse lisataks artikkel, mille järgi kohtunik peab sekkuma, kui näeb matistatud või patis kuningat. Ta meenutab ka LAV-i mehe Eddie Price´i ettepanekut sõnastada artikkel 5.1 "Partii on võitnud mängija, kes on matistanud oma vastasmängija kuninga, kui seda on märgatud." See võiks tähendada aga sedagi, et isegi tavapartii võiks peale matti jatkuda. Ja see oleks juba absurdne.



On muidugi selge, et tegemist on siiski harva esineva ja seetõttu mitte eriti olulise juhtumiga. Ja lõpuks on veidi kahju, et Eesti pole juba kümme aastat reeglite komitees esindatud ning seetõttu oleme reeglite tegemisest ja nende tõlgendamisest kõrvale jäänud.

Lembit