Kaks ratsut ja üks

Püüame täna Prantsuse kohtunikeeksamiga lõpule jõuda. Selle kolmandas osas peate end kujutlema kohtunikuks turniirile, kus mõtlemisajaks 61 minutit partiile. Nagu äsja juttu oli, peavad nad seda tavamale kõige kiiremaks kontrolliks.

Seise, millega kokku puutute, on ainult üks ja seegi küllalt omapärane.
Valged: Kg6, Rd6 ja e7 (3). Mustad: Kh8, Rd2 (2).
Kõigepealt taotlevad selles seisus viiki mustad, kelle kellale on jäänud vaid viimane minut. Ilmselt märkate, et valged ähvardavad ühekäigulise matiga, mille eest kaitset polegi. Seetõttu lükkate taotluse tagasi ja annate vastavalt artiklile 10.2c valgetele täiendavalt kaks minutit mõtlemisaega. Sellest peaks mati leidmiseks piisama.

Keerukamas olukorras olete siis, kui selles seisus taotlevad viiki valged (milleks küll?). Küllap võiks siis viigi fikseerida, aga kuivõrd selle artikli puhul on kohtuniku otsus lõplik, siis ei saa teile keegi ette heita, kui otsustamise edasi lükkate: te ei ole seni partiis toimunut jäginud, seisu aga, kus valge kuningas matis on, saab ju konstrueerida. Pealegi kui ühekäigulist matti ei oska panna, võib ju mängijalt kõike oodata. Ehk seepärast ka koostajate vihje ettevaatuse vajalikkusele.

Aga siis langeb teisel laual just sellessamas seisus valgetel nooleke. Mängijad suruvad viigimärgiks kätt, teilt keegi midagi ei küsi. Kas sekkute? - Tõepoolest peaksite seda tegema, sest on ju tavapartii. Niisiis fikseerite ajaületuse ja kuna matiseis on võimalik, siis kuulutate mustad võitjaks. Valgeid peab ilmselt küll rahustama hakkama.

Lõpuks näete, kuidas kaks tabelitipus olijat viimase vooru paarimist uurivad. Tugevam ütleb valjusti teisele: "Teeme kiire viigi ja jagame esikohta". Nõrgem on loomulikult päri. Kas reageerite siingi? - Jällegi peate, sest artikli 5.2c järgi võib viiki leppida vaid partii ajal. Malemängu mainet (artikkel 12.1) kahjustab see tegevus igal juhul, prantslased rikuvad veel pealegi oma Maletaja hartat, kus asi veidi täpsemalt kirjas. Väga resoluutne kohtunik võib kasvõi mõlemale kaotuse kirja panna, aga muidugi võib asja sokutada ka eetikakomisjoni kaela.

Eksami viimases osas uuritakse Prantsuse kohtunikelt kiir- ja välkmale erinevusi. Põhiline on erinev mõtlemisaeg, millest oli just eelnevas kommentaaris juttu. Kui aega on vähemalt 15 minutit, on tegemist kiirmalega, kui vähem, siis on see välk. Kiirmales on viigi taotlemine artikli 10.2 järgi võimalik, välgus mitte. Kiirmales kaotab alles kolmas määrustevastane käik, välgus juba esimene. Kiirmales läheme vahele, kui mõlemad kuningad tules või viimasel real seisab ettur, välgus mitte. Ja välgu reitinguid pole vist arvutatud, kiirmale omasid küll.

Nii olemegi eksamiga toime tulnud ja kui sama ei peaks siin õnnestuma, siis võib ju Prantsusmaale kohtunikuks sõita.
Lembit