Kas matti oli?

Paari päeva eest võeti sakslaste internetilehel arutusele järgmine juhtum. Malelaual oli olnud tegemist elementaarse seisuga.
Valged: Kg6, Ec7 (2). Mustad: Kg8 (1).
Ajakontrollist (2 tundi 40 käigule ja 1 tund lõpuni) oli parajasti jooksnud kuuenda mängutunni viimane minut.

Valge võttis oma etturi laualt, haaras laua kõrvalt valge lipu ja pani selle c8, seda ometi käest lahti laskmata. Sel hetkel nooleke tema malekellal langes. Must osutas kellale ja ütles: "Aeg!" Alles siis vabastas valge lipu käest. Kohtunikku parajasti laua juures polnud. Mis on partii tulemus?

Kõigepealt tekib küsimus, kus siis kohtunik oli. Ütleb ju artikkel 13.3: Kohtunik jälgib partiisid, eriti kui mängijad on ajapuuduses, ... Vaevalt võis sel hetkel tal olla midagi tähtsamat teha. Aga küllap ta seejärel laua juurde jõudis, keegi sündmuste esitatud käiku ei vaidlustanud ja küsimus oli vaid selles, kuidas neid tõlgendada.

Loomulikult viitas valge artiklile 4.4d: Kui mängija muundab etturi, on malendi valik lõplik, kui see malend puudutab muundumisvälja. Ja muidugi artikkel 5.1a: Partii on võitnud mängija, kes andis vastasmängija kuningale määrustepärase käiguga mati. Kas aga matt peaks olema just enne noolekese langemist, seda siin ju öeldud pole. Aga ei peagi ju olema, sest koodeksi esimene, mängumääruste osa ei kõnele kelladest mitte midagi. Selleks on ju koodeksi teine pool.

Valgete toetajad viitasid ka sellele, et must ei seisanud kelli. Aga vist ei pidanudki seda tegema, kuigi muidugi oleks võinud. Aga piisab artiklist 6.9: Nooleke loetakse langenuks, kui kohtunik teeb selle kindlaks või kui emb-kumb mängija on esitanud selle kohta põhjendatud taotluse. Nii see ju oli. Muide on sakslased otsinud koodeksist artikleid, millal kellad peab tingimata seiskama. Nii on see art. 6.13b kohtunikult abi otsides, 7.3 määrustevastastaste käikude puhul, 8.5a partiiprotokollide kordaseadmisel, 9.5 või 10.2 viigitaotlustel, B8 kiir- ja välkmale ajaületuse taotlustel.

Mustade peamiseks trumbiks oli muidugi artikkel 6.10: ... on partii kaotanud see mängija, kes pole sooritanud ettenähtud aja jooksul nõutavat arvu käike. Artikkel 4.6c aga ütleb, et käik loetakse tehtuks, etturi muundumise korral , kui ettur on malelaualt eemaldatud ja mängija käsi vabastanud uue malendi pärast selle muundumisväljale asetamist.

Oli neidki diskuteerijaid, kes leidsid, et valged peaksid olema ajaületuse tõttu partii kaotanud. Ilmselt olid need üsna väheste kogemustega mängijad, sest mustadel oli ju lauale jäänud üksik kuningas. Artikli 6.10 järgi aga lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängijat matistada mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga, isegi kõige oskamatuma vastumängu puhul. Nii jõudsidki vaidlejad lõpuks ühisele arvamusele, et kohtunik peaks takkajärele fikseerima ajaületuse ja partiitulemuseks viigi.

Üks veidi filosofeerima kaldunud osaleja leidis, et maletajad jagunevad malesportlasteks ja malemängijateks. Esimesed oleksid selle seisu mustadega juba ammu alla andnud, teised aga püüavad ära kasutada iga õlekõrrekest.
Lembit