Kohtunik ja viik

Tänane Chesscafe kohtunikeveerg tegeleb suuremalt jaolt välkmalega. Mida me sealt veel teada saame või õigemini endale kinnitust saame?
Üks käsitletud teemasid on viikileppimine, kui selleks on vaja kohtuniku nõusolekut. Art. 9.1a ütleb teatavasti: Võistluse reeglid võivad ette näha, et mängijad ei tohi leppida viiki enne kindlaksmääratud käikude arvu või ei tohi seda üldse kohtuniku loata. Sellist luba vajati ka hiljutisel Tali mälestusturniiril.

Sellel juhul peaks sündmuste järjekord olema selline:
1) mängija teeb käigu,
2) mängija pakub vastasele viiki,
3) mängija seiskab oma kella ja käigustab vastase oma,
4) vastane kaalub, kas pakkumine vastu võtta või mitte,
5) kui ta pakkumist aktsepteerib, siis seiskab ta kellad ja informeerib kohtunikku,
6) kohtunik otsustab, kas anda nõusolek viigiks või mitte.

Üldiselt polevat Geurt Gijssenil peakohtunikuga probleeme olnud. Oli aga juhtumeid, kus ta oma nõusolekut ei andnud ja mängijad pidid partiid jätkama.
Svidler ja Ivantśuk hakkasid seejärel käike kordama, mille järel viigi fikseerimine oli paratamatu, Carlsen ja Aronian jõudsid järgmise 6 käiguga seisu lihtsustada, misjärel polnud keeldumiseks enam alust.
Eriti peatus Geurt Leko ja Ivantśuki partii juuures. Kui Ivantśuk 28. käigul viiki pakkus, oli tal veel jäänud 1 tund 8 minutit, Lekol 30 minutit. Leko kulutas ettepaneku kaalumisele 10 minutit ja andis siis nõusoleku. Millegipärast oli Geurt teisel arvamusel (vaevalt see otsus eriti põhjendatud oli või tahtis ta kohtuniku tähtsust rõhutada?). Kui Leko aga ütles, et ta on siis asjatult 10 minutit kulutanud, leidis Geurtki, et nii pole tõepoolest aus jätkata ja fikseeriski viigi. Õige otsus, aga ega oma seisukoha sedavõrd kiire muutmine kohtuniku autoriteedile eriti positiivselt mõju.

Mulle näib, et see partii muutis RC esimehe suhtumist algul tsiteeritud artiklisse 9.1 üldse. Vaevalt, et kohtunik on enamasti pädev laual olevat seisu autoriteetselt hindama. Söandan vanade mälestuste põhjal väita, et Geurti maletamisoskus on minu omaga ligikaudu samasugune. Kohtunikul on turniiril siiski teistsugused ülesanded. Niisiis pole võimatu, et koodeksi järjekordsel ümbertegemisel tuleb Geurt välja ettepanekuga ära jätta art. 9.1 lõpuosa: või ei tohi seda üldse kohtuniku loata.

Ja ka selles suhtes, mis puudutab viikileppimist enne mingil turniiril selleks kindlaksmääratud minimaalset käikude arvu, tuleb arvestada, et käikude arvust sõltumata tuleb viigiks lugeda korrektsed taotlused seisu kolmekordse kordumise või 50 käigu reegli alusel, muidugi siis, kui vastase laualolevate malenditega on matitegemine võimalik.
Lembit