Küsivad prantslased

Prantslaste kohtunikelehel jätkab nende nüüd juba endine kohtunikekogu esimees Stephane Escafre vastamist kohtunike poolt tõstatatud küsimustele. Viimasel ajal on neid olnud vähe ja vastuste avaldamine üsna ebaregulaarne. Mingisuguse pildi kolleege huvitavatest asjadest nendest saame, kuigi meie jaoks uut vist peaaegu pole.

Viimane seal tõstatatud juhtum on üsna ligilähedane sellele, mida eelmistes kommentaarides vaatlesime. Sedakorda on tegemist välkpartiiga. Kahel suurmeistril on jäänud viimased 10-15 sekundit. Üks neist paneb etturi 8. reale ja vajutab kella. Vastane vajutab kella tagasi ja küsib (bulgaaria keeles): "Mis nupp see on?". Siis leiab mängija kusagilt lipu, aga selle toomisega läheb aega ja kohe saabki see otsa. Vaidlusi polnud, aga üks pealtvaataja ütles, et mängija oleks pidanud seiskama kellad ja küsima kohtunikult lippu. Kohtunik vastas, et muundamata jätmine on määrustevastane ja mängija oleks ikka pidanud võidu saama.
Ühtlasi meenutatakse siin ka Radźabov - Smeetsi partiid, millest meilgi paaril korral juttu olnud (1. II Saalomonlik otsus, 17. IV Veel kord ühest partiist). R. lükkas võiduseisus olles laualt vastase oda maha ja vajutas vastase kella. S. vajutas selle tagasi ja R. aeg läks üle. Kohtunikud soovitasid (?) mängijail viiki leppida, nii läkski.

Mida ikkagi teha, kui käik pole korrektselt tehtud? Ega Escafre´ilgi muud teha polnud kui üldiselt teadaolevat korrata: reegel on lihtne. Lõpetamata muundamine loetakse määrustevastaseks käiguks. Välkmales võib vastane sel juhul taotleda võitu. Kui muundamist ei lõpetata oma ajast, võib vastane pikemate kontrollide puhul kella tagasi vajutada. Kui aga malendit, milleks ettur kavatsetakse muundada, käepärast pole, võib malendi otsimiseks kellad seisma panna, võib aga lippu ka kohtunikult küsida. Kui mingid malendid seisavad halvasti, tuleb need süüdlasel korda seada oma ajast. Mis aga puutub Radźabovi ja Smeetsi partiisse, siis selles langetatud otsus kuulub Escafre´i arvates rohkem diplomaatia kui justiitsi valdkonda.

Mida veel küsimustest ja vastustest leiame?
Kas partiis on tähtsam matt või noolekese langemine?
Kui langeb nooleke ja siis antakse matt, on nooleke tähtsam.
Kui antakse matt ja siis kukub nooleke, loeb matt.
Kui mängija on matikäiku tegemas, aga pole veel malendit käest lahti lasknud, loeb nooleke.
Kui mõlemad tegevused on täiesti üheaegsed, loeb see, mis leiab aset malelaual, seega siis matt.

Mis saab kuninga tullejätmisel? On see samavõrdne matiga?
Tegemist on vaid määrustevastase käiguga. Välkmales see küll kaotab, pikemas partiis aga toob vaid vastasele 2 lisaminutit. Tule ütlemise kohustust pole. Kui unustate kuninga tulle, ei tohi vastane seda lüüa, sest see oleks omakorda määrustevastane käik. Tuleb vaid teatada, et kuningas on tules.

Käiku võib üles kirjutada alles pärast selle tegemist. Ainsaks erandiks on viigitaotlused (käigukorduste puhul või 50 käigu reegli rakendamisel). Seal on vaja käik kõigepealt protokolli kirjutada.
Ongi vist kõik prantslaste viimase aja tarkused.
Lembit