Oli see ajaületus?

Arvan, et mitmedki tänases Chesscafes vaadeldavatest juhtudest võivad pakkuda meile huvi ja mõtlemisainet, võttes arvesse kasvõi juhtumeid meie viimase aja turniiridelt.

Kasvõi näide ühelt Prantsuse turniirilt. Mõtlemisajaks on 90 minutit 40 käigule, seejärel lisandub 30 minutit. Kogu partii jooksul saab iga käiguga 30 sekundit juurde. Ühes partiis on aeg üle. Partiiprotokollide järgi on kummalgi 40 käiku täis, kell aga väidab, et käike on ainult 39.

Ilmselt oli kord unustatud kell vajutamata, mis tolle turniiri kohtuniku arvates annaks mängijale õiguse küsida endale 30 sekundit juurde. Kuivõrd aga märk ühe mängija kellal näitas ajaületust, siis luges kohtunik partii mängijale siiski kaotatuks, kontrollinud enne, et kellad toimisid korralikult. Seda, kas mängija tegi oma 40. käigu enne või pärast noolekese langemist ning seda, kas nooleke oleks langenud ka sel juhul, kui mängija oleks need 30 lisamata sekundit juurde saanud, polnud võimalik kindlaks teha.
Mängija taotles, et kohtunik lisaks tema ajale 30 sekundit ja laseks mängul jätkuda. Kohtunik keeldus, öeldes, et mängija vastutab selle eest, et pärast iga käiku kella vajutataks, mida aga nähtavasti polnud korralikult tehtud. Võimalik, et asi oli kasvõi selles, et kella vajutati liiga nõrgalt.

Enne oma seisukoha väljaütlemist meenutab Geurt kõigepealt oma tegutsemist EM-l Ohridis 2001. Ka seal olevat teda noolekese langemise pärast korduvalt laudade juurde kutsutud, kuigi alati oli esimesel perioodil 40 käiku ära tehtud. Protokollid näidanud ikka 40 käiku ja käiguloendurid ainult 39. Protokollide kontrollimisel selgunud, et õige käikude arv oli ikkagi 40.

Tegevusaluse leiab kohtunik koodeksi art. 6.7, kus öeldakse, et mängija käiku ei loeta sooritatuks, kuni ta pole seda teinud. Käigu sooritamiseks on vaja teha käik malelaual ja käigustada siis vastase kell. Viimane käik enne ajakontrolli (40.) loetakse sooritatuks siis, kui kell on seisatud.
Geurt ei jää kohtuniku tegevusega vaadeldud partiis rahule. Kui mõlemad kellad näitasid ühtviisi 39. käigu sooritamist, siis pidid ju viimase käigu tegema ja sooritama mustad. Sel juhul võis langeda vaid valgetega mängija nooleke, kui ta mõtles juba oma 41. käiku. Geurt eeldab, et mõlemad olid teinud 40 käiku, nii nagu mõlema partiiprotokollidki näitasid. Seepärast pidi partii jätkuma ja kohtunik kellanäite korrigeerima.
Veel kord näide sellest, kui oluline on kohtuniku õige tegutsemine ajapuuduses.

Aga Faik Gasanovilt sain oma ingliskeelsele sünnipäevaõnnitlusele venekeelse (muidugi ladina tähtedega) vastuse. Olevat olnud väga meeldiv vanalt sõbralt kirja saada. Nojah, 11 aastat on vahepeal möödas.
Lembit