kolmapäev, 28. aprill 2010

Käikude kirjutamisest

Paaril korral on viimases Chesscafes tehtud juttu käikude korrektsest üleskirjutamisest. Millal ikkagi peaks käik protokolli saama?
Koodeksi art. 8.1 ütleb muuseas: Mängija võib soovi korral vastata oma vastasmängija käigule enne, kui ta selle üles kirjutab. Oma eelmise käigu peab ta üles kirjutama enne, kui teeb järgmise.

Coruse turniiril on üks kohtunik jälginud, kuidas suurmeistrid partiisid üles kirjutavad. Kui ajapuudust polnud, olevat 13 meest kirjutanud viivitamatult üles nii oma kui ka vastase käigu. Ainult üks olevat iga kord pärast oma käigu tegemist kirjutanud üheskoos üles nii oma kui ka vastase käigu. Ajapuuduses hakanud nii toimima juba suurem osa mängijatest. Neli mängijat hakanud määrustevastaselt välgutama, arvestamata seda, et kui kasutatakse igale käigule antavaid lisasekundeid (vähemalt 30), tuleb partii lõpuni üles kirjutada.

Too Hollandi Antillidelt pärit kohtunik teeb ettepaneku nõuda mängijatelt nii oma kui ka vastase käigu üleskirjutamist kohe pärast nende tegemist ja seda juba alates 1. käigust. Kui nii on kogu partii jooksul harjutud kirjutama, siis oleks ka ajapuuduses sellega probleeme vähem ja mängija ei püüaks vastase käigule kohe viivitamatult vastata, nagu seda praegu sageli tehakse. Positiivne olevat sel juhul veel see, et kui mängija ajab mingi malendi ümber, aga ikkagi vajutab kella, siis parandataks viga sel ajal, kui vastane käiku kirjutab, ning kohtuniku sekkumist poleks vaja.
Oma tõetera sel ettepanekul kindlasti on, aga vaevalt ta läbi läheb. Igatahes meie Geurtiga kahtleme ettepaneku headuses. Kõike ei tarvitse liiga rangelt reglementeerida. Teatud vabadus peaks mängijal ikkagi olema, et otsustada, millal käiku kirjutada.

Aga mida teha siis, kui ollakse ajapuuduses ja mitu käiku on jäänud juba kirjutamata? Kas vastasmängija peab mulle andma oma partiiprotokolli, et saaksin enda oma korda seada?

Koodeks nõuab teatavasti, et pärast ühe noolekese langemist seataks protokollid korda. Seejuures võib tõepoolest arvestada teise mängija protokolli kasutamise võimalusega.
8.5: Kui kumbki mängija polnud kohustatud partiiprotokolli pidama, seiskab kohtunik pärast ühe noolekese langemist kellad ning mõlemad mängijad teevad oma partiiprotokollid korda, kasutades kohtuniku või vastasmängija protokolle.
8.6: Kui ainult üks mängija polnud kohustatud partiiprotokolli pidama, peab ta selle korda tegema enne mingi malendiga käimist niipea, kui üks nooleke on langenud. Kui mängija on käigul, võib ta seejuures kasutada oma vastasmängija partiiprotokolli, kuid peab selle tagasi andma enne oma käigu tegemist.

Koodeks ei ütle, kuidas seada partiiprotokoll korda enne ajakontrolli ja kas selleks saab ka vastase protokolli kasutada.
Kui mängitakse vähemalt 30-sekundilise lisandiga, peab mängija protokolli korda seadma iseseisvalt ja kui on tema käik, jääb ta kell käima.
Kui lisand on alla 30 sekundi käigule, siis pole vaja käike üles kirjutada, kui on jäänud alla 5 minuti. Kui aega on jäänud rohkem, peab mängija ise leidma, kuidas ta mängis ja vastasel pole kohustust talle oma protokolli anda. Tema kell jääb protokolli korrastamise ajaks käima. Kui tal jääb selle toimingu jooksul aega juba alla 5 minuti, siis kirjutamiskohustus lõpeb.
Muidugi võib ka nendel juhtudel teine pool oma protokolli abiks anda.
Lembit

Kommentaare ei ole: