Määrustevastasustest

Vaatleksime täna Chesscafest lähtudes mõningaid küsimusi seoses määrustevastaste käikudega.
Dominikaani vabariigist toodi näiteks juhtum, kus valge paneb oma kuninga musta kuninga kõrvale. Must määrustevastase käigu kohta taotlust ei esita. Ta muundab oma etturi ja see annab nüüd valgele kuningale tuld. Küsiti, kas nüüd võiks võitu taotleda hoopis valge, sest mustki on ju nüüd teinud määrustevastase käigu.

Küllap siin oleneb palju sellest, missuguse partiiga parasjagu tegemist on.
Tavapartii kohta ütleb koodeksi art. 7.4, et tuleb taastada seis, nagu see oli vahetult enne määrustevastasust. Mõeldakse selle all seisu, mis oli enne 1. määrustevastast käiku. Kui selles seisus saab valge kuningaga teha mingi määrustepärase käigu, siis peab ta selle tegema. Must võib seejärel teha mistahes käigu. Etturi puudutamine enam ei loe ja seda ei tarvitse millekski muundada.

Mis kiir- ja välkmalesse puutub, siis oleneb toimimine sellest, kas oli tegemist küllaldase järelevalvega (välgus igal laual kohtunik, kiirmales üks kohtunik kolme laua kohta) või mitte. Küllaldase järelevalve puhul tegutsetakse nagu tavamaleski. Mitteküllaldase järelevalve korral oleks kohtunik pidanud siiski sekkuma, kui ta nägi, et mõlemad kuningad on tules (vastavalt art. A4). Nüüd saab aga taotluse määrustevastasuse kohta esitada vaid käigul olev valge, mis aga ei too kohe vastaspoolele partii kaotust.
Välkmales reguleerib mitteküllaldase järelevalve korral olukorda art. B3c. Seal võib valge nüüd tõepoolest võitu taotleda. Kui vastasmängija on oma käigu teinud, ei saa määrustevastast käiku korrigeerida, kui pole vastastikust kokkulepet kohtuniku sekkumiseta.

Mehhikos mängiti kiirturniiri. Mängija teeb käigu, vajutab kella ja nihutab seejuures küünarnukiga oma kuninga naaberväljale. Vastane leiab hiljem, et tegemist olnud määrustevastase käiguga. Oli see seda tõepoolest?
Vaevalt küll. Art. 4.3 kõneleb vaid juhtudest, kus käigul olev mängija meelega puudutab mingeid malendeid malelaual. Antud juhul sobib minu arust rakendamiseks art. 7.3: Kui mängija nihutab käiku tehes kohalt ühe või mitu malendit, peab ta õige seisu taastama oma aja arvel. Kuningas õigele väljale tagasi ja asi korras.

Kuninga tulleasetamisega on tegemist ka ühes Inglismaa näites. Kahe meeskonna liigamatś Coventrys, kohtunikku neil muidugi pole. A meeskonna mängija on lõppmängu kaotamas, aega on tal aga jäänud märksa rohkem - 12 minutit vastase 1 vastu. Lisasekundeid sellel ajakontrollil polnud. Siis käib A oma kuninga tulle. Mõlema meeskonna kaptenid näevad asja pealt, aga ei tea, kas nad võivad partiisse sekkuda või mitte. Ei sekkuta ja B meeskonna mängija jõuab enne oma noolekese langemist võita. Tagantjärele püütakse siis selgusele jõuda, kuidas oleks pidanud toimima.

Art. 7.4a kirjutab ju veidi ebamääraselt: Kui partii ajal leitakse, et on sooritatud määrustevastane käik ... Seda, kes selleks leidjaks peab olema, öeldud ei ole. Kas kaptenid oleksid siis võinud sekkuda?
Inglise liigades toimivad kaptenid ka kohtunikena. Järelikult sekkumisõigus oli. Kui nad ei teinud seda määrustevastase käigu tegemise momendil, võisid nad seda teha ka hiljem. Peamine, et seda oleks tehtud partii ajal. Küllap peaksid sellised asjad ka juhendites kirjas olema.
Lembit