Protestidest

Millal peaks protesteerima ja kuidas seda õigesti teha?
Viimases Chesscafes hoopleb üks Puerto Rico mees oma turniirivõidu ja 2100-lise reitinguga, peale selle olevat ta olnud ka kiirturniiri apellatsioonikomitees. Teame, et ühetunnine ajakontroll loetakse ametlikult juba tavamaleks, aga ükskõik, partiiprotokolle kirjutati sealgi.

Üks mängija oli partii kaotanud ja protokollile alla kirjutanud, aga seejärel seadis kahtluse alla kohtuniku tegevuse selle partii ajal. Nimelt oli sel ajal, kui tal ainult 3 sekundit aega jäänud, vastasele terve minut lisaaega antud. Põhjuseks mehe mäng kahe käega - ühega tõstis ta nuppe, teisega vajutas kella. Mees nõustus, et toimis küll valesti, aga karistus oleks olnud liiga karm.
Apellatsioonikomitee lükkas taotluse tagasi. Põhjendus: kui oled kord juba protokollile alla kirjutanud, siis oled kaotanud, kuigi sul võiski olla õigus. Komitee poole oleks tulnud pöörduda otsekohe. Erand ehk ainult siis, kui avastati mingi otsene pettus. Protokolli poleks tohtinud alla kirjutada. Ka meil oli hiljuti tegemist ühe partiiga, kus arutusel õige protestimisaeg.

Vaevalt on üldisi reegleid võimalik andagi. Erinevad üksteisest nii juhtumid ise kui ka aeg, millal need ilmsiks tulevad. Antud juhul oli koodeksi art. 6.7a rikkumine (Mängija peab seiskama oma kella sama käega, millega ta tegi oma käigu) ilmne. Koodeks ei ütle otseselt ära, kuidas selle eest peaks karistama. Võib-olla oli minut tõepoolest liiga suur karistus, aga selle vastu oleks tulnud protesteerida kohe. Kui mängija poleks kaotanud, poleks ta ka protesteerinud. Pärast partiid polnud siin ilmselt enam mingit võimalust olnu juurde tagasi pöörduda. Tagantjärele enam olukorda ei taasta.

Arvan, et kui on tegemist juhtudega, kus mingid asjaolud (näit. arvuti kasutamine) selguvad alles hiljem, siis võib ka pärast protokolli allakirjutamist protesti esitada. Kui mängija aga on juba partii lõpul seisukohal, et ta protesti esitab, siis jätku protokoll alla kirjutamata või minu arust oleks veel parem, kui ta sellele siiski alla kirjutab, lisades märkuse, et protest järgneb.

Etturi korrektsest muundamisest oleme korduvalt kirjutanud. Taas riivab seda küsimust ka viimane Chesscafe. Juhtum on sedapuhku Indiast. Mängija paneb 8. real lipu peale, samal ajal aga jätab etturi 7. reale. Art. 3.7e peab seda käiku määrustevastaseks (kui ettur jõuab oma algasendist kõige kaugemale reale, tuleb see ... asendada) - siin ju ettur kuhugi ei jõudnud. Kohtunik oli range ja andis määrustevastase käigu eest mustale kohe 2 minutit. Aga nüüd muudab muundamist teostav mängija oma esialgset kavatsust ja asendab lipu hoopis ratsuga, tehes seda täiesti korrektselt. Kui korrektne see asendamine aga ikkagi oli?

Täht-tähelt mängija tõepoolest koodeksis ettenähtud muundamisprotseduuri ei järginud. Samal ajal on tava panna kõigepealt uus malend peale ja alles seejärel koristada ettur laualt malemaailmas laialt levinud, nii et nüüd on hakatud seda ka ametlikult aktsepteerima. Nii et kui kunagi Sevillas MM-matśil selline muundamine võttis meilt Geurtiga kogu õhtuks võimaluse partiid elektrooniliselt demonstratsioonilaualt jälgida, siis nüüd on ka elektroonika õpetatud asjasse leplikult suhtuma.
Geurt ei ütle, mis malend peaks muundamise tulemusel lauale jääma. Art. 4.4 aga loeme, et kui mängija muundab etturi, on uue malendi valik lõplik, kui uus malend puudutab muundamisvälja. Lipp on seda teinud ja järelikult teda enam ratsuks muundada ei saa.
Juhtumi kohta oli pikk arutlus ka ühel Saksa kodulehel, kuid mingeid uusi momente ma sealt ei leidnud.
Lembit