Lihtne küsimus

Ühel sakslaste leheküljel toodi mõni nädal tagasi ära järgmine juhtum: Tavamale, elektroonilised kellad, ajakontrolliks 2 tundi 40 käigule ja siis 1 tund partii lõpuni. Tegemist on suure ajapuudusega. 34. käiguks on kummalgi aega jäänud vaid minuti ümber. Viimased 5 - 6 käiku on partiid mängijate asemel üles kirjutanud kohtunik. Siis teeb valge määrustevastase käigu. Must seiskab kellad ja vaatab kohtuniku otsa. See ütleb: "Käik tagasi võtta ja mängu jätkata." Nii tehaksegi. Mustal õnnestub võita. Nüüd aga küsitakse: Kas kohtunik toimis õigesti?

Muidugi ei toiminud. Teame ju koodeksi artiklit 7.4b: /Määrustevastase käigu puhul/ annab kohtunik kahe esimese määrustevastase käigu eest vastasmängijale kummalgi juhul kaks minutit täiendavat aega. Käigu korrigeerimisel tuleb arvestada ka puudutatud - käidud reeglit. Asi on nagu selge, ometi kutsus see sakslaste lehel esile umbes 50 repliiki.

Need, kes reegleid ei tundnud, leidsid, et asi oli kohtuniku otsustada ning ta oleks võinud kas valgelt aega ära võtta või mustale juurde anda. Leiti ka, et inimlik oleks olnud (?) aega korrigeerida vaid siis, kui valget oleks juba eelnevalt valekäikude eest hoiatatud.
Aga oli neidki, kelle arvates reeglid peaksid veel rangemad olema. Ühe sõnavõtja arvates tuleks määrustevastase käigu tegijale jätta ajakontrollini vaid 1 minut ning kui määrustevastane käik tehakse viimase minuti jooksul, siis kohe kaotus panna. Tõsi küll, kui keegi küsis, mida teha siis sel juhul, kui partii algul käiakse 1. e4 e5 2. Rg3, siis oli vastus, et siin võiks valge siiski lihtsalt öelda "kohendan" ja siis ratsu õigele kohale panna.

Oli ka asjalikumaid arutlejaid. Leiti, et kui musta huve pole kahjustatud, siis võiks talle ka lisaaja andmata jätta. Kuigi kogenud kohtunikul kulub aja korrigeerimiseks ehk ainult 15 - 20 sekundit, võib paljudel see asi aega võtta mitmeid minuteid. Pole selge, kumb pool sellisest viivitamisest rohkem kasu saab. Kui DGT, Silveri või Saitekiga on aegade korrigeerimine lihtsam, siis on kelli, kus niikuinii tuleb aeg täiesti uuesti seada.
Et aegade korrigeerimisel mitte eksida, on soovitatud teha korrektiivid varukellal ja seejärel kasutada seda. Sel juhul kuluks aga veelgi rohkem aega. Kui kasutatakse käiguloendurit ja see valesti seatakse, suureneb segadus veelgi.

Arvati, et kohtunikud tahavad karistada, mängijad aga tahavad mängida. Liigsed karistused tekitavat vaid vaidlusi ja panevat kõiki närveerima.
Leiti, et antud juhul oli kohtuniku otsus küll vale, aga ometi saalomonlik. Kohtuniku kiire otsus (mis võib-olla oli küll tingitud tema suutmatusest kelli korrigeerida) ei katkestanud partii dünaamilist arengut. Kui kellareguleerimiseks oleks kulunud 1 minut ja sellele lisada veel reeglijärgne karistusaeg 2 minutit, oleks see kokku tähendanud 3 minutit.

Tõstatati ka küsimus, kas mängija võiks talle ettenähtud 2-minutilisest lisaajast loobuda. Mustal võis ju olla lootusetu seis ja kellade reguleerimine oleks tähendanud, et ka valge saab sel ajal mõtelda. Nii oleks aegade korrigeerimine võinud mustale olla kahjulikum kui kohtuniku mittesekkumine.
On ettepanek reegleid parandada nii, et kohtunik peaks kõigepealt mängijalt küsima, kas see aega juurde tahab, ning kui vastus on eitav, siis partii lihtsalt jätkub. Edasiste arutlustega kiputi küll välja jõudma päris absurdini, et võiks ju siis küsida ka seda, kas vastane peaks oma määrustevastast käiku üldse korrigeerima. Kuigi jah, määrustevastase käigu aktsepteerimine moonutaks partiid, aja korrigeerimata jätmine seda aga ei tee.

Pole päriselt välistatud ka võimalus, et valge tegi määrustevastase käigu meelega, et saada endale täiendavat mõtlemisaega sel ajal, kui kohtunik kellanäite korrigeerib. Siit ettepanek, et kohtunik võiks erandjuhtudel lükata aja korrigeerimise edasi ja teeks seda alles pärast ajakontrolli.
See, et partiis võitis must, oli kohtuniku jaoks õnnelik tulemus. Muidu poleks olnud välistatud partii lõpule järgnevad protestid tema tegevuse kohta.
Küllap võib meist igaühel iga asja kohta oma arvamus olla. Kuniks aga teatud reeglid kehtivad, pidagem neist kinni. Muidugi pole ka reeglid ideaalsed ega igavesed. Sedapuhku ei leidnud küll arvamusteavaldustest midagi sellist, mis kunagi võiks ka reeglina kehtestuda.

Lahkunud on pikaajaline Moldova malejuht Feodor Skriptśenko (75, IA 1990). Omal ajal olin temaga koos nii paljudel võistlustel kui ka NL maleföderatsiooni pleenumitel ja FIDE kongressidel.
Lembit