RC esimeeski kahtleb

Kuu aega tagasi (25. IV Veel üks ajaületus) oli juttu Austria meeskonnavõistlustel ajaületuse kohta käinud vaidlusest. Teinud oma käigu ja seejärel kohvi joomast tagasi tulnud, nägi mees vastase kellal vilkumas näitu -0.00. Tema ajale oli lisandunud ajakontrolli teiseks tsükliks 50 minutit, vastane aga hakanud mõtlema oma 40. käiku. Kuivõrd ta ei sooritanud ettenähtud ajaga ettenähtud arvu käike, pidi ta Geurti arvates ilmtingimata saama kaotuse. Jäin ise tookord neutraalsele seisukohale, tsiteerides vaid Geurti arvamust. Aga males pole kõik nii üheselt selge, ka tippkohtunike ja kasvõi RC esimehe jaoks mitte.

Viimases Chesscafes on sõna võtnud tolle võistluse kohtunik IA Mitterhuemer. Tema arvates ei saavat asja põrmugi ainult niimoodi tõlgendada. On olemas ka teine võimalus, et mängija tegi küll 40 käiku ettenähtud aja jooksul, aga käiguloendur ei näidanud millegipärast käikude arvu õigesti. Põhjus kasvõi see, et mängija võis olla unustanud kord kella vajutada või alustas valge partiid enne kellakäivitamist.

Seepärast leidis Mitterhuemer, et tõendust selle kohta, et nooleke langes enne mängija poolt 40. käigu sooritamist, ei olnud. Valge esitas aga oma taotluse noolekese langemise kohta liiga hilja. Mõlemad juhud olevat selles partiis olnud võimalikud ja partii pidi seepärast tema otsusel jätkuma. Tegelikult läks võidupunkt koguni mustale, sest valge oli lahkunud mängualalt.

Geurti arvates on peamine häda loenduris ja selles, et mängijad ei võrdle tegelikku käikude arvu loenduri poolt näidatuga. Kui loendurid näitaksid sama mis protokollid, siis kahtlust poleks. Asjaolu, et ajaületust märgati pärast 41. käiku, äratas ka temas kahtlusi, et ehk jäeti kell vajutamata. Ja endiselt ei tea ka RC esimees, kas loendurit kasutada või mitte: endiselt viitab ta RC 2006. a. eitavale otsusele, millest aga ometi kõrvale kaldutakse, isegi äsjasel MM-matśil.

Niisiis muudab Geurt oma kuu aja tagust arvamust ja leiab, et kuivõrd musta ajaületus pole selge ja selles võis kahelda, siis pidi partii tõepoolest jätkuma 40 minutiga teiseks perioodiks. Omaette küsimus on, kuivõrd õige oli valgele kaotuse kirjutamine. Ise pidas ta end ju täiesti õigeks.

On teinegi seis, mille suhtes RC esimees kahtleb. Vaatlesime seda alles nädal tagasi (23. V Korduvad seisud). Seal oli tegemist seisude kordumise ja vangerdusõiguse kadumisega, analüüsimiseks aga elementaarne seis Ke1, Vh1 - Kg8, Oc4. Nii nagu koodeksi art. 9.2b ütleb, kaob laual eksisteerinud vangerdusõigus alles pärast kuninga või vankriga käimist.

1. korral oli seisus vangerdusõigus olemas, 2. ja 3. korral aga mitte. Viimases Chesscafes juhib
aga üks taanlane tähelepanu asjaolule, et üheski neist seisudest polnud valgel parajasti võimalust vangerdada. segas ju c4 seisnud oda. Seepärast peaks nentima, et kõigis kolmes seisus on malendite võimalikud käigud samasugused. Kui seis kordub kolm korda ja taotlus esitatakse korrektselt, peaks olla tegemist viigiga.

Ometi oli seisu esmakordsel tekkimisel valgel võimalus vangerdada kunagi tulevikus ja seetõttu seisud täpselt samad siiski polnud. Selles konkreetses seisus, kus valgel laual vaid kaks malendit, peab ta paratamatult ühega neist käima ja vangerdusõiguse minetama. Kui tal oleks aga laual veel mingi malend, siis võiks ta käia sellega ja hilisem vangerdusvõimalus oleks reaalne.

Niisiis pole endiselt selgust, kas kaht seisu tuleb lugeda samadeks, kui sama mängija on käigul, sama liiki ja sama värvi malendid on samadel väljadel ning kõigi malendite võimalikud käigud selles seisus on samad, aga ühel mängijal on ühel juhul teoreetiline võimalus vangerdada kunagi edaspidi, teisel juhul on ta aga selle võimaluse täielikult kaotanud.

Geurtki tunnistab, et asi pole veel päris selge. RC peaks arutama seise, kus laual pole ainult kaks malendit, millest ühega peab käima ja paratamatult läheb siis vangerdusõigus kaotsi. Vaevalt küll, et vangerduse ajaks vaid kaks malendit lauale jäävad. Aga kui on veel mingi malend, siis võib ju käia sellega.

Geurt pakub arutamiseks (RC-le?) seisu Ke1, Ld1, Vh1 - Kh8, Lc7. Valge on säilitanud vangerdusõiguse, käigul on must. Kui must mängib 1. ... Le5+, võib valge mängida 2. Le2. Kui must mängib aga 1. ... Lg3+, peab valge paratamatult käima kuningaga ja kaotama vangerdusõiguse.
Geurti võimalikke variante analüüsiks:
1. ... Le5+ 2. Le2 Lc7 3. Ld1 Le5+ 4. Le2 Lc7 5. Ld1
1. ... Lg3+ 2. Kf1 Lf4+ 3. Ke1 Lg3+ 4. Kf1 Lf4+ 5. Ke1
1. ... Le5+ 2. Kf1 Lf4+ 3. Ke1 Le5+ 4. Kf1 Lf4+ 5. Ke1
Nii on diskuteerimiseks materjali piisavalt.
Lembit