Klubide turniirilt

Tegutsesin kolleeg Aare Võsuga kolmas aasta järjest Eesti maleklubide meistrivõistlustel. Kui peaks otsustama ainult nende võistluste põhjal, siis võiks küll kõnelda meie male allakäigust. Kaks aastat tagasi pidasime isegi 11 võistkonnaga eelturniiri, mullu oli üldse 9 võistkonda, tänavu veel kahe võrra vähem. Neistki olid kaks märksa nõrgemad kui teised. Meie tippmängijaid oli malelaudade taga näha vähevõitu.
Võistkondade erinev arv on igal aastal tähendanud ka erinevat võistlussüsteemi, kuigi ega vist ideaalset süsteemi , et mängida väikese arvu võistkondadega, keda on ometi nii palju, et ringsüsteemi kasutada ei saa, vist polegi.
Võistlus näitas, et aastaga on jõudude vahekord muutunud. Mullu olid kaks võistkonda teistest üle ja omavahel peaaegu võrdsed, tänavu sai üks neist kahest matśist vaid pool punkti, teisel aga ei õnnestunud üldse finaalgruppi pääseda.

Edukas kohtunikutöö eeldab võimalikult sagedast tegutsemist. Kui terve aasta pole tulnud kelli seada nii, et pärast 40. käiku veerand tundi juurde lisandub, siis kulub selleks üsna palju aega ja ikkagi pole kindlust, kas asi sai õigesti korda. Seepärast tuli kõik uuesti üle kontrollida ja kõige esimesena seatud kellal oligi viga.
Muidugi on küsitav, kas seda 15 minuti lisamist üldse vaja on, liiati saaks ilma selleta päevas mängitava kahe vooru puhul parasjagu aega kokku hoida. Õnneks partiide ajal kelladega mingeid probleeme polnud, kui mitte arvata üht juhtumit, kus mängija oli küll kella vajutanud, nii et vastaspoolne käigukang üles tõusis, ometi aga tema kell käimist jätkas.
Muidugi peaks üle kontrollima kõik, mida üldse kontrollida saab, olgu selleks siis kasvõi võistkondade jaotus gruppidesse, mis toimus mängijate keskmiste reitingute järgi. Ja kui miski ei klapi, siis peab loomulikult vastutama peakohtunik.

Mängureeglitega probleeme polnud, selleks olid mängijad piisavalt kogenud ja teadlikud. Kusagil pidin selgitama seisu kolmekordse kordumise reegleid. Kui mängija tõstab laual mingi nupu teise kohta ja alles siis teatab, et sellega seis kordub 3. korda, siis ei tarvitse kohtunik ega vastane seda taotlust respekteerida. Käigukord ja koos sellega taotlusõigus on nüüd juba vastase käes. Antud juhul oli seis küll sedavõrd selge, et vastane vastu vaidlema ei hakanud.
Ka hilinemisega probleeme polnud. Lubatud oli 15 minutit, oli aga vaid paaril korral minuti või kahe pikkusi hilinemisi. Mobiilihelinaidki ei kuuldunud.

Suitsetamisruumi malemajas pole. Ainus võimalus selleks on majaesine tänav. Mulle näis, et neid käike oli rohkemgi, kui tingimata vaja oleks olnud. Kontrollida, mida seal tegelikult tehti, oli peaaegu võimatu.
Olid mõned juhendipunktid, mis täpsustamist ja parandamist vajaksid. Esitame nende kohta oma ettepanekud. Ja kui juhend kirjutab kõigile võistkonnaliikmetele jagatavatest diplomitest ja neid tegelikult pole, satub kohtunik ebamugavasse olukorda.
Aga üldiselt võib võistlust minu arust pidada kordaläinuks.
Lembit