Juunioride turniirist ja muustki

Juunioride meistrivõistlustest polegi kohtunikutöö seisukohast midagi olulist kirjutada. Vähe mängijaid, needki tundsid reegleid ja pidasid neist kinni. Muidugi peab kohtunik ikkagi tähelepanelik olema ja võimalikult kõike kontrolllima. Kasvõi partiidele hilinemine. Praegu on meil ju käibel kaks põhivarianti: nulltolerants ja 15 minutit (mis ei välista võimalust, et mingil võistlusel veel mingit kolmandat rakendatakse). Vahel on hilinemisaeg juhendis ära toodud, vahel mitte. Nii et on kohtuniku asi hoolitseda, et hilinemise võimalus või võimatus mängijatel õigel ajal teada oleks.

Või kellade seadmine. Seekord oli kõige sagedamini esinev ajakontroll, teiseks perioodiks täiendavat aega juurde ei tulnud. Aga see, et kellale korrapealt ilmusidki need näidud, mida mulle just vaja on, ei tarvitse veel tähendada, et selle kellaga pole eelnevalt mingi muu kontrolliga mängitud, mis keset partiid võiks endast uuesti märku anda. Üldiselt olid partiid huvitavad, nende tulemusi ette ennustada raske.
Ei meeldinud aga see, et keegi jällegi vähemvankriga paarkümmend käiku lootusetut seisu jätkas. Aga kohtunik siin sekkuda ei tohi, ja kui, siis ainult pärast partiid. Eks internetist olid käigud niigi kõigile näha. Hea, et järelmatśi ei tulnud. Nii et vanakesele päris jõukohane turniir.

Sain turniiri ajal pilgu heita paari uude ajakirjanumbrisse.
Suomen Shakki tõi sealsete võistkondlike meistrivõistluste partii Ristoja - Seeman. Valge käis 14. käigul Vc1 ja viis 19. käigul vankri a1-le tagasi. Aga 25. käigul jätkus partii käiguga 0-0-0 (!?). Keegi asjale tähelepanu ei pööranud ja nii jätkus partii oma loomuliku lõpuni.
Küllap teame kõik koodeksi art. 3.8: Vangerdusõigus on kadunud ... vankriga, mis on juba liikunud. Ei tea, miks Seeman vangerdusele vastu ei vaielnud. Kommentaator oletas, et ehk seepärast, et vangerdus oli halb käik. Aga nii oleks ju vastane isegi kasvõi käik enne partii lõppu võinud nõuda 25. käigu juurde tagasiminekut.

Art. 7.4a: Kui partii ajal leitakse, et on sooritatud määrustevastane käik, ... tuleb taastada seis, nagu see oli vahetult enne määrustevastasust. Sealt läheb siis partii uuesti edasi. Leitakse on ebamäärane väljend, mis tähendab, et pole oluline, kes see leidja on.
Välja arvatud lõpuvoorud, mängitakse Soome võistlusi väljasõitudega kohtadele. Aga sealgi on kohtunik olemas, tavaliselt vastuvõtvast võistkonnast. Tavamales peab kohtunik määrustevastase käigu puhul sekkuma ja ühe matśi jälgimine ei tohiks ju liiga keeruline olla. Olid kahe võistkonna mängijad ja olid ehk pealtvaatajadki. Kuigi keegi neist otseselt partiisse sekkuda ei võinud, siis kohtuniku tähelepanu asjale võis ometi igaüks juhtida. Jääb siis arusaamatuks, miks keegi midagi ei öelnud.

64 viimasest numbrist jäid silme ette tuntud Peterburi kirimaletaja ja maletegelase Gennadi Nesise mälestused. Nooruses viibis ta sageli ka Pärnus. Üht seal Kerese poolt antud simultaani ta kirjeldabki. Ka selles partiis tegi Keres pika vangerduse. Kui poiss a2 kaitsetuks jäänud etturi odaga maha lõi, käis Keres etturiga b3 ilmse kavatsusega minna kuningaga b2 ja oda ära võtta. Aga poiss reageeris otsekohe käiguga Od6-a3++. Nüüd pöördus Keres naaberlaua juurest tagasi (käiku polnud ta seal veel teinud), võttis oma käigu b2-b3 tagasi ja käis selle asemel hoopis midagi muud. Hiljem suurmeister muidugi võitis. Nesis kirjutab, et ta on nüüd juba 15 aastat IA olnud, aga ei tea ikkagi, kas Keres toimis tookord õigesti.

Simultaanide kohta pole FIDE-l mingeid kohustuslikke reegleid, üldiselt toimitakse tavade järgi. Küll olid simultaanide reeglid NSVL omaaegse malekoodeksi lisas. Kõige muu kõrval seisis neis, et simultaaniandja võib tehtud käiku muuta enne käigu tegemist järgmisel laual, kui vastasmängija pole veel teinud oma vastukäiku.
Nii et kuigi samade reeglite järgmine punkt ütleb, et simultaanist osavõtja teeb vastukäigu alles sel momendil, kui simultaaniandja tuleb tema laua juurde, annaksin ma selles partiis õiguse siiski Nesisele, muidugi juhul, kui tema kirjeldus tõepoolest asjade käigule vastab.
Lembit