Veel sakslaste pisiasju

Üheks sakslaste arutlusaineks on olnud küsimus, millal õieti partii peale hakkab. Lähtutakse järgmisest näitest: Mingi turniiri avavoor. Kohtunik meenutab mõningaid reegleid, viitab ka mobiilikeelule ja laseb siis mängudel alata. Üht mustadega mängijat laua taga pole, ta räägib parajasti mobiiliga eesruumis, mis ikkagi loetakse mängualasse kuuluvaks. Kohtunik käivitab kellad, valge teeb oma avakäigu ja vajutab kella.
Kohtunik näeb kõnelust. Kui mängija kohtunikku märkab, lõpetab ta kohe kõne. Ometi loetakse partii talle kaotatuks ja tabelisse märgitakse 1 : o. Mängija väidab, et kuivõrd ta laua taga polnud, siis polnud partii veel alanud. Hilinemisajaks oli sel turniiril 30 minutit. Mängija püüab algul küll kohtunikule vastu vaielda, väites, et partii polnud veel alanud, siis hakkab ta aga taotlema, et partii tulemus märgitaks + : -, siis ei läheks see reitinguarvestusse.

Tundub, et sõnavõtjate enamus jäi seisukohale, et kaotuse panek oli õige, sest mobiiliga kõnelemine võis segada teisi mängijaid, pealegi võis mees ju kelleltki nõu küsida, kuidas peaks valge avakäigule vastama. Aga küllap on põhjendatud ka nende arutlejate arvamused, kes leidsid, et karistus sai liiga karm ja hoiatusest oleks küll olnud. Kaldun isegi arvama, et tegemist on ikkagi piiripealse juhtumiga, kus kohtunikul võiks otsuse langetamisel asjaoludest olenevalt mänguruumi olla.

Mõnedele arutlejatele on meeldinud tsiteerida koodeksi art. 1.1 Partiid alustab mängija, kellel on valged malendid ja teha siit järeldus, et partii juba käib. Seda küll, aga partiiks on ikkagi vaja kaht osapoolt ja vähemalt FIDE reitinguarvestusse see partii ei lähe. Seepärast võiks kaotuse fikseerimise korral olla põhjendatud sissekanne tabelisse + : -. Saksa reitinguarvestusega näivad asjad olevat teistmoodi, sinna selline (peaaegu) mängimata partii läheb.

Veel on sakslaste leheküljel juttu sellest, mida peaks kohtunik tegema, kui märkab, et mängija on protokolli mingi käigu valesti kirjutanud. Näiteks märkate, et protokollis seisab 1. d4 Rf6 2. Rf3 g6 3. g3 g6. Pilk lauale näitab, et ühel juhul peaks musta käiguks olema d6, pilk vastase protokolli näitab, mitmendal käigul nimelt.

Art. 8.1 kohustab mängijaid käike kirjutama korrektsel viisil, art. 13.1 aga teeb kohtunikule ülesandeks jälgida, et malekoodeksist rangelt kinni peetaks.
Eelkõige jälgib kohtunik kirjutamisel, kas mõlemas protokollis on ühesugune arv käike, et näha, kas üks mängija pole kirjutamist hooletusse jätnud. Seda, kas protokollis olevad käigud on samad, mis laual tehtud, märkab kohtunik harvem, kui ta seda just endale omaette eesmärgiks ei sea, või siis juhuslikult protokollile pilku heites nagu selles näites. Küllap ütleb kohtunikule, siis tema sisetunne, millal peaks kirjutuse korrigeerimiseks sekkuma.
Igatahes peaks kohtunik leidma sekkumiseks niisuguse momendi, kui ta partiid võimalikult vähe häirib. Kindlasti ei maksaks seda teha siis, kui käigukord parajasti vastase käes on. Ideaalis võiks see olla näiteks siis, kui mängija parajasti laua tagant tõuseb.

FIDE presidendi kulddiplomi sai sel nädalal seoses 70. sünnipäevaga Aserbaidźaani maletegelane ja -kohtunik Faik Gasanov (IA 1980). Omal ajal tegutsesime korduvalt üheskoos NL võistlustel, kord oli ta mu asetäitjaks üleliidulisel koolinoorte spartakiaadil.
Faikiga seostub ka mu kohtunikutegevuse lõpp. 1998 olime koos Elista olümpial. Faik rääkis mulle ja Vladimir Dvorkovitśile, et just FIDE asepresidendiks valitud türklane Halici olevat tema nimetanud järgmise, 2000 Istanbulis toimuva olümpia peakohtunikuks ja palus meid oma asetäitjateks. Olümpia korraldamist arutasime veel 1999 FIDE kongressi ajal Dohas, aga see jäi mu viimaseks kontaktiks Faikiga üldse ja Istanbuli ma ei jõudnud.
Hilisemast jutuajamisest Geurt Gijsseniga selgus, et Iljumźinov oli peakohtunikuks määranud hoopis tema ja loomulikult jäi presidendi tahtmine peale. Geurt oli pakkunud küll Faikile ühise kohtunikekogu paikapanekut, kuid Faik olnud järeleandmatu - kui ta ei saa peakohtunikuks, siis ei kasutata seal ka kedagi tema meeskonnast. Kahjuks Faik mind asjade käigust eu informeerinud. Jäin tookord kõrvale ja kuivõrd meie maleliit järgnenud aastatel ühtki taotlust minu tegutsemise kohta ei saatnud, jäigi Elista olümpia minu viimaseks arvestuslikuks turniiriks. Faik ja Geurt jätkavad tänaseni ning Faik püsib endiselt Aserbaidźaani MF asepresidendi kohal. Faiki ja Iljumźinovi suhted näivad aga viimase läkitust lugedes olevat väga head.
Lembit