Käigust ja käimisest

Malekoodeksit on aastakümneid ümber tehtud, aga ega ta praegugi ideaalne ole. Kas ja kuidas teda parandada saab, pole põrmugi selge. See nähtub ka üsna mitmetest tänase Chesscafe vastustest. Võtkem kasvõi need artiklid, mis mingil määral seotud käikudega.
Kõige esimene artikkel (1.1) kõneleb kõige üldisemalt sellest, kus ja kuidas mängitakse, kes alustab ja kes on käigul. Lõpeb see lõik viitega art. 4.6, kus kõneldakse, millal loetakse käik tehtuks ja millal on see määrustepärane.
Art. 1.1 järgi on mängija käigul, kui tema vastasmängija käik on tehtud. Ehk peaks siin hoopis tehtud asemel seisma sooritatud? Aga ei saa, sest koodeksi I osas ehk Põhilistes mängumäärustes ju kellast juttu ei tehta, sooritamine aga tähendab nii nuputõstmist kui ka kellavajutust. Nii tulebki kellad selles osas puhtformaalsel põhjusel jätta üldse mainimata ja kella vajaduseni jõuame alles siis, kui hakata uurima, mis viite 4.6 taga peitub.

Ühele itaallasele on jäänud arusaamatuks, mida pidada asjakohaseks ja mida mitte.
Art. 4.6: Käiku nimetatakse määrustepäraseks, kui kõik art. 3 asjakohased (originaalis relevant) nõuded on täidetud. Oleksin võinud siin ka ehk oluline või tähtis tõlkida. See, mida kohtunik asjakohaseks peab ja kuidas ta seda tõlgendab, võib aga viia erinevatele otsustele. Nii olevat Itaalia kohtunikud üsnagi erineval arvamusel, kas tuleks karistusi rakendada või mitte, kui keegi vangerdab vääralt (käib vankriga enne kuningat) või teeb ta mingi käigu kahe käega või ei teostata etturi muundamist just nii, nagu reeglid ette kirjutavad.

Geurt peab oluliseks ehk asjakohaseks kõike seda, mida vangerduse kohta ütleb art. 3.8 või etturi muundumise kohta art. 3.7. Mis puutub määruste rikkumisse ja selle eest määratavatesse karistustesse, siis osa neist on ju koodeksis toodud, pikka nimekirja pole aga RC esimehe arvates mõtet sinna kirjutada. Kui vangerdatakse valesti või ei viida etturi muundamist lõpuni, siis on tegemist määrustevastaste käikudega ja karistuse selle eest näeb ette art. 7.4.

Aga üks konkreetne juhtum. Kusagil Indias on jõutud sellise elementaarse seisuni
valged: Kc5, Eb2 ja b5 (3), mustad: Ka5 (1).
Valgel on tegemist äärmise ajapuudusega, ajakontroll on ka selline, kus lisasekundeid pole. Valge haarab b2 etturi, aga laseb selle lahti kusagil b3 ja b4 vahekohas ning vajutab kella. Asetamine b3 oleks tähendanud patti. Mida peaks tegema kohtunik?

Küllap ikka välja selgitama, kuhu valge kavatses selle etturi ikkagi panna. Küsimus on vaid selles, kas peaks kohtunik selle selgitamiseks kellad seisma panema või käivitama uuesti valge kella. Teisel juhul on suur tõenäosus, et valge ületab aja. Partii oleks siis viik, sest must ei saaks mingite määrustepäraste käikudega võita (küll võidaks ta muidugi, kui tal kusagil veel midagi oleks, näiteks Eh7). Geurt olekski valge kella käima pannud, sest pole mingit põhjust valgele täiendava mõtlemisaja andmiseks, kui kellad ei käi.
Lembit