Ikka see 6.6

Geurt Gijsseni tänane Chesscafe veerg kannab lihtsat pealkirja Artikkel 6.6. Vaevalt on koodeksi uuest tekstist ükski artikkel sedavõrd tähelepanu pälvinud, kusjuures üldiselt näivad arvamused olevat negatiivsed. Vaatasin just üht Saksa veebilehte, kuhu on kogutud lugejate hinnanguid. Hetkel oli pilt selline: heaks peavad artiklit 35 vastajat (25,5 %), halvaks 93 (68 %), seisukohta ei osanud võtta 9 (6,5 %). Ka üks Chesscafe´sse tulnud kiri väidab, et paljude Itaalia ja Śveitsi mängijate ja kohtunike arvates on reegel kasutu, absurdne ja bürokraatlik, mis malele on halb ja võib mängijad turniiridest eemale peletada. Partiile hilinemiseks on erinevaid põhjusi palju. Ja kui partii algushetkel peab näiteks tualetti minema? FIDE ja tema kohtunike loovust pole vaja, ühe tunni reegel on hea.

Artikkel 6.6 näeb pärast Presidendinõukogu teatavasti välja niimoodi:
6.6a) Iga mängija, kes ilmub malelaua juurde pärast mänguaja algust, kaotab partii. Seega on lubatud puudumisaeg O minutit. Võistluse reeglid võivad ette näha teistsuguse puudumisaja.
6.6b) Juhul, kui võistluse reeglid näevad ette teisiti ja kui partii algul pole kohal kumbagi mängijat, minetab valgete malenditega mängija kogu aja, mis kulub tema saabumiseni, kui võistluse reeglid ei näe ette või kohtunik ei otsusta teisiti.

Sellisena peame ettekirjutust aktsepteerima. Kritiseerida ju võib, aga antud hetkel pole sellest enam midagi kasu.
Muide ei saa Geurt isegi aru, miks on teksti sisse kirjutatud lause Seega on lubatud puudumisaeg (või kuidas seda default time´i õieti tõlkima peaks?) O minutit. Midagi juurde ta ju ei anna. Kui aga tehakse ettepanek aret. 6.6b üldse ära jätta, kuna see piiravat korraldajate õigusi, siis sellega Geurt ei nõustu. Just siit tuleb alus lubatavatele hilinemisaja erinevustele. Kohtunik võib arvesse võtta ka mitmesuguseid erakorralisi force majeur olukordi. On võimalik ka hilinejate vahel aja võrdne jaotamine, mitte ainult selle panemine valge arvele.

Dresdenis tuldi asjadega toime, sest iga matśi jaoks oli omaette kohtunik. Aga muidugi on suur vahe 2 mängijaga matśi ja massilise śveitsi turniiri vahel. Kurioosumina mainib Geurtki juhtu, kus sulepea otsimiselt 20-sekundiline hilinemine tõi kaotuse (minu 30.XI Oodates kongressi otsuseid). Muide Geurti tähelepanekute järgi olevat Dresdenis iga voor igaks juhuks pandud käima 2 minutit täpsest ajast hiljem.
Küsijad pahandavad, et FIDE muudab pidevalt reegleid. Viimaste aastate praktiliselt kasutute reeglitena mainitakse neid, mis kohustavad mängijaid enne partiid teineteisele kätt andma (see pole küll koodeksipunkt) või keelavad käigu üleskirjutamise enne selle tegemist laual. Küsitakse, kas petmis- ja dopinguvastased meetmed poleks olulisemad.

Geurtile ei näi etteheited meeldivat. Teda hämmastab, et kaebused algavad alati alles pärast otsuste langetamist. Seepärast püüab ta veel kord selgeks teha, kuidas see reeglite muutmise protseduur õieti käib (omal ajal tuli RC liikmena sellega isegi lähemalt kokku puutuda).
RC esimehena saab ta rohkesti ettepanekuid. Nende läbitöötamiseks loob RC tavaliselt eraldi komisjoni. Kui see ettepaneku heaks kiidab, võetakse see projekti, kui on eriarvamusi, siis võimalikult koos alternatiivvariantidega. Ise ta ei hääletavat, nii et teda polevat mõtet süüdistada. 2 kuuks saadetakse ettepanekud föderatsioonidele seisukohavõtuks, mõnel pool tegelevad nendega juhatused, mõnel pool kohtunikekogud. Kongressi ajal läbivad reeglid 3 etappi: RC, Täitevkomitee ja Peassamblee, kes siis lõpliku otsuse teeb. Sel korral jäeti teatavasti art. 6.6 puhul viimane sõna Presidendinõukogule.
Nii et kui keegi nüüd midagi koodeksis muuta tahab, saab seda teha alles aastal 2012. Küll aga on aastal 2010 võimalus midagi muuta turniirimäärustes.

Ah jaa, täna on pisijuubel. Meie kommentaar ilmub 250. korda.
Lembit