Veel kord ühest partiist

Wijk aan Zees mängitud Radźabovi - Smeetsi partiile reageerisin kohe pärast selle toimumist (1.II Saalomonlik otsus). Lugu oli lühidalt selline:
R. lükkas sekund enne oma mõtlemisaja lõppemist 39. käigul vastase oda laualt. Ta käivitas vastase kella, S. vajutas selle aga tagasi, seejuures midagi öeldes. R. vajutas uuesti kella, laua juurde tulnud kohtunik aga märkas, et aeg oli otsas. Kohtunik tahtis algul R-le kaotuse panna, ei vaielnud aga vastu, kui mehed viiki leppisid.


Päris selge, et mõlemad rikkusid reegleid. Seda juhtu reguleerib ju artikkel 7.3:
Kui mängija ajab ühe või mitu malendit ümber, peab ta õige seisu taastama oma aja arvel. Kui vaja, seiskab mängija või tema vastasmängija kella ja palub abi kohtunikult.
Nii et koodeksi järgi S. kella tagasi vajutada ei tohtinud, vaid oleks pidanud selle seisma panema. Tookord kirjutasin pikemalt sellest, et mängija ei tohiks ometi malendite ümberajamisest kasu saada. Nüüd on võimalus lugeda ka Geurti arvamust ja siit oma seisukohtadele kinnitust saada.

Geurt peab S. reageeringut R. kellavajutusele õigeks. Kuivõrd asi oli niigi selge, polnud S-l vaja kella seisma panna ega kohtuniku poole abi saamiseks pöörduda. Lisasekundeid selles mängufaasis polnud. Kuivõrd R. kellal langes nooleke enne 40. käigu sooritamist, oleks tulnud partii lugeda lõppenuks S. võiduga. Lisasekundite puhul poleks noolekese langemist ega ajaületust olnud.
Sellises olukorras nagu oli S. peaks mängijal olema võimalus valida, kas seisata reeglijärgselt kellad ja kutsuda kohtunik või siis vajutada vastase kell käima ja loobuda taotluse esitamise õigusest.
R-i võis tõepoolest häirida, et S. talle midagi ütles (aga mida muud ta ikka võis öelda kui seda, et tema oda on laualt maha aetud). Formaalselt seega R-l taotlusõigus oli, küll aga see, et ta ei taastanud seisu oma aja arvel oli märksa raskem eksimus kui S. oma. Sellest pidigi kohtunik lähtuma. Muidugi võib ühe või teise eksimuse raskuse hindamine olla subjektiivne.

Samal Curacao maletajal, kes Chesscafes R - S partiile tähelepanu juhtis, oli muide ettepanek, kuidas sundida mängijaid korralikult partiid üles kirjutama, kuni on jäänud veel üle 5 minuti. Kohtunikud piirduvad ju tavaliselt hoiatuse tegemisega, kartes pealegi, et võivad vastaspoolt seejuures rohkem segada kui süüdlast ennast. Niisiis peaks reegel olema rangem ja tooma igal juhul kaasa 2-minutilise karistuse nagu määrustevastase käigu puhul.
Kiire ja praktilise lahendusena soovitas ta aga panna malekell teisele poole lauda, nii et valge jätkaks edaspidi partiid musta ajal ja vastupidi (!?). Geurt küll sellest ettepanekust midagi ei pidanud. Ja küllap pakuvad praegusedki reeglid kohtunikule piisavalt erinevaid võimalusi mittekirjutaja korralekutsumiseks.
Lembit