Määrustevastasus ja alistumine

Kulutasin tänase päeva peamiselt austraallaste kodulehel käivale diskussioonile. Algas see kümmekond päeva tagasi ja täna hommikuks oli seal juba 80 sõnavõttu, autoreid küll märksa vähem.
Tõuke andis sellele A ja B partii. Mõlemad olid väsinud ja ajapuuduses. B-l oli reiting üle 2000 ja parem seis. Kui A käib ratsuga diagonaalis ning paneb kahvli kuningale ja lipule, annab B alla. Kohtunikud ei olevat teinud midagi. Ehk peakski siis proovima teha määrustevastaseid käike? Võib-olla läheb läbi.
Hiljem täpsustas B juhtunut. Selle, et käik oli määrustevastane, avastas ta alles lõuna ajal partiiprotokolle uurides. Kui ta siis kohtunikelt küsima läks, ütlesid need muidugi, et teha pole enam midagi. Ehk oli ta määrustevastase käigu ajal parajasti ametis oma protokolliga, nii et ei näinud, kust ratsu tuli.
Artikkel 5.1 b ütleb: Partii on võitnud mängija, kelle vastasmängija teatab, et alistub. Sellega on partii kohe lõppenud.
Aga artiklis 7.4a seisab: Kui partii ajal leitakse, et on tehtud määrustevastane käik, ... tuleb taastada seis, nagu see oli vahetult enne vea tekkimist. Nii et asi on üsna selge.

Kuivõrd oli tegemist tavapartiiga ja kui kohtunikud oleksid asja märganud, oleksid nad muidugi pidanud sekkuma. Aga antud juhul nad toimunut lihtsalt ei näinud.
Kui esimesed sõnavõtjad arvasid, et nii lihtsalt juhtuda ei saa, siis hiljem toodi rohkesti kinnitusi teistes partiides juhtunud selliste või veel suuremate eksimuste kohta, mida ei märgatud. Üks tõi koguni ära Amsterdamis 1956 mängitud pretendentide turniiri partiiteksti, kus peaaegu võiduseisus Petrosjan jättis Bronsteinile 36. käigul lipu ette (määrustevastast käiku seal küll polnud) ja muidugi alistus samuti otsekohe.

Veel mõned näited. Peaaegu sama olukord Croytoni turniiril. Üks mängija alistub, aga siin on kohal valvas pealtvaataja, kes ütleb, et vastase viimane ratsukäik oli määrustevastane. Mängijad polnud reeglite tundmises kindlad, seadsid lauale seal enne määrustevastast käiku olnud seisu ja otsustasid partiid jätkata. Kui aga pealtvaataja ütluse mõjul leiti, et puudutatud ratsuga tuleb käia (ja tuligi), siis alistus teine pool, sest iga ratsukäik oleks vankri tulle jätnud. Üks mängija läheb alles siis kohtunikult küsima, mida teha. See ütleb, et antagu talle kokkulepitud tulemus või teatatagu, et tulemus on vaieldav. Siis leppisid mehed viiki, kohtunik aktsepteeris selle tulemuse.
Tegelikult oli partii muidugi ka siin ühe poole alistumisega otsa saanud, määrustevastasest käigust sõltumata. Muidugi oleks hea, kui pealtvaatajad ega mängijad ei arutaks partiid enne kui tulemus partiiprotokolli märgitakse ja mängijad sellele alla kirjutavad. Kohtunik võib segavad pealtvaatajad küll turniirisaalist välja saata, aga nende poolt öeldut ei saa olematuks muuta.

Aga mis siis, kui kahjustatakse kolmanda poole huve? Ühel turniiril on A-l 5 p. 5-st ja ta mängib viimases voorus B-ga (3,5 p.). C-l on 4 punkti. Tema ainus võimalus esikoha jagamiseks on oma partii võita ja A peaks kaotama. B panebki A-le määrustevastase ratsukäiguga kuningale ja lipule kahvli ning A alistub. Mehed märkavad ja lepivad viiki (ametlikult oli partii juba läbi) ning informeerivad kõigest kohtunikku. Turniiri võidab nüüd A 5,5/6, 2. C 5/6. Ilmselt on C-l õigus protestida, kuna ta ei jõudnud esikoha jagamisele, kuigi reeglite järgi oli A partii kaotanud.

Artikkel 13 ütleb: Kohtunik jälgib, et malekoodeksist rangelt kinni peetakse. Koodeksis on küll mitmeid artikleid, mille lõpus seisab: kui kohtunik ei otsusta teisiti. Partii lõpetamist puudutavad artiklid nende hulka ei kuulu. Määrustevastasest käigust tuleb märku anda enne partii lõppu. Muidugi võiks ju FIDE reegleid muuta ja nõuda näiteks, et alistumisele eelnev käik oleks määrustepärane, või näha ette, et määrustevastast käiku võib korrigeerida nii kaua, kui vastasmängija pole käinud või hoopis järgmise vooru alguseni. Aga need on kahjuks oleks´id.

On muidugi võimalus, et kohtunik on veendunud, et määrustevastase käiguga taheti ilmselgelt vastast petta, ja sel juhul võiks ta tühistada ka alistumise. Seda tõestada oleks aga ülimalt raske. Kui kellegagi selline asi korduvalt juhtub, siis kindlasti kahtlus tekib. Nii et hoidkem ikkagi koodeksist kinni, kuigi noorte ja algajate võistlustel võiksime olla veidi paindlikumad kui reitinguturniiridel. Aga mida varem sealgi kõiki reegleid täht-tähelt rakendame, seda parem.
Lembit