Elementaarset välkmalest

Veidi oli viimases Chesscafes juttu ka välkmalest. Käsitletud juhud olid küll üsna elementaarsed.
Ühes Horvaatia partiis mängitakse elektronkellaga. Valgete nooleke langeb ja nad on aja ületanud. Seejärel aga langeb ka mustade nooleke. Ei teata, missugune tulemus fikseerida.
Kõigepealt oleneb asi sellest, kas mängiti küllaldase või mitteküllaldase järelevalvega. Esimesel juhul peaks iga laua juures olema kohtunik ja seda juba partii algusest peale, et kogu partii mängitaks ühesuguste reeglitega. Sel juhul rakendame ka välgus tavamale reegleid. Kohtunik pidi ütlema, et valgete nooleke kukkus ja fikseerima mustade võidu. Geurt väidab, et kui kohtunik pole kindel, kes esimene ajaületaja oli, siis jääb partii viiki. Aga milleks see kohtunik siis partii juures oli, kui sedagi selgeks ei saa?
Mitteküllaldase järelevalve puhul lähtume ka välgus kiirmale artiklist A4d. Must oleks pidanud kohe pärast valge ajaületuse märkamist kellad seisma panema ja kohtunikult võitu taotlema. KOhtunik ise sekkuks sel juhul asjade käiku vaid siis, kui mõlemad noolekesed on kukkunud. Pärast kahe noolekese langemist jääb partii viiki.

Saksamaalt pärit juhtumis on ühel mängijal laual kaks lippu, vastasel on aga jäänud vaid üksik kuningas. Ühe lipuga pannaksegi matt, aga kohe pärast seda kutsub vastane kohtuniku, osutab kellale ja ütleb, et aeg on läbi. Tegelikult oli nooleke kukkunud juba veidi varem. Kohtunik loeb partii viigiks. Mõnede pealtvaatajate arvates kohtunik eksis, sest ajaületuse taotlusega jäädi hiljaks.
Kui siin oli tegemist küllaldase järelevalvega, pidi kohtunik kohe pärast noolekese langemist partii peatama ja lugema selle art. 6.9 alusel viigiks, sest vastasel ju matistamismaterjali polnud.
Mitteküllaldase järelevalve puhul arvestagem, et noolekese langemise momendiks loetakse ametlikult alles sellest teatamise hetk. Kohtunik ise seda ütelda ei tohi. Selles partiis esitati taotlus ajaületuse kohta alles pärast matti. Mitte füüsiliselt, aga reeglite järgi oli matt siin noolekese langemisest varem. Matiga partii lõppes ja nii see tabelisse lähebki.

Veel leiame sellest Chesscafest küsimuse selle kohta, millised peaksid olema erinevatel võistlustel (ringsüsteem, individuaalne ja võistkondlik śveits) kõige õigemad moodused kohtade väljaselgitamiseks nende jagamise korral. Arvan, et Geurt valmistas siin küsijale väikese pettumuse, sest ta luges vaid kohusetundlikult üles kõik turniirimäärustes pakutavad võimalused, viitamata sellele, milliseid neist ta loeb parimateks. Siinkohal neid üles lugeda pole mõtet, vajadusel leiab igaüks need turniirimäärustest isegi.
Mulle jäi silma vaid see, et kuigi RC asus mullu voorujärgsete punktide summa suhtes eitavale seisukohale, siis soovitab RC esimees seda endiselt kasutada turniiridel, kus kõigil pole omavahel võrreldavaid reitinguid. Küllap ta sinna sobibki, olgu see siis kasvõi Haabersti eakate turniir.
Lembit