Välk ja seisukordused

Saksa Maleliidu kodulehel olid eelmise nädala arutlusteemaks viigitaotlused välkmales.
Tavaline mitteküllaldase järelevalvega välkpartii. Laual on ilmselt elementaarne viigiseis. Valgel kuningas ja ettur, mustal ainult kuningas, mis seisab etturi ees, tehes selle lipustamise võimatuks. Valge püüab aega võita ja käib kuningaga edasi-tagasi. Mida võiks nüüd teha must?

Art. 10.2 rakendada ei saa, see on välgu kohta käivas art. 13.3b selgelt ära öeldud (küllaldase järelevalve puhul see artikkel teatavasti rakendub). Art. 9.2 ilmselt ka mitte, sest käike ju ei märgita (ometi ei leia me art. 9.2b mingit vihjet käikude märkimisele ja partiiprotokollidele).
Sakslased jõuavad seisukohale, et mängija võiks kella seisma panna ja käe püsti tõsta, et sel moel kohtunik laua juurde kutsuda. Kui kohtunik tuleb ja partiid jälgima hakkab ning mängija arvab, et nüüd on ka kohtunik seisu kolmekordset kordumist näinud, siis uuesti kell seisma panna ja viiki taotleda. Kohtunik võib fikseerida viigi. Selleks piisab tema veendumusest. Muidugi on hea, kui ta oleks kordunud seisud üles märkinud.

Üks arutleja toob seisu valged: Ke5, Ob3, Ee6 (3), mustad: Ke7, Ob6 (2). Valgel on jäänud kaks, mustal poolteist minutit. Must seiskab kellad: 15 käiku oleme juba etturikäikudeta teinud, valge võita ei saa, sest hoian kuningat paigal ja käin vaid odaga. Kui kohtunik tuleb ja küsib valge arvamust, ütleb see, et 15 käiku on tehtud küll, aga tal on jäänud rohkem aega ja tahab edasi mängida. Teevad siis veel 35 käiku, mustal jääb veel paar sekundit aega ja nõuab siin 50 käigu reegli alusel viiki. Selle ta ka saab. Muidugi oleks hea, kui mängija kutsuks kohtuniku niipea, kui 50 käigu lugemine algab.
Oli selliseidki arutlejaid, kes soovitasid sellistes surnud viigiseisudes suhtuda asjadesse puhtirooniliselt ja õnnitleda vastast suurepärase võidu puhul (hea veel kui pealtvaatajate ees), sest ta on demonstreerinud, milleks tõeline maletaja võimeline on.

Meenutati ka üht varasemat austraallaste arutlust. Seal leiti, et ka tunnnistajatest peaks kolmekordse kordumise fikseerimisel kasu olema. Neid peaks siiski olema mitu ja nad peavad olema neutraalsed. Nad peaksid olema võimelised rekonstrueerima seisu ja nõustuma üksteisega käikude järjekorras, mis kolmekordse kordumise tekitasid. Aga muidugi peaks asi olema täiesti selge ja viigi fikseerijaks saab olla ikkagi ainult kohtunik.
Nii et viik kolmekordse kordumisega pole võimatu ka välgus, aga seda siiski vaid erandjuhtudel. Pealegi on kohtunikul välkturniiridel vaid harva võimalust end ainult ühele partiile pühendada.

Ise tegelesin jälle nimekirjade lugemisega (vt. 17.X Nimekirju lugedes). FIDE oli avaldanud oma komisjonide koosseisud, kes jäävad maailma maleasju ajama lähemaks neljaks aastaks. Komisjone on 11. Kohtunike jaoks oluliste komisjonide eesotsas on küllalt palju neid, kes toimisid samadel kohtadel juba 90-ndatel aastatel. Kohtunikekogu juhib ikka kreeklane Panagiotis Nikolopoulos, reeglite komisjoni hollandlane Geurt Gijssen, kvalifikatsioonikomisjoni soomlane Mikko Markkula, tehnilist komisjoni belglane Dirk De Ridder ja śveitsi süsteemi komisjoni sakslane Christian Krause. Ju siis on nende tegevusega rahule jäädud või pole lihtsalt paremaid leida. Komisjonide sisestruktuur on muudetud küll mõneti keerukamaks.

Jälgisin riikide esindatust komisjonides. Kui mu lugemine õige on, siis on 156 kohta täidetud 73 riigi esindajatega. Kõige rohkem on esindatud Venemaa 9, Kreeka 8, Saksamaa 7, USA ja Türgi 6 kohaga. Ja Eesti? Ei leidnud sealt küll ühtki meie esindajat. Nii et kui meil pole ainsatki A, B ega C kategooria kohtunikku, siis pole meil ainsatki esindajat ka FIDE tööorganites. Midagi näib siin tõepoolest lahti olevat. Ma ei tea, kas on Eesti Maleliit otsustanud FIDEs tegutsemist boikoteerida või osutusid meie esitatud kandidaadid sedavõrd nõrkadeks, et neid arvesse ei võetud. Ühtviisi halb on nii üks kui teine variant. Aga muidugi on see ainult mu isiklik arvamus.
Lembit