Hispaanlaste eksamitest

Mõned aastad tagasi oli Hispaania neid maid, kus internetis malekohtunikke huvitavat materjali peaaegu et kõige rohkem avaldati, eriti põhjalikke kirjeldusi üksikutes partiides juhtunust, kuigi tavaliselt mingeid omapoolseid lahendusi välja pakkumata. Viimasel ajal piirduti vaid ametlike teadetega Hispaania maleliidu kohtunikekogu rubriigis. Äsja avaldati seal lõpuks küsimused, mida on kahel viimasel aastal kasutatud kohtunike eksamineerimiseks. Kuigi vahepeal on mu hispaania keel mittekasutamise tõttu üsnagi kadunud, siis loodetavasti suudan olulisema siiski esile tuua.
Võtame esialgu mullused küsimused. Need on pikad ja põhjalikud. Juba eksami I osas on vaja vastata 30 küsimusele, siinkohal neist 10 esimest. Tavaliselt lisavad nad küsimustele neli valikvastust, millest õiged võivad olla ka kõik või mitte ükski.

1. Koolinoorte kiirturniiril (15 min. partiile) selgub, et ühel laual on oda ja ratsu oma kohad vahetanud. Tehtud on 5 käiku. Mis nüüd saab? -
Malendid jäävad nii, nagu need on (A4a). Eksliku variandina on pakutud malendite asetamist nende õigetele kohtadele, sest tegemist on lastega ja partii ei mõjuta kõrgeid kohti, aga ka partii tühistamist art. 7.1 järgi, mis käib ju vaid tavamale kohta.

2. Mängija tahab vangerdada, puudutab vasaku käega vankrit a1 ja paremaga kuningat ning teeb siis pika vangerduse. Vastane protesteerib, sest ka vangerdus tuleb teha ju vaid ühe käega. -
Valgel lubatakse pikk vangerdus teha, kuid talle leitakse karistus art. 13.4 (ilmselt piisab hoiatusest). Alternatiivina pakuti valge karistamist temalt 2 minuti äravõtmisega (?) või üldse liputiivale vangerdamise keelamist.

3. Välkturniiril taotleb võidupunkti mängija, kes on pannud oma vastase kuningale mati. Mõlemad noolekesed kellal on aga kukkunud. Mis saab? -
Kui matt on pandud määrustepärase käiguga, on matistaja partii võitnud. Alternatiivina pakuti viigilist tulemust ning seisukohti, et matt on alati noolekese langemisest tähtsam või peaks võidupunkti saama see, kes matist või noolekeste langemisest esimesena teatab.

4. küsimus on nägemispuudega inimeste võistluste kohta (me pole vist oma kohtunikele küll selles valdkonnas küsimusi esitanud). -
Kõik väljapakutud variandid olid valed: käikude kohustuslik teatamine saksa keeles, kasutatavate kellade sertifitseerimine Hispaania Pimedate Liidu poolt, käikude kirjutamine ainult Braille´i kirjas või lugemine magnetofonilindile (võimalik on ka tavalises kirjas kirjutamine).

5. Mida teha mängijaga, kes tahab partii ajal muusikat kuulata? -
Mitte lubada (see võiks häirida teisi ja pole kindlust, kas nii ei saa ka mingit infot vastu võtta). Alternatiivina oli pakutud klassikalise muusika kuulamise lubamine või vastaselt nõusoleku küsimine. Art. 11.1, millele viidati, räägib hoopis muudest asjadest.

6. Siin on küsimused nõuete kohta GM nimetuse saamiseks. -
Esitatud variantidest oli õige vaid see, et individuaalmatśid tiitli saamiseks ei kõlba. Muud väited polnud esitatud kujul õiged (Capelle de Grande´il vaja mängida 9 GM vastu; reitingust 2450 kõneldakse reeglites hoopis seoses IM nimetusega; vaja pole ka ühel või mitmel turniiril mängida 27 partiid).

7. Siin uuriti, millal lähevad Hispaanias meeskonnavõistlused Elo-arvestusse. -
Turniirid ei tohi kesta rohkem kui 90 päeva (liigavõistlused võivad siiski kesta kauem) (reitingumääruste 4.1). Vaja pole turniiri juhtimist IA või FA poolt, samuti seda, et mängijal oleks aega vähemalt 2 tundi. Ekslik on ka väide, et reitinguarvestusse lähevad kõik ametlikud võistlused.

8. küsimuses päritakse nõuete üle Hispaania rahvuslikuks kohtunikuks saamiseks. -
Selgub, et seal on vaja eelnevalt omada autonoomse piirkonna kohtuniku nimetust (piisab ka teatud teenetest kohtunikekogu äranägemisel), sooritada tuleb kohtunikekogu poolt koostatud teooriaeksam ja täita veel neli nõuet. Euroopa Liidu liige (?) ei tarvitse olla, ka vanusepiir 16 aastat on ilmselt liiga madal.

9. küsimus on järelpartiidest kohtade selgitamiseks. -
Järelvõistluse tingimused määratakse kindlaks kohtunike ja korraldajate koostöös (küllap peaksid need juba võistlusjuhendis olema). Ajakontroll sõltub võimalikust kasutatavast ajast. Piisava aja korral võib see olla pikem, kui vaja, võib aga kohe üle minna armageddonile ehk äkksurmale. Valeks praagiti vastused, mille järgi võib kasutada mistahes FIDE ametlike võistluste süsteemi, samuti see, et kohtunikel pole vaja iga lisapartiid jälgida. Ja muidugi kasutatakse järelvõistlusel värvide määramiseks Bergeri tabeleid nagu tavaliselt.

10. Mida teha siis, kui paarimisprogramm pole śveitsi süsteemi reeglitest paaride kokkupanemisel kinni pidanud? -
Kui paarimise absoluutseid kriteeriume (B1 ja B2) ei rikuta, siis jääb paarimine muutmata. Ekslikuks loeti väited, et programm vigu teha ei saagi ja tegemist võis olla vaid inimliku eksitusega, samuti väited, et paarimine jääb kehtima, kui sellest ei sõltu kolme esikoha saatus, ning see, et teatada tuleb programmi autorile, et see siis otsustaks, mida teha.
Lembit