Hispaanlaste eksamitest - 3

Siinkohal veel trobikond mullustel Hispaania kohtunikueksamitel kasutatud küsimustest, millega eksami esimene, reeglite osa lõpeb.
21. küsimuses uuritakse, kas mõned toodud väited tingimuste kohta rahvusvahelise arbitri normi täitmiseks või selle tiitli saamiseks on õiged või mitte. -
Üheks IA normi täitmiseks loetakse maleolümpial matśikohtunikuks olemine. Vaja on alustasemel tunda arvuteid ja osata ümber käia erinevate elektrooniliste malekelladega. Reeglid ei ütle, kui vana peab IA tiitli taotleja olema (mäletan, et kunagi oli sel teemal reeglite komitees paras vaidlus).

22. Mängija ilmub reitinguturniirile kell 16.35. Ametlikult pidid mängud algama kell 15.30, aga kuna oli tegemist esimese vooruga, saadi alustada alles kell 16.oo (ilmselt oli seal lubatud 1 tund hilineda). Kas mängija on nüüd partii kaotanud? -
Jah on, kui võistlusjuhendis pole öeldud midagi muud või kohtunik ei otsusta teisiti.


23. Ühel turniiril teatab vaegnägijast mängija oma käiguks Ve6, laseb aga oma vankri käest lahti väljal e7. Vastane seiskab kella ja kutsub kohtuniku. Kuidas see toimib? -
Kohtunik otsustab oma parema äranägemise järgi, kuhu vanker panna. Vastasmängija saab hoiatuse kella seiskamise pärast (minu arust peaks ka segaduse tekitanud mängija ise igal juhul hoiatuse saama).

24. Kohtunik kutsutakse laua juurde. Ta näeb, et valge kell käib ja valge nooleke on langenud. Mängija seletab kohtunikule, et tal oli 40. käigul parem seis, aga ajapuuduse tõttu pakkus ta viiki, mille vastane oli suuliselt vastu võtnud, ulatades käe, aga kella vaadates näinud ta kukkunud noolekest ja eitanud siis viigi vastuvõtmist. Mida teeb kohtunik? -
Toimib oma parema äranägemise järgi. Kui kohtunik leiab, et must on viigipakkumise vastu võtnud, loeb ta partii viigiks.

25. Ringsüsteemis turniiril lahkub üks mängija kohtunikku ja vastasmängijat informeerimata turniirisaalist. Järgmisel päeval teatab ta kohtunikule oma turniirist loobumisest. Mänginud on ta vähem kui pooled partiid. Mida teha?
Tema tulemused jäävad turniiritabelisse reitingute arvestamiseks ja ajalooks, aga turniiri lõpparvestuses tema poolt ja tema vastu saadud punkte arvesse ei võeta.


26. punktis tuuakse valikvastuseid välkmalereeglite kohta (koodeksi B lisa). -
Õige on, et kohtunik võib sekkuda, kui mõlemad kuningad on tules, ning et käike pole vaja kirjutada. 15-minutiline ajakontroll on nüüd juba kiirmale oma ja mingit reeglit viigitaotlusteks viimasel 2 minutil pole ka olemas.

27. Śveitsi süsteem. Kõrgemast grupist langeb mängija nr. 1 allapoole, tema värvieelistus on must. Varem pole sellest grupist keegi omavahel mänginud. Mängijad on seal 2m, 3v, 4m, 5v, 6m (tähega on märgitud värvieelistused). Kuidas peaks paarima? -
Õige paar on 3 - 1.

28. Mängijal on ettur vähem, seis halvem ja aega jäänud alla 2 minuti. Tema vastasel on aega jäänud üle poole tunni. Lisasekundeid selles ajakontrollis pole. -
Kõik küsimusele lisatud väited olid valed. Neis väideti nimelt, et sel juhul ei saa art. 10.2 järgi viiki taotleda; et male maine kahjustamise vältimiseks peaks mängija partii alla andma (art. 12.1) ja et kohtunik peaks siin juba ise tulemuse fikseerima (?).

29. Käib rahvusvahelise kiirturniiri viimane voor. Mängijatel on aega jäänud paarkümmend sekundit. Valge lükkab tahtmatult ühe malendi laualt maha. Vastane seiskab kella ja ütleb: "Pane kohale!" Valge seiskab nüüd mõlemad kellad ja kutsub kohtuniku. -
Kohtunik peaks tegema mõlemale mängijale hoiatuse. Kuivõrd ta pole partii käiku näinud, ei peaks ta kummagi mõtlemisaega korrigeerima.

30. Hispaania meistrivõistlustel tekib vaidlus. Üks mängija väidab, et teine on mingit malendit puudutanud ega ole sellega käinud. Teine aga väidab, et esimesele on mingi käik ette öeldud.-
Kohtunik peaks mängijaid rahustama ja lepitama.
Nagu näha, pole küsimused eriti rasked, aga on küllalt mitmekesised.

Lõpuks tahaksin edastada meie kohtunike parimad õnnitlused kohtunikekogu esimehele, värskele matemaatikadoktorile Marek Kolgile. Hea näide, kuidas ühel ajal jõuda edasi oma erialal ja tegelda ka mitmesuguste maleasjadega.
Muide, Eesti kohtunikekogu on juhtinud 1945-48 Kaljus Pettai, 1948-51 Elmar Martin, 1951-55 Harry Ello, 1956-66 Balduin Päsoke, 1966-80 ja 1983-2004 Lembit Vahesaar, 1980-83 Helmuth Luik ning alates 2005 Marek Kolk.
Lembit