Hiina meistrivõistlustel juhtunu (vt. minu 11. VI Vaja ülimat täpsust) on ärgitanud asjahuvilisi mõnedel veebilehtedel (chessbase, ecforum) elavalt sõna võtma. Hoiak hilinemist täielikult keelava koodeksiartikli suhtes näib üldiselt olevat üsna negatiivne.
Aga milline see artikkel ikkagi on? Kuivõrd ametlikult uus koodeks veel ei kehti, siis hoiduvad nii FIDE kui ka liikmesföderatsioonid selle nähtavale kohale ülesriputamisest. Seetõttu on artiklist 6.6a läinud käibele kaks varianti.
6.6a: Iga mängija, kes ilmub malelaua juurde pärast mänguaja algust, kaotab partii, (kui kohtunik ei otsusta teisiti). Seega on lubatud puudumisaeg 0 minutit. Võistluse reeglid võivad ette näha teistsuguse puudumisaja.
Selline oli FIDE presidendinõukogus tõepoolest RC poolt väljapakutud variant. Läbi see aga ei läinud ja võitis Iljumźinovi tekst, kus sulgudes olev lauseosa puudub (vt. ka minu 12. VI FIDE juhid Istanbulis, 13. III Uuest koodeksist). Nii et seda koodeksis pole ja kohtunikul ei ole hilinemise suhtes midagi öelda.
Aga võib-olla ei pidanudki kohtunik selle artikli järgi tõepoolest nulli panema? Ehk oleks võinud arvesse võtta, et neiu oli juba enne mänguaja algust oma laua juurde jõudnud ja isegi partiiprotokolli täitnud?
RC sekretäri, minu vana hea tuttava Stewart Reubeni arvates on nulltolerantsi rakendamine praktiliselt võimalik vaid siis, kui kohtuniku hoole all on mitte üle 5 laua ja kui ta ise kõigil neil kellad käigustab. Kuigi ega asja kohtunikust sõltuma panemine pole tema arvates parem: mängija teab, et koodeksi järgi peaks ta võitma, kohtunik aga leiab, et üheminutiseks hilinemiseks oli kaalukas põhjus, näiteks päästis mängija kusagil FIDE presidendi elu. Tema arust pole ei FIDE ega ka rahvusliku föderatsiooni asi, kuidas peaks erinevates tingimustes mängima. Nulltolerantsile minek vähendavat reitinguturniiril mängijate arvu 10 - 20 %. On teisigi mehi, kes leiavad, et sel moel tahab FIDE amatöörmalele üldse lõppu teha.
Igas turniirijuhendis peaks kirjutama, milline on sellel turniiril lubatud hilinemisaeg. Sellest ei tarvitse aga palju abi olla, sest juhendeid ei loeta sageli hoolikalt läbi ning koodeksist või mujalt võib saada hoopis teistsugust infot. Ka kellad ei tarvitse ühesugust aega näidata. Kellegi kellal võib olla alles 19.29, teisel aga juba 19.31.
Hea olevat selline kord nendele, kes on valmis raha eest partiid kaotama. Näitena on siin toodud Matulovići punktiloovutus Taimanovile Palma tsoonidevahelise turniiri viimases voorus 1970. Ma polnud varem vist sellest küll midagi kuulnud, tollesama jugoslaavlasega oli mul aga parasjagu tegemist oma esimesel välisturniiril kaks aastat hiljem. Enam pole vaja mõelda, kuidas kaotada ja sellele aega raisata. Pealegi ei lange ka reiting, sest mängimata partiid reitinguarvestusse ei lähe. Hilineja vastastelt võib aga hilinemine võtta võimaluse mingi normi täitmiseks, kui partiide arv täis ei tule.
Mida siis nüüd teha? Eks tuleb olukorraga kohaneda. Mõned inglased on soovitanud jätta seal kehtima senine tunnine hilinemisaeg, kui kohalikud korraldajad seda ei muuda. On aga teada, et juulis Briti Ühenduse turniiril kasutatakse igal juhul nulltolerantsi. On soovitatud määrata voorude algusajad harjunuga võrreldes veidi hilisemad, näiteks mitte 14.00, vaid 14.05, mitte 18.00, vaid 18.05. Ehk siis ikka kohale jõutakse. On ettepanekuid karistada hilinejaid topeltajaga, see tähendab, et 10-minutisel kaotab mängija 20 minutit. On pakutud ka auhindade kallale minekut.
Üks probleem on inglastel veel. Oma śveitsi süsteemis turniiridel on nad harjunud, et kui kellelegi teatud aja jooksul vastasmängijat ei tule, korraldatakse nende jaoks uus paarimine. Terve tund on mõttetu sel juhul oodata lasta. Kui paarida uuesti aga 30 minuti pärast, siis võib ühetunnise hilinemisaja puhul mängija ikka veel tulla. Seepärast on pakutud, et 30-60 minutit hilinejad saaksid mänguta pool punkti. Aga FIDE sellist ümberpaarimist teatavasti ei poolda.
Lembit
teisipäev, 16. juuni 2009
pühapäev, 14. juuni 2009
Kohtunik ja välkmale
Nädal tagasi lõppes Leóni kiirturniir. Finaalis olid vastamisi Carlsen ja Ivantśuk. Ajakontrolliks oli seal 20 minutit partiile ja 10 sekundit käigule. Kui 4 partiiga asi ei selgunud, mängiti 2 partiid vlku (5 minutit partiile + 3 sekundit käigule) ja vajadusel lahendati asi armageddoniga. Seal asi lõpuks Carlseni kasuks otsustatigi.
Pressikonverentsil äratas aga huvi üks Ivantśuki küsimustest: miks kohtunik ei sekkunud? Jutt oli teisest välkpartiist, kus Carlsen oli pikka aega püüdnud võita vankri ja ratsuga vankri vastu. See seis oli lauale tekkinud viimase etturi löömisega 47. käigul. Teadaolevalt on seis ju viik, aga kasvõi Kasparovil on see kunagi õnnestunud ära võita. Käike mehed muidugi ei kirjutanud, kuigi oli tegemist automaatse üleskirjutusega. Lõpuks pakkus Carlsen 100. käigul viiki ja siis partii lõppeski. Ivantśuki arvates oleks pidanud kohtunik juba 3 käiku varem asja ära lõpetama.
Välkmale määrustes (koodeksi art. C) 50 käigu reeglit ei mainita - näiteks art. 10.2 kohta on seal öeldud, et selle alusel viiki taotleda ei saa. Järelikult kehtib ka siin koodeksi üldosa.
5.2e: Partii lõpeb viigiga, kui mõlemad mängijad on teinud 50 viimast järjestikust käiku ilma ühegi etturikäiguta ja ühegi löömiseta.
9.3: Partii lõpeb viigiga käigul oleva mängija korrektsel taotlusel, kui ... kumbki mängija on teinud 50 viimast käiku ilma ühegi etturikäiguta ja ühegi löömiseta.
See tähendab, et pole vaja mingit kohtuniku omaalgatuslikku sekkumist.
Mängija käikude täpset arvu tavaliselt ei tea. On siis soovitatud hakata taotlema igal käigul, kui arvad, et umbes 40 käiku on tehtud. Kui kohtunik on arvestust pidanud, võib ta öelda, kas taotlus on õige või mitte, mitte aga seda, mitu käiku on tehtud. Taotluste esitamise arv pole piiratud. Kas aga siin ei tuleks siiski mõelda artiklile 12.6 (vastasmängija häirimine seoses ülemääraste taotlustega)?
Mängijal pole vaja oma taotluse õigsust tõestada. Piisab sellest, kui mängija ütleb, et 50 käiku on tehtud. Edasine on juba kohtuniku asi, ükskõik kas ta kasutab seejuures oma üleskirjutust, ekraani või muud tehnilist abivahendit.
Tavaliselt pole välkmales siiski kohtunikul võimalust kontrollida, kas 50 käiku on täis või mitte. Kui selline võimalus aga on ja kohtunik on veendunud, et käigud on täis (nagu oleks see võinud olla Ivantśuki puhul), fikseerib ta viigi.
Mingil turniiril võib kehtida oma erikord. Amber-turniiril näiteks küsib kohtunik 50 käigu täitumisel, kas mängijad tahavad viiki taotleda või mitte ja siis on juba nende endi asi, kas nad seda teevad. Aga see on ainult erand.
Päris selge, et Ivantśuki süüdistus kohtuniku vastu, et ta partiisse ei sekkunud, oli alusetu. Ehk oli see mingil määral viide ka sellele, et reeglid võiksid ju veidi teistmoodi olla. On minulgi tulnud sellele suurmeistrile (kes ise on ju üpris sümpaatne) paaril korral üsna elementaarseid asju seletada. On väidetud, et kord küsinud Ivantśuk näiteks, et kas saab pikka vangerdust teha, kui b1(b8) tules on. Ei tea, aga mõni teine suurmeister on seda küll küsinud.
Küllap peaksime siiski välkpartiidesse erinevalt suhtuma, sõltuvalt sellest, kas tegemist ühega paljudest massilise osavõtuga turniiril või otsustava lisapartiiga. 1. juulist peale teeb ka koodeks siin selge vahe: kui iga partiid jälgib omaette kohtunik, siis kehtivad selle kohta kõik tavapartii reeglid (käikude üleskirjutamine välja arvatud). Aga ka siis 50 käigu täitumisel kohtunik ise partiisse ei sekku.
Lembit
Pressikonverentsil äratas aga huvi üks Ivantśuki küsimustest: miks kohtunik ei sekkunud? Jutt oli teisest välkpartiist, kus Carlsen oli pikka aega püüdnud võita vankri ja ratsuga vankri vastu. See seis oli lauale tekkinud viimase etturi löömisega 47. käigul. Teadaolevalt on seis ju viik, aga kasvõi Kasparovil on see kunagi õnnestunud ära võita. Käike mehed muidugi ei kirjutanud, kuigi oli tegemist automaatse üleskirjutusega. Lõpuks pakkus Carlsen 100. käigul viiki ja siis partii lõppeski. Ivantśuki arvates oleks pidanud kohtunik juba 3 käiku varem asja ära lõpetama.
Välkmale määrustes (koodeksi art. C) 50 käigu reeglit ei mainita - näiteks art. 10.2 kohta on seal öeldud, et selle alusel viiki taotleda ei saa. Järelikult kehtib ka siin koodeksi üldosa.
5.2e: Partii lõpeb viigiga, kui mõlemad mängijad on teinud 50 viimast järjestikust käiku ilma ühegi etturikäiguta ja ühegi löömiseta.
9.3: Partii lõpeb viigiga käigul oleva mängija korrektsel taotlusel, kui ... kumbki mängija on teinud 50 viimast käiku ilma ühegi etturikäiguta ja ühegi löömiseta.
See tähendab, et pole vaja mingit kohtuniku omaalgatuslikku sekkumist.
Mängija käikude täpset arvu tavaliselt ei tea. On siis soovitatud hakata taotlema igal käigul, kui arvad, et umbes 40 käiku on tehtud. Kui kohtunik on arvestust pidanud, võib ta öelda, kas taotlus on õige või mitte, mitte aga seda, mitu käiku on tehtud. Taotluste esitamise arv pole piiratud. Kas aga siin ei tuleks siiski mõelda artiklile 12.6 (vastasmängija häirimine seoses ülemääraste taotlustega)?
Mängijal pole vaja oma taotluse õigsust tõestada. Piisab sellest, kui mängija ütleb, et 50 käiku on tehtud. Edasine on juba kohtuniku asi, ükskõik kas ta kasutab seejuures oma üleskirjutust, ekraani või muud tehnilist abivahendit.
Tavaliselt pole välkmales siiski kohtunikul võimalust kontrollida, kas 50 käiku on täis või mitte. Kui selline võimalus aga on ja kohtunik on veendunud, et käigud on täis (nagu oleks see võinud olla Ivantśuki puhul), fikseerib ta viigi.
Mingil turniiril võib kehtida oma erikord. Amber-turniiril näiteks küsib kohtunik 50 käigu täitumisel, kas mängijad tahavad viiki taotleda või mitte ja siis on juba nende endi asi, kas nad seda teevad. Aga see on ainult erand.
Päris selge, et Ivantśuki süüdistus kohtuniku vastu, et ta partiisse ei sekkunud, oli alusetu. Ehk oli see mingil määral viide ka sellele, et reeglid võiksid ju veidi teistmoodi olla. On minulgi tulnud sellele suurmeistrile (kes ise on ju üpris sümpaatne) paaril korral üsna elementaarseid asju seletada. On väidetud, et kord küsinud Ivantśuk näiteks, et kas saab pikka vangerdust teha, kui b1(b8) tules on. Ei tea, aga mõni teine suurmeister on seda küll küsinud.
Küllap peaksime siiski välkpartiidesse erinevalt suhtuma, sõltuvalt sellest, kas tegemist ühega paljudest massilise osavõtuga turniiril või otsustava lisapartiiga. 1. juulist peale teeb ka koodeks siin selge vahe: kui iga partiid jälgib omaette kohtunik, siis kehtivad selle kohta kõik tavapartii reeglid (käikude üleskirjutamine välja arvatud). Aga ka siis 50 käigu täitumisel kohtunik ise partiisse ei sekku.
Lembit
neljapäev, 11. juuni 2009
Vaja ülimat täpsust
Internetis uidates jäi mu pilk peatuma kahele asjale. Üheks neist olid Hiina meistrivõistluste tulemused, teiseks aga Hiiumaa Suve turniiri juhend. Kaks võistlust, mille vahel pole muidugi absoluutselt mingit seost. Aga ehk mingi kokkupuutepunkt siiski?
Hiina meistrivõistlused lõppesid suure üllatusega. Võitjaks tuli 16-aastane igasuguste tiitliteta Ding Liren, kes veel kaks vooru enne lõppu oli GM Wang Haost olnud poolteist punkti taga. Pealegi tuli tiitel üsna kergelt: viimases voorus hilines tema vastane laua taha 1 minut 47 sekundit ja punkt oligi läinud. Suurmeistrile mõjus see nii, et tujutult mängides kaotas ta teise partii järjest. Ding ise oli muidugi ülirõõmus, aga mingi varjuke tema tiitlile siiski jääb.
Kuigi naiste turniir peeti paralleelselt, lubati 15-aastane WGM Hou Yifan siiski meeste turniirile. Ta jäi küll tabeli lõppu, osutas aga siiski meestele visa vastupanu. Üheks partiiks oli ta juba varakult mängusaalis, täitis partiiprotokolli, ootas partii algust, signaali hetkel aga enam oma laua taga ei istunud, vaid jõudis sinna 5 sekundit (!) hiljem. Partii oli selleks ajaks juba läbi.
Hiinas on ametlikult maksma pandud FIDE koodeksi muidu alles 1. juulist jõustuv uus redaktsioon, kaasa arvatud selle nulltolerantsi artikkel:
6.6a: Iga mängija, kes ilmub malelaua juurde pärast mänguaja algust, kaotab partii. Seega on puudumisaeg O minutit. Võistluse reeglid võivad määrata teistsuguse puudumisaja.
Seni aga toimitakse igal turniiril isemoodi. Kui selle kommentaari mustand oli juba paberil, tõi Michel mulle 64 juuninumbri, kus juttu ka GP-turniirist Naltśikis. Olid kohtunikud sealgi hädas ühe suurmeistriga. I voorule hilinemisel piirdus kohtunik suulise manitsusega. Teistkordne hilinemine tõi ametliku hoiatuse. Kolmas hilinemine oleks reglemendi järgi pidanud ilmtingimata tooma kaotuse. Ja siis helistasid kohtunikud mõned minutid enne partii algust igaks juhuks mängijale, uurimaks millised plaanid tal selleks päevaks on... Turniiri lõpetamisel sai suurmeister kõige punktuaalsema mängija eriauhinna.
Hiiumaa Suvi on esimesi turniire, mis Eestis pärast 1. juulit korraldatakse. Nii et seal kehtib tingimata juba uus koodeks.
Lugesin seepärast seda 27. aprillil kinnitatud juhendit väga tähelepanelikult (olin muide veidi varem üllitanud hoiatava kommentaari - 15.IV Ikka see 10.6). Ei leidnud sealt aga midagi teistsuguse puudumisaja kohta. Tõsi küll, juhendi lõpust leiame lause Juhendis käsitlemata küsimused lahendab turniiri peakohtunik koos Hiiumaa Maleklubi presidendiga.
Need käsitlemata küsimused võivad ilmselt olla vaid sellised väiksema tähtsusega asjad, mille käsitlemiseks juhendis endas vajadust polnud, aga võimalik, et need ka lihtsalt ära unustati. Mõtlemisajaga ja partiile hilinemisega seotud küsimused on sedavõrd olulised, et neid reguleerib malekoodeks, mis on juhendist märksa tähtsam dokument. Ja kui koodeks lubab võistluse reeglitega mingeid erandeid teha, siis ei saa nendeks reegliteks kindlasti olla kohtuniku ja klubijuhi kokkulepe. Kohtuniku pädevusse pole kunagi kuulunud ega kuulu ei mõtlemisaja ega võimaliku hilinemisaja kindlaksmääramine.
Kui võistluste korraldajad kusagil arvavad, et aastakümneid end esimesel mängutunnil küllalt vabalt tundnud mängijail on raske end korrapealt väga rangetesse raamidesse suruda, siis tuleb seda arvestada võistlusjuhendite koostamisel. Hiiumaa turniiril jääb aga vaid loota, et kõik mängijad minutipealt (vabandust: sekundipealt) oma mängulaudade taga on, muidu jääb kohtuniku hooleks vaid tulemuste fikseerimine. Tema jaoks siin manööverdusruumi pole, tahtku ta seda ise või mitte.
Lembit
Hiina meistrivõistlused lõppesid suure üllatusega. Võitjaks tuli 16-aastane igasuguste tiitliteta Ding Liren, kes veel kaks vooru enne lõppu oli GM Wang Haost olnud poolteist punkti taga. Pealegi tuli tiitel üsna kergelt: viimases voorus hilines tema vastane laua taha 1 minut 47 sekundit ja punkt oligi läinud. Suurmeistrile mõjus see nii, et tujutult mängides kaotas ta teise partii järjest. Ding ise oli muidugi ülirõõmus, aga mingi varjuke tema tiitlile siiski jääb.
Kuigi naiste turniir peeti paralleelselt, lubati 15-aastane WGM Hou Yifan siiski meeste turniirile. Ta jäi küll tabeli lõppu, osutas aga siiski meestele visa vastupanu. Üheks partiiks oli ta juba varakult mängusaalis, täitis partiiprotokolli, ootas partii algust, signaali hetkel aga enam oma laua taga ei istunud, vaid jõudis sinna 5 sekundit (!) hiljem. Partii oli selleks ajaks juba läbi.
Hiinas on ametlikult maksma pandud FIDE koodeksi muidu alles 1. juulist jõustuv uus redaktsioon, kaasa arvatud selle nulltolerantsi artikkel:
6.6a: Iga mängija, kes ilmub malelaua juurde pärast mänguaja algust, kaotab partii. Seega on puudumisaeg O minutit. Võistluse reeglid võivad määrata teistsuguse puudumisaja.
Seni aga toimitakse igal turniiril isemoodi. Kui selle kommentaari mustand oli juba paberil, tõi Michel mulle 64 juuninumbri, kus juttu ka GP-turniirist Naltśikis. Olid kohtunikud sealgi hädas ühe suurmeistriga. I voorule hilinemisel piirdus kohtunik suulise manitsusega. Teistkordne hilinemine tõi ametliku hoiatuse. Kolmas hilinemine oleks reglemendi järgi pidanud ilmtingimata tooma kaotuse. Ja siis helistasid kohtunikud mõned minutid enne partii algust igaks juhuks mängijale, uurimaks millised plaanid tal selleks päevaks on... Turniiri lõpetamisel sai suurmeister kõige punktuaalsema mängija eriauhinna.
Hiiumaa Suvi on esimesi turniire, mis Eestis pärast 1. juulit korraldatakse. Nii et seal kehtib tingimata juba uus koodeks.
Lugesin seepärast seda 27. aprillil kinnitatud juhendit väga tähelepanelikult (olin muide veidi varem üllitanud hoiatava kommentaari - 15.IV Ikka see 10.6). Ei leidnud sealt aga midagi teistsuguse puudumisaja kohta. Tõsi küll, juhendi lõpust leiame lause Juhendis käsitlemata küsimused lahendab turniiri peakohtunik koos Hiiumaa Maleklubi presidendiga.
Need käsitlemata küsimused võivad ilmselt olla vaid sellised väiksema tähtsusega asjad, mille käsitlemiseks juhendis endas vajadust polnud, aga võimalik, et need ka lihtsalt ära unustati. Mõtlemisajaga ja partiile hilinemisega seotud küsimused on sedavõrd olulised, et neid reguleerib malekoodeks, mis on juhendist märksa tähtsam dokument. Ja kui koodeks lubab võistluse reeglitega mingeid erandeid teha, siis ei saa nendeks reegliteks kindlasti olla kohtuniku ja klubijuhi kokkulepe. Kohtuniku pädevusse pole kunagi kuulunud ega kuulu ei mõtlemisaja ega võimaliku hilinemisaja kindlaksmääramine.
Kui võistluste korraldajad kusagil arvavad, et aastakümneid end esimesel mängutunnil küllalt vabalt tundnud mängijail on raske end korrapealt väga rangetesse raamidesse suruda, siis tuleb seda arvestada võistlusjuhendite koostamisel. Hiiumaa turniiril jääb aga vaid loota, et kõik mängijad minutipealt (vabandust: sekundipealt) oma mängulaudade taga on, muidu jääb kohtuniku hooleks vaid tulemuste fikseerimine. Tema jaoks siin manööverdusruumi pole, tahtku ta seda ise või mitte.
Lembit
teisipäev, 9. juuni 2009
Korraks mobiilidest
Saksa Maleliidu leheküljel on viimasel paaril nädalal olnud ühe teemana jälle arutluse all mobiiltelefonid ja nende helisemine. Seekordse diskussiooni algataja küsis, mida teha siis, kui mobiili asemel teeb mingit peaaegu analoogilist häält hoopis käekell või pulsimõõtja.
Mobiili häälitsus (mis ei tarvitsegi just helisemine olla) toob kaotuse. Uus art. 12.3b: Kui mistahes selline seade tekitab heli, kaotab mängija partii. Peamine põhjus on see, et selle abil võib sõbraga ühendusse astuda, kes võib-olla just samal ajal kodus seda partiid Fritzi abil jälgib. Tõenäosus on siin küll minimaalne ja peamiselt teoreetiline, aga oht on siiski olemas. Mobiili kaasatoomist koodeksi uus redaktsioon enam ei keela, muidugi tingimusel, et see on välja lülitatud. Maletajate häirimine on vaid sekundaarse tähtsusega. Juba mainitud käekella kõrval leiab üks diskussioonil osaleja, et nõrgast mobiilihelinast hoopis rohkem häirib teda see, kui vastane lõhnab näiteks sibula või alkoholi järele.
Võib-olla on koodeksiga ettenähtud karistused tõepoolest ebaproportsionaalselt karmid ja kohtunikele võiks jätta koodeksisätete rakendamisel mingisuguse mänguruumi. See käib ka näiteks partiile võimaliku hilinemise aja kohta. Antud juhul on aga reeglid just sellised, nagu nad on, ja kohtunike ülesanne pole otsida mingit õiglust (mis kipub ju üsna subjektiivne olema), vaid rakendada olemasolevaid reegleid, ka siis kui need kohtunikele millegipärast ei meeldi. Võimalus reegleid muuta tekib jälle järgmise koodeksiredaktsiooni väljatöötamise ajal ehk 3 aasta pärast.
Arutluse käigus juhiti põhjendatult tähelepanu sellele, et reeglite rakendamise jäikus on erinevatel juhtudel erinev. Iga määrustevastase käigu puhul tuleb vastasmängijale kindlasti anda 2 minutit, aga see, kuidas toimida mängija lahkumisel turniirisaalist, on jäetud kohtuniku otsustada. Kohati on kohtuniku otsustamise diapasoon küllalt lai: artikli 10.2 rakendamisel võime otsustada, kas viik kohe fikseerida, otsustamine edasi lükata või taotlus üldse tagasi lükata. Viimasel juhul on 2 minuti lisamine selge, aga otsuse edasilükkamisel sõltub see lisa sellest, kas leiame, et taotlus oli pigem õigustamata või pigem õigustatud.
Ajuti on mullegi tõepoolest tundunud, et karistus mobiilihelina eest on mingil juhul liiga karm, aga niisama on ju ka ebaõiglane panna suure materiaalse ülekaaluga mängijale ajaületuse korral kaotus vastase vastu, kellel on peale kuninga jäänud vaid viimane ettur, millel pole mingit perspektiivi kuhugi välja jõuda.
Üks tõstatatud küsimus oli, kui kaua võib mobiilihelinast möödas olla, et selle eest kaotus panna ja kas taotlejaks peab kindlasti olema vastasmängija. Mingeid piiranguid koodeksi vastavatest artiklitest (uue redaktsiooni 12.3b, 13.7b) välja ei loe. Niisiis ei tarvitse kohtuniku reageerimine ja kaotuse fikseerimine toimuda otsekohe, vaid see võib aset leida mistahes ajal partii jooksul (aga ehk veelgi hiljem?). Üks arutleja kirjutabki, kuidas tema mobiil oli taskus 15 minutit pärast partii algust mingit häält teinud ja ta oli kogu mänguõhtu piinelnud, oodates, et mis nüüd saab, ja lõpuks seetõttu mängu kaotanudki.
Kui vastasele meenub matiseisu sattunult, et teise poole telefon helises, siis pole selle küsimuse tõstatamine ehk küll enam sportlik, aga reeglid seda igatahes ei keela. Ja pöördujaks ei tarvitse olla tingimata vastasmängija, vaid ka iga pealtvaataja, kelle hulka arvatakse ju teised mängijadki, kelle turniiriseisu selle partii tulemus võib kuidagiviisi mõjutada.
Mis puutub käekella (millega mõne arutleja arvates varsti ka internetti pääseb), siis sellega seotud karistused peaksid olema märksa mõõdukamad ja kuivõrd koodeks neid täpselt ette ei kirjuta, siis sõltuvad nad kohtunikest. Kasutada võib näiteks mõtlemisaja korrigeerimist.
Rangetel reeglitel on positiivne mõju siiski olnud, mobiilihelinad on turniiridelt (peaaegu) kadunud. Ega sisselülitatud mobiile pole seal kunagi normaalseks peetud.
Lembit
Mobiili häälitsus (mis ei tarvitsegi just helisemine olla) toob kaotuse. Uus art. 12.3b: Kui mistahes selline seade tekitab heli, kaotab mängija partii. Peamine põhjus on see, et selle abil võib sõbraga ühendusse astuda, kes võib-olla just samal ajal kodus seda partiid Fritzi abil jälgib. Tõenäosus on siin küll minimaalne ja peamiselt teoreetiline, aga oht on siiski olemas. Mobiili kaasatoomist koodeksi uus redaktsioon enam ei keela, muidugi tingimusel, et see on välja lülitatud. Maletajate häirimine on vaid sekundaarse tähtsusega. Juba mainitud käekella kõrval leiab üks diskussioonil osaleja, et nõrgast mobiilihelinast hoopis rohkem häirib teda see, kui vastane lõhnab näiteks sibula või alkoholi järele.
Võib-olla on koodeksiga ettenähtud karistused tõepoolest ebaproportsionaalselt karmid ja kohtunikele võiks jätta koodeksisätete rakendamisel mingisuguse mänguruumi. See käib ka näiteks partiile võimaliku hilinemise aja kohta. Antud juhul on aga reeglid just sellised, nagu nad on, ja kohtunike ülesanne pole otsida mingit õiglust (mis kipub ju üsna subjektiivne olema), vaid rakendada olemasolevaid reegleid, ka siis kui need kohtunikele millegipärast ei meeldi. Võimalus reegleid muuta tekib jälle järgmise koodeksiredaktsiooni väljatöötamise ajal ehk 3 aasta pärast.
Arutluse käigus juhiti põhjendatult tähelepanu sellele, et reeglite rakendamise jäikus on erinevatel juhtudel erinev. Iga määrustevastase käigu puhul tuleb vastasmängijale kindlasti anda 2 minutit, aga see, kuidas toimida mängija lahkumisel turniirisaalist, on jäetud kohtuniku otsustada. Kohati on kohtuniku otsustamise diapasoon küllalt lai: artikli 10.2 rakendamisel võime otsustada, kas viik kohe fikseerida, otsustamine edasi lükata või taotlus üldse tagasi lükata. Viimasel juhul on 2 minuti lisamine selge, aga otsuse edasilükkamisel sõltub see lisa sellest, kas leiame, et taotlus oli pigem õigustamata või pigem õigustatud.
Ajuti on mullegi tõepoolest tundunud, et karistus mobiilihelina eest on mingil juhul liiga karm, aga niisama on ju ka ebaõiglane panna suure materiaalse ülekaaluga mängijale ajaületuse korral kaotus vastase vastu, kellel on peale kuninga jäänud vaid viimane ettur, millel pole mingit perspektiivi kuhugi välja jõuda.
Üks tõstatatud küsimus oli, kui kaua võib mobiilihelinast möödas olla, et selle eest kaotus panna ja kas taotlejaks peab kindlasti olema vastasmängija. Mingeid piiranguid koodeksi vastavatest artiklitest (uue redaktsiooni 12.3b, 13.7b) välja ei loe. Niisiis ei tarvitse kohtuniku reageerimine ja kaotuse fikseerimine toimuda otsekohe, vaid see võib aset leida mistahes ajal partii jooksul (aga ehk veelgi hiljem?). Üks arutleja kirjutabki, kuidas tema mobiil oli taskus 15 minutit pärast partii algust mingit häält teinud ja ta oli kogu mänguõhtu piinelnud, oodates, et mis nüüd saab, ja lõpuks seetõttu mängu kaotanudki.
Kui vastasele meenub matiseisu sattunult, et teise poole telefon helises, siis pole selle küsimuse tõstatamine ehk küll enam sportlik, aga reeglid seda igatahes ei keela. Ja pöördujaks ei tarvitse olla tingimata vastasmängija, vaid ka iga pealtvaataja, kelle hulka arvatakse ju teised mängijadki, kelle turniiriseisu selle partii tulemus võib kuidagiviisi mõjutada.
Mis puutub käekella (millega mõne arutleja arvates varsti ka internetti pääseb), siis sellega seotud karistused peaksid olema märksa mõõdukamad ja kuivõrd koodeks neid täpselt ette ei kirjuta, siis sõltuvad nad kohtunikest. Kasutada võib näiteks mõtlemisaja korrigeerimist.
Rangetel reeglitel on positiivne mõju siiski olnud, mobiilihelinad on turniiridelt (peaaegu) kadunud. Ega sisselülitatud mobiile pole seal kunagi normaalseks peetud.
Lembit
pühapäev, 7. juuni 2009
Veidi keerukamat
Oleme jõudnud prantslaste kohtunikueksami tegemisega poole peale. Vaatame siis täna küsimusi edasi. Nende 4. osas küsitakse, kas väide on õige või vale.
1. Välkmales kaotab 1. määrustevastane käik. -
Õige. Tingimuseks on, et vastasmängija peab võitu taotlema enne oma käigu tegemist ja et tal on laual matistamiseks piisav materjal (C3).
2. Välkmales võib määrustevastast käiku parandada nii kaua, kuni sa pole veel kella vajutanud. -
Õige (C3, 4.6).
3. Välkmales võib vastata teise poole käigule enne, kui see on jõudnud kella vajutada. -
Õige (1.1, välkmale pole erandiks).
4. Kiirmales lisatakse määrustevastase käigu puhul 2 minutit vaid siis, kui ta seda ise taotleb. -
Õige (B6). Kohtunik sekkub omal algatusel vaid siis, kui mõlemad kuningad on tules või kui etturi muundamine on jäänud lõpetamata.
5. Tavamales kaotab partii 2. määrustevastane käik. -
Ei, alles 3. määrustevastasus kaotab partii (7.4b).
Välkpartiiga on tegemist ka eksami 5. osas. Peate ette kujutama, et olete kohtunik 5-minutilise kontrolliga partiis, kus vastamisi Anand ja Bacrot. Anand lööb musta viimase etturi ning kummalgi jäävad lauale vaid kuningas ja vanker. Võidule viivat käiku pole näha. Käigul olev A. taotleb viiki. Tal on 5, vastasel aga 20 sekundit. Mida teete?
Välkmales art. 10.2 ei kehti (C2) - vähemalt 1. juulini, siis hakkab asi sõltuma sellest, kas iga laua jaoks on omaette kohtunik või mitte. Seepärast viiki taotleda ei saa. Kohtunik võib muidugi B-lt küsida, kas ta on viigiga päri. Kui ei ole, siis läheb partii veel mõni sekund edasi ja kellelgi saab aeg otsa.
Midagi sarnast on siin ühe Keila turniiril mängitud ja mõningaid vaidlusi tekitanud partiiga. Vahe vaid selles, et vankrite asemel olid seal laual lipud (ebaoluline) ja välgu asemel mängiti kiirmalet (see juba olulisem). Kiirmales on ka praegu art. 10.2 alusel viigi taotlemise õigus olemas ja seda seal ka kasutati. Aga see, kas viik fikseerida või mitte, sõltub ikkagi kohtunikust, kelle otsus selle artikli rakendamisel on lõplik.
Eksami 6. osas on tegemist tavapartiiga. Laual on ebavõrdne seis: valgel K + V + O + 2E, mustal ainult K + E. Valge ületab aja, samal hetkel aga heliseb musta telefon. Missugune peaks olema partii tulemus? -
Kui matti ega patti polnud, loeb ajavõit (6.10). Kui telefon heliseb pärast partii lõppu, pole art. 12.2 (kaotus mobiilihelina eest) kasutatav. Art. 13.4 alusel võib küll karistada teiste partiide häirimise ja telefoni mängusaali toomise eest (12.6, 13.2, 13.7b). Partii kaotatuks lugemine oleks prantslaste arvates väga karm, kuid siiski võimalik karistus. Kui 2 tegevust (noolekese langemine ja helin on üheaegsed, kaotab telefon. Võimalik on panna null ka mõlemale mängijale.
Ja lõpuks 7. osa. On tavapartii. Valgel on jäänud aega 30, mustal 10 minutit. Möödute lauast ja märkate musta protokollis valge käike 27. Vhd1 ja 28. Vh1. Sel hetkel näete, et valge mängib 42. O-O-O. Mida teete?
Kohtunik on sel juhul olnud küll ülimalt tähelepanelik. Tavapartiis peaksite sekkuma. Kui on käidud Vh1-d1, siis on liigutud üle kuninga algasendi. Järelikult on kuningas käinud ja vangerdada enam ei saa. Peaks aga kontrollima, kas pole tegemist märkimisveaga. Võib-olla käidi hoopis Vhf1 või Vhg1, mis jätab pika vangerduse võimalikuks (3.8).
Panete kellad seisma ja kontrollite teisel laual. Prantslased soovitavad enne nii seisu kui ajad üles kirjutada. Kui O-O-O on määrustevastane, saab must 2 minutit aega juurde (4.3, 4.4) ja võimaluse korral peab ta käima kuningaga.
Ongi eksam 3 viimase kommentaariga tehtud. Aega võis kokku kuluda 2 tundi.
Lembit
1. Välkmales kaotab 1. määrustevastane käik. -
Õige. Tingimuseks on, et vastasmängija peab võitu taotlema enne oma käigu tegemist ja et tal on laual matistamiseks piisav materjal (C3).
2. Välkmales võib määrustevastast käiku parandada nii kaua, kuni sa pole veel kella vajutanud. -
Õige (C3, 4.6).
3. Välkmales võib vastata teise poole käigule enne, kui see on jõudnud kella vajutada. -
Õige (1.1, välkmale pole erandiks).
4. Kiirmales lisatakse määrustevastase käigu puhul 2 minutit vaid siis, kui ta seda ise taotleb. -
Õige (B6). Kohtunik sekkub omal algatusel vaid siis, kui mõlemad kuningad on tules või kui etturi muundamine on jäänud lõpetamata.
5. Tavamales kaotab partii 2. määrustevastane käik. -
Ei, alles 3. määrustevastasus kaotab partii (7.4b).
Välkpartiiga on tegemist ka eksami 5. osas. Peate ette kujutama, et olete kohtunik 5-minutilise kontrolliga partiis, kus vastamisi Anand ja Bacrot. Anand lööb musta viimase etturi ning kummalgi jäävad lauale vaid kuningas ja vanker. Võidule viivat käiku pole näha. Käigul olev A. taotleb viiki. Tal on 5, vastasel aga 20 sekundit. Mida teete?
Välkmales art. 10.2 ei kehti (C2) - vähemalt 1. juulini, siis hakkab asi sõltuma sellest, kas iga laua jaoks on omaette kohtunik või mitte. Seepärast viiki taotleda ei saa. Kohtunik võib muidugi B-lt küsida, kas ta on viigiga päri. Kui ei ole, siis läheb partii veel mõni sekund edasi ja kellelgi saab aeg otsa.
Midagi sarnast on siin ühe Keila turniiril mängitud ja mõningaid vaidlusi tekitanud partiiga. Vahe vaid selles, et vankrite asemel olid seal laual lipud (ebaoluline) ja välgu asemel mängiti kiirmalet (see juba olulisem). Kiirmales on ka praegu art. 10.2 alusel viigi taotlemise õigus olemas ja seda seal ka kasutati. Aga see, kas viik fikseerida või mitte, sõltub ikkagi kohtunikust, kelle otsus selle artikli rakendamisel on lõplik.
Eksami 6. osas on tegemist tavapartiiga. Laual on ebavõrdne seis: valgel K + V + O + 2E, mustal ainult K + E. Valge ületab aja, samal hetkel aga heliseb musta telefon. Missugune peaks olema partii tulemus? -
Kui matti ega patti polnud, loeb ajavõit (6.10). Kui telefon heliseb pärast partii lõppu, pole art. 12.2 (kaotus mobiilihelina eest) kasutatav. Art. 13.4 alusel võib küll karistada teiste partiide häirimise ja telefoni mängusaali toomise eest (12.6, 13.2, 13.7b). Partii kaotatuks lugemine oleks prantslaste arvates väga karm, kuid siiski võimalik karistus. Kui 2 tegevust (noolekese langemine ja helin on üheaegsed, kaotab telefon. Võimalik on panna null ka mõlemale mängijale.
Ja lõpuks 7. osa. On tavapartii. Valgel on jäänud aega 30, mustal 10 minutit. Möödute lauast ja märkate musta protokollis valge käike 27. Vhd1 ja 28. Vh1. Sel hetkel näete, et valge mängib 42. O-O-O. Mida teete?
Kohtunik on sel juhul olnud küll ülimalt tähelepanelik. Tavapartiis peaksite sekkuma. Kui on käidud Vh1-d1, siis on liigutud üle kuninga algasendi. Järelikult on kuningas käinud ja vangerdada enam ei saa. Peaks aga kontrollima, kas pole tegemist märkimisveaga. Võib-olla käidi hoopis Vhf1 või Vhg1, mis jätab pika vangerduse võimalikuks (3.8).
Panete kellad seisma ja kontrollite teisel laual. Prantslased soovitavad enne nii seisu kui ajad üles kirjutada. Kui O-O-O on määrustevastane, saab must 2 minutit aega juurde (4.3, 4.4) ja võimaluse korral peab ta käima kuningaga.
Ongi eksam 3 viimase kommentaariga tehtud. Aega võis kokku kuluda 2 tundi.
Lembit
neljapäev, 4. juuni 2009
Kohendame malendeid
Prantsuse kohtunikeeksami teises osas Pedagoogika peate ette kujutama, et teie poole pöördub üks lapsevanem. Tema poeg mängib esmakordselt pikka partiid. Õpetaja on talle näidanud, kuidas käike üles kirjutada, aga kas ta peab võrreldes kiirmalega veel midagi teadma? Mida sellele emale või isale öelda? Seda laadi küsimused on prantslaste eksamil tavalised. -
Arvatavasti me sel korral liiga peensustesse tungida ei saa. Kella tuleb vajutada sama käega (nagu kiirmaleski). Reeglid on ju üldse üsna sarnased. Kui partii jooksul mingid kahtlused tekivad, pöördugu kohtuniku poole, kelle otsimiseks võib kellad seisma panna. Protokolli tuleb märkida tulemus ja alla kirjutada. Laua tagant tõusta võib, mitte aga kellegagi partiis toimuvat arutada. Kohtunik sekkub ka siis, kui kellegi nooleke langeb.
Kui malendite algseis on vale või on laud valesti seatud, tuleb algusest uuesti peale hakata. Määrustevastase käigu puhul sekkub kohtunik ja taastab enne seda käiku laual olnud seisu. Reitinguarvestusest on vist veel vara kõnelda. Liigne info võib vanemat asjatult ehmatada. Loodetavasti teeb vanem siis ka lapsele mõne asja selgeks.
3. osas Mängija kaebab on toodud mõned juhtumid. Kuidas peaks kohtunik reageerima ja oma otsust põhjendama?
1. Vastane kohendab minu malendeid. - See pole keelatud, kui seda oma ajast teha (4.2).
2. Vastane kohendas malendit, aga ei öelnud mitte "kohendan", vaid "vabandage" - Koodeksis seisev kohendan" (4.2) on toodud vaid näitena võimalikust ütlemisest. Nii et küllap piisab ka vabandamisest.
3. Vastane kohendab malendeid minu ajast. - See pole kindlasti korrektne toimimine. Tuleb süüdlasele asja seletada. Kui sama aga kordub, võib kohtunik rakendada art. 13.4 toodud karistusi.
4. Vastane on vihane, et ma igal käigul oma malendeid kohendan. Aga ma olen ju käigul ja see on mu õigus.- Igal käigul kohendamine on küll liiast. See on midagi sarnast korduva viigipakkumisega (12.6).
Selles Bulletini numbris on muide ära toodud Prantsuse kohtunikekogu esimehe Escafre´i vastuskiri GM Vaiserile. Ka Vaiserile on tema vastasmängija Prantsusmaa tśempionaadil ette heitnud, et ta kohendab malendeid liiga sageli. Vaiser oli väitnud, et kuna tal on probleeme nägemisega, siis peavad malendid väga täpselt väljade keskel asuma.
Vastamiseks on Escafre konsulteerinud RC esimehe Gijsseniga, kes leidnud, et ka oma ajast liiga sage kohendamine võib vastasmängijat häirida ja seepärast on ka siin art. 12.6 rakendatav. Halva nägemise puhul peaks kasutama abilist, nagu art. F9 seda ette näeb.
Vaevalt antud juhul see viimane soovitus küll otstarbekas on, seda leiab ka Escafre. Küll tulenevad siit soovitused Prantsuse kohtunikele. Kohtunik võib piirata art. 4.2 (kohendamine) liiga sagedast kasutamist, kui tegemist on vastasmängija kasvõi tahtmatu häirimisega. Kohtunikud peaksid hoolitsema, et mängijad paneksid malendid väljade keskele, vajadusel sellest enne partiid hoiatades. Siis poleks vaja kohendamisreeglit liiga sageli kasutada.
Halva malendite asetamise eest võib kohtunik ajaga karistada. Kui tegemist on nägemisraskustega mängijatega, peab kohtunik jälgima, et mängulaud oleks piisavalt valgustatud ning seda, kuidas langevad varjud. Kirja avaldamise mõte oligi selles, et kohtunike tegutsemine erinevates kohtades oleks võimalikult ühesugune.
Lembit
Arvatavasti me sel korral liiga peensustesse tungida ei saa. Kella tuleb vajutada sama käega (nagu kiirmaleski). Reeglid on ju üldse üsna sarnased. Kui partii jooksul mingid kahtlused tekivad, pöördugu kohtuniku poole, kelle otsimiseks võib kellad seisma panna. Protokolli tuleb märkida tulemus ja alla kirjutada. Laua tagant tõusta võib, mitte aga kellegagi partiis toimuvat arutada. Kohtunik sekkub ka siis, kui kellegi nooleke langeb.
Kui malendite algseis on vale või on laud valesti seatud, tuleb algusest uuesti peale hakata. Määrustevastase käigu puhul sekkub kohtunik ja taastab enne seda käiku laual olnud seisu. Reitinguarvestusest on vist veel vara kõnelda. Liigne info võib vanemat asjatult ehmatada. Loodetavasti teeb vanem siis ka lapsele mõne asja selgeks.
3. osas Mängija kaebab on toodud mõned juhtumid. Kuidas peaks kohtunik reageerima ja oma otsust põhjendama?
1. Vastane kohendab minu malendeid. - See pole keelatud, kui seda oma ajast teha (4.2).
2. Vastane kohendas malendit, aga ei öelnud mitte "kohendan", vaid "vabandage" - Koodeksis seisev kohendan" (4.2) on toodud vaid näitena võimalikust ütlemisest. Nii et küllap piisab ka vabandamisest.
3. Vastane kohendab malendeid minu ajast. - See pole kindlasti korrektne toimimine. Tuleb süüdlasele asja seletada. Kui sama aga kordub, võib kohtunik rakendada art. 13.4 toodud karistusi.
4. Vastane on vihane, et ma igal käigul oma malendeid kohendan. Aga ma olen ju käigul ja see on mu õigus.- Igal käigul kohendamine on küll liiast. See on midagi sarnast korduva viigipakkumisega (12.6).
Selles Bulletini numbris on muide ära toodud Prantsuse kohtunikekogu esimehe Escafre´i vastuskiri GM Vaiserile. Ka Vaiserile on tema vastasmängija Prantsusmaa tśempionaadil ette heitnud, et ta kohendab malendeid liiga sageli. Vaiser oli väitnud, et kuna tal on probleeme nägemisega, siis peavad malendid väga täpselt väljade keskel asuma.
Vastamiseks on Escafre konsulteerinud RC esimehe Gijsseniga, kes leidnud, et ka oma ajast liiga sage kohendamine võib vastasmängijat häirida ja seepärast on ka siin art. 12.6 rakendatav. Halva nägemise puhul peaks kasutama abilist, nagu art. F9 seda ette näeb.
Vaevalt antud juhul see viimane soovitus küll otstarbekas on, seda leiab ka Escafre. Küll tulenevad siit soovitused Prantsuse kohtunikele. Kohtunik võib piirata art. 4.2 (kohendamine) liiga sagedast kasutamist, kui tegemist on vastasmängija kasvõi tahtmatu häirimisega. Kohtunikud peaksid hoolitsema, et mängijad paneksid malendid väljade keskele, vajadusel sellest enne partiid hoiatades. Siis poleks vaja kohendamisreeglit liiga sageli kasutada.
Halva malendite asetamise eest võib kohtunik ajaga karistada. Kui tegemist on nägemisraskustega mängijatega, peab kohtunik jälgima, et mängulaud oleks piisavalt valgustatud ning seda, kuidas langevad varjud. Kirja avaldamise mõte oligi selles, et kohtunike tegutsemine erinevates kohtades oleks võimalikult ühesugune.
Lembit
esmaspäev, 1. juuni 2009
Elementaarseid küsimusi
Prantsuse kohtunikelehe Bulletin des Arbitres Federaux kevadnumbris on toodud küsimused, mis seal kohtunikele esitati märtsis korraldatud järjekordsetel eksamitel. Võtame seekordki vaatluse alla sealse kohtunike põhieksami ehk UV1. Suuri probleeme ei tohiks see meile küll valmistada.
Tavapäraselt on selle esimeseks osaks mõned elementaarsed küsimused. Eksamineeritaval lastakse valida mitme võimaluse seast, kusjuures on võimalik ka mitme õige vastuse olemasolu. Vastates tuleb viidata koodeksi sellekohastele artiklitele. Küsitakse:
1. Missuguse ajakontrolli puhul teatate noolekese langemisest: a) 5 minutit partiile, b) 20 minutit partiile, c) 50 minutit partiile + 10 sekundit iga käiguga, d) 40 käiku 2 tunniga + 1 tund lõpuni, e) 30 minutit partiile + 30 sekundit iga käiguga? -
Juhtudel a ja b on tegemist välk- ja kiirpartiiga ning kohtunik peab siin ootama mängija taotlust, küll aga sekkub ta mõlema noolekese langemisel (B7, B9). C ja d puhul on tegemist tavapartiiga ja järelikult tuleb sekkuda (6.9, 6.10), e on piiripealne juhtum. 60 käiguga saab mängija 30 lisaminutit, seega loetakse partii kestuseks 1 tund. Prantsuse eksamil loeti see veel kiirpartiiks ja järelikult kohtunik ei pidanud sekkuma (B1, B7). Alates 1. juulist on see juba tavapartii ja kohtunik fikseerib noolekese langemise (uus A1).
2. Kes otsustab, kuhu paigutatakse malekell, kas a) mustadega mängija, b) kohtunik, c) valgetega mängija, d) võistluste korraldaja, e) mitte keegi, sest kell asetatakse mustade paremale käele? - Kohtunik (6.4).
3. Ühes kiirpartiis mängitakse üksiku kuningaga kuninga ja ratsu vastu. Mida teete? Kas a) loete partii viigiks, b) ootate, kuni üks mängija teie poole pöördub, c) ootate, kuni üks nooleke langeb, d) ootate mõlema noolekese langemist, e) küsite publiku arvamust? -
Art. 5.2c alusel on partii lõppenud viigiga (surnud seis, kus matt pole võimalik). Nii et võite partii viiguks lugeda (9.6). Kiirmaleartiklis mingeid piiranguid toodud pole.
4. Partiid mängitakse 10-minutilise kontrolliga, kusjuures iga käiguga lisandub 10 sekundit. Valged viivad etturi 8. reale, vajutavad kella, ütlevad "lipp!", aga jätavad etturi lauale. Mida teete? Kas a) loete määrustevastasuse tõttu partii kaotatuks, b) asendate etturi lipuga, c) ei tee midagi, kuna mängijad ei taotle midagi, ning jälgite, et pealtvaatajad ei sekkuks, d) nõuate, et valge teostaks muundamise ja asendaks etturi, e) lisate mustale 2 minutit aega? -
Tegemist on määrustevastasusega, aga see on kiirpartii. Sinna sekkume ise vaid juhul, kui mõlemad kuningad on tules või ettur muundamata (nagu siin). Nii et nõuate valgelt etturi asendamist mingi muu malendiga (ütlemine ei loe). Prantslaste arvates tuleks mustale 2 minutit lisada vaid juhul, kui mängija seda ise taotleb. Artiklitest 7.4a, b, 6.14 eritaotluse vajadust küll nagu välja ei loe. Nii et asi on vähemalt vaieldav, arvestagem pealegi, et siin toimub määrustevastasuse likvideerimine kohtuniku algatusel.
Muide on Saraatovis ilmunud Pavel Lobatśi koodeksikommentaaride raamat (ise kahjuks näinud pole). Ka selles väidetavat, et määrustevastasuste puhul on 2 minuti saamiseks vaja mängija taotlust. Internetis on seda arvamust irooniliselt kommenteerinud minu vana tuttav IA Igor Vereśtśagin, kes omavat Venemaal ainsana õigust FIDE kohtunikueksami
vastuvõtmiseks.
Lembit
Tavapäraselt on selle esimeseks osaks mõned elementaarsed küsimused. Eksamineeritaval lastakse valida mitme võimaluse seast, kusjuures on võimalik ka mitme õige vastuse olemasolu. Vastates tuleb viidata koodeksi sellekohastele artiklitele. Küsitakse:
1. Missuguse ajakontrolli puhul teatate noolekese langemisest: a) 5 minutit partiile, b) 20 minutit partiile, c) 50 minutit partiile + 10 sekundit iga käiguga, d) 40 käiku 2 tunniga + 1 tund lõpuni, e) 30 minutit partiile + 30 sekundit iga käiguga? -
Juhtudel a ja b on tegemist välk- ja kiirpartiiga ning kohtunik peab siin ootama mängija taotlust, küll aga sekkub ta mõlema noolekese langemisel (B7, B9). C ja d puhul on tegemist tavapartiiga ja järelikult tuleb sekkuda (6.9, 6.10), e on piiripealne juhtum. 60 käiguga saab mängija 30 lisaminutit, seega loetakse partii kestuseks 1 tund. Prantsuse eksamil loeti see veel kiirpartiiks ja järelikult kohtunik ei pidanud sekkuma (B1, B7). Alates 1. juulist on see juba tavapartii ja kohtunik fikseerib noolekese langemise (uus A1).
2. Kes otsustab, kuhu paigutatakse malekell, kas a) mustadega mängija, b) kohtunik, c) valgetega mängija, d) võistluste korraldaja, e) mitte keegi, sest kell asetatakse mustade paremale käele? - Kohtunik (6.4).
3. Ühes kiirpartiis mängitakse üksiku kuningaga kuninga ja ratsu vastu. Mida teete? Kas a) loete partii viigiks, b) ootate, kuni üks mängija teie poole pöördub, c) ootate, kuni üks nooleke langeb, d) ootate mõlema noolekese langemist, e) küsite publiku arvamust? -
Art. 5.2c alusel on partii lõppenud viigiga (surnud seis, kus matt pole võimalik). Nii et võite partii viiguks lugeda (9.6). Kiirmaleartiklis mingeid piiranguid toodud pole.
4. Partiid mängitakse 10-minutilise kontrolliga, kusjuures iga käiguga lisandub 10 sekundit. Valged viivad etturi 8. reale, vajutavad kella, ütlevad "lipp!", aga jätavad etturi lauale. Mida teete? Kas a) loete määrustevastasuse tõttu partii kaotatuks, b) asendate etturi lipuga, c) ei tee midagi, kuna mängijad ei taotle midagi, ning jälgite, et pealtvaatajad ei sekkuks, d) nõuate, et valge teostaks muundamise ja asendaks etturi, e) lisate mustale 2 minutit aega? -
Tegemist on määrustevastasusega, aga see on kiirpartii. Sinna sekkume ise vaid juhul, kui mõlemad kuningad on tules või ettur muundamata (nagu siin). Nii et nõuate valgelt etturi asendamist mingi muu malendiga (ütlemine ei loe). Prantslaste arvates tuleks mustale 2 minutit lisada vaid juhul, kui mängija seda ise taotleb. Artiklitest 7.4a, b, 6.14 eritaotluse vajadust küll nagu välja ei loe. Nii et asi on vähemalt vaieldav, arvestagem pealegi, et siin toimub määrustevastasuse likvideerimine kohtuniku algatusel.
Muide on Saraatovis ilmunud Pavel Lobatśi koodeksikommentaaride raamat (ise kahjuks näinud pole). Ka selles väidetavat, et määrustevastasuste puhul on 2 minuti saamiseks vaja mängija taotlust. Internetis on seda arvamust irooniliselt kommenteerinud minu vana tuttav IA Igor Vereśtśagin, kes omavat Venemaal ainsana õigust FIDE kohtunikueksami
vastuvõtmiseks.
Lembit
Tellimine:
Postitused (Atom)