Korraks mobiilidest

Saksa Maleliidu leheküljel on viimasel paaril nädalal olnud ühe teemana jälle arutluse all mobiiltelefonid ja nende helisemine. Seekordse diskussiooni algataja küsis, mida teha siis, kui mobiili asemel teeb mingit peaaegu analoogilist häält hoopis käekell või pulsimõõtja.
Mobiili häälitsus (mis ei tarvitsegi just helisemine olla) toob kaotuse. Uus art. 12.3b: Kui mistahes selline seade tekitab heli, kaotab mängija partii. Peamine põhjus on see, et selle abil võib sõbraga ühendusse astuda, kes võib-olla just samal ajal kodus seda partiid Fritzi abil jälgib. Tõenäosus on siin küll minimaalne ja peamiselt teoreetiline, aga oht on siiski olemas. Mobiili kaasatoomist koodeksi uus redaktsioon enam ei keela, muidugi tingimusel, et see on välja lülitatud. Maletajate häirimine on vaid sekundaarse tähtsusega. Juba mainitud käekella kõrval leiab üks diskussioonil osaleja, et nõrgast mobiilihelinast hoopis rohkem häirib teda see, kui vastane lõhnab näiteks sibula või alkoholi järele.

Võib-olla on koodeksiga ettenähtud karistused tõepoolest ebaproportsionaalselt karmid ja kohtunikele võiks jätta koodeksisätete rakendamisel mingisuguse mänguruumi. See käib ka näiteks partiile võimaliku hilinemise aja kohta. Antud juhul on aga reeglid just sellised, nagu nad on, ja kohtunike ülesanne pole otsida mingit õiglust (mis kipub ju üsna subjektiivne olema), vaid rakendada olemasolevaid reegleid, ka siis kui need kohtunikele millegipärast ei meeldi. Võimalus reegleid muuta tekib jälle järgmise koodeksiredaktsiooni väljatöötamise ajal ehk 3 aasta pärast.

Arutluse käigus juhiti põhjendatult tähelepanu sellele, et reeglite rakendamise jäikus on erinevatel juhtudel erinev. Iga määrustevastase käigu puhul tuleb vastasmängijale kindlasti anda 2 minutit, aga see, kuidas toimida mängija lahkumisel turniirisaalist, on jäetud kohtuniku otsustada. Kohati on kohtuniku otsustamise diapasoon küllalt lai: artikli 10.2 rakendamisel võime otsustada, kas viik kohe fikseerida, otsustamine edasi lükata või taotlus üldse tagasi lükata. Viimasel juhul on 2 minuti lisamine selge, aga otsuse edasilükkamisel sõltub see lisa sellest, kas leiame, et taotlus oli pigem õigustamata või pigem õigustatud.
Ajuti on mullegi tõepoolest tundunud, et karistus mobiilihelina eest on mingil juhul liiga karm, aga niisama on ju ka ebaõiglane panna suure materiaalse ülekaaluga mängijale ajaületuse korral kaotus vastase vastu, kellel on peale kuninga jäänud vaid viimane ettur, millel pole mingit perspektiivi kuhugi välja jõuda.

Üks tõstatatud küsimus oli, kui kaua võib mobiilihelinast möödas olla, et selle eest kaotus panna ja kas taotlejaks peab kindlasti olema vastasmängija. Mingeid piiranguid koodeksi vastavatest artiklitest (uue redaktsiooni 12.3b, 13.7b) välja ei loe. Niisiis ei tarvitse kohtuniku reageerimine ja kaotuse fikseerimine toimuda otsekohe, vaid see võib aset leida mistahes ajal partii jooksul (aga ehk veelgi hiljem?). Üks arutleja kirjutabki, kuidas tema mobiil oli taskus 15 minutit pärast partii algust mingit häält teinud ja ta oli kogu mänguõhtu piinelnud, oodates, et mis nüüd saab, ja lõpuks seetõttu mängu kaotanudki.
Kui vastasele meenub matiseisu sattunult, et teise poole telefon helises, siis pole selle küsimuse tõstatamine ehk küll enam sportlik, aga reeglid seda igatahes ei keela. Ja pöördujaks ei tarvitse olla tingimata vastasmängija, vaid ka iga pealtvaataja, kelle hulka arvatakse ju teised mängijadki, kelle turniiriseisu selle partii tulemus võib kuidagiviisi mõjutada.

Mis puutub käekella (millega mõne arutleja arvates varsti ka internetti pääseb), siis sellega seotud karistused peaksid olema märksa mõõdukamad ja kuivõrd koodeks neid täpselt ette ei kirjuta, siis sõltuvad nad kohtunikest. Kasutada võib näiteks mõtlemisaja korrigeerimist.
Rangetel reeglitel on positiivne mõju siiski olnud, mobiilihelinad on turniiridelt (peaaegu) kadunud. Ega sisselülitatud mobiile pole seal kunagi normaalseks peetud.
Lembit