Veidi keerukamat

Oleme jõudnud prantslaste kohtunikueksami tegemisega poole peale. Vaatame siis täna küsimusi edasi. Nende 4. osas küsitakse, kas väide on õige või vale.
1. Välkmales kaotab 1. määrustevastane käik. -
Õige. Tingimuseks on, et vastasmängija peab võitu taotlema enne oma käigu tegemist ja et tal on laual matistamiseks piisav materjal (C3).
2. Välkmales võib määrustevastast käiku parandada nii kaua, kuni sa pole veel kella vajutanud. -
Õige (C3, 4.6).
3. Välkmales võib vastata teise poole käigule enne, kui see on jõudnud kella vajutada. -
Õige (1.1, välkmale pole erandiks).
4. Kiirmales lisatakse määrustevastase käigu puhul 2 minutit vaid siis, kui ta seda ise taotleb. -
Õige (B6). Kohtunik sekkub omal algatusel vaid siis, kui mõlemad kuningad on tules või kui etturi muundamine on jäänud lõpetamata.
5. Tavamales kaotab partii 2. määrustevastane käik. -
Ei, alles 3. määrustevastasus kaotab partii (7.4b).

Välkpartiiga on tegemist ka eksami 5. osas. Peate ette kujutama, et olete kohtunik 5-minutilise kontrolliga partiis, kus vastamisi Anand ja Bacrot. Anand lööb musta viimase etturi ning kummalgi jäävad lauale vaid kuningas ja vanker. Võidule viivat käiku pole näha. Käigul olev A. taotleb viiki. Tal on 5, vastasel aga 20 sekundit. Mida teete?
Välkmales art. 10.2 ei kehti (C2) - vähemalt 1. juulini, siis hakkab asi sõltuma sellest, kas iga laua jaoks on omaette kohtunik või mitte. Seepärast viiki taotleda ei saa. Kohtunik võib muidugi B-lt küsida, kas ta on viigiga päri. Kui ei ole, siis läheb partii veel mõni sekund edasi ja kellelgi saab aeg otsa.
Midagi sarnast on siin ühe Keila turniiril mängitud ja mõningaid vaidlusi tekitanud partiiga. Vahe vaid selles, et vankrite asemel olid seal laual lipud (ebaoluline) ja välgu asemel mängiti kiirmalet (see juba olulisem). Kiirmales on ka praegu art. 10.2 alusel viigi taotlemise õigus olemas ja seda seal ka kasutati. Aga see, kas viik fikseerida või mitte, sõltub ikkagi kohtunikust, kelle otsus selle artikli rakendamisel on lõplik.

Eksami 6. osas on tegemist tavapartiiga. Laual on ebavõrdne seis: valgel K + V + O + 2E, mustal ainult K + E. Valge ületab aja, samal hetkel aga heliseb musta telefon. Missugune peaks olema partii tulemus? -
Kui matti ega patti polnud, loeb ajavõit (6.10). Kui telefon heliseb pärast partii lõppu, pole art. 12.2 (kaotus mobiilihelina eest) kasutatav. Art. 13.4 alusel võib küll karistada teiste partiide häirimise ja telefoni mängusaali toomise eest (12.6, 13.2, 13.7b). Partii kaotatuks lugemine oleks prantslaste arvates väga karm, kuid siiski võimalik karistus. Kui 2 tegevust (noolekese langemine ja helin on üheaegsed, kaotab telefon. Võimalik on panna null ka mõlemale mängijale.

Ja lõpuks 7. osa. On tavapartii. Valgel on jäänud aega 30, mustal 10 minutit. Möödute lauast ja märkate musta protokollis valge käike 27. Vhd1 ja 28. Vh1. Sel hetkel näete, et valge mängib 42. O-O-O. Mida teete?
Kohtunik on sel juhul olnud küll ülimalt tähelepanelik. Tavapartiis peaksite sekkuma. Kui on käidud Vh1-d1, siis on liigutud üle kuninga algasendi. Järelikult on kuningas käinud ja vangerdada enam ei saa. Peaks aga kontrollima, kas pole tegemist märkimisveaga. Võib-olla käidi hoopis Vhf1 või Vhg1, mis jätab pika vangerduse võimalikuks (3.8).
Panete kellad seisma ja kontrollite teisel laual. Prantslased soovitavad enne nii seisu kui ajad üles kirjutada. Kui O-O-O on määrustevastane, saab must 2 minutit aega juurde (4.3, 4.4) ja võimaluse korral peab ta käima kuningaga.
Ongi eksam 3 viimase kommentaariga tehtud. Aega võis kokku kuluda 2 tundi.
Lembit