Kohendame malendeid

Prantsuse kohtunikeeksami teises osas Pedagoogika peate ette kujutama, et teie poole pöördub üks lapsevanem. Tema poeg mängib esmakordselt pikka partiid. Õpetaja on talle näidanud, kuidas käike üles kirjutada, aga kas ta peab võrreldes kiirmalega veel midagi teadma? Mida sellele emale või isale öelda? Seda laadi küsimused on prantslaste eksamil tavalised. -

Arvatavasti me sel korral liiga peensustesse tungida ei saa. Kella tuleb vajutada sama käega (nagu kiirmaleski). Reeglid on ju üldse üsna sarnased. Kui partii jooksul mingid kahtlused tekivad, pöördugu kohtuniku poole, kelle otsimiseks võib kellad seisma panna. Protokolli tuleb märkida tulemus ja alla kirjutada. Laua tagant tõusta võib, mitte aga kellegagi partiis toimuvat arutada. Kohtunik sekkub ka siis, kui kellegi nooleke langeb.
Kui malendite algseis on vale või on laud valesti seatud, tuleb algusest uuesti peale hakata. Määrustevastase käigu puhul sekkub kohtunik ja taastab enne seda käiku laual olnud seisu. Reitinguarvestusest on vist veel vara kõnelda. Liigne info võib vanemat asjatult ehmatada. Loodetavasti teeb vanem siis ka lapsele mõne asja selgeks.

3. osas Mängija kaebab on toodud mõned juhtumid. Kuidas peaks kohtunik reageerima ja oma otsust põhjendama?
1. Vastane kohendab minu malendeid. - See pole keelatud, kui seda oma ajast teha (4.2).
2. Vastane kohendas malendit, aga ei öelnud mitte "kohendan", vaid "vabandage" - Koodeksis seisev kohendan" (4.2) on toodud vaid näitena võimalikust ütlemisest. Nii et küllap piisab ka vabandamisest.
3. Vastane kohendab malendeid minu ajast. - See pole kindlasti korrektne toimimine. Tuleb süüdlasele asja seletada. Kui sama aga kordub, võib kohtunik rakendada art. 13.4 toodud karistusi.
4. Vastane on vihane, et ma igal käigul oma malendeid kohendan. Aga ma olen ju käigul ja see on mu õigus.- Igal käigul kohendamine on küll liiast. See on midagi sarnast korduva viigipakkumisega (12.6).

Selles Bulletini numbris on muide ära toodud Prantsuse kohtunikekogu esimehe Escafre´i vastuskiri GM Vaiserile. Ka Vaiserile on tema vastasmängija Prantsusmaa tśempionaadil ette heitnud, et ta kohendab malendeid liiga sageli. Vaiser oli väitnud, et kuna tal on probleeme nägemisega, siis peavad malendid väga täpselt väljade keskel asuma.
Vastamiseks on Escafre konsulteerinud RC esimehe Gijsseniga, kes leidnud, et ka oma ajast liiga sage kohendamine võib vastasmängijat häirida ja seepärast on ka siin art. 12.6 rakendatav. Halva nägemise puhul peaks kasutama abilist, nagu art. F9 seda ette näeb.

Vaevalt antud juhul see viimane soovitus küll otstarbekas on, seda leiab ka Escafre. Küll tulenevad siit soovitused Prantsuse kohtunikele. Kohtunik võib piirata art. 4.2 (kohendamine) liiga sagedast kasutamist, kui tegemist on vastasmängija kasvõi tahtmatu häirimisega. Kohtunikud peaksid hoolitsema, et mängijad paneksid malendid väljade keskele, vajadusel sellest enne partiid hoiatades. Siis poleks vaja kohendamisreeglit liiga sageli kasutada.
Halva malendite asetamise eest võib kohtunik ajaga karistada. Kui tegemist on nägemisraskustega mängijatega, peab kohtunik jälgima, et mängulaud oleks piisavalt valgustatud ning seda, kuidas langevad varjud. Kirja avaldamise mõte oligi selles, et kohtunike tegutsemine erinevates kohtades oleks võimalikult ühesugune.
Lembit