Kohtunik ja välkmale

Nädal tagasi lõppes Leóni kiirturniir. Finaalis olid vastamisi Carlsen ja Ivantśuk. Ajakontrolliks oli seal 20 minutit partiile ja 10 sekundit käigule. Kui 4 partiiga asi ei selgunud, mängiti 2 partiid vlku (5 minutit partiile + 3 sekundit käigule) ja vajadusel lahendati asi armageddoniga. Seal asi lõpuks Carlseni kasuks otsustatigi.
Pressikonverentsil äratas aga huvi üks Ivantśuki küsimustest: miks kohtunik ei sekkunud? Jutt oli teisest välkpartiist, kus Carlsen oli pikka aega püüdnud võita vankri ja ratsuga vankri vastu. See seis oli lauale tekkinud viimase etturi löömisega 47. käigul. Teadaolevalt on seis ju viik, aga kasvõi Kasparovil on see kunagi õnnestunud ära võita. Käike mehed muidugi ei kirjutanud, kuigi oli tegemist automaatse üleskirjutusega. Lõpuks pakkus Carlsen 100. käigul viiki ja siis partii lõppeski. Ivantśuki arvates oleks pidanud kohtunik juba 3 käiku varem asja ära lõpetama.

Välkmale määrustes (koodeksi art. C) 50 käigu reeglit ei mainita - näiteks art. 10.2 kohta on seal öeldud, et selle alusel viiki taotleda ei saa. Järelikult kehtib ka siin koodeksi üldosa.
5.2e: Partii lõpeb viigiga, kui mõlemad mängijad on teinud 50 viimast järjestikust käiku ilma ühegi etturikäiguta ja ühegi löömiseta.
9.3: Partii lõpeb viigiga käigul oleva mängija korrektsel taotlusel, kui ... kumbki mängija on teinud 50 viimast käiku ilma ühegi etturikäiguta ja ühegi löömiseta.
See tähendab, et pole vaja mingit kohtuniku omaalgatuslikku sekkumist.

Mängija käikude täpset arvu tavaliselt ei tea. On siis soovitatud hakata taotlema igal käigul, kui arvad, et umbes 40 käiku on tehtud. Kui kohtunik on arvestust pidanud, võib ta öelda, kas taotlus on õige või mitte, mitte aga seda, mitu käiku on tehtud. Taotluste esitamise arv pole piiratud. Kas aga siin ei tuleks siiski mõelda artiklile 12.6 (vastasmängija häirimine seoses ülemääraste taotlustega)?
Mängijal pole vaja oma taotluse õigsust tõestada. Piisab sellest, kui mängija ütleb, et 50 käiku on tehtud. Edasine on juba kohtuniku asi, ükskõik kas ta kasutab seejuures oma üleskirjutust, ekraani või muud tehnilist abivahendit.
Tavaliselt pole välkmales siiski kohtunikul võimalust kontrollida, kas 50 käiku on täis või mitte. Kui selline võimalus aga on ja kohtunik on veendunud, et käigud on täis (nagu oleks see võinud olla Ivantśuki puhul), fikseerib ta viigi.

Mingil turniiril võib kehtida oma erikord. Amber-turniiril näiteks küsib kohtunik 50 käigu täitumisel, kas mängijad tahavad viiki taotleda või mitte ja siis on juba nende endi asi, kas nad seda teevad. Aga see on ainult erand.

Päris selge, et Ivantśuki süüdistus kohtuniku vastu, et ta partiisse ei sekkunud, oli alusetu. Ehk oli see mingil määral viide ka sellele, et reeglid võiksid ju veidi teistmoodi olla. On minulgi tulnud sellele suurmeistrile (kes ise on ju üpris sümpaatne) paaril korral üsna elementaarseid asju seletada. On väidetud, et kord küsinud Ivantśuk näiteks, et kas saab pikka vangerdust teha, kui b1(b8) tules on. Ei tea, aga mõni teine suurmeister on seda küll küsinud.

Küllap peaksime siiski välkpartiidesse erinevalt suhtuma, sõltuvalt sellest, kas tegemist ühega paljudest massilise osavõtuga turniiril või otsustava lisapartiiga. 1. juulist peale teeb ka koodeks siin selge vahe: kui iga partiid jälgib omaette kohtunik, siis kehtivad selle kohta kõik tavapartii reeglid (käikude üleskirjutamine välja arvatud). Aga ka siis 50 käigu täitumisel kohtunik ise partiisse ei sekku.
Lembit