Võtan enne Karksisse sõitu veel korraks Arbiters` Guide`i silmade ette. Ehk on seal kohtunikule vajalike omaduste kohta veel midagi tarka kirjas? Nopin sealt mõningaid mõtteid.
Tavaliselt peab kohtunik kiirelt ja otsustavalt tegutsema. Kõige iseloomulikumaks näiteks on muidugi ajapuudus. Otsustavust on vaja igas olukorras, mis ähvardab muutuda keeruliseks. Ometi on ka selliseid olukordi, kus on targem hoida end tagasi, lastes mängijatel endil lahendust leida. Kumb tegutsemisviis on parasjagu õigem, sellest saadakse paremini aru, kui kogemusi juba rohkem.
Kui tead, et reegleid rikutakse, aga pole kindel, mida teha, otsi abi kogenumalt kolleegilt.
On olukordi, kus ka vale otsus on parem kui otsustamisest kõrvalehoidmine. Neil juhtudel tuleb iga kannatadasaanu ees vabandada.
Kõiki probleeme ei suuda koodeks lahendada. Seepärast peab kohtunik kasutama oma tervet mõistust nendel juhtudel lahenduse leidmiseks. Esimeseks sammuks peaks siin olema ilmselt selliste analoogiliste olukordade leidmine, mida koodeks käsitleb.
Kui koodeksist konkreetset abi pole, peaks kohtunik leidma tasakaalu järjekindluse ja õigluse vahel. Hea kohtunik peaks hoiduma ülepingutamisest, aga samal ajal soodustama head käitumist. Ettevõetav tegevus võib sõltuda turniiri iseloomust. Kui suurmeister kirjutab Briti meistrivõistlustel kirjeldavas notatsioonis, sunnitakse ta kasutama algebralist, kui aga 80-aastane mees teeb sedasama väikesel nädalalõputurniiril, võib ta ilmselt jätkata. On tülikas, kui keegi jätab pooleli śveitsi süsteemis turniiri, aga kui mängija lahkub 10 osavõtjaga ringsüsteemis reitinguturniirilt, on see juba suur probleem.
Kõik kohtunikud on indiviidid, seepärast lähenevad nad ka oma ülesannetele erinevalt. Mõned püüavad vältida ulatuslike profülaktiliste kaitsemeetmetega igasuguseid riske, teised lubavad endale mõningast riski, lootes, et saavad olukorra kiiresti kontrolli alla.
Mõned rakendavad koodeksit rangemalt kui teised. Iga kohtunik peab leidma oma stiili. Ükskõik milline see ka poleks, peab see olema efektiivne ega tohi liiga palju normist kõrvale kalduda. Tavaliselt eelistavad hiljuti kohtunikulitsentsi saanud rangemaid meetmeid ja lasevad kogemuste kogunedes asjad veidi lõdvemaks.
Peamine erinevus male ja teiste alade vahel on see, et siin on kaotajal raske süüd kellegi teise kaela ajada. Pikk partii väsitab tõenäoliselt mängijat vaimselt. Pole siis imet, et mängija võib halvasti reageerida, kui teda selles olukorras karistatakse. Vabanduseks ei saa tuua halba viset, kehva valgustust, õnnetut hüpet või isegi halba söötu. Inimolemus jääb samaks, loomulikuks reageeringuks on võimaluse korral kohtuniku süüdistamine. Olles sellest võimalusest (tõenäosusest!) teadlik, peab kohtunik saavutama, et mängija mõistaks, et tema otsus ei peegelda mängija ausust või sportlikkust.
Teiseks sageli ebameeldivust põhjustavaks olukorraks on "puudutatud - käidud" taotlus, mida teine pool eitab. Kui te taotlust ei rahulda, on selle esitaja sageli rööpast väljas. Peate talle selgeks tegema, et te tema aususes ei kahtle, vaid et esitatud andmetest teistsuguseks otsuseks lihtsalt ei piisa. Enne otsustamist on ilmselt vaja ära kuulata kummagi poole versioon intsidendist. Kui see võtab aega või toimub kärarikkalt, siis on targem mängijatega enne partii jätkamist turniirisaalist väljuda. Mõnikord tuleks versioonid ära kuulata eraldi, kuigi mängijal olgu võimalus teise poole seisukoha kummutamiseks.
Lembit
kolmapäev, 29. juuli 2009
teisipäev, 28. juuli 2009
Olla objektiivne
Eelmisel nädalal pidin veidi kohendama üht oma malekohtunike rolli käsitlevat kirjatükki, ees aga seisab seminar Karksi-Nuias. Nüüd vaatasin tagantjärele inglaste Arbiters´ Guide´ist järele, milline peaks seal kohtunik olema ja mida talt nõutakse. Koodeks lähtub sellest, et kohtunikul on vajalik pädevus ja hea otsustusvõime ning nad on täiesti objektiivsed. Inglaste arutlus tundub küll kohati abstraktsena, aga mõte seal sees on.
Kõigepealt pööravad inglased tähelepanu isikulistele oskustele. Tähendab see vajadust inimestega hästi läbi saada, oskust leida lahendused olukordadele ja tagada, et need ei muutuks veel keerukamaks. Neid oskusi ei saavat üheski brośüüris õpetada, küll aga saab anda üldisi juhiseid.
Kohtuniku isikust sõltub palju. Esikohal on siin tema pädevus. Mängijad austavad kohtunikku ainult siis, kui nad usuvad tema võimetesse. Austus tuleb ära teenida eelkõige kõigi ülesannete korraliku ja efektiivse täimisega. Esmalt tuleb aga hästi kursis olla nii iga nelja aasta tagant muutuva koodeksiga kui ka paarimisreeglitega.
Inglismaal pole veel arvutid kohtunikke välja tõrjunud, kuigi nende roll suureneb nagu kõikjal mujal maailmas. Siiski olevat seal mõned kohtunikud juba teatanud, et loobuvad tegutsemisest kui arvutid kõigile mängijatele vastased leiavad. Aga ka arvutite kasutamisel peab kohtunik teadma, kuidas toimitakse, et vastata mistahes küsimustele.
Eraldi tõstetakse esile vajadust olla objektiivne. Kohtunik peab olema mängijate kohtlemisel erapooletu ega tohi sattuda kellegi mõju alla. Inglismaal ei teadvat paljud kogenud kohtunikud paarides mängijate nimesid ja kasutavad ainult nende numbreid. Koodeksit tuleb rakendada nii, nagu see on, mitte aga nii, nagu me tahaksime, et see oleks. Vahel võib see olla tüütu, aga ainult nii saab säilitada erapooletuse. Tuleb olla sõbralik ja vastutulelik.
Iga otsus, milleni kohtunik jõuab, peab olema õiglane. Sageli tahavad mängijad vaielda. Kõigepealt peab siis kohtunik oma otsuse mõtet selgitama. Kui mängija aga vaidlust jätkab, siis pole edasistel seletustel enam mõtet. On muidugi hea, kui kohtunik saab sel juhul tuge kolleegidelt või võistluse korraldajatelt. Vaidluse jätkudes tuleks mängijale öelda, et ta peab otsust aktsepteerima või mängimisest loobuma. Hea, kui turniiril on loodud apellatsioonikomitee, kellele asi otsustada antakse. Kohtunikul on sel juhul märksa lihtsam.
Alati tuleb püüda jõuda korrektse otsuseni, kuigi kohtunikul võib olla kergem rahustada mõnd tülikat mängijat tema märksa leebemalt käituva vastase arvel. Kohtuniku ja mängija suhted ei tohi otsust kummaski suunas mõjutada. Ei või soosida oma klubikaaslast vastasmängija arvel, aga samal ajal ei tohi teda panna ka halvemasse olukorda sellepärast, et sa teda tunned.
Ka mängija tiitel ei tohi kohtunikku hirmutada. Tuuakse näide, kus üks suurmeister nõudnud kohtunikult paarimise muutmist, sest ta oli saanud järgmiseks vooruks märksa tugevama vastase kui tema konkurent. Piisas sellest, kui öeldi, et paariti täielikult reeglite järgi ja seepärast ei saa paarimist muuta. Sellega diskussioon lõppes.
Lembit
Kõigepealt pööravad inglased tähelepanu isikulistele oskustele. Tähendab see vajadust inimestega hästi läbi saada, oskust leida lahendused olukordadele ja tagada, et need ei muutuks veel keerukamaks. Neid oskusi ei saavat üheski brośüüris õpetada, küll aga saab anda üldisi juhiseid.
Kohtuniku isikust sõltub palju. Esikohal on siin tema pädevus. Mängijad austavad kohtunikku ainult siis, kui nad usuvad tema võimetesse. Austus tuleb ära teenida eelkõige kõigi ülesannete korraliku ja efektiivse täimisega. Esmalt tuleb aga hästi kursis olla nii iga nelja aasta tagant muutuva koodeksiga kui ka paarimisreeglitega.
Inglismaal pole veel arvutid kohtunikke välja tõrjunud, kuigi nende roll suureneb nagu kõikjal mujal maailmas. Siiski olevat seal mõned kohtunikud juba teatanud, et loobuvad tegutsemisest kui arvutid kõigile mängijatele vastased leiavad. Aga ka arvutite kasutamisel peab kohtunik teadma, kuidas toimitakse, et vastata mistahes küsimustele.
Eraldi tõstetakse esile vajadust olla objektiivne. Kohtunik peab olema mängijate kohtlemisel erapooletu ega tohi sattuda kellegi mõju alla. Inglismaal ei teadvat paljud kogenud kohtunikud paarides mängijate nimesid ja kasutavad ainult nende numbreid. Koodeksit tuleb rakendada nii, nagu see on, mitte aga nii, nagu me tahaksime, et see oleks. Vahel võib see olla tüütu, aga ainult nii saab säilitada erapooletuse. Tuleb olla sõbralik ja vastutulelik.
Iga otsus, milleni kohtunik jõuab, peab olema õiglane. Sageli tahavad mängijad vaielda. Kõigepealt peab siis kohtunik oma otsuse mõtet selgitama. Kui mängija aga vaidlust jätkab, siis pole edasistel seletustel enam mõtet. On muidugi hea, kui kohtunik saab sel juhul tuge kolleegidelt või võistluse korraldajatelt. Vaidluse jätkudes tuleks mängijale öelda, et ta peab otsust aktsepteerima või mängimisest loobuma. Hea, kui turniiril on loodud apellatsioonikomitee, kellele asi otsustada antakse. Kohtunikul on sel juhul märksa lihtsam.
Alati tuleb püüda jõuda korrektse otsuseni, kuigi kohtunikul võib olla kergem rahustada mõnd tülikat mängijat tema märksa leebemalt käituva vastase arvel. Kohtuniku ja mängija suhted ei tohi otsust kummaski suunas mõjutada. Ei või soosida oma klubikaaslast vastasmängija arvel, aga samal ajal ei tohi teda panna ka halvemasse olukorda sellepärast, et sa teda tunned.
Ka mängija tiitel ei tohi kohtunikku hirmutada. Tuuakse näide, kus üks suurmeister nõudnud kohtunikult paarimise muutmist, sest ta oli saanud järgmiseks vooruks märksa tugevama vastase kui tema konkurent. Piisas sellest, kui öeldi, et paariti täielikult reeglite järgi ja seepärast ei saa paarimist muuta. Sellega diskussioon lõppes.
Lembit
reede, 24. juuli 2009
Veel lastevõistlustest
Eelmisel nädalal (22. VII Kohtunik noortevõistlustel) oli juba juttu sellest, mida inglaste Arbiters´ Guide arvab kohtunikutööst noortevõistlustel. Midagi leiame samal teemal sealsetest tähelepanekutest veel.
Probleemiks võivad olla lapsevanemad ja treenerid. Seepärast ei lubata mõnedel võistlustel lapsevanemaid mängusaali (ka meil). Lapsevanemad ei tohiks igal juhul seista lapse otseses vaateväljas. Mõned võivad sel moel lapsele survet avaldada, millest kõnelevad lapse kiired pilgud või ka pidev vanema jälgimine, teised annavad teadmatult nõu oma näoilme või kehakeelega. Vältida tuleks ka seda, et vanemad vaatavad üksisilmi lapse vastasmängijat. Sellisest hirmutamisest peab kohtunik resoluutselt jagu saama. Kui selline käitumine jätkub, on see küllaldane põhjus lapsevanema turniirisaalist eemaldamiseks.
Kindlasti kaitsevad vanemad väga oma lapsi. Kohtunik peab seepärast olema kannatlik ka naeruväärsete süüdistuste puhul. Mingi alus võib nendel ikkagi olla.
Juhul kui vanemad saali lubatakse, peab kohtunik rõhutama, et mingi probleemi märkamisel peavad nad pöörduma kohtuniku poole, mitte aga püüdma ise hakata seda lahendama.
Kohtunik ei tohiks mängija laua lähedal lubada koolivendade või teiste sõprade kõnelusi. Üsna sageli võivad need viia arutlusele parasjagu käimas oleva partii üle.
Mida valvsam on kohtunik vooru ajal, seda vähem võib tekkida suuri probleeme. Ometi pole välistatud, et seejuures võib ta avastada rohkem väikesi probleeme.
Kui kohtuniku otsus on lapsele ebasoodne, võib see muutuda väga emotsionaalseks. Seepärast võib partiis teha mõneminutilise pausi, et laps saaks end enne mängu jätkamist koguda.
Kohtunik peab olema ettevaatlik, et ta ise ennast täbarasse olukorda ei seaks. Kuigi tundub olevat vajalik lohutada pärast kaotust pisarates mängijat, tuleb hoolitseda selle eest, et tema tegevust vääralt ei tõlgendataks. Kohtunik peab arvestama, et tema käitumine võib anda alust süüdistusteks ja seepärast peaks loomulikku kaitseinstinkti ohjeldama.
Kohtunikud peaksid vältima olukordi, kus nad jäävad ainult ühe lapsega kahekesi. Ideaalselt peaks lastega töötades alati olema kaks täiskasvanut koos.
Ehk on nendes inglaste soovitustes midagi arvestamisväärset.
Lembit
Probleemiks võivad olla lapsevanemad ja treenerid. Seepärast ei lubata mõnedel võistlustel lapsevanemaid mängusaali (ka meil). Lapsevanemad ei tohiks igal juhul seista lapse otseses vaateväljas. Mõned võivad sel moel lapsele survet avaldada, millest kõnelevad lapse kiired pilgud või ka pidev vanema jälgimine, teised annavad teadmatult nõu oma näoilme või kehakeelega. Vältida tuleks ka seda, et vanemad vaatavad üksisilmi lapse vastasmängijat. Sellisest hirmutamisest peab kohtunik resoluutselt jagu saama. Kui selline käitumine jätkub, on see küllaldane põhjus lapsevanema turniirisaalist eemaldamiseks.
Kindlasti kaitsevad vanemad väga oma lapsi. Kohtunik peab seepärast olema kannatlik ka naeruväärsete süüdistuste puhul. Mingi alus võib nendel ikkagi olla.
Juhul kui vanemad saali lubatakse, peab kohtunik rõhutama, et mingi probleemi märkamisel peavad nad pöörduma kohtuniku poole, mitte aga püüdma ise hakata seda lahendama.
Kohtunik ei tohiks mängija laua lähedal lubada koolivendade või teiste sõprade kõnelusi. Üsna sageli võivad need viia arutlusele parasjagu käimas oleva partii üle.
Mida valvsam on kohtunik vooru ajal, seda vähem võib tekkida suuri probleeme. Ometi pole välistatud, et seejuures võib ta avastada rohkem väikesi probleeme.
Kui kohtuniku otsus on lapsele ebasoodne, võib see muutuda väga emotsionaalseks. Seepärast võib partiis teha mõneminutilise pausi, et laps saaks end enne mängu jätkamist koguda.
Kohtunik peab olema ettevaatlik, et ta ise ennast täbarasse olukorda ei seaks. Kuigi tundub olevat vajalik lohutada pärast kaotust pisarates mängijat, tuleb hoolitseda selle eest, et tema tegevust vääralt ei tõlgendataks. Kohtunik peab arvestama, et tema käitumine võib anda alust süüdistusteks ja seepärast peaks loomulikku kaitseinstinkti ohjeldama.
Kohtunikud peaksid vältima olukordi, kus nad jäävad ainult ühe lapsega kahekesi. Ideaalselt peaks lastega töötades alati olema kaks täiskasvanut koos.
Ehk on nendes inglaste soovitustes midagi arvestamisväärset.
Lembit
kolmapäev, 22. juuli 2009
Tiitlid ja reitingud
Esmaspäeval sattusin tegutsema enda jaoks täiesti jõukohasel turniiril. Śahh ja Garde pidas rahvusvahelist malepäeva. 12 mängijat, naabertoas mängivad 7 olid minu haldusalast väljas. Stewart Reuben on küll öelnud, et üle 10 mängija kohtunik jälgida ei jõua. Paarimine tehti ka arvutil ära, nii et sellega muret polnud. Easy-kelladega olen ka peaaegu ära harjunud ja kaks neid oligi. Ei probleeme ega märkimisväärseid juhtumeid.
Ühel tavalisel kellal sai küll kuidagiviisi ruttu aeg otsa. Selgus, et kaks poolt olid korraga käinud. Naaberkelladega võrreldes sai aeg korrigeeritud. Koodeksit rikkusin küll ka: jätsin reageerimata ühe daami mobiili häälitsusele. Ei suuda fikseerida kaotust, kui see hääl segab mängijaid märksa vähem (kui seda üldse keegi tähele pani) kui kohtuniku võimalik sekkumine või muu ümberkaudne sumin. Aga kuus vooru śveitsi oli jälle ilmselt liiga palju. Viimases voorus sai liider vastu 10. koha jagaja, tema lähim konkurent aga päris 0 punktiga mängija. Ettenähtust ja väljakuulutatust tuleb siiski kinni pidada.
Kodus heitsin pilgu FIDE kodulehele. Seal juhiti tähelepanu muudatustele tiitli- ja reitingumäärustes. Lähemalt pole neil mõtet peatuda, sest Marek tegi seda juba 18. III Muudatused reeglites 1. juuli 2009. Ta tunneb seda valdkonda pealegi paremini. Mõni tähelepanek siiski.
Reitinguperiood lüheneb kolmelt kuult kahele. Uued reitingulehed niisiis 1. I, 1. III, 1. V, 1. VII, 1. IX ja 1. XI. Et mingi turniiri tulemused reitingulehte läheksid, peab FIDE saama need hiljemalt nädal aega varem. FIDE enda korraldatud ametlikul võistlusel piisab turniiri lõppemisest kasvõi eelmisel päeval.
Palju poleemikat tekitanud juurdekasvukoefitsient K (vt. kasvõi 1. V Segadus K ümber ja 22. VI K ikka päevakorral) jääb endiseks nii nagu kõik sellest sõltuvgi. Nii hakatakse ka uue mängija reitingu arvestamisel lisama iga poole tabelipunkti eest mitte 15 reitingupunkti, vaid ainult 12,5.
Tiitlimäärustes loetletakse need ajakontrollid, mida tiitliturniiridel võib kasutada. Asja algatajaks oli Professionaalsete Maletajate Assotsiatsioon, kelle arvates on kasulik, et turniiride tingimused oleksid võimalikult ühesugused. Nende seas püsib populaarne kontroll 90 minutit partiile + 30 sekundit käigule veel vaid aasta, siis kõlbab see vaid reitingu saamiseks. Kõik need on loetletud kasvõi 21. XII Veel kongressi otsustest.
Peale automaatselt registreeritavate tiitlite peavad kõik taotlused olema FIDE lehel kirjas vähemalt 2 kuud enne lõplikku heakskiitu. Automaatselt registreeritavate puhul rakendatakse piiranguid antavate tiitlite arvus sõltuvalt võistlustel osalenud maade arvust.
FIDE meistriks ja meistrikandidaadiks võib saada juba 8-aastaste turniiridel (anaoogiliselt 10-aastaste omadega).
Reitingul baseeruva tiitli normi võib täita isegi keset turniiri.
Mõnevõrra on korrigeeritud ka tiitlinõudeid. IM -ks saamiseks peab näiteks 1/3 vastastest juba olema IM-d, kusjuures iga GM loeb 1,5 IM eest. Reitinguta või madala reitinguga vastaseid võib olla ainult üks.
Reitinguta, kuid tiitliga vastased arvestatakse nüüd: GM 24oo IM 22oo, WGM ja FM 21oo, WIM 2000, WFM 1800.
Kui turniiril mängitakse rohkem kui 13 partiid ja tiitlinorm täidetakse rohkem kui 13 partii järgi, läheb arvesse ikkagi vaid 13 partiid.
Vähemalt kord tuleb norm täita sellisel turniiril, kus on nõutav arv välismaalasi ja osalevaid föderatsioone. Nii ei aita ainult rahvuslikel meistrivõistlustel mängimisest.
Lembit
Ühel tavalisel kellal sai küll kuidagiviisi ruttu aeg otsa. Selgus, et kaks poolt olid korraga käinud. Naaberkelladega võrreldes sai aeg korrigeeritud. Koodeksit rikkusin küll ka: jätsin reageerimata ühe daami mobiili häälitsusele. Ei suuda fikseerida kaotust, kui see hääl segab mängijaid märksa vähem (kui seda üldse keegi tähele pani) kui kohtuniku võimalik sekkumine või muu ümberkaudne sumin. Aga kuus vooru śveitsi oli jälle ilmselt liiga palju. Viimases voorus sai liider vastu 10. koha jagaja, tema lähim konkurent aga päris 0 punktiga mängija. Ettenähtust ja väljakuulutatust tuleb siiski kinni pidada.
Kodus heitsin pilgu FIDE kodulehele. Seal juhiti tähelepanu muudatustele tiitli- ja reitingumäärustes. Lähemalt pole neil mõtet peatuda, sest Marek tegi seda juba 18. III Muudatused reeglites 1. juuli 2009. Ta tunneb seda valdkonda pealegi paremini. Mõni tähelepanek siiski.
Reitinguperiood lüheneb kolmelt kuult kahele. Uued reitingulehed niisiis 1. I, 1. III, 1. V, 1. VII, 1. IX ja 1. XI. Et mingi turniiri tulemused reitingulehte läheksid, peab FIDE saama need hiljemalt nädal aega varem. FIDE enda korraldatud ametlikul võistlusel piisab turniiri lõppemisest kasvõi eelmisel päeval.
Palju poleemikat tekitanud juurdekasvukoefitsient K (vt. kasvõi 1. V Segadus K ümber ja 22. VI K ikka päevakorral) jääb endiseks nii nagu kõik sellest sõltuvgi. Nii hakatakse ka uue mängija reitingu arvestamisel lisama iga poole tabelipunkti eest mitte 15 reitingupunkti, vaid ainult 12,5.
Tiitlimäärustes loetletakse need ajakontrollid, mida tiitliturniiridel võib kasutada. Asja algatajaks oli Professionaalsete Maletajate Assotsiatsioon, kelle arvates on kasulik, et turniiride tingimused oleksid võimalikult ühesugused. Nende seas püsib populaarne kontroll 90 minutit partiile + 30 sekundit käigule veel vaid aasta, siis kõlbab see vaid reitingu saamiseks. Kõik need on loetletud kasvõi 21. XII Veel kongressi otsustest.
Peale automaatselt registreeritavate tiitlite peavad kõik taotlused olema FIDE lehel kirjas vähemalt 2 kuud enne lõplikku heakskiitu. Automaatselt registreeritavate puhul rakendatakse piiranguid antavate tiitlite arvus sõltuvalt võistlustel osalenud maade arvust.
FIDE meistriks ja meistrikandidaadiks võib saada juba 8-aastaste turniiridel (anaoogiliselt 10-aastaste omadega).
Reitingul baseeruva tiitli normi võib täita isegi keset turniiri.
Mõnevõrra on korrigeeritud ka tiitlinõudeid. IM -ks saamiseks peab näiteks 1/3 vastastest juba olema IM-d, kusjuures iga GM loeb 1,5 IM eest. Reitinguta või madala reitinguga vastaseid võib olla ainult üks.
Reitinguta, kuid tiitliga vastased arvestatakse nüüd: GM 24oo IM 22oo, WGM ja FM 21oo, WIM 2000, WFM 1800.
Kui turniiril mängitakse rohkem kui 13 partiid ja tiitlinorm täidetakse rohkem kui 13 partii järgi, läheb arvesse ikkagi vaid 13 partiid.
Vähemalt kord tuleb norm täita sellisel turniiril, kus on nõutav arv välismaalasi ja osalevaid föderatsioone. Nii ei aita ainult rahvuslikel meistrivõistlustel mängimisest.
Lembit
esmaspäev, 20. juuli 2009
Head malepäeva!
Täna on rahvusvaheline malepäev. 85 aastat tagasi käisid Pariisis VIII olümpiamängud. Samal ajal peeti seal ka Rahvusvahelise Maleföderatsiooni (FIDE) esimene kongress. Osales 14 maad, kelle esindajad valisid organisatsiooni esimeseks presidendiks hollandlase Alexander Ruebi. Peaaegu oli male juba siis pääsemas olümpiamängude programmigi, kuid ei jõutud ühisarvamusele amatööride ja professionaalide suhtes. Seepärast alustati pärast ebaõnnestunud ponnistusi 3 aastat hiljem omaette maleolümpiatega. 5 aastat hiljem sai male ka esimesed rahvusvaheliselt kokkulepitud reeglid.
FIDE-l on vahepeal olnud nii paremaid kui halvemaid aegu, aga üldiselt on ta ajaproovile vastu pidanud ning õigustanud oma deviisi Gens una sumus. Omal ajal oli endalgi võimalus FIDE kongressidel osaleda ja mitmes selle organis tegutseda, südamelähedasim oli töö reeglite ja turniirimääruste komitees.
Heidame täna veel kord pilgu selle komitee esimehe Geurt Gijsseni viimasele veerule, kus paaril korral on tagasi pöördutud varem juba käsitletud juhtude juurde.
19. II Nopped veebruariveerust kirjutasin minagi Inglise lastevõistlustest, kus üks poiss pani teisele lipuga mati, kuid vastane väitis, et lipp olevat olnud hoopis teisel väljal, nii et matti poleks saanud panna. Tuligi lipuga matikäigu asemel teine käik teha, mis küll vastast matist ei päästnud.
Ise jään nõusse selles veerus oma arvamust avaldanud RC sekretäri Stewart Reubeniga, kes ütleb, et sellistes 1 : 1 olukordades saab ta lähtuda, vaid laual olevast seisust, lisades küll, et vastasmängija protesti korral võiks ta langetada teistsuguse otsuse. Liiati oli kohtunikulgi kahtlus, et matist pääsemiseks võis teine poiss käiku lasta alusetud süüdistused.
Üks kreeklane toob lisaks näite Torino olümpialt, kus ta oli vanemkohtunikuks. Üks mängija süüdistas oma vastast malendi puudutamises, selle asetamises teisele väljale ja käigu tagasivõtmises. Süüdistatu eitas sellist toimimist täielikult, meeskonna kapten aga loomulikult toetas oma mängijat. Matśikohtunik asja ei näinud ja temast polnud abi. Vanemkohtunik lükkas protesti tagasi ja aktsepteeris tehtud käiku. Protestija kaotas partii, kirjutas protokollile alla, kuid kapten esitas protesti, mille apellatsioonikomitee lõpuks tagasi lükkas. Otsustajate õnneks oli protestija oma taotlusega hiljaks jäänud: mitte 2 tunni jooksul, nagu olümpiatel nõutakse, vaid alles järgmisel päeval.
Tekkis küsimus, kas oleks pidanud arvesse võtma pealtvaatajate ütlusi. Ilmselt küll, kui kohtunik usub nende usaldusväärsusse. Kohtunik peab tegema parima, et selgitada, mis tegelikult juhtus. Kahjuks pole kõikjal Amber-turniiri tehnikat, kus videost saab kõike tagantjärele näha.
18. VI Juhtumeid partiidest oli juttu ühest Saksa klubiturniirist. Valge tegi selles võimatu ratsukäigu (Rg4-e6) ja enne, kui ta jõudis kella vajutada, pani must talle mati. Oleks ratsu normaalselt käinud, oleks tulemus olnud vastupidine. Geurt jäi pandud matiga igati rahule.
Nüüd olid talle vastuväitjad Taanist ja Slovakkiast. Need leidsid, et kellavajutusega polnud käik sooritatud ning valgel oleks tulnud lasta sama malendiga määrustepärane käik teha.
On leitud ka, et koodeksis on vastuolu artiklite 1.1 ja 4.6 vahel.
1.1: Mängija on käigul, kui tema vastasmängija käik on tehtud.
4.6: Kui määrustepärase käiguna või määrustepärase käigu osana on malend mingil väljal käest vabastatud, ei saa seda tehtud käigul asetada teisele väljale. Käik loetakse siis tehtuks.
Aga kas määrustevastane käik on tehtud?
Geurt jääb oma arvamuse juurde. Enne vastasmängija kellavajutust võib ju käia, mis sellest, et seejärel võib vastane ikkagi kella vajutada (siin sai partii enne otsa). Artikli 1.1 esmane eesmärk olevat vältida, et keegi ei teeks kaht käiku järjest, 4.6 peamine mõte on aga see, et käiku ei saa muuta pärast malendi käest vabastamist. Võib ju arutada, kas Rg4-e6 on tehtud käik või mitte, aga selline määrustevastane käik tuleb tingimata avastada partii jooksul, see on enne matti. Vähemalt formaalselt on Geurtil õigus.
Lembit
FIDE-l on vahepeal olnud nii paremaid kui halvemaid aegu, aga üldiselt on ta ajaproovile vastu pidanud ning õigustanud oma deviisi Gens una sumus. Omal ajal oli endalgi võimalus FIDE kongressidel osaleda ja mitmes selle organis tegutseda, südamelähedasim oli töö reeglite ja turniirimääruste komitees.
Heidame täna veel kord pilgu selle komitee esimehe Geurt Gijsseni viimasele veerule, kus paaril korral on tagasi pöördutud varem juba käsitletud juhtude juurde.
19. II Nopped veebruariveerust kirjutasin minagi Inglise lastevõistlustest, kus üks poiss pani teisele lipuga mati, kuid vastane väitis, et lipp olevat olnud hoopis teisel väljal, nii et matti poleks saanud panna. Tuligi lipuga matikäigu asemel teine käik teha, mis küll vastast matist ei päästnud.
Ise jään nõusse selles veerus oma arvamust avaldanud RC sekretäri Stewart Reubeniga, kes ütleb, et sellistes 1 : 1 olukordades saab ta lähtuda, vaid laual olevast seisust, lisades küll, et vastasmängija protesti korral võiks ta langetada teistsuguse otsuse. Liiati oli kohtunikulgi kahtlus, et matist pääsemiseks võis teine poiss käiku lasta alusetud süüdistused.
Üks kreeklane toob lisaks näite Torino olümpialt, kus ta oli vanemkohtunikuks. Üks mängija süüdistas oma vastast malendi puudutamises, selle asetamises teisele väljale ja käigu tagasivõtmises. Süüdistatu eitas sellist toimimist täielikult, meeskonna kapten aga loomulikult toetas oma mängijat. Matśikohtunik asja ei näinud ja temast polnud abi. Vanemkohtunik lükkas protesti tagasi ja aktsepteeris tehtud käiku. Protestija kaotas partii, kirjutas protokollile alla, kuid kapten esitas protesti, mille apellatsioonikomitee lõpuks tagasi lükkas. Otsustajate õnneks oli protestija oma taotlusega hiljaks jäänud: mitte 2 tunni jooksul, nagu olümpiatel nõutakse, vaid alles järgmisel päeval.
Tekkis küsimus, kas oleks pidanud arvesse võtma pealtvaatajate ütlusi. Ilmselt küll, kui kohtunik usub nende usaldusväärsusse. Kohtunik peab tegema parima, et selgitada, mis tegelikult juhtus. Kahjuks pole kõikjal Amber-turniiri tehnikat, kus videost saab kõike tagantjärele näha.
18. VI Juhtumeid partiidest oli juttu ühest Saksa klubiturniirist. Valge tegi selles võimatu ratsukäigu (Rg4-e6) ja enne, kui ta jõudis kella vajutada, pani must talle mati. Oleks ratsu normaalselt käinud, oleks tulemus olnud vastupidine. Geurt jäi pandud matiga igati rahule.
Nüüd olid talle vastuväitjad Taanist ja Slovakkiast. Need leidsid, et kellavajutusega polnud käik sooritatud ning valgel oleks tulnud lasta sama malendiga määrustepärane käik teha.
On leitud ka, et koodeksis on vastuolu artiklite 1.1 ja 4.6 vahel.
1.1: Mängija on käigul, kui tema vastasmängija käik on tehtud.
4.6: Kui määrustepärase käiguna või määrustepärase käigu osana on malend mingil väljal käest vabastatud, ei saa seda tehtud käigul asetada teisele väljale. Käik loetakse siis tehtuks.
Aga kas määrustevastane käik on tehtud?
Geurt jääb oma arvamuse juurde. Enne vastasmängija kellavajutust võib ju käia, mis sellest, et seejärel võib vastane ikkagi kella vajutada (siin sai partii enne otsa). Artikli 1.1 esmane eesmärk olevat vältida, et keegi ei teeks kaht käiku järjest, 4.6 peamine mõte on aga see, et käiku ei saa muuta pärast malendi käest vabastamist. Võib ju arutada, kas Rg4-e6 on tehtud käik või mitte, aga selline määrustevastane käik tuleb tingimata avastada partii jooksul, see on enne matti. Vähemalt formaalselt on Geurtil õigus.
Lembit
reede, 17. juuli 2009
Geurti juuliveerust
Chesscafe viimane kohtunikeveerg ei pääsenud muidugi küsimusest, miks juuli esimestel päevadel kusagil uut koodeksit näha polnud. Teatavasti jõudis ka FIDE leheküljele tekst viiepäevase hilinemisega. Ega olnudki RC esimehel õigustuseks midagi öelda. Ta avaldas vaid kahetsust, et FIDEs pole reeglite kehtimapanekuks kindlat protseduuri välja kujunenud. Oleks ju normaalne, et reeglid jõustuksid kindla korra kohaselt. Kes aga muu sellega tegelema peaks kui just RC. Märkuseks veel, et kui mingi turniir algas juunis ja jätkus juulis, siis pidi seal algusest lõpuni rakendama vanu reegleid.
Sageli tuleb Chesscafes seletada üldteada asju. Keegi belglane küsib jällegi, mida teha siis, kui nooleke kellal langeb, kuid teisel mängijal pole matistamiseks piisavalt materjali. Art. 6.9 ütleb ju, et ometi lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepärase käikude seeriaga. See ei tarvitse põrmugi olla just seis, kus oda või ratsu jäänud üksiku kuninga vastu.
Geurt toob näiteks seisu, kus kummalgi laual veel kõik 8 etturit ja lisaks oda ka. Aga kõik etturid on blokeeritud ja lahkvärvi odadki sellised, et nendega ei saa lüüa ühtki vastaspoole etturit ega seda isegi ühelegi etturile ette panna. Tegemist on küll vaid teoreetilise konstruktsiooniga, aga viigiks tuleb seegi seis lugeda.
Välja võib muidugi mõelda igasuguseid asju. Slovakkiast küsitakse nõu järgmise juhu kohta: valge kuninga ja lipu asend algseisus on vahetatud. Mäng käib niimoodi 1. e4 e5 2. Oc4 d6 3. Kh5 (?!) ilmse lootusega f7 matt panna, aga ... g6++ . Millise otsuse peaks siin langetama kohtunik?
Eks vaatame koodeksist järele. 5.1a: Partii on võitnud mängija, kes andis vastasmängija kuningale mati. Sellega on partii kohe lõppenud, tingimusel, et matiseisu tekitanud käik oli määrustepärane.
Aga 7.4a: Kui partii ajal leitakse, et on sooritatud määrustevastane käik ..., tuleb taastada seis, nagu see oli vahetult enne määrustevastasust.
7.1a: Kui partii ajal leitakse, et malendite algseis polnud õige, tuleb partii tühistada ja mängida uus.
Seega oleks malendite väär algseis tulnud avastada partii jooksul. Käik 3. ... g6 on kahtlemata määrustepärane ja sellest piisab partii lõpetamiseks. Pole oluline, kas tegemist on tava-, kiir- või välkmalega. Praktikas midagi taolist küll vaevalt juhtub, aga näiteks kohtunikueksamiks sobib minu arust see näide küll.
Geurt väidab muide, et eelmise koodeksiteksti väljatöötamise ajal 2004 olevat ta teinud RC-s ettepaneku, et matt lõpetaks partii vaid siis, kui kõik selles tehtud käigud on määrustepärased. Kolleegid polevat sellega nõustunud.
ERinevusele tava-, kiir- ja välkmalereeglite vahel viitab Saksamaalt tulnud küsimus: Mõlemal mängijal saab aeg otsa. Kohtunik teeb kindlaks, et tehtud pole 40 vajalikku käiku, vaid ainult 39. Tegemist on elektronkelladega, kus tabloole ikmunud märgike selgelt näitab, kumma aeg sai varem otsa. Kas peaks seda arvestama või laskma partiil jätkuda, kui muud tõestust pole?
Kui tegemist on kiir- või välkmalega, loetaks partii sel juhul tõepoolest art. A4 alusel viigiks. Tavapartiil tuleks lasta jätkuda (sest tegemist pole viimase mänguperioodiga), kui pole võimalik kindlaks teha, kumb nooleke langes esimesena (vt. art. 6.11). Vastavat märki kellal võib aga pidada piisavaks tõendusmaterjaliks. Nii et kohtunik peaks siin fikseerima esimesele ajaületajale kaotuse. Vastavalt art. 6.9 lõpetas see ajaületus partii.
Lembit
Sageli tuleb Chesscafes seletada üldteada asju. Keegi belglane küsib jällegi, mida teha siis, kui nooleke kellal langeb, kuid teisel mängijal pole matistamiseks piisavalt materjali. Art. 6.9 ütleb ju, et ometi lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepärase käikude seeriaga. See ei tarvitse põrmugi olla just seis, kus oda või ratsu jäänud üksiku kuninga vastu.
Geurt toob näiteks seisu, kus kummalgi laual veel kõik 8 etturit ja lisaks oda ka. Aga kõik etturid on blokeeritud ja lahkvärvi odadki sellised, et nendega ei saa lüüa ühtki vastaspoole etturit ega seda isegi ühelegi etturile ette panna. Tegemist on küll vaid teoreetilise konstruktsiooniga, aga viigiks tuleb seegi seis lugeda.
Välja võib muidugi mõelda igasuguseid asju. Slovakkiast küsitakse nõu järgmise juhu kohta: valge kuninga ja lipu asend algseisus on vahetatud. Mäng käib niimoodi 1. e4 e5 2. Oc4 d6 3. Kh5 (?!) ilmse lootusega f7 matt panna, aga ... g6++ . Millise otsuse peaks siin langetama kohtunik?
Eks vaatame koodeksist järele. 5.1a: Partii on võitnud mängija, kes andis vastasmängija kuningale mati. Sellega on partii kohe lõppenud, tingimusel, et matiseisu tekitanud käik oli määrustepärane.
Aga 7.4a: Kui partii ajal leitakse, et on sooritatud määrustevastane käik ..., tuleb taastada seis, nagu see oli vahetult enne määrustevastasust.
7.1a: Kui partii ajal leitakse, et malendite algseis polnud õige, tuleb partii tühistada ja mängida uus.
Seega oleks malendite väär algseis tulnud avastada partii jooksul. Käik 3. ... g6 on kahtlemata määrustepärane ja sellest piisab partii lõpetamiseks. Pole oluline, kas tegemist on tava-, kiir- või välkmalega. Praktikas midagi taolist küll vaevalt juhtub, aga näiteks kohtunikueksamiks sobib minu arust see näide küll.
Geurt väidab muide, et eelmise koodeksiteksti väljatöötamise ajal 2004 olevat ta teinud RC-s ettepaneku, et matt lõpetaks partii vaid siis, kui kõik selles tehtud käigud on määrustepärased. Kolleegid polevat sellega nõustunud.
ERinevusele tava-, kiir- ja välkmalereeglite vahel viitab Saksamaalt tulnud küsimus: Mõlemal mängijal saab aeg otsa. Kohtunik teeb kindlaks, et tehtud pole 40 vajalikku käiku, vaid ainult 39. Tegemist on elektronkelladega, kus tabloole ikmunud märgike selgelt näitab, kumma aeg sai varem otsa. Kas peaks seda arvestama või laskma partiil jätkuda, kui muud tõestust pole?
Kui tegemist on kiir- või välkmalega, loetaks partii sel juhul tõepoolest art. A4 alusel viigiks. Tavapartiil tuleks lasta jätkuda (sest tegemist pole viimase mänguperioodiga), kui pole võimalik kindlaks teha, kumb nooleke langes esimesena (vt. art. 6.11). Vastavat märki kellal võib aga pidada piisavaks tõendusmaterjaliks. Nii et kohtunik peaks siin fikseerima esimesele ajaületajale kaotuse. Vastavalt art. 6.9 lõpetas see ajaületus partii.
Lembit
kolmapäev, 15. juuli 2009
Kohtunik noorteturniiril
Sel nädalal on noorte mõttemängude festival. Kindlasti on noortevõistlustel ja nende kohtunikutööl üksjagu iseärasusi. Vaatame, mida peab vajalikuks esile tuua inglaste uus Arbiters´ Guide. Kõigega ei tarvitse nõustuda ja minu arust peab lastele reeglid selgeks tegema põhiliselt ikkagi siis, kui nad parajasti turniiripartiid ei mängi. Aga üht-teist siin on.
Kõigepealt peetakse oluliseks, et turniirikorraldajate hulgas oleks nii mehi kui naisi. Lapsed seostuvat naistega paremini. Kui vähegi võimalik, peaks kohtunik lapsega kõneldes olema samal füüsilisel tasandil, olgu siis põlvitades või istudes, sest täiskasvanule alt üles vaatamine võiks last hirmutada. Eriti peaks vältima kallutumist lapse kohale.
Seletused tuleks anda võimalikult lihtsas keeles, võimalikult vältides keerukaid termineid. Kuivõrd laste tähelepanu kauaks ei koondu, tuleks vältida pikka informatsiooni. Deviisiks olgu KISS, mis seekord ei tähenda sedavõrd suudlemist, kui Keep it short and simple = tee lühidalt ja lihtsalt. Et aru saada, kas sinu poolt öeldut ka mõistetakse, tuleks vaadata lapse nägu. Kui neilt küsitakse, kas nad asjast aru said, vastavad paljud lapsed jaatavalt ning seda ka sel juhul, kui nad tegelikult ikkagi aru ei saa. Ilmetust näost võimegi järeldada, et aru pole saadud.
Raskete mõistete seletused peaksid olema lühikesed, eriti neile eelneva jutu osas. Keeruline on kasvõi seletada artiklit 10.2. Lihtsam on muidugi öelda: "Kui sul on alla 2 minuti aega ja sa kardad ajaga kaotada, siis pöördu kohtuniku poole". On kindlasti lihtsam, aga võib muidugi küsida, kas me saame seda ikkagi nõuetekohaseks viigitaotluseks pidada. Ja ega kohtunikul siin ilmselt kerge otsustada polegi.
Inglaste arvates peaks kohtunik olema noorte partiide jägimisel märksa aktiivsem, kui ta on seda täiskasvanute turniiril. Nii võivat ta partii seisata (?), et veenduda, kas mängija ikka reegleid tunneb, näiteks seda, kas ta võib juba mainitud reegli järgi viimasel 2 minutil viiki taotleda või et tal pole enam partii lõpuni käike kirjutada vaja. Küll rõhutatakse, et kohtunik peab hoolitsema selle eest, et vastasmängija mõistaks, et see on vaid reeglite seletamine, mitte aga soovitus viiki taotleda, kirjutamine lõpetada jne. Aga seda võiks ju sellisest kohtuniku pöördumisest välja lugeda.
Kindlasti nõuavad noorte turniirid rohkem kohtuniku sekkumist juba seetõttu, et neis esineb küllalt sageli määrustevastaseid käike või segadust reeglite rakendamisel. Noored on ka tundlikumad ebaõigluse suhtes. Kui lükata tagasi kellegi taotlus "puudutatud - käidud"- reegli rakendamiseks, siis peaks taotluse esindajale kinnitama, et sa tema sõnades ei kahtle, kuid et taotluse rahuldamiseks peaks olema rohkem tõestusmaterjali. Tavaliselt me ju otsustame 1 : 1 olukorras, et määrusterikkumist pole toimunud.
Algajate partii võiks lugeda viigiks, kui rohkem aega ja materjali omav mängija ei tea, kuidas matti panna. Väga tähtsad on siin vastaspoole käigud. Kui kuningas on jäänud üksi vastase lipu või vankri vastu, kaitseb ta end hästi laua keskel püsides, nurka minek võib aga viia matile. Esimesel juhul võiks partii lugeda kiiremini viigiks, teisel juhul aga peaksime kindlasti ootama 5o käigu täissaamist. Mõlemal juhul võiks kohtunik ise käikude arvestust pidada.
Sageli paluvad noored kinnitada, kas nad on mati pannud või mitte. Siin ei tohiks kohtunik vastutust endale võtta. Ta peaks mängijale ütlema, et ei või seda öelda, küll aga võiks ta paluda vastasmängijal vaadata mängulauale ja öelda, kas ta näeb siin matti või mitte. Kui matti pole, võiks kohtuniku ütlus anda vastasmängijale suure eelise. Otsustagu ikka laps ise, kas tema kuninga kõrval seisev kaitsmata lipp annab mati või mitte.
Esialgu siis niipalju inglaste soovitusi.
Lembit
Kõigepealt peetakse oluliseks, et turniirikorraldajate hulgas oleks nii mehi kui naisi. Lapsed seostuvat naistega paremini. Kui vähegi võimalik, peaks kohtunik lapsega kõneldes olema samal füüsilisel tasandil, olgu siis põlvitades või istudes, sest täiskasvanule alt üles vaatamine võiks last hirmutada. Eriti peaks vältima kallutumist lapse kohale.
Seletused tuleks anda võimalikult lihtsas keeles, võimalikult vältides keerukaid termineid. Kuivõrd laste tähelepanu kauaks ei koondu, tuleks vältida pikka informatsiooni. Deviisiks olgu KISS, mis seekord ei tähenda sedavõrd suudlemist, kui Keep it short and simple = tee lühidalt ja lihtsalt. Et aru saada, kas sinu poolt öeldut ka mõistetakse, tuleks vaadata lapse nägu. Kui neilt küsitakse, kas nad asjast aru said, vastavad paljud lapsed jaatavalt ning seda ka sel juhul, kui nad tegelikult ikkagi aru ei saa. Ilmetust näost võimegi järeldada, et aru pole saadud.
Raskete mõistete seletused peaksid olema lühikesed, eriti neile eelneva jutu osas. Keeruline on kasvõi seletada artiklit 10.2. Lihtsam on muidugi öelda: "Kui sul on alla 2 minuti aega ja sa kardad ajaga kaotada, siis pöördu kohtuniku poole". On kindlasti lihtsam, aga võib muidugi küsida, kas me saame seda ikkagi nõuetekohaseks viigitaotluseks pidada. Ja ega kohtunikul siin ilmselt kerge otsustada polegi.
Inglaste arvates peaks kohtunik olema noorte partiide jägimisel märksa aktiivsem, kui ta on seda täiskasvanute turniiril. Nii võivat ta partii seisata (?), et veenduda, kas mängija ikka reegleid tunneb, näiteks seda, kas ta võib juba mainitud reegli järgi viimasel 2 minutil viiki taotleda või et tal pole enam partii lõpuni käike kirjutada vaja. Küll rõhutatakse, et kohtunik peab hoolitsema selle eest, et vastasmängija mõistaks, et see on vaid reeglite seletamine, mitte aga soovitus viiki taotleda, kirjutamine lõpetada jne. Aga seda võiks ju sellisest kohtuniku pöördumisest välja lugeda.
Kindlasti nõuavad noorte turniirid rohkem kohtuniku sekkumist juba seetõttu, et neis esineb küllalt sageli määrustevastaseid käike või segadust reeglite rakendamisel. Noored on ka tundlikumad ebaõigluse suhtes. Kui lükata tagasi kellegi taotlus "puudutatud - käidud"- reegli rakendamiseks, siis peaks taotluse esindajale kinnitama, et sa tema sõnades ei kahtle, kuid et taotluse rahuldamiseks peaks olema rohkem tõestusmaterjali. Tavaliselt me ju otsustame 1 : 1 olukorras, et määrusterikkumist pole toimunud.
Algajate partii võiks lugeda viigiks, kui rohkem aega ja materjali omav mängija ei tea, kuidas matti panna. Väga tähtsad on siin vastaspoole käigud. Kui kuningas on jäänud üksi vastase lipu või vankri vastu, kaitseb ta end hästi laua keskel püsides, nurka minek võib aga viia matile. Esimesel juhul võiks partii lugeda kiiremini viigiks, teisel juhul aga peaksime kindlasti ootama 5o käigu täissaamist. Mõlemal juhul võiks kohtunik ise käikude arvestust pidada.
Sageli paluvad noored kinnitada, kas nad on mati pannud või mitte. Siin ei tohiks kohtunik vastutust endale võtta. Ta peaks mängijale ütlema, et ei või seda öelda, küll aga võiks ta paluda vastasmängijal vaadata mängulauale ja öelda, kas ta näeb siin matti või mitte. Kui matti pole, võiks kohtuniku ütlus anda vastasmängijale suure eelise. Otsustagu ikka laps ise, kas tema kuninga kõrval seisev kaitsmata lipp annab mati või mitte.
Esialgu siis niipalju inglaste soovitusi.
Lembit
Tellimine:
Postitused (Atom)