Kohtunik noorteturniiril

Sel nädalal on noorte mõttemängude festival. Kindlasti on noortevõistlustel ja nende kohtunikutööl üksjagu iseärasusi. Vaatame, mida peab vajalikuks esile tuua inglaste uus Arbiters´ Guide. Kõigega ei tarvitse nõustuda ja minu arust peab lastele reeglid selgeks tegema põhiliselt ikkagi siis, kui nad parajasti turniiripartiid ei mängi. Aga üht-teist siin on.

Kõigepealt peetakse oluliseks, et turniirikorraldajate hulgas oleks nii mehi kui naisi. Lapsed seostuvat naistega paremini. Kui vähegi võimalik, peaks kohtunik lapsega kõneldes olema samal füüsilisel tasandil, olgu siis põlvitades või istudes, sest täiskasvanule alt üles vaatamine võiks last hirmutada. Eriti peaks vältima kallutumist lapse kohale.
Seletused tuleks anda võimalikult lihtsas keeles, võimalikult vältides keerukaid termineid. Kuivõrd laste tähelepanu kauaks ei koondu, tuleks vältida pikka informatsiooni. Deviisiks olgu KISS, mis seekord ei tähenda sedavõrd suudlemist, kui Keep it short and simple = tee lühidalt ja lihtsalt. Et aru saada, kas sinu poolt öeldut ka mõistetakse, tuleks vaadata lapse nägu. Kui neilt küsitakse, kas nad asjast aru said, vastavad paljud lapsed jaatavalt ning seda ka sel juhul, kui nad tegelikult ikkagi aru ei saa. Ilmetust näost võimegi järeldada, et aru pole saadud.

Raskete mõistete seletused peaksid olema lühikesed, eriti neile eelneva jutu osas. Keeruline on kasvõi seletada artiklit 10.2. Lihtsam on muidugi öelda: "Kui sul on alla 2 minuti aega ja sa kardad ajaga kaotada, siis pöördu kohtuniku poole". On kindlasti lihtsam, aga võib muidugi küsida, kas me saame seda ikkagi nõuetekohaseks viigitaotluseks pidada. Ja ega kohtunikul siin ilmselt kerge otsustada polegi.
Inglaste arvates peaks kohtunik olema noorte partiide jägimisel märksa aktiivsem, kui ta on seda täiskasvanute turniiril. Nii võivat ta partii seisata (?), et veenduda, kas mängija ikka reegleid tunneb, näiteks seda, kas ta võib juba mainitud reegli järgi viimasel 2 minutil viiki taotleda või et tal pole enam partii lõpuni käike kirjutada vaja. Küll rõhutatakse, et kohtunik peab hoolitsema selle eest, et vastasmängija mõistaks, et see on vaid reeglite seletamine, mitte aga soovitus viiki taotleda, kirjutamine lõpetada jne. Aga seda võiks ju sellisest kohtuniku pöördumisest välja lugeda.

Kindlasti nõuavad noorte turniirid rohkem kohtuniku sekkumist juba seetõttu, et neis esineb küllalt sageli määrustevastaseid käike või segadust reeglite rakendamisel. Noored on ka tundlikumad ebaõigluse suhtes. Kui lükata tagasi kellegi taotlus "puudutatud - käidud"- reegli rakendamiseks, siis peaks taotluse esindajale kinnitama, et sa tema sõnades ei kahtle, kuid et taotluse rahuldamiseks peaks olema rohkem tõestusmaterjali. Tavaliselt me ju otsustame 1 : 1 olukorras, et määrusterikkumist pole toimunud.

Algajate partii võiks lugeda viigiks, kui rohkem aega ja materjali omav mängija ei tea, kuidas matti panna. Väga tähtsad on siin vastaspoole käigud. Kui kuningas on jäänud üksi vastase lipu või vankri vastu, kaitseb ta end hästi laua keskel püsides, nurka minek võib aga viia matile. Esimesel juhul võiks partii lugeda kiiremini viigiks, teisel juhul aga peaksime kindlasti ootama 5o käigu täissaamist. Mõlemal juhul võiks kohtunik ise käikude arvestust pidada.
Sageli paluvad noored kinnitada, kas nad on mati pannud või mitte. Siin ei tohiks kohtunik vastutust endale võtta. Ta peaks mängijale ütlema, et ei või seda öelda, küll aga võiks ta paluda vastasmängijal vaadata mängulauale ja öelda, kas ta näeb siin matti või mitte. Kui matti pole, võiks kohtuniku ütlus anda vastasmängijale suure eelise. Otsustagu ikka laps ise, kas tema kuninga kõrval seisev kaitsmata lipp annab mati või mitte.
Esialgu siis niipalju inglaste soovitusi.
Lembit