Geurti juuliveerust

Chesscafe viimane kohtunikeveerg ei pääsenud muidugi küsimusest, miks juuli esimestel päevadel kusagil uut koodeksit näha polnud. Teatavasti jõudis ka FIDE leheküljele tekst viiepäevase hilinemisega. Ega olnudki RC esimehel õigustuseks midagi öelda. Ta avaldas vaid kahetsust, et FIDEs pole reeglite kehtimapanekuks kindlat protseduuri välja kujunenud. Oleks ju normaalne, et reeglid jõustuksid kindla korra kohaselt. Kes aga muu sellega tegelema peaks kui just RC. Märkuseks veel, et kui mingi turniir algas juunis ja jätkus juulis, siis pidi seal algusest lõpuni rakendama vanu reegleid.

Sageli tuleb Chesscafes seletada üldteada asju. Keegi belglane küsib jällegi, mida teha siis, kui nooleke kellal langeb, kuid teisel mängijal pole matistamiseks piisavalt materjali. Art. 6.9 ütleb ju, et ometi lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepärase käikude seeriaga. See ei tarvitse põrmugi olla just seis, kus oda või ratsu jäänud üksiku kuninga vastu.
Geurt toob näiteks seisu, kus kummalgi laual veel kõik 8 etturit ja lisaks oda ka. Aga kõik etturid on blokeeritud ja lahkvärvi odadki sellised, et nendega ei saa lüüa ühtki vastaspoole etturit ega seda isegi ühelegi etturile ette panna. Tegemist on küll vaid teoreetilise konstruktsiooniga, aga viigiks tuleb seegi seis lugeda.

Välja võib muidugi mõelda igasuguseid asju. Slovakkiast küsitakse nõu järgmise juhu kohta: valge kuninga ja lipu asend algseisus on vahetatud. Mäng käib niimoodi 1. e4 e5 2. Oc4 d6 3. Kh5 (?!) ilmse lootusega f7 matt panna, aga ... g6++ . Millise otsuse peaks siin langetama kohtunik?
Eks vaatame koodeksist järele. 5.1a: Partii on võitnud mängija, kes andis vastasmängija kuningale mati. Sellega on partii kohe lõppenud, tingimusel, et matiseisu tekitanud käik oli määrustepärane.
Aga 7.4a: Kui partii ajal leitakse, et on sooritatud määrustevastane käik ..., tuleb taastada seis, nagu see oli vahetult enne määrustevastasust.
7.1a: Kui partii ajal leitakse, et malendite algseis polnud õige, tuleb partii tühistada ja mängida uus.

Seega oleks malendite väär algseis tulnud avastada partii jooksul. Käik 3. ... g6 on kahtlemata määrustepärane ja sellest piisab partii lõpetamiseks. Pole oluline, kas tegemist on tava-, kiir- või välkmalega. Praktikas midagi taolist küll vaevalt juhtub, aga näiteks kohtunikueksamiks sobib minu arust see näide küll.
Geurt väidab muide, et eelmise koodeksiteksti väljatöötamise ajal 2004 olevat ta teinud RC-s ettepaneku, et matt lõpetaks partii vaid siis, kui kõik selles tehtud käigud on määrustepärased. Kolleegid polevat sellega nõustunud.

ERinevusele tava-, kiir- ja välkmalereeglite vahel viitab Saksamaalt tulnud küsimus: Mõlemal mängijal saab aeg otsa. Kohtunik teeb kindlaks, et tehtud pole 40 vajalikku käiku, vaid ainult 39. Tegemist on elektronkelladega, kus tabloole ikmunud märgike selgelt näitab, kumma aeg sai varem otsa. Kas peaks seda arvestama või laskma partiil jätkuda, kui muud tõestust pole?
Kui tegemist on kiir- või välkmalega, loetaks partii sel juhul tõepoolest art. A4 alusel viigiks. Tavapartiil tuleks lasta jätkuda (sest tegemist pole viimase mänguperioodiga), kui pole võimalik kindlaks teha, kumb nooleke langes esimesena (vt. art. 6.11). Vastavat märki kellal võib aga pidada piisavaks tõendusmaterjaliks. Nii et kohtunik peaks siin fikseerima esimesele ajaületajale kaotuse. Vastavalt art. 6.9 lõpetas see ajaületus partii.
Lembit