Olla objektiivne

Eelmisel nädalal pidin veidi kohendama üht oma malekohtunike rolli käsitlevat kirjatükki, ees aga seisab seminar Karksi-Nuias. Nüüd vaatasin tagantjärele inglaste Arbiters´ Guide´ist järele, milline peaks seal kohtunik olema ja mida talt nõutakse. Koodeks lähtub sellest, et kohtunikul on vajalik pädevus ja hea otsustusvõime ning nad on täiesti objektiivsed. Inglaste arutlus tundub küll kohati abstraktsena, aga mõte seal sees on.

Kõigepealt pööravad inglased tähelepanu isikulistele oskustele. Tähendab see vajadust inimestega hästi läbi saada, oskust leida lahendused olukordadele ja tagada, et need ei muutuks veel keerukamaks. Neid oskusi ei saavat üheski brośüüris õpetada, küll aga saab anda üldisi juhiseid.
Kohtuniku isikust sõltub palju. Esikohal on siin tema pädevus. Mängijad austavad kohtunikku ainult siis, kui nad usuvad tema võimetesse. Austus tuleb ära teenida eelkõige kõigi ülesannete korraliku ja efektiivse täimisega. Esmalt tuleb aga hästi kursis olla nii iga nelja aasta tagant muutuva koodeksiga kui ka paarimisreeglitega.
Inglismaal pole veel arvutid kohtunikke välja tõrjunud, kuigi nende roll suureneb nagu kõikjal mujal maailmas. Siiski olevat seal mõned kohtunikud juba teatanud, et loobuvad tegutsemisest kui arvutid kõigile mängijatele vastased leiavad. Aga ka arvutite kasutamisel peab kohtunik teadma, kuidas toimitakse, et vastata mistahes küsimustele.

Eraldi tõstetakse esile vajadust olla objektiivne. Kohtunik peab olema mängijate kohtlemisel erapooletu ega tohi sattuda kellegi mõju alla. Inglismaal ei teadvat paljud kogenud kohtunikud paarides mängijate nimesid ja kasutavad ainult nende numbreid. Koodeksit tuleb rakendada nii, nagu see on, mitte aga nii, nagu me tahaksime, et see oleks. Vahel võib see olla tüütu, aga ainult nii saab säilitada erapooletuse. Tuleb olla sõbralik ja vastutulelik.
Iga otsus, milleni kohtunik jõuab, peab olema õiglane. Sageli tahavad mängijad vaielda. Kõigepealt peab siis kohtunik oma otsuse mõtet selgitama. Kui mängija aga vaidlust jätkab, siis pole edasistel seletustel enam mõtet. On muidugi hea, kui kohtunik saab sel juhul tuge kolleegidelt või võistluse korraldajatelt. Vaidluse jätkudes tuleks mängijale öelda, et ta peab otsust aktsepteerima või mängimisest loobuma. Hea, kui turniiril on loodud apellatsioonikomitee, kellele asi otsustada antakse. Kohtunikul on sel juhul märksa lihtsam.

Alati tuleb püüda jõuda korrektse otsuseni, kuigi kohtunikul võib olla kergem rahustada mõnd tülikat mängijat tema märksa leebemalt käituva vastase arvel. Kohtuniku ja mängija suhted ei tohi otsust kummaski suunas mõjutada. Ei või soosida oma klubikaaslast vastasmängija arvel, aga samal ajal ei tohi teda panna ka halvemasse olukorda sellepärast, et sa teda tunned.
Ka mängija tiitel ei tohi kohtunikku hirmutada. Tuuakse näide, kus üks suurmeister nõudnud kohtunikult paarimise muutmist, sest ta oli saanud järgmiseks vooruks märksa tugevama vastase kui tema konkurent. Piisas sellest, kui öeldi, et paariti täielikult reeglite järgi ja seepärast ei saa paarimist muuta. Sellega diskussioon lõppes.
Lembit